7) Varuaine- munavalge, piim 8) Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9) toksiline- Putukate mürgid Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Nukleiinhapped 1) DNA on polümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks 2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed Geen on kromosoomi lõik, mis kodeerib mingit kindlat valku DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist DNA tähtsus: 1) Päriliku info säilitaja 2) Edasikandja akust rakku 2) RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid RNA on peamiselt üheahelaline Komplementaarsus A=U ja C=G Kõikides rakkudes on 3 tüüpi RNA-d: 1) Informatsiooni RNA(mRNA)- toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi
ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,…) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid – mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur – moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu jagunemisel - Hemoglobiin on neljandat järku
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Väiksemate mittepolaarsete molekulide (H2, O2, CH4) vahel avalduvad molekulidevahelised jõud üsna nõrgalt. Seetõttu on enamik väiksemate molekulidega aineid toatemperatuuril gaasilises olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
molekulaarse võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja veemolekuliga. Vee tahke faasi üleminekul vedelaks laguneb molekulaarne võre osaliselt ning see lubab veemolekulidel asetseda teineteisel lähemal. Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vee molekulid paigutatud korrapärasesse võresse, mis püsib koos tänu vesiniksidemetele. Vesiniksidemed on suhteliselt pikad ja seetõttu pole molekulid jääs tihedalt kokku pakitud. Kui anda molekulidele lisaenergiat, näit tõsta tempi, siis molekulid hakkavad suurema ulatusega võnkuma, korrapärane struktuur katkeb ja osad molekulid liiguvad tühimikesse teiste molekulide, soodustades sidemete edasist katkemist aine sulab ja samas tema tihedus kasvab. Märkus: loomulikult eksisteerivad vesiniksidemed vees ka vedelas faasis, ent väiksemal määral kui jääs. 53
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE?
+ + vesinikside H H 18 "Osalaengute kaudu ei tõmbu siin midagi - vesinikside tekib ORBITAALIDE vahel !!!" Vesinikside on nõrk side, sest kattumine on orbitaalidel suhteliselt väike. Ioonilisest sidemest on vesinikside ligikaudu 10 - 20 korda nõrgem. Temperatuuri tõustes vesiniksidemed järk-järgult ja suhteliselt kergesti katkevad. Tänu vesiniksidemele esineb üleüldse vesi jt. assotsiaadid e. ühendid, kus on vesinikside: kogumid Näide: (H2O) n kusjuures a) vee puhul: n=2-3 b) HCl puhul: n4 18 Juha, "The Great One", Ehrlich, 1
38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Indutseeritud dipool on välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipool. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Ühisjooned: * vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele) *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on ka vesiniksidemed küllaltki rangelt suunalised. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Eluslooduse kolm olulisemat makromolekulide klassi on sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Keskmise valgu molekulmass on ligikaudu 50 kDa (kilodaltonit). Valgud peavad olema
Hüdrofiilsed molekulid vesilahuses Molekulid, mis sisaldavad vesiniksideme moodustumist võimaldavaid funktsionaalseid rühmi, kalduvad moodustama vesiniksidemeid vee molekulidega. Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, karbonüül, hüdroksüül, amino, karbamoüül, sulfhüdrüül jne. Kui ained, mis sisaldavad intramolekulaarseid (molekulisiseseid) vesiniksidemeid vees lahustada, siis võivad osad (või kõik) intramolekulaarsed vesiniksidemed asenduda vesiniksidemetega veemolekulide osalusel. Kuid vees ei lahustu mitte ainult vesiniksidemete doonorid ja aktseptorid. Erinevalt enamikust orgaanilistest solventidest on vesi heaks lahustiks ioonsetele ühenditele. Näiteks söögisool NaCl, mis esineb tahkel kujul stabiilse ioonvõrega kristallina, lahustub vees hästi. Vastus peitub veemolekulide polaarsuses. Veemolekulide dipoolid interakteeruvad katioonide ja anioonidega põhjustades viimaste hüdraatumist
· Oksüdeerumine / redutseerumine · C-C sideme teke/katkemine · Funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi pmber · Molekulide kondenseerumine H-O-C-N vahelised sidemed on kovalentsetest tugevaimad. (H-H; C-H; C-O; C-C tugevuse järjekorras). MITTEKOVALENTSED SIDEMED: · Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonides kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud elektronpilvede vahel · Vesiniksidemed tekib el.negatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise el.negatiivse aatomi vahel samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. · Ioonsed sidemed vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. · Hüdrofoobsed vastasmõjud sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas.
52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesi tahkes faasis(jääs) moodustab jäiga tetraeedrilise molekulaarse võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja veemolekuliga. Vee tahke faasi üleminekul vedelaks laguneb molekulaarne võre osaliselt ning see lubab veemolekulidel asetseda teineteisel lähemal. Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vee molekulid paigutatud korrapärasesse võresse, mis püsib koos tänu vesiniksidemetele. Vesiniksidemed on suhteliselt pikad ja seetõttu pole molekulid jääs tihedalt kokku pakitud. Kui anda molekulidele lisaenergiat, näit tõsta tempi, siis molekulid hakkavad suurema ulatusega võnkuma, korrapärane struktuur katkeb ja osad molekulid liiguvad tühimikesse teiste molekulide, soodustades sidemete edasist katkemist aine sulab ja samas tema tihedus kasvab. 53. Oletame, et vesi käituks analoogselt enamiku keemiliste ühenditega ja omaks tahkes faasis suuremat
kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2...5% hapnikust kulub biofunktsioonideks vajalike hapniku reaktiivsete vormide tekkeks Vesinik tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse. Lämmastik Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulised on lämmastik süsiniku-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Fosfor Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...
keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99% Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast.
Valkudel on kaks struktuuri primaarne ja sekundaarne. Primaarne strkt nimetatakse polüpeptiidiahelas asuvate aminohappete suhhtelisi ja absoluudseid hulki ning järjestusi. Ahelaid hoiavad koos pepptiidsidemes. Primaarstruktuur on geneetiliselt päritud ja sinna on kodeeritud DNA. Polüpeptiidahelatel on ruumiline kuju. Sekundaarstruktuur on konformatsioonitase, mis tekib vesiniksidemete abil, mille moodustavad peptiidsideme C=O ja NH rühmad. Kui vesiniksidemed tekivad paralleelselt ahelteljega, moodustub heeliks. Kui nad on ahelteljega risti, on voltunud lamepoogen tüüp. Vesiniksidemed on küllaltki nõrgad. IIIb HINGAMINE 1. Hingamise olemus ja tähtsus. Hingamise füsioloogiline tähtsus seisneb: Hingamisel vabanv energia kasutatakse biokeemilisteks protsessideks ADP ja ATP süsteem. Hingamisel toimub mitmesuguste ainete teisendamine. Hingamine seob kogu raku metabolismi ühtseks tervikuks
Valke jagatakse: i. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; ii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on 4 struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valku nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsesside tulemusena: I
rRNA-de sünteesi eest. RNA pII koosneb 12-st subühikust ning viib läbi mRNA ja osade snRNA-de sünteesi. RNA pIII koosneb 17-st subühikust ning katalüüsib tRNA, osade snRNA-de ja 5SrRNA sünteesi. Prokarüootides: RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootrorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit. 7. TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. 9. eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: a - 35 kDa, b - 38 kDa ja g -52 kDa). a alaühiku fosforüleerimine
His, Ioonne side 20 kJ/mol Asp, Glu, Lys, Arg Van der Waalsi jõud 1,9 kJ/mol aromaatsed jäägid Gly, Ala, Val, Leu, Ile, Pro, Met, Phe Valgu interaktsioonid veega Hüdrofoobsed grupid interakteeruvad omavahel, ning hüdrofiilsed. Kõrvuti asetsemise korral toimub tõukumine eri gruppide vahel. Vees interakteeruvad veega hüdrofiilsed rühmad, lahustumisele aitavad kaasa vesiniksidemed, samal ajal pöörduvad valgu hüdrofoobsed piirkonnad sissepoole, et veega võimalikult vähe interakteeruda (hüdrofoobne tsenter). Transportvalkudele orienteeritud ravimid Pöörduv seondumine on viis viia polaarseid ravimeid läbi membraani rakku (ravim kui agonist). 3 Pöördumatu seondumine tõkestab looduslike külalismolekulide transporti (ravim kui antagonist). Kokaiin, tritsüklilised antidepressandid, mis inhibeerivad nordadrenaliini
nukeliinhapped- RNA süsivesikud -glükoos lipiidid-mesilas vaha Joonisel on kujutatud valgud 1)primaarne 2)sekundaarne 3)tertsiaalne 4)kvarternaarne Organismides kaitsefunktsioonid Süsivesikud: taimedel on suhkrustumine,mis kaitseb külmumise eest Lipiidid: imetajatel rasvakiht, kaitseb põrutuste eest ja aitab sooja hoida Valgud: küünised loomariigist, mis kaitsevad vaenlaste eest Dna monomoor 1. fosforhape 2. desoksüriboos 3. adeniin 4. tümiin x-ga on tähistatud vesiniksidemed y-ga tähistatud sahhariiddesoksüriboos z-ga on monomoor Dna tähtsus? A) Päriliku info säilitamine B) Edasi kandmine RNA ehk ribonukleiinhape 1) tRNA 2) rRNA 3) mRNA DNA RNA 1. lämmastik alused 1. A=U A=T 2. Riboos 2. Sahhariidid- desoksüriboos 3. Päriliku info realiseerimine 3
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.................................................................................................................
tRNA – transfer – transpordib aminohapped ribosoomi rRNA – ribosomal – ribosoomi katalüütiline komponent, ühendab aminohapped valkudeks. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA replikatsioon on DNA omadus iseennast taastoota. Selle tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, originidelt. Esmalt keerab ensüüm helikaas kaksikspiraali lahti ja lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel. Ensüüm DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas aitab sünteesida mõlema ahelaga komplementaarsed uued ahelad Kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus molekul, replikatsioon lõppeb 8. Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA sünteesi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiid on kromosoomiväline pärilik üksus bakteritel ja
DNA on elusorganismide suurim makromolekul. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks (DNA esmane struktuur) . Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid), sest lämmastikaluste vahel moodustuvad komplementaarsusprintsiibist lähtudes vesiniksidemed. DNA süntees toimub tavaliselt replikatsiooni teel, mida viib läbi DNA polümeraas. DNA lagundamine toimub nukleaaside abil (vt endonukleaas, eksonukleaas, restriktaas, apoptoos). DNA sekundaarstruktuuri muutvad ensüümid on DNA ligaasid, helikaasid, güraasid. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Ahelad on antiparalleelsed:
Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 7 on olemas
Juhtiv ahel on 5´3´ suunaga ja DNA polümeraas kinnitub ning sünteesitakse uus ahel. Teisel ahela 3´5´ suunaga ei suuda polümeraas koheselt sünteesida. DNA replikatsioonil osalevad ensüümid DNA polümeraas- sünteesib uue ahela, liigub 5´3´ suunas DNA praimaas- sünteesib mahajäävale ahelale RNApraimeri, olemuselt on RNApolümeraas DNA ligaas- seob Okazaki fragmendid, luues fosfodiestersideme DNA helikaas- lagundab vesiniksidemed Eksonukleaasid- lagundavad RNApraimeri DNA topoisomeraasid- keerab DNA ahela replikatsiooniks lahti DNA liider- ja viivisahela sünteesi erinevus. DNA polümeraasi liikumise suund. Okazaki fragmentide olemus ja funktsioon- Kuna viivisahela suund on 3´5´ suunaga,siis DNA polümeraas ei saa sinna koheselt uut ahelt sünteesida. DNA praimaas sünteesib RNA praimeri 5´3´ suunaga,sinna kinnitub DNA polümeraas ja sünteesib Okazaki fragmendi.
CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 on olemas CH3CHO Pole OH (või NH) Etanaal M= 210 Piiramatult , kuid raskemad aldehüüdid
· kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) teke on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele · moodustuvad sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad · neist moodustunud anorgaanilised ühendid (CO2, NH3, H20) on veeslahustuvad ja seetõttu organismis kasutatavad ning kergesti eemaldatavad Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 15 kg süsinikku.) Vesinik - vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 7 kg vesinikku.) Hapnik sissehingatud hapnik läheb 95-98% ulatuses biomolekulide oksüdeerimiseks (lõhustumiseks), mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide energiat. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 46 kg hapnikku.) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M
Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon, suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine) Replikatsioon e DNA kahekordistumine 1) Ensüüm katkestab lämmastikualuste vahel olevad vesiniksidemed ja DNA- kaksikheelik avaneb. 2) Teise ensüümi abil kinnituvad uued nukleotiidid mõlema ahela külge. 3) Lõpuks tekib kaks identset kasikahelat, milles üks on uus ja teine vana ahel. 2.1 Mitoosi tulemuseks on identsed tütarrakud Kromosoom*- DNA-st ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad järjestuses paiknevad geenid Kromatiid*- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosne ühest DNA ahelast Kromatiin*- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu, kromosoomid
Valke jagatakse: vii. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; viii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on 4 struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valku nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsesside tulemusena: I
Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu,
" flS DiE ahela (a)ja kahe ahela (b) kohta: 3 3.) DNA monomeer esimest jdrku struktuur (primaarstru ktu ur) teist jarku struktuur (seku nd aa rstruktu u r) 2.23. DNA molekul on kaheahelaline. Vesiniksidemed ldmmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (teist jdrku struktuur) on biheeliks. 40 T_A_T-G-C_ .. = -:ed on DNA molekulil? Mis tdhtsus on DNA molekuli struktuuril? - - .-ukleiinl-iape on kromosoomide : t-i-t-:-:- . .,ist'rs.r. Irdristuumseteorganismide
laetud rühmi. Siin tulevad kõne alla valkkiud, kuna nendes on võimalik aminorühmade protoniseerimine +H+ + -NH2 -- -NH3 ja teine võimalus on karboksüülrühmade dissotsieerumine -COOH - -COO- + H+ Ainult ioonsete sidemete mõjul värvaine eriti tugevasti kiu küljes ei püsi. On veel võimalus veelgu nõrgemate sidemete tekkeks nagu seda on H-sidemete teke.. Selle sidemetüübi teekeks on soodsad võimalused nii tselluloosi kui ka valkude molekulides. Vesiniksidemed on küll nõrgad, aga kui neid on palju, siis võivad nad värvaine molekuli päris kõvasti kinni hoida. Värvimise tingimused. Tsellulooskiude värvitakse aluselises või neutraalses keskkonnas Valkkiude happelises keskkonnas. Värvimise korral on alati kasulik pehme vesi (sisaldab vähe või üldse mitte Ca2+ ja Mg2+ ioone. Kui neid ioone on, siis võivad need anda juba enne värvimist lahustumatuid ühendeid kaltsiumi ja magneesiumi ioonidega ja värvimise efekt jääb kesiseks.
· jõud molekulide/ioonide/aatomite vahel (van der Waalsi jõud, vesinikside, keemiline side). Sidemete tugevus ainet moodustavate osakeste (aatomite, ioonide, molekulide) vahel: o nõrgad sidemed gaas o keskmised sidemed vedel o tugevad sidemed tahke · dispersioonitoime Dispersioonitoime on seda suurem, mida rohkem on molekulis elektrone, mida enam hajali nad paiknevad ja mida vähem on nad organiseeritud keemilistesse sidemetesse; · vesiniksidemed Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt aine keemis- ja sulamistemperatuuri. Näiteks vee sulamistemperatuur on ligikaudu 100 kraadi kõrgem ja keemistemperatuur 200 kraadi kõrgem kui võiks eeldada juhul, kui vesiniksidemed puuduksid · osakeste mass (aatommass või molekulmass). Samatüübiliste ühendite korral on suurema molekulmassiga ühenditel kõrgemad sulamis-ja keemistemperatuurid. Põhjendus molekulaarkineetilises teoorias: gaasiosakeste keskmine
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemili...
struktuuriks (primaarstruktuuriks). Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda küll molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ära kõik valgu ülejäänud omadused. Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur). Enamasti on see keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõigil
*PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks. *Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid) või anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). *Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. PAA molekuli mudel *Polaarne osa molekulist lahustub vees hästi, mittepolaarne aga halvasti, kuna selle lahustumisel peaksid katkema vesiniksidemed vee molekulide vahel. *Seetõttu koguneb (adsorbeerub) osa PAA molekule vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. *Adsorbeerunud ja lahuses olevate molekulide vahel on dünaamiline tasakaal, st pinnal asuvad molekulid vahetuvad pidevalt lahuses olevatega. PAA molekulide orientatsioon pinnal *PAA lisamisel lahusele suureneb lahus-õhk piirpinnale adsorbeerunud molekulide hulk.
*PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks. *Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid) või anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). *Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. PAA molekuli mudel *Polaarne osa molekulist lahustub vees hästi, mittepolaarne aga halvasti, kuna selle lahustumisel peaksid katkema vesiniksidemed vee molekulide vahel. *Seetõttu koguneb (adsorbeerub) osa PAA molekule vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. *Adsorbeerunud ja lahuses olevate molekulide vahel on dünaamiline tasakaal, st pinnal asuvad molekulid vahetuvad pidevalt lahuses olevatega. PAA molekulide orientatsioon pinnal *PAA lisamisel lahusele suureneb lahus-õhk piirpinnale adsorbeerunud molekulide hulk.
Pärast replikatsiooni DNA- ahelad spiraliseeruvad, moodustub 2 ühesugust ahelat. 9. RNA biosüntees - transkriptsioon. Kõikide RNA-vormide biosüntees (transkriptsioon) toimub rakutuumas. Matriitsina RNA sünteesil toimib üks DNA ahelatest, mille järgi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile, sünteesitakse üheahelaline RNA. Transkripitsiooni teostab vastav ensüüm RNA-polümeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti. Seejärel sünteesib ensüüm RNA-polümeraas ühe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli. Pärast transkriptsiooni DNA ahelad ühinevad ning DNA omandab endise biheeliksikujulise struktuuri. Seega toimub RNA transkriptsioonil informatsiooni ümberkirjutamine DNA-lt RNA-le. 10. Valgusüntees. S.o geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotüübiks. Translatsioonil toimub valkude
CCA kannab numbreid 74...76 olenemata sellest, mitu nukleotiidi konkreetses tRNA molekulis on. Näiteks võivad lisalingus paikneda nukleotiidid 47, 47:1, 47:2 jne (või 47A, 47B, 47C jne). tRNA tertsiaarstruktuuri moodustumine ja mis seda stabiliseerib. Üheks tRNA molekuli ruumilist struktuuri stabiliseerivaks elemendiks on lämmastikaluste vaheline stäking. Teiseks tähtsaks teguriks on mitmesugused tertsiaarsed vesiniksidemed, mis moodustuvad tRNA D- õla ja molekuli üheahelaliste regioonide vahel. Voltumise tulemusena saavad vesiniksidemed tekkida ka tRNA erinevate üheahelaliste piirkondade vahel. Lämmastikaluste vahel leiavad aset hüdrofoobsed stäking-interaktsioonid. Selle tulemusel paigutuvad lämmastikalused teineteise suhtes nii, et nende kokkupuude veega oleks minimaalne. Teineteise lähedale sattunud tRNA heeliksite vahel toimub samuti stäking-interaktsioon (coaxial stacking) ja
Kromosoomis on mitu (200-1000) replikoni. 7. RNA BIOSÜNTEES ---TRANSKRIPTSIOON. Kõikide RNA-vormide biosüntees (transkriptsioon) toimub rakutuumas, kusjuures matriitsi osa täidab DNA. Matriitsina RNA sünteesil toimib üks DNA ahelatest, mille järgi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile, sünteesitakse üheahelaline RNA. Transkriptsiooni teostab vastav ensüüm RNA-polümeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti. Seejärel sünteesib RNApolümeraas ühe DNA-ahelaga komplementaarse RNA molekuli. Kuna RNA molekulis on tümiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub transkriptsioonil järgmine komplementaarsus: DNA : A G C -T RNA: U C G -A Pärast transkriptsiooni DNA ahelad ühinevad ning DNA omandab endise biheeliksikujulise struktuuri. Seega toimub RNA transkriptsioonil informatsiooni ümberkirjutamine DNA-lt RNA-le
- vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Dehüdratatsioon veekaotus. Hüdrolüüs keemiliste sidemete lõhkumine vee molekulide toimel.
aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv polümeer. Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on kokku pandud nelja tüüpi monomeeridest (desoksüribo)nukleotiididest. Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, kusjuures paardumine toimub kindlate reeglite kohaselt: komplimentaarsed on, s.t. paarid moodustuvad A ja T ning G ja C. 17. Loetle DNA koostises leiduvad lämmastikalused. Lämmastikaluseid on 4 erinevat ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi ja tähistatakse: adeniin A tümiin T tsütosiin C guaniin G 4 18. Nimeta nukleotiidi koostisosad.
Ehituslik funktsioon: rakumembraani koostises ning ka küüned, karvad, soomused, kabjad. 1. Valkude primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus peptiidsideme abil Peptiidside- ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel 2. Valkude sekundaarstruktuur Aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Nt küünte, juuste valgud 3. Valkude tertsiaarstruktuur Sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur, moodustub gloobul Nt vereplasma valgud 4. Valkude kvaternaarstruktuur Kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur Nt hemoglobiin verelibledes või rakumembraani trasnportvalgud Denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemise)
Lüotroopsed vedelkristallid vedelkristalliks muundumine toimub lahuses kontsentratsiooni muutudes. Kontsentratsiooni suurenedes tekivad kihid, millel väljaspool polaarne osa ja kihi sees mittepolaarne osa. Polümeersed vedelkristallid teatud orientatsiooniline korrastatus, kihid saavad üksteise suhtes liikuda. Nii termo kui ka lüotroopsed (töödeldavus). Võivad tekkivad veel vesiniksidemed saadakse eriti tugevaid fiibreid, nt kevlarit. 10 Monday 1 October y LCD tööpõhimõte: kahe klaasi vahel vedelkristallide faas teeb 90 kraadilise pöörde. Kui polariseeritud valgus läheb klaasi sisse, siis teeb koos vedelkristallidega 90 kraadise pöörde ja väljudes on pöördund. Kui rakendame pinget ja meil tekib dipoolmoment,
neil on eluspüsimiseks teised tähtsad funktsioonid. Struktuur: 1) Esimest järku (primaarne) – valgu aminohappeline järjestus, mida hoiavad koos peptiidsidemed. Annab ülevaate, kui palju on aminohappejääke ja millises järjekorras on nad polüpeptiidahelasse lülitunud. Määrab ära valgu ülejäänud omadused. 2) Teist järku (sekundaarne) – tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Pärilikkuse kaitsmiseks. Nõrgad vesiniksidemed. Juuste ja küünte valkude lõplik tase – fibrillaarne valk. 3) Kolmadat järku (tertsiaarne) – keraja kujuga gloobul. Kuju sõltub ka aminohapete lisaahelast. Struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahel. *Hemoglobiin valguline, seda mõjutab pH. 1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20 miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Restriktsiooniensüümid. Bakterid kaitsevad ennast võõra DNA sissetungi eest restriktsiooniensüümide e restriktaaside abil. II ja III tüüpi restriktaasid lõikavad DNA ahelaid kindlates kohtades. Ensüümid võivad ära tunda 4-6 või rohkem aluseid potensiaalse lõikamissaidi juures. XV NUKLEIINHAPETE STRUKTUURITASEMED 1. DNA sekundaarstruktuur vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett väljaspool; lämmastikalused seespool. Paremakäeline kaksikheeliks jätab aluspaaride omavaheliseks kauguseks 3,4 Å. Lineaarse biheeliksi vormid: A-vorm: paremakäeline, lühike ja lai 2,3 Å, 11 bp pöörde kohta. B-vorm: paremakäeline, pikem ja peenem 3,32 Å, 10 bp pöörde kohta. Z-vorm: vasakukäeline, pikim ja peenim 3,8 Å, 12 bp pöörde kohta.
Aminohapped on amfoteersed. Ühinedes tekib beptiit-side. -COOH-i OHja amino H ühinevad veeks. Erinevus oleneb järjestusest ja hulgast. Inimene on kaotanud võime osasid aminohappeid sünteesida (asendamatuid 8). Need peame toidust saama. Osaliselt asendamatuid 3 ja asendatavaid 9. Struktuurid: 1. Primaarstruktuur a. Järjest koos 2. Sekundaarne struktuur a. Võib olla spiraalis või lainetades b. Aine vahel vesiniksidemed c. Siidikiud d. Ämlikuniit 3. Tertsiaalstruktuur a. Gloobuli kujul b. "Pusa" c. Ensüümid 4. Kvaternaarstruktuur a. Mitu polüpeptiiti koos b. Vere hemoglobiin Lagunedes lihtsamaks (denaturatsioon) ja kerib uuesti tagasi (renaturalisatsioon). Valkude ehitus: globulaarne või kiuline. Kindlustavad kasvu ja arengu. Valkude väärtus/kvaliteet sõltub seeditavusest ja aminohappelisest koostisest. Valguvaegus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
