ELU TUNNUSED: 1) Paljunemine ( elus paljuneb, eluta ei paljune) Liiki tuleb taastoota, variatiivsus peab olema – maailm muutub ja muutuvas keskkonnas variatiivsusega oleme kaitstud muutuste suhtes 2) Energia. Eluta loodusele energiat andes tema struktuur muutub hägusemaks, laguneb (struktuur kaob ära). Elus materjal kasutab energiat struktuuri paremaks tegemiseks, säilitamiseks, üles ehitamiseks. Kasutab energiat korrapärasuse hoidmiseks. 3) Elus looduses on struktuuri ja funktsiooni vahel seos. Struktuuri muutes funktsioon muutub ja vastupidi. Eluta looduses struktuuri muutes funktsioon säilib (pastaka näksimine, aga kirjutab edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Tre...
lagunemine. Aatomi ehituse lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber aatomituuma ringjoonelistel elektronkihtidel (2, 8, 18 elektroni) Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena. Elektronegatiivsus. Keemiline side. Keemilise sideme tüübid. Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side. Iooniline side. Vesinikside: Elektronegatiivsus - suurus mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. Keemiline side - On viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud. Ühiseid elektronpaare võib olla kuni 3, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside (ühinenud kolm elektronpaari). Keemilise sideme tüübid:
Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm ( vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside). Hea mudel kirjeldamaks mittemetallide vahelist sidet. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Erinevus: hea mudel, kui esinevad koos metall ja mittemetall. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses.
kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. Et moonutus elektronpilve jaotuses on väga väike, siis resulteeruv dipool on väike ja tekkiv side väga nõrk. Dipoolne side võib tekkida läbi indutseeritud dipoolide, kui side läbi indutseeritud dipooli ja polaarse molekuli, (mis kujutab endast pidevat dipooli), ja kui side kahe polaarse molekuli vahel. Vesinikside on sekundaarse sideme alaliigiks ja toimub molekulide vahel, kus üheks komponendiks on vesinik. Vastavalt ülaltoodule vaatleme järgnevalt sekundaarse sideme teket läbi indutseeritud dipoolide - side läbi fluktuaalsete dipoolide - ja polaarsetes molekulides - side läbi pidevate dipoolide. 3.5.1. Side läbi fluktuaalsete dipoolide. Fluktuaalsete dipoolide tekkel põhinevad sekundaarsed sidemed on väga nõrgad ja on
Bioloogilise lämmastiku sidumise käigus saadakse molekulaarsest lämmastikust ammoniaak (NH3). Seda reaktsiooni katalüseerib nitrogenaasi ensüümi kompleks, mille O2 inaktiveerib pöördumatult. Ensümaatiline N2 redutseerimine on palju energiat nõudev protsess. VALGUD Proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Sünteesitakse ribosoomides. Aminohapete vahele moodustub vesinikside (sünteesil). Struktuurid: primaarstruktuur (valgu aminohappeline järjestus); sekundaarstruktuur (polüpeptiidi keerumine kruvikujuliseks heeliksiks); tertsiaarstruktuur (moodustub molekuli kokkukeerdumisel, e gloobul); neljandat järku struktuur (omavahel ühinevad 2 v enam polüpeptiidi). Ül: ehituslik funkts, varufunkts, transpordifunkts, kaitsefunkts, liikumisfunkts, energeetiline funkts.
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
· Gaaside lahustumisel tuleb arvestada soojushulka s, mis kulub gaasi kokkusurumiseks lahuse ruumalani. · Kui lahustunud gaas (HCl; H2S jt) dissotsieerub vees kulub ka selleks tööd d. Seega gaaside lahustumise soojusefekt on: Q=q+(-d)+s 60. Lahustumisprotsess, vee dielektriline konstant, solvatatsioon. Lahustumisprotsess vee ja NaCl näitel · Ioonide Na+ ja Cl- vahel on iooniline side vee molekulide vahel van der Waalsi jõud ning vesinikside, Na ja Cl ioonide vahel moodustub ioonilis-dipoolne side kõik need sidemed konkureerivad lahuses omavahel. · NaCl kristalli pinnal asetsevad ioonid (Na ja Cl) reageerivad vee dipoolidega selliselt, et viimased pöörduvad positiivse poolusega Cl iooni suunas ja negatiivse poolusega Na iooni suunas. · Ioonilis-dipoolse sideme arvel toimub ioonide hüdratiseerumine see side osutub tugevamaks kui seda on side Na+ ja Cl- vahel.
Kovalentne side valentselektronide paaride abil (tugevam kui iooniline). Kumbki aatom annab ühe elektroni. Kovalentse sideme tekkemehhanism: doonoraatom annab elektronipaari, aktseptoraatom vakantse orbitaali. Kovalentne side on laialt levinud orgaanilistes ühendites. Oluline sulfiidsetes mineraalides ja ka silikaatides. Ebaselge lõhenevusega või isegi lõhenevuseta on tugeva (kovalentse) sidemega mineraalid. Vesinikside - täiendav side H+ ühendeis O-2, N-3, F-4ga, kus H+ ainus elektron on tõmmatud elektronegatiiv- sema iooni poole. Vesinikside on tähtis vee molekulide seostajana vees ja jääs. 7 Metalliline side kõik elektronid on "kollektiviseeritud" kergelt ioonide vahel liikuvaks nn. "elektrongaasiks". Metallid on taotavad ja nad on head elektri- ja soojusjuhid. 32. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted?
B) Kui x=0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) Kui x>1,7, siis iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. *Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Vesinikside on 10korda nõrgem. *Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallides. *Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 5.Mis on metallid?Nimeta metallide põhiomadused! Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn
Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-). Hüdriidioon on suure raadiusega ja väga polariseeritav, olles väga tugev redutseerija. NaH(s) + H2O(l) NaOH(aq) + H2(g) · Vesinikside. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine.
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
?? 46. Näidake (noolega) milliste sidemete ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine. Polüpeptiidahela pöörlemine on võimalik ainult N - C ja C C sidemete ümber 47. . Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente? Vesiniksidemed 48. Mitu aminohappejääki tuleb keskmiselt ühe -heeliksi pöörde kohta? 3,6 49. Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? NH...O ?? 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage alfa-heeliks. Sest -voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta). Keratiin
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. MOLEKULI STRUKTUURI TÄHTSUS: kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. DNA molekul on suurim teadaolev makromolekul. RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
lõikudest. Kinnitust leidis semikonservatiivne mudel. 50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. DNA repl algab ori järjestuselt, kus toimub DNA ahelate lahtikeerdumine ja praimeri süntees. Praimer (võib olla nii DNA kui RNA) on vajalik selleks, et DNA polümeraasil oleks vaba 3' ots, kuhu nukleotiide liitma hakata. DNA dupleksi avamine võib toimuda kas transkriptsiooni teoimel või spetsiifiliste initsiaatorvalkude toimel. Kuna AT vahel on üks vesinikside, on neid piirkondi lihtsam avada ning ori-regioonid on alati AT-rikkad. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Bakteris on põhiliseks DNA replikatsiooni läbiviivaks valguks DNA polümeraas Pol III (replikatiivne DNA polümeraas). See koosneb erinevatest subühikutest (= multiensüümkompleks). Multienskompl on V-kujuline, sisaldab kahte apoensüümi. Apoensüümi moodustavad subühikud , ja
Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C 6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on vedelas olekus assotsieerunud. Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O
siis toimub orbitaalide segunemine, mille tulemusena tekivad uued ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdväärsed oribtaalid ehk hübriidsed orbitaalid Mitmeaatomilistes molekulides võrdsustuvad keemilise sideme moodustumisel valentselektronide energiad ja algsetest s, p, d ja f orbitaalidest tekivad uue kujuga nn. hübriidsed orbitaalid. See meetod kirjeldab hästi molekulide kuju, sidemete suunda ja nendevahelisi nurki. 1. Sigma ja pii- sidemed 2. Vesinikside 3. Metalliline side 4. Molekulorbitaalide (MO) meetodi põhiseisukohad (1930 a Hückel, Hund, Mulliken) Keemilise sideme elektronid delokaliseeritud üle kogu molekuli. Nad ei paikne konkreetsel sidemel, vaid liiguvad kogu molekuli ulatuses vabalt ringi. MO-d moodustuvad aatomorbitaalidest ja kehtib reegel, et N-aatomorbitaali moodustavad N-molekulaarorbitaali. Igale elektronile molekulis vastavad oma kindlad MO-d. Need määravad elektronide oleku molekulis ja
Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust.
erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu. 2.6. 1 fosforhape, 2 desoksüriboos, 3 A või T, 4 T või A 64 2.7. Ahelas A T, G C. X vesinikside, Y desoksüriboos, Z desoksüribonukleotiid. Tähtsus: 1) päriliku info säilitamine, b) päriliku info ülekanne raku jagunemisel. 2.8. mRNA osaleb päriliku info avaldumises, tRNA transport ( aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse), rRNA kuulub ribosoomide ehitusse. Joonisel on mRNA. 2.9. Erinevused: 1) DNA-s on suhkur desoksüriboos, RNA-s riboos, 2) DNA on kaheaheline. RNA on üheahelaline, 3) DNA-s on A T, aga RNA-s A U.
9g/cm3) ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% külmub 0 kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju tahkes olekus tihedus väiksem Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. molekulide vahel tugev vesinikside keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 10 50. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid.
c) fosforhappejääk H2PO3 Nukleotiidide ehitustasandid: A tasand: N alus + pentoos = nukleosiid B tasand: N alus + süsivesinik + P-hape = nukleotiid 5.2. Jaotus Nukleiinhapped jaotatakse: DNA 1) primaarstruktuur bioloogilist tähtsust ei oma. 2) sekundaarstruktuur e kaksikspiraal e biheeliks: Stabiliseerivad sidemed ja nõuded: a) komplementaarsusprintsiip st puriin ja pürimidiinalus paarduvad vastastikku. Selle mõtteks on ruumiline sobivus. A=T C = G b)stabiliseerivad sidemed · vesinikside A T G C · N-aluste hüdrofoobne vastasmõju c) ahelate antiparalleelsus biokeemiliste sidemete suundumus on ahelates vastupidine. Üks ahel on teise suhtes tagurpidi. d) spiraali ruumiline ehitus ahelad on alati teineteisest ühekaugusel ja iga 10 nukleotiidi tagant moodustub spiraali täissamm. e) DNA spetsiifilisus · DNA on liigiomane tunnus; · kombinatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse korras on organismiomane. Sellel põhineb genosüstemaatika.
a) Näha on valkude monomeere aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu. 2.6. 1 fosforhape, 2 desoksüriboos, 3 A või T, 4 T või A rakk biosfäär kooslus populatsio isend elund kude 65 2.7. Ahelas A T, G C. X vesinikside, Y desoksüriboos, Z desoksüribonukleotiid. Tähtsus: 1) päriliku info säilitamine, b) päriliku info ülekanne raku jagunemisel. 2.8. mRNA osaleb päriliku info avaldumises, tRNA transport ( aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse), rRNA kuulub ribosoomide ehitusse. Joonisel on mRNA. 2.9. Erinevused: 1) DNA-s on suhkur desoksüriboos, RNA-s riboos, 2) DNA on kaheaheline. RNA on üheahelaline, 3) DNA-s on A T, aga RNA-s A U.
seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2
kaksiksidemele võivad ka peptiidsidemega külgnevad koplanaarsed grupid asetseda teineteise suhtes kas, cis või trans konfiguratsioonis. Peptiidside on oma struktuurilt planaarne ja eelistatud on peptiidsideme trans vorm. Cissamal "pool", Transdiagonaalis erinevatel "pooltel" 48.(143) Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente? c) vesiniksidemed 49.(144) Mitu aminohappejääki on keskmiselt ühe aheliksi pöörde kohta? b)3,6 50. Milline vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? c)NH...O= 51. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim? a) aheeliks Gly ja Ala (Ser) vaheldumine primaarstruktuuris võimaldab kohakuti asetsevate lehtede regulaarset kokkupakkimist. Niimoodi moodustunud ruumiline struktuur tagab tugevate, kuid suhteliselt vähe venivate kiudude tekke. Fibroiini vähene venivus on tingitud asjaolust, et voldikstruktuuris on
-200-2500 milj a vana. Mineraalid loodusliku tekke, kindla koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Ioonstruktuuris on anioonidel suuremad mõõtmed ja katioonidel väiksemad. Katioonid täidavad anioonide vahelised tühikud. Levinuim on iooniline side elektriline külgetõmme. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid
~0,9 g/cm3. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%. *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid.
Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahemaa lämmastikalsute vahel DNA ahelas on väike vagu DNA replikatsiooni mehhanism
a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
bioloogiline roll määratud tema primaarstruktuuriga. 11. Valgu sekundaarstruktuur – mõiste; -heeliks, -struktuur: Sekundaarstruktuurina käsitatakse valgu molekuli ruumilist vormi, mis tekib vesiniksidemete moodustumise tulemusena polüpeptiidahela erinevate osade vahel. Iga peptiidsideme kohta tuleb reeglina kaks vesiniksidet, välja arvatud need peptiidgrupid, kus osaleb kas proliin või hüdroksüproliin. Viimasel juhul on võimalik vaid ühe vesiniksideme olemasolu. Kuigi vesinikside on ligikaudu 20 korda nõrgem kui kovalentne side, on neil 15 Maris Kallus KKS 2010 valgu molekulile tugevasti väljendunud stabiliseeiv toime. See tuleneb eelkõige vesiniksidemete väga suurest arvust. α-heeliks – kujutab endast paremale pöörduvalt spiraliseerunud polüpeptiidahelat, mida
A paardub T (2 H-sidet), G paardub C (3 H-sidet). e.g., 5. Alused on üksteisest 0.34 nm kaugusel. Üks pööre on 10 alust (3,4 nm). 6. Suhkur-fosfaat telg ei ole võrdeliselt paigutunud, seepärast on molekulis väikeseid ja suuremaid kõrvalekaldeid . Ahelad on antiparalleelsed. Spetsiifiline paardumine ahelas tuleneb nende keemilisest ehitusest. Meil on põhimõtteliselt võimalik neid ahelaid eraldada ka niimodi, et a-t juppe saab kergemini eraldada kui teisi. Kuna vesinikside on võrdlemisi nõrk, saab kergelt neid teha üheahelaliseks. Seetõttu on ka DNA ahela konstrueerimine väga lihtne. Franklin tegi röntgenstruktuurpildid. Watson oli inimese genoomi järjestamise planeeringu juht. RNA (A paardub U ja C paardub G) mRNA messenger RNA tRNA transport RNA rRNA ribosomaalneRNA snRNA väike tuuma RNA siRNA intrferents RNA
2. Tene e. sekundaarne struktuur. jaguneb : a) alfa (spiraalikujuline) b) beeta (saelehtede kujuline) Sekundstruktuuri valgud vees ei lahustu ega seedu. N : Küüned ja soomused. 3. Kolmanda e. tertsiaarse järgu struktuur. Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku. (paljud liitvalgud, hemoglobiin ja liitensüümid). Valke kooshoidvad keemilised sidemed : 1. Peptiidside - seob aminohappe jääke omavahel. 2. Vesinikside - vesiniku ja hapniku ning vesiniku ja lämmastiku vahel. Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4. Hüdrofoobne side - tekib hüdrofoobsete aminohapete vahel. Valkude füüsikalis-keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.(läbiminek membraanidest on takistatud. (kui uriinis on valk, siis neerude kogumistorude membraanid on vigastatud.) 2. Laeng - kõikidel valgu molekulidel on olemas laeng. 3. Lahustuvus ja mittelahustuvus
DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA: lämmastikalused - A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk RNA: lämmastikalused - A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, U uratsiil, suhkrujääk riboos, fosforhappejääk Sidemed: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side, nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed, vesinikside on H ja O vahel – mis kaob esimesena kuumutamisel. DNA paardumine vesiniksidemete abil: A ja T → kaksikside; G ja C → kolmikside. Nukleiinhapete ehituskomponendid (monomeerid) ● puriin- ja pürimidiinalused. Inimorganismi nukleotiidides esinevad puriini ja pürimidiini põhiderivaadid on adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil ja tümiin. ● Nukleosiidid = alus + suhkur. Need on puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid.
ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. MOLEKULI STRUKTUURI TÄHTSUS: kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on
radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline. Õgirakud ehk fagotsüüdid kasutavad vabu radikale. Mädanevas haavas toodavad õgirakud vabu radikaale, mis hävitavad haigustekitajaid. Hapnikku on päristuumsetes elemendilt kõige rohkem, 70Kg-ses inimeses on hapnikku ca 40 kg. 2 H vesinik osaleb vesiniksidemete tekkes. Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 2,5; lastel oluliselt vähem happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes on rohkem vesinikku. 1g etanooli 7 kcal; 1g lipiide- 9kcal.
replikatsioonikahvlid mööda tsirkulaarset kromosoomi vastassuundades. Kahesuunalise replikatsiooni tõestamiseks kasutati meetodit, mis põhines DNA denatureerunud alade kaardistamisel. Katsed viidi läbi bakteriofaag lambda replitseeruva DNA-ga. Kui DNA molekule kuumutada 100°C juures või viia keskkonna pH aluseliseks (pH 11,4), katkevad komplementaarsete DNA ahelate vahel vesiniksidemed. Kuna A:T-paaridel on võrreldes G:C-paaridega üks vesinikside vähem, denatureeruvad A:T-rikkad piirkonnad kiiremini ja neid regioone on võimalik elektronmikroskoobis näha. Faag lambda kromosoomis on A:T-rikkaid järjestusi ainult teatud kohtades ning seetõttu saab neid kohti kasutada füüsiliste markeritena. Schnös ja Inman uurisid elektronmikroskoopia abil faag lambda DNA hargnemiskohtade (Y-kujuliste replikatsioonikahvlite) liikumist denatureerunud piirkondade suhtes ja nägid, et replikatsioonikahvlid eemaldusid teineteisest.
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
replikatsioonikahvlid mööda tsirkulaarset kromosoomi vastassuundades. Kahesuunalise replikatsiooni tõestamiseks kasutati meetodit, mis põhines DNA denatureerunud alade kaardistamisel. Katsed viidi läbi bakteriofaag lambda replitseeruva DNA-ga. Kui DNA molekule kuumutada 100°C juures või viia keskkonna pH aluseliseks (pH 11,4), katkevad komplementaarsete DNA ahelate vahel vesiniksidemed. Kuna A:T-paaridel on võrreldes G:C-paaridega üks vesinikside vähem, denatureeruvad A:T-rikkad piirkonnad kiiremini ja neid regioone on võimalik elektronmikroskoobis näha. Faag lambda kromosoomis on A:T-rikkaid järjestusi ainult teatud kohtades ning seetõttu saab neid kohti kasutada füüsiliste markeritena. Schnös ja Inman uurisid elektronmikroskoopia abil faag lambda DNA hargnemiskohtade (Y-kujuliste replikatsioonikahvlite) liikumist denatureerunud piirkondade suhtes ja nägid, et replikatsioonikahvlid eemaldusid teineteisest.
Kui on tegemist nõrga metall ja/või nõrga mittemetalliga (nt CaC2, Al2S3), siis elektronide üleminekut ei toimu, sest kumbki pole piisavalt vägev. Vaadeldav side on ikkagi valdavalt kovalentne. Metalliline Metalli aatomid paiknevad üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli – elektrongaas. Vesinikside Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga (nt HF, H2O, NH3) ning tal on seetõttu positiivne osalaeng. Positiivse osalaenguga vesiniku aatom seotakse elektrostaatiliselt järgmise molekuli elektronegatiivsema (F, O, N) aatomiga, millel on negatiivne osalaeng ja põhimõtteliselt vaba elektronpaar 152. Tähtsamate ühendite klassid Sahhariidid, valgud, rasvad, asendatud kabroksüülhapped (aminohapped)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
