Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri Missugune on valgu molekuli struktuur? Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks. Ei väljenda ruumilist kuju, määrab ära valgu ülejää omadused valgu teistjärku struktuu(sekundaar struktuur)- tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Järgmisena kolmandat järku struktuur- enamasti on see kera kujuga ja kannab gloobuli nimetust.. kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi moodustub valk mille puhul räägitakse 4-ndat järku struktuurist. Kuidas muutub valkude struktuur?- kui valgulahust kuumutada siis soojusenergia mõjul nõrgad keemilised sidemed katkevad.selle tulemusel kaotab valk esmalt 3 seejärel 2 järku struktuuri. Seda nimetatakse valgu denaturatsiooniks. Lisaks temp võib seda soodust
· elektrofiil on osake, millel on (osaliselt) vaba orbitaal, mis on voimeline vastu votma elektronipaare keemilise sideme moodustamiseks · nukleofiil on selline osake, millel on (osaliselt) vaba elektronpaar, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiilil voib olla negatiivne laeng, aga voib ka mitte olla · steerilised takistused on molekuli ruumalast ja geomeetriast pohjustatud takistused · nukleofiili ja aluse vahe!? · Vesiniksidemed · Amiidid on voimelised andma omavahel ja teiste polaarsete vesiniksidemetega uhenditega palju erinevaid vesiniksidemeid · funktsionaalne rühm on spetsiifiline aatomite ruhm molekulis, mis maarab molekuli peamised keemilised omadused. Uhes molekulis voib esineda mitu funktsionaalruhma · karbonüülrühm sisaldub mitmetes funktsionaalsetes gruppides, maarates erinevaid aineklasse · Haliidid on aineklass, kus funktsionaalseteks ruhmadeks on halogeen ->(elektroneg) F, Cl,
Vees väga vähe lahustuv. Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2↑. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp’i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3. Kasutamine Raketikütus, metallurgias (metallide redutseerimine), keemiatööstuses (paljude ainete saamiseks). 4. Ühendid Vesi – hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. Vees on vesiniksidemed. Tavatingimustes vedel. Kõige raskem +4 oC juures => jää on veest kergem (väga oluline omadus). Hüdriidid (vesinik + metall). NaH (naatriumhüdriid). Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. 5 1. Üldiseloomustus Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid.
sidemed polaarne vesi liigub mööda polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese omavahel sidemeid veresooni, sest üks liikub molekul võtab endaga kaasa ka teisi vesiniksidemed ainuke Maal leiduv ühend, seovad veemolekulid mis esineb tahkena, tihedalt üksteisega kokku vedelana ja gaasilisena vee pinnale moodustub tahkudes paisumine elastne kile jää tihedus vee tihedusest pindpidevus väiksem vesi moodustab tilkasid VEE ÜLESANDED eemaldab jääkaineid
5) Muutuvad aktiivseks ainult siis kui rakku saabub käsklus (näit. Hormooni mõGeen – DNA funktsionaalne osa, mis sisaldab informatsiooni kas RNA molekuli ehituse või jutusel) • umb. 33% geenidest, ca 22000 tk. on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed
kontsentratsioonigradiendi plasmamembraani sise ja väliskülje vahel Detoksikatsioonifunktsioon algumiinid seovad tänu oma rühmadele COOH ja SH raske metallide ja alkoholidega, netraliseerides nende toksilisuse. 3. Kollageenid ja kliinilised probleemid Primarne struktuur on antihelikaalsete AH jäärestus, kus on iga kolmas on Gly (Gly+ X+Y) X on tihti Pro Y on Hyp või Hyl. Sekundar struktuur aahel võtab mitteahelikaalse kuju, vesiniksidemed ei ole, rohkus tekitab palju käänupunkte Tropokollageen koosneb 3st aahelast mis on paremkeerdunud. Ahelad seovad oma vahel sidemetega : vesinik,ioonsed, hüdrofoobsed toimed Rgruppide vahel ja kovalentsed ristsidemed. Tänu sellele see sktruktuur on väga tugev ja praktiliselt vanimatu. Kollageenil on 19 põhitüübid. Mikrofibrillkollageenfibrilljikkageenkiud Kliinilised probleemid saavad olla geneerilised,mittegeneetilised ja teisi aspekte.
nukleotiidide järjestust e promootorit. RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab geeni lõpus nukl järj, mida nim terminaatoriks, seal ensüüm eraldub DNAst, viimane taastab oma biheeliksikujulise struktuuri ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. 29. tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA molekul koosneb ühest ahelast, kuid selle komplementaarsete lõikude nukleotiidide vahele on moodustunud vesiniksidemed, teist järku struktuur on ristikulehe sarnane. Molekuli paardumata otsa kluge seondub aminohape. Fn: mRNAga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. Toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. 30. Geneetiline kood. mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi e koodonit määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete
amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. Tertsiaarstruktuur on kogu polüpeptiidahela kolmemõõtmeline struktuur. Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga). Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu molekuliks. Interaktsioonid, mis stabilisserivad kõrgemaid struktuuritasemeid: Vesiniksidemed polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed kovalentsed sidemed Cys vahel 4
Spekter kirjeldab valguse ehk elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse jaotust energiavälja iseloomustava sageduse, või ka sageduse pöördväärtuse ehk lainepikkuse, järgi. Nähtav spekter on elektromagnetlainete vahemikus 380 kuni 780 nm kiirguste intensiivsuste jaotus. 13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus, ühik. Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise tõmbejõu, vesiniksidemed katkevad. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstatsel temperatuuril. 14. Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? Ühik. Olulised transpordinähtused on soojusülekanne, difusioon. Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. Ühik m2/s. 15. Millest on tingitud raskuskiirendus? Ühik.
· Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vahemalt 1,7. Vesinik side · Vesinikside on taiendav keemiline side, mille moodustab uhe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (voib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. · Mida madalam on temperatuur, seda rohkem vesiniksidemeid vee molekulide vahel tekib. · Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed pohjustavad ainete sulamisja keemistemperatuuri olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed
(doonor-aktseptormehhanism). Selline tekkinud täiendav side ongi vesinikside. Kuna vesiniku ja hapniku orbitaalide kattumisaste on väga väike on vesinikside väga nõrk side (10-20 korda nõrgem, kui kovalentne side). Tänu vesiniksidemele moodustuvad vee molekulid vees ja jääs assotsiaate (H2O)n, kus n vee korral on 2/3. Kuna vesinikside on väga nõrk, siis temperatuuri tõustes vesiniksidemed järkjärgult katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on
1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused).
mittemolekulaarne d) Si - mittepolaarne kovalentne side, aatomvõre, mittemolekulaarne 18. Vesiniksideme moodustumine. Näiteks: milliste molekulide vahel saab moodustuda vesinikside a)NH 3 b)CH3CH3 c)H2 d)CH3OH e)CH3OCH3 f)CH3COOH a)HF - on parem lahustuvus vees ja kõrgem keemistemperatuur b)HBr - on halvem lahustuvus vees ja madalam keemistemperatuur 19. Millised punktiiriga kujutatud vesiniksidemed on märgitud valesti? Parandage vead (sellel ülesandel on joonis juures) Vesinikside saab moodustada a)NH3 d)CH3OH f)CH3COOH Õige Vale Sidemed: C- 4; N- 3; O- 2; H- 1 Mittemetall + mittemetall polaarne kovalentne side - molekulvõre Mittemetall - mitte polaarne kovalentne side molekulvõre Metall + mittemetall - iooniline side iooniline side Metalli lihtaine - metalliline side metallvõre
8. Valkude füüsikalised omadused. agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked (juuksed, küüned) ei sula, kuumutamisel lagunevad kergelt ainult osad valgud lahustuvad vees, ei lahustu orgaanilistes ainetes denatureerimine valgu molekulis toimuvad muutused, millega kaasneb valguahela geomeetrilise kuju muutus, katkevad vesiniksidemed. Valkude denatureerimist põhjustavad järgmised füüsikalised/keemilised tegurid: temperatuur, rõhk, ultraheli, kiirgus, erinevad keemilised reaktiivid (happed, leelised, raske metalli ühendid) NB! Denaturatsiooni käigus muutub tertsiaar- ja sekundaarstruktuur, primaarstruktuur säilib. renatureerimine - valk taastab oma omadused välismõju kõrvaldamisel
Millised konkreetsed lämmastikalused on võimelised omavahel paarduma (base pairing) ja kuidas selliseid aluseid nimetatakse? Komplementaarsed lämmastikalused e Watson-Crick'i aluspaarid DNA: A=T, GC RNA: A=U, GC 8. Millised sidemed (tüüp, arv) formeeruvad komplementaarsete N-aluste vahel? Näidake joonisel, millised funktsionaalsed rühmad ja aatomid osalevad sidemete moodustumises. N-aluste vahel on vesiniksidemed. Nende tekkimisel osalevad lämmastikaluste asendusrühmad (-NH2, =O ja tsükli 1. ja 3. positsiooni N või N-H). A=T ja A=U vahele moodustub kaks vesiniksidet, GC vahele kolm vesiniksidet. 9. Selgitage nn. Chargaff'i reegli (DNA molekulis A + G = T + C) struktuurset alust. Kas reegel kehtib ka RNA puhul? Põhjendus? Chargaff leidis, et DNA koostisesse kuuluvate lämmastikaluste vahekorras kehtivad alati kindlad reeglid: - puriin- ja pürimidiinaluste hulk on võrdne: A+G =T+C
Anioonid Vaba elektsonpaariga neutraalsed ühendid(ammoniaak, vesi, metanool) Vesinikside- tüüpiline lewise alus/happe vahelise toime ja dipool-dipool vahelise elektrostaatilise toime summaarne tulemus. Vesinikside mõjutab oluliselt ainete keemilisi ja füüsikalisi omadusi ja esineb kõigil ühenditel, millel on polaarne element-vesinik side või vaba elektronpaar. Alkoholide puhul tõstavad vesiniksidemed keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. Vesiniksidemed on erakordselt tähtsad rakutasandil. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias). Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid.Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Sagedamini ettetulevad elektrofiilid on prooton ja metallikatioonid.Elektrofiilid seovad elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
); O-hapnik informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks poolustele). (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid; organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); ühendite reaktsioonivõimet); P-fosfor (oluline DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks; energiavahetuses, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, luude kannab geneetilist infot. Kompleentaarsusprintsiip: e Vakuool( ühekihilise membraaniga; sisaldab vesilahust koostises, fosforit saab loomsetest toitudest
4. Kuidas toimub fosfodiester sideme moodustumine nukleotiidide vahele? Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel. Alustevaheline paardumine on spetsiifiline: A paardub T-ga ja G paardub C-ga. Seega koosnevad kõik aluspaarid ühest puriinist ja pürimidiinist. Lämmastikaluste spetsiifilise paardumise määrab ära see, et vesiniksidemed saavad moodustuda ainult kindlate paaride korral. A ja T vahel moodustub 2 vesiniksidet, C ja G vahel 3. 5. DNA kaksikahelat iseloomustavad omadused (3)? DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5' , seega on DNA molekuli ühe ahela suhkrujäägi otsas vaba 3' -OH, vastasahela otsas suhkrujäägi küljes vaba 5'-OH rühm. A=T, G=C
DNA kaksikhelikaalset struktuuri lõhuvad ekstremalne temperatuur, keskkonna pH väiksem 3-st või suurem 10st ja ioonjõud ning tugevad H-sidemete moodustajad nagu formamiid ja uurea. Kui DNAd kuumutada üle 80 kraadi, tema UV neelduvus tõuseb 30-40%, mis vastab DNA kaksikheeliksi lahtikeerdumisele. Kui temperatuuri alandada, siis absorptsioon nõrgeneb, mis näitab korrastatud struktuuri taastumist ehk renaturatsiooni. Temperatuuri tõstmisega lõhutakse vesiniksidemed ja DNA ahelad dissotseeruvad. Tm on temperatuur, mille juures pooled nukleiinhappe ahelatest on lahti sulanud. See sõltub soolade kontsentratsioonist ja pHst. G ja C rikkad alad on stabiilsemad ehk sulavad kõrgemal temperatuuril. G ja C rikkad alad on stabiilsemad st. sulavad kõrgemal temperatuuril 6. Nukleiinhapete inetraktsioonid valkudega Kromosoomi struktuur. DNA kaksikheeliks keerdub 2x ümber histooni oktameeri moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6
Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus. 90 Vee eksisteerimine vedelikuna on võimalik ainult veemolekulide vahel tekkivate vesiniksidemete tõttu
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
Valgete alade ulatus sõltub kõrvalahela mahukusest: Gly puhul ulatuslikumad, mahukamate ahelate puhul väiksemad, Pro on erandlik Regulaarsete (korduvate) ja väärtustega sekundaarstruktuurid 2 olulist regulaarset sekundaarstruktuuri, kus vesiniksidemed peaahela elementide vahel stabiliseerivad molekuli on: 1. heeliks 2. struktuur heeliks: 1951 Paulig · Ainuke heeliks, mis vastab piiranguteta Ramachandrani kaardile ja millel on energeetiliselt kasulikud regulaarsed H sidemed · 3.6 aminohapet tiiru peale heeliksi tõus 1,5Å · Keskmine heeliski pikkus 12 aminohappe jääki, 18Å · Peptiidrühma karbonüül moodustab H sideme n+4
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist ...
oksüdeerija kui dihapnik, võib liituda ha dihapnikuga, muutudes osooniks. Osoon on terava lõhnaga, sinaka värvusega gaas, mis laguneb kergesti ja on väga tugev oksüdeerija. Saamine: · Hapnikurikaste ainete kuumutamisel (KmnO, KNO, KClO) · Vesinikperoksiidi lagunemisel MnO mõjul · Vee elektrolüüsil · Vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil, saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik Ühendid Veel on molekulid väga polaarsed ja nende vahel on vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on ta vedelas olekus. Ta on väga nõrk elektrolüüt ning võib reageerida nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega. Aktiivsemate metallide suhtes käitub vesi oksüdeerijana, eraldades vesinikku. Vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija, saab kasutada pleegitamisel. Hapnik on põhiline oksüdeerija ümbritsevas keskkonnas. Osoon hävitab baktereid. Väävli kristallis hoiavad S8 molekule koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud.
fosfaat; guaniin fosfaat; tümidiin guaniin fosfaat; uratsiin fosfaat. fosfaat. primaarstruktuur Ühe ahelaline nukleotiidide jada. Ühe ahelaline nukleotiidide jada. sekundaarstruktuur Biheeliks. Nukleotiidide ahelate Kohati molekuli siseselt kahe lämmastik aluste vahel on ahelaline, kus lämmastik aluste vahel vastavalt komplementaarsusele on vastavalt komplementaarsusele vesiniksidemed. A-T; C-G. vesinik sidemed. A-U; C-G. tertsiaalstruktuur DNA on histoonide (valkude) RNA on histoonide abil kokku pakitud abil kokkupakitud. (ribosoomis). ülesanded On kromosoomide koostisosa. Võtab osa geneetilise info Päriliku info säilitamine ja realiseerimisest. On kolme tüüpi ülekandmine tütarrakkudesse RNAd: raku jagunemise ajal
aasta.Kas taimeõlides on kolesterooli? Miks?Kas seonduvad lämmastikaluste tasandil.Omavahel maiustustes on kolesterooli?Kas eelistada võid või seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G margariini?Punane vein?Reservatrooli on ju ka ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle
Aminohapped, Peptiitsidemed 10. Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui ka RNA molekulis (3)?ACG 11. Milline nukleotiid esineb ainult: A) Dna molekulis? T B) RNA molekulis?U 12. Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis? Kahes ahelas on nukleotiidid rangelt paarides. A-T C-G 13. Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nim? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? 2, Biheeliks, Vesiniksidemed 14. Millised on DNA kaks ül? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine rakust rakku 15. Nim 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse? mRNA sõnumid tRNA transport rRNA- ribosomaalne Küsimused 1. Millies seisneb rakuteooria? Kõik organismid ja nende osad moodustuvad rakkudest, mis samas väikseimad elavad algüksused, kõik rakud moodustuvad olemasolevatest rakkudest ehk sünnivad teistest rakkudest jagunemise teel. 2
muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Tüüpiline valk sisaldab üle saja aminohappejäägi kindlas järjestuses. See kindel järjestus on valgu primaarstruktuur. Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Enamlevinud struktuurid on: -heeliks, kus valk on keerdunud spiraalina; -voldik, kus ahela osad paiknevad kõrvuti. Sekundaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejääkide vahelised vesiniksidemed. Valgu tertsiaarstruktuur kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polümeeri erinevad osad (heeliksid ja voldikud). Ka tertsiaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejääkide vahelised vesiniksidemed, väävlit sisaldavate aminohappejääkide korral disulfiidsidemed (-S-S-). Valkudel võib olla ka kvaternaarne struktuur, mis kirjeldab, kuidas erinevad valgu molekulid moodustavad suuremaid agregaate. 47. Selgitage valkude denaturatsiooni.
Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete
Kovalentsed peptiid- ja disulfiidsidemed. 6. Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist. α-heeliks: • Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon • Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme. β-struktuur: • Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus β-struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
Renatureerimine pole võimalik 6. Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist. -heeliks: · Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon · Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme. -struktuur: · Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus - struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
(biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C DNA MOLEKULI ÜLESANDED ORGANISMIS Kromosoomide põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on
3) CH3OCH3; 6) CH3COOCH3; 9) CH2=CH2. _________________________________________________________________________ B. Kujutage struktuurivalemitega vesiniksidemete moodustumist nendes ainetes. (Märkige vesiniksidemed punktiiriga.) C. Polüeteen keskmise molekulmassiga 600 on viskoosne vedelik, mida on kasutatud ka a) b) 2p 19 määrdeainena
Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt. Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4 o-ni. Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub vees ja nii moodustub õhus nähtamatu gaas. Vee aurustumiseks on vaja energiat. 1000 oC juures kulub 1 liitri vee aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul. NIISKUSE LIIKUMINE Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul.
vee kolmikpunkt. - Kõrge soojusmahtuvus - Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm 3. Max tihedus +4 0C. - Toatemp suur pindpinevus - Kapillaarsus peenikestes torudes liigub vesi üles vastu gravitatsiooni. Vesinik side Vesi inimkehas (60-70%) http://www.nsf.gov/news/special_reports/water/popup/flash_molecules.htm · Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. · Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. 21 VESI kasutamine - Joogivesi - Soojuskandja (nt tuumaelektrijaamad) VESI VIDEOD - Põllumajandus
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b. vesinik - vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises c. hapnik - 95% hapniku...
viii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on neli struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks -α-heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- – struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin)
Biomolekulide vahel on kas kovalentsed sidemed või nõrgad vastasmõjud. Kuna kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, on H, O, C ja N aatomite vahel moodustuvad sidemed tugevaimad kõikide tuntud kovalentsete sidemete seas. Nõrgad vastasmõjud jagunevad: 1. Van der Waalsi vastasmõjud 2. Vesiniksidemed 3. Ioonsed vastasmõjud 4. Hüdrofoobsed (ainel puudub vastasmõju veega) vastasmõjud Vesiniksidemed moodustuvad elektronegatiivse aatomi (H,N,O) ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga.(Tugevus 8-20 kJ/mol) Ioonsed vastasmõjud ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste
· Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin. Jaotus kuju alusel: · Kerajad ehk gloulaarsed. Näiteks antikehad. · Niitjad ehk fibrillaarsed. Näiteks lihasvalgud Valkude struktuuri tasemel: 1. aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi. Pepsiidside Alfa spiraal, kus on Vesiniksidemed. Leidub ohtralt karvades. Beta struktuur, kus on vesiniksidemed. Leidub küüntes. 2. tulevad juurde s-s sidemed ja ioonsed(+, -), ja hüdrofoobsed sidemed fibrill valgud(fibriin) ja gloobul valgud. 3.neljandane struktuur on mitmest ehitusüksusest moodustub tervlik valk nii struktuurilt kui ka talituselt. 4- ehitusüksust selleks on näiteks hemoglobiin ja veel ensüüm kompleksid. Valkude füüsikalis, keemilised omadused: · suur molekulmass · lahustuvus/lahustumatus (muna, piim- lahustunud)
1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happeline radikaal (R) - igal erinev
Tagab: rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemus: 1 DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. RNA transkriptsioon RNA süntees DNA alusel Toimub: tuumakestes (interfaasi ajal, peale replikatsiooni) Vaja: 1geeni, ensüümi (RNA polümeraas), energiat, sahhariidi (riboos), ribonukleotiide Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub
· Anaeroobse hinagmise tulemusena osa süsinikku võib muunduda ka metaaniks -> süsinikdioksiid -> hingamine-> detriit / orgaaniline aine. Vesi ja jää looduses · Puhas vesi looduses on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik · Võrreldes teiste ainetega on suurem soojusmahtuvus, sulamissoojus, aurustumissoojus, pindpinevus, soojuspaisumine, dielektriline läbitavus, lahustamisvõime. Suht suur polaarsus ja vee molekulide vahelised vesiniksidemed -> vee keemis- ja külmumistemp kõrgemad kui teistel sarnastel ainetel. · Hea solvent soolade, halb lipiidide jaoks <- vee polaarsuse tõttu · Tihedus suurim 4 C juures · Jääkristallides on iga vee molekul vesiniksidemete abil seotud tetraeedriliselt nelja naabermolekuliga ja moodustab koheva ruumilise struktuuri. · Jää tihedus 0,92 g/cm3 · Kui vees tekib jää, siis ujub see veepinnale, soojemad alumised kihid jäävad vedelasse olekusse
ATPd, valgu struktuuri muutus, ka tsütoplasmas) d. Kaitse: antikehad (loomad, maismaa selgroogsed), nahk (keratiin) e. Varu (varuamiinohapped, ) f. Signaal (hormoone; ka oligopeptiidsed) (edastavad informatsiooni nt hormoonid, suhteliselt väiekese molekuliga, ) g. Retseptor h. Transport (membraanis, hemoglobiin) 2 Struktuur a. Primaarne: aminohapped b. Sekundaarne: heeliks, vesiniksidemed c. Tertsiaarne: kokkupakkimine: S-S sillad (Cys) d. Kvarternaarne: erinevate ahelate kompleks (hemoglobiin: 2 - ja 2 - ahelat + igas heem rauaga) e. Koensüüm, kofaktor, aktivaator 4 Üldbioloogia. 1.-2. 3 Denaturaliseerumine a. Pöörduv (re-) pöördumatu b. Prioonid 4 Ensüümid a. Langetavad energeetilist barjääri b. Substraadispetsiifilised c
vii. lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest; viii. liitvalgud- koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Valkudel on neli struktuuri: 1)primaarstruktuur- on kõikidel valkudel. Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsdesside tulemusena: I
elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Metalliline side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
7. Tselluloos: Tselluloos on taimne polüsahhariid, mis koosneb β-D-glükoosi jääkidest, mille arv molekulis on ligikaudu 6000 – 10 000 ning mis on seotud β-(1,4)glükosiidsidemega mittehargnevateks ahelateks. Erinevalt tärklisest ja glükogeenist, mille molekulid on tihedasti kokku pakitud graanulitaolised moodustised, tekitavad arvukate vesiniksidemetega fibrillilaadseid struktuure. Lisaks juba nimetatud sidemetele tagavad selliste struktuuride stabiilsuse ka paljud ahelalised vesiniksidemed. Tselluloos, olles vees lahustumatu ja mehhaanilistele mõjutustele väga vastupidav, omab taimerakkudes eelkõige struktuurset tähtsust. 9 Maris Kallus KKS 2010 8. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis: Glükogeen on veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, mille monomeeriks on α-D- glükoos
struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga pinnale. Tertsiaalstruktuuri fikseerivad amino- hapete radikaalide vahelised, peamiselt mittekovalentsed sidemed: 3 1) Elektrostaatilised vastastikmõjud ehk ioonsidemed 2 2) Vesiniksidemed 4 3) Hüdrofoobsed vastastikmõjud 1 4) Kovalentsed disulfiidsidemed LIISI KINK 18 BIOKEEMIA test I Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega
Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv. Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad tsüsteiini jääkide vahel, fikseerivad valgu struktuuri suhteliselt nõrgad jõud: vesiniksidemed, ioonilised sidemed ja hüdrofoobne vastastikmõju. Hüdrofoobset vastastikmõju põhjustab süsivesinikahelate nõrk omavaheline tõmbumine. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võima katalüüsida keemilisi reaktsioone. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
