positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule
Kõrbestumise piirkonnas elab ligi 1/5 maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks põhjaveega niisutamine, kasutades vihmuteid. Kuid ka siiski säilib mõningane sooldumise oht. Mulla hapestumine tähendab sellist reaktsiooni, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (ehk muutuvad happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu. Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks vesinikioonidele ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn
positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule
Elektronkihid võimaldavad metallikristallis üksteise suhtes nihkumist ning libisemist, ilma, et need puruneksid. Kuumutamisel saab metalle voolida, painutada ja valtsida. 7)ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised (CaO, MgO), happelised (SO2 , CO2), amfoteersed(ZnO, Al2O3), neutraalsed (NO, CO). HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeid liigitatakse: · vesiniku aatomite arvu järgi: üheprootonilised happed (HCl, HNO3) mitmeprootonilised happed (H2S, H2SO3) · hapniku sisalduse järgi: hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S · tugevuse järgi: tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl nõrgad happed H2CO3, H2S
Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.' Nõrgad elektrolüüdid-need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. 69. Ostwaldi lahjendusseadus. Kui antud happe dissotsiatsiooniaste on a ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: 71. Happed ja alused. pH. · Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl ® H+ + Cl · Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH ® Na+ + OH · Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. · Vastavalt hapete ja aluste protolüütilisele teooriale (alusepanija Bronsted, 1879... 1947) on happed ühendid, mis loovutavad prootoneid e. vesinikioone, alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Ph lahuste happelisis ja aluselisi omadusi väljendav vesinik eksponent. pH = -log [H+] 72. pH skaala
Massiprotsendi tähis: P m- lahuse mass(g); m1- lahustunud aine mass(g); m2- lahusti mass(g) m1 m1 Pm m1 P= 100% m = m1 + m2 P= 100% m1 = m= 100% m2 = m - m1 m m1 + m2 100% P Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hapu maitsega; muudavad lakmuse punaseks; reageerivad metallidega eraldades vesinikku; on söövitavad. Leidumine: sidrunhape(sidrun, apelsin), õunhape(õun, ploom, pirn), piimhape, oblikhape(rabarber, jänesekapsas jne), salitsüülhape(pohl, jõhvikas), süsihape(karastusjook), äädikhape. Kindlaks tegemiseks kasutatakse indikaatoreid ained, mis muudavad lahuste toimel oma värvust, nt lakmusepaber, mustikamahl, universaalindikaator. Lakmuselahus muutub hapete toimel punaseks.
Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud. Sõltubveel keskkonna viskoossusest, ioonide mõõtmetest, ioonidel on ka alati lahusest kate ümber. Kolloidosakeste elektrijuhtivus on väiksem, sest need osakesed on suuremad, ei jaksa end sama edukalt läbi vee pressida. Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa. Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone. Sooli koaguleerimislävi Sool- kolloidsüsteem Koagulatsioon- kolloidosakeste omavaheline liitumine agregaatideks, sadenevad välja. K2SO42K++SO2-4 Al2(SO4)3Al3++3SO2-4 K3[Fe(CN6)]3K++Fe(CN6)3- Viimane antud juhul parim koagulant, sest selle absoluutväärtus on suurim. Vaadelda tuleb aniooni indekseid. Koagulatsioonilävi näitab vähimat elektrolüüdi kontsentratsiooni, mis kutsub esile koagulatsiooni. Mida suurem koagulatsiooni lävi, seda rohkem vaja elektrolüüti lisada. Kui on
vahelise tasakaalu katiooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. Teist liiki elektroodideks on lahuses oleva aniooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. 4. Vesinikelektrood Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastunud ja vesinikioone sisaldavasse lahusesseomandab ta kindla potentsiaali, mis iseloomustab tasakaalu elektroodil absorbeerunud vesiniku ja lahuses olevate vesinikioonide vahel. 5. Kalomelelektrood Kasutatakse võrdluselektroodina, kujutab endast elavhõbekloriidi kalomeliga küllastunud KCl lahuses. Kalomelelektrood põhineb reaktsioonil elavhõbeda ja elavhõbe-kloriidi vahel. The aqueous phase in contact with the mercury and the mercury(I) chloride (Hg 2Cl2,
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
• Seepärast piima, mille happesus on üle 18 °Th, ei kasutata näiteks piimapulbrite valmistamiseks. • PIIMA AKTIIVNE HAPPESUS ehk pH Värske piima pH on 6,5...6,8. • Aktiivne happesus ei lange kokku tiitritava happesusega. • Piima säilitamisel tiitritav happesus muutub palju kiiremini võrreldes aktiivse happesusega • pH muutub aeglaselt, sest piimas on palju ühendeid, samal ajal kui tiitritav happesus muutub kiiresti, arvestades kõiki (nii vabu kui seotud) vesinikioone. PIIMARASVA ISELOOMUSTAVAD FÜÜSIKALISED NÄITAJAD: • SULAMISTEMPERATUUR iseloomustab temperatuuri, mille puhul tahke rasv muutub vedelaks. Piimarasva sulamistemperatuur kõigub 26…34 kraadi piirides. • Müristiinhape, palmitiinhape ja steariinhape on vedelad toatemperatuuril, seevastu aga oleiinhape on tahke toatemperatuuril. • Juhul, kui või sisaldab rohkem madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, on või pehmema konsistentsiga ja paremini määritav
Kõige tuntumaks membraanelektroodiks on klaaselektrood. Klaaselektroodi kasutatakse põhiliselt vesinikioonide kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodiks on õhukeseseinaline (0,06 0,1mm) klaasmuna, mis on täidetud elektrolüüdi lahusega, tavaliselt 0,1M soolhapega, kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood (joonis 4). Klaasi liikumisvõimeliseks ioonideks on ränihape skeletiga seotud ühevalentsed ioonid Me+ (Na+ , K+ , Li+ ). Asetades klaaselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonvahetusprotsess klaasmuna sisepinna sisemise lahuse vahel ja välispinna välislahuse vahel. Klaaselektroodi potentsiaali pH-sõltuvus oleneb klaasi sordist ja määratakse puhverlahuste abil. Sõltuvus omab maksimumi kõrgetel pH väärtustel (pH > 12), põhjustades määramisel nn ,,leelisuse" vea, ning miinimumi madalatel pH väärtustel (pH < 0), andes ,,happelisuse" vea.
+ + pH = -log [H ], kus [H ] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l). Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. SOOLADE HÜDROLÜÜS... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega. Hüdrolüüs vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. 1. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt (pH=7). Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid H+. Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid OH-. 2. Nõrgast happest ja tugevast alusest moodustunud soola hüdrolüüs seisneb vee molekulidest happejääkioonidele prootonite liitmises. Keskkond ALUSELINE Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH 2Na+ + Co3 2- + H2O = Na+ + HCO3 - + Na+ + OH- CO3 2- + H2= = HCO3 - + OH- 3. Tugevst happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
venoosse süsteemi toonus, parema südamepoole pumbafunktsioon, kehaasend, keskmine intratorakaalne rõhk (rõhk rindkereõõnes), intraperikardiaalne rõhk (rõhk südame paunas), veenide toonus, skeletilihaste toonus. Kirjuta veresooned, mis läbivad neeruväratit (1p): neeruarter, neeruveen Hemoglobiini hapnikuküllastus sama hapniku osarõhu puhul sõltub: (1p) selgita vere pH tasemset ning CO2 osarõhust (mida vähem vesinikioone ning mida madalam CO2 osarõhk, seda parem on Hb hapnikuga küllastus) Hingamisteede maht on 150 ml (kirjuta arv) ja seda nimetatakse anatoomiliseks surnud ruumiks(2p) Sama hapnikuosarõhu juures osaleb hemoglobiini küllasus hapnikuga ................................................................................................................(2p)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
siiski happeliseks tekkiva süsihappe jt happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessides. Fosfaatpuhversüsteem Oluline peamiselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver). Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem Valkude amino- ja karboksüülrühm võimaldavad neil käituda puhvritena. Vere pH juures on valgu COOH rühm COO-. Kui selline valk on happelisemas keskkonnas, siis valk suudab siduda lisa vesinikioone ja minna tagasi COOH konfiguratsiooni. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis muundub ta COO-. Vere pH juures on aminorühm NH3+ kujul NH2 asemel. Kui valk on aluselisemas keskkonnas, siis aminorühm suudab loovutada vesinikiooni ja on kujul NH2. Seega saavad aminohapped liita ja loovutada endaga vesinikioone. Histidiin on kõige suurema puhverdusvõimega aminohape ja hemoglobiin valkudest kõige tähtsam puhver. Hemoglobiini konts. on kõrge ja histidiinisisaldus suht. suur. Hemoglobiin
Katoodil redutseeruvad nii Ni++ kui H+ ioonid. Selline vesiniku kooseraldumine esineb pingerea kõikide metallidega alates alumiiniumist kuni vesinikuni 2H+ + 2e H2 Ni++ + 2e Ni Anoodil toimub Ni oksüdeerumine Ni - 2e Ni++ Muud protsessid on välistatud, sest Ni oksüdeerumise tõttu jääb elektroodi potentsiaal väikeseks. d) NaOH lahuse elektrolüüs süsinikelektroodiga Katoodil eraldub vesinik. Lagunevad vee molekulid, sest vesinikioone on liialt vähe 2H2O + 2e H2 + 2OH- Anoodil oksüdeeruvad OH- ioonid 4OH- - 4e O2 + 2H2O OH- ioonid oksüdeeruvad kõrgemal potentsiaalil kui halogeenid: I- < Br- < Cl- < OH- 12 13 Hapnikku sisaldavate hapete anioonid oksüdeeruvad vee molekulidest (õigemini elektrivoolu toimel nende dissotsiatsioonil tekkinud OH- ioonidest) kõrgemal potentsiaalil.
puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni
metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
+ OH(a); NH4(h) + H2O(a) = H3O(h) + NH3(a). Tugevad happed ja alused on need, millede osakesed dissotseeruvad prootoniteks, hüdroksiidioonideks võimalikult täielikult, (nõrgad happed etaanhape; keskmised fosforhape; tugevad HNO3, H2SO4, HCl; nõrgad alused ammoniaagi vesilahus, tugevad NaCl). pH tähendab vesinikeksponenti, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem lahus on; mida rohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus. N:Nõrk alus on NH3-vesilahus (pH=10,6), tugev alus on NaOH (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape on 3 Keemia ja materjaliõpetus HCl, HNO3 (pH=1,0)
Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahe...
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. 7Happed on söövitava toimega ained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Lahusesse annavad need vesinikioone. Oma nimetuse on nad saanud hapu maitse järgi. Happeid saab kindlaks teha indikaatorite abil: lakmuslahus muutub hapete mõjul lillast punaseks. Happeid üldjuhul jaotatakse kolmeks: 1) Vesiniku arvu järgi 2) Hapniku sisalduse järgi 3) Tugevuse järgi Alused on ained, miskoosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. Nad on söövitava toimega ja katsudes libedad (aluseid kasutatakse seepide valmistamisel). Kokkupuutel
Ostwaldi lahjendusseaduseks. Lahuse lahjendamisel suureneb elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste a. Lõpmatul lahjendamisel saab a võrdseks ühega. K ei sõltu kontsentratsioonist. K a Nõrk elektrolüüt a<<1, siis K= a2c c 249 Happed ja alused S. Arrhenius 1887: Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone: HCl H+ + Cl Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone: NaOH Na+ + OH Piiratud - käsitlevad vaid vesilahuseid. 250 Vee dissotsatsioon - lihtsalt Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt 560 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks vee molekul: H2O H+ + OH-. Ehk 10 000 000 liitri vee kohta tuleb 1
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = jä...
molekulilt → H₂O laguneb vesinikioonideks ja hapnikuks → vesinikioonide kontsentratsioon tülakoidi membraani sees ja väljas on erinev → vesinikioonid liiguvad läbi membraani → ATP-süntaas läheb käima ADP+fosfaatrühm → saadakse ATP • Toimub tülakoidi membraanis • Pimestaadiumis liigub klorofüllist eraldunud 1 elektron molekulile nimega NADP⁺ ja see redusteerub ja seob endaga vesinikioone → muutub NADPHks → ATP toimel hakatakse liitma CO₂ molekule + NADPH → saame C₆H₁₂O₆ d) Mis mõjutab fotosünteesi intensiivsust ja kas seda intensiivsust saab lõpmatuseni tõsta? • Mõjutab valgus ja temperatuur. Ei saa lõpmatuseni tõsta, kuna liiga kõrgel temperatuuril fotosüntees aeglustub ja hävivad selleks vajalikud ensüümid e) Õhulõhed. Millised nad on? Miks neid vaja on? • Lehe pinnal asuvad mikroskoopilised avad
18. Vee dissotsiatsioon: prootonite kontsentratsioon, pH mõiste, vesilahuste pH väärtuste diapasoon. Kas ja kui, siis kuidas on väimalik määrata vesilahuste pH väärtus? Millised on lahuste pH väärtused, kui: a) [H+]= 8,410-3 mol/L; b) [H+]= 4,210-12mol/dm-3? 2H2O H3O+ + OH- , lihtsustatult : H2O H+ + OH-. Dissotsiatsioon ehk ioonideks lagunemine; temperatuuri tõusuga dissotsiatsioon suureneb. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem see on. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Prootonite ehk vesinikioonide kontsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH= - log[H+]. Vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0-14
· Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: · Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: 3. Karboksüülhapete omadused · Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. ALKOHOL Hapete tugevus kasvab VESI FENOOL SÜSIHAPE
· Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: · Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: 3. Karboksüülhapete omadused · Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. ALKOHOL Hapete tugevus kasvab VESI FENOOL SÜSIHAPE
Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH 3 x H2O) Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt NaOH, KOH, Ca(OH) 2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape, etaanhape Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt sidrunhape, bensoehape ja oblikhape On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest
(Lenoble, 1993): S0* = 1.367 kW/m2 ! 11. Lahused ja lahustumine. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vedelike dielektriline konstant. Alused ja happed, pH ja selle parameetrid. Elektrofiilid ja nukleofiilid. ! Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse m oodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. ! ! Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hape on aine mis annab vesilahusesse vesinikioone Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioondieks - toimub vastandiktoime polaarsete molekulidega. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. ! Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.(happed)! Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. (alused)! ! pH näitab lahuse happelisust.!
· Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: · Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: 3. Karboksüülhapete omadused · Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. ALKOHOL Hapete tugevus kasvab VESI FENOOL SÜSIHAPE
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glom...
Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH- Temp tõusuga dissotsiatsioon suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. pH ehk vesinikeksponent iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses, negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l) pH= -log[H+]. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. Vesilahuste pH väärtuste diapasoon pH väärtused jäävad üldjuhul vahemikku 0...14, ülihappeliste lahuste puhul on siiski pH negatiivne, tugevalt aluseliste lahuste puhul võib pH ka olla üle 14, normaalne pH tase on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a) indikaatorained
DISSOTSIATSIOONIMÄÄR (-aste) aine ioonideks lagunenud ja lahustunud molekulide üldarvu suhe. 22 V SOOLADE HÜDROLÜÜS ... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega. Hüdrolüüs vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. 1. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt (pH=7). Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid H . + Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavad hüdroksiidioonid OH . - 2. Nõrgast happest ja tugevast alusest moodustunud soola hüdrolüüs seisneb vee molekulidest happejääkioonidele prootonite liitmises. Keskkond ALUSELINE Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH NaOH tugev alus
1. Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. 2. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid (mis element palju liitis/lahutas elektrone). 3. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronidearvud peavad võrduma). 4. Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. 5. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. 6. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happeliseskeskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule (3. loengu slaidid). 54. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? ● Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal.
Mõnikord mõeldakse sorptsiooni all ka nimetatuist kahe nähtuse samaaegset esinemist. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, elektrolüütide lahuste eripärad. Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: · temperatuurist; · lahuse kontsentratsioonist. Happed ja alused, pH. Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Omad raskused on kõigil kolmel teoorial
vahel (esitage valem)?
pH = pKa + log([A-]/[AH])
67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav ioniseerituse vorm
pH=10,2 juures?
Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe
on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja
divesinikioone. Lahusele OH- ioonide lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks,
vesinikfosfaatioone tekib juurde, tasapisi hakkab tekkima ka fosfaatioone. Kui ph=pK3, siis tähendab see seda,
et lahuses on vesinikfosfaatioonide ja fosfaatioonide kontsentratsioonid võrdsed. 7,15<10,2<12.15 ehk pK2
<10,2
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja tra...
Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaas...
74,6 – 878 – (–74,6) = – 803 kJ/mol 20 878 21 Loeng 9-10 Tasakaal 1: happed ja alused Vaadete areng hapete ja aluste loomusest on hea näide teooria arengust üldisema käsitluse suunas. Arrheniuse käsitluses on happed ja alused ained, mis vees lahustumisel annavad vastavalt kas vesinikioone või hüdroksiidioone. Brönstedi-Lowry käsitluse järgi on happed prootoni (H+) doonorid ja alused prootoni aktseptorid. Vees vaba prootoni ei ole, sest ta on mitu suurusjärku väiksem ka kõige väiksemast aatomist, seetõttu prooton seotakse kohe vee molekuli elektronegatiivse hapniku aatomiga ja nii esineb prooton alati vees seotuna vee molekulidega, näit H(H 2O)4+. Reeglina aga kujutatakse prootonit hüdrooniumioonina (H3O+) mis on mugavam. Alused annavad
Koefitsiendid oksüdeerija ja redutseerija ning oksüdatsiooni-reduktsiooni produktide ette pannakse selliselt, et liidetud ja loovutatud elektronide arvud oleksid võrdsed; 4. Ülejäänud ühendite ette pannakse koefitsiendid nii et eelnevalt pandud koefitsientide omavaheline suhe enam ei muutuks; 5. Kontroll lugeda üle, kas aatomite arvud on võrdsed võrrandi vasakul ja paremal poolel. Ioonkujul redoksvõrrandite tasakaalustamine A. Happelises keskkonnas võib vajaduse korral lisada vesinikioone ja vee molekule: 1. Määratakse oksüdeerija ning redutseerija ning nende oksüdatsiooniastmed; 2. Tasakaalustatakse poolreaktsiooni võrrandid lisades võrrandisse vajadusel H2O ja H+. Et poolreaktsiooni võrrandis oleks mõlemal pool võrdusmärki laengud võrdsed, lisame elektone. 3. Loetakse kokku liidetud ja loovutatud elektronid; Koefitsiendid oksüdeerija ja redutseerija ning oksüdatsiooni-reduktsiooni produktide ette
Vaatame nt tinutatud raudpleki elektrolüütilist korrosiooni: kui tinakiht on terve, käitub raudplekk nii, nagu oleks ta tinast. Tinakihi vigastuse puhul algab elektrokeemiline korrosioon. Elektrolüüdi lahuseks on metalli pinnale adsorbeerunud veekelme, mis sisaldab vesinikhüdroksiidi ja vesinikkarbonaadi ioone. Fe aktiivsema elemendina on anioodiks ja tema pinnalt lahkuvad elektronid. Elektronid liiguvad katoodile, mille pinnal neutraliseerivad vesinikioone. Rauaioonid ühinevad hüdrooksiitioonidega, tekib rauahüdroksiid, mis ühinedes hapnikuga tekitab rooste. Tinaga kontaktis oleva raua korrosioon kulgeb galvaanielemendi tekke tõttu kiiremini kui puhta Fe korrosioonil. Kui Fe moodustab galvaanielemendi aktiivsema metalliga (Zn) on Zn anoodiks ja Zn läheb lahusesse ja raud säilub. Seepärast on otstarbekas katta metall vastavalt vajadusele kas temast aktiivsema või positiivsema METALLIGA.
Vee dissotsiatsioon: prootonite kontsentratsioon, pH mõiste, vesilahuste pH väärtuste diapasoon. Kas ja kui, siis kuidas on võimalik määrata vesilahuste pH väärtusi? Millised on lahuste pH väärtused, kui: a) [H+] = 8,4 . 10 -3 mol / L; b) [H+] = 4,2.10 -12 mol/dm3 Vee dissotsiatsioon: 2H2O<-> H3O+ + OH- , lihtsustatult: H2O<-> H+ + OH-. Temp. tõusuga dissots. suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine. pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses on vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem ta on. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Prootonite ehk vesinikioonide konsentratsiooni abil võib avaldada lahuse reaktsiooni, aga selle asemel võib kasutada vesinikioonide konsentratsiooni negatiivset logaritmi, mida nimetatakse vesinikeksponendiks: pH= -log[H+]. pH vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0-14; 0-6
10 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 õhulämmastiku bioloogiline sidumine. Soodsat õhurežiimi mullas saab tagada oskusliku mullaharimisega. Mulla happesus Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. Happelises mullas on palju vesinikioone ja selle tulemusena taimede arengut takistavad ained nagu lahustuv Al ja Fe. Happelises mullas nõrgenevad taimedele vajalike ainete, nt fosfori omastamine ja bioloogilised lagunemisprotsessid. Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu). Paljudele taimedele optimaalne mullareaktsioon on 6...7. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus
Seesmist kihti nimetatakse elektrilaengut määravaks ioonide kihiks. Selle peal asuvat kihti nimetatakse vastasioonide kihiks, mis jaguneb omakorda seesmiseks liikumatute ioonide kihiks ja väliseks difuusseks kihiks. Ioonide difuusne kiht esineb ainult märjas mullas. Elektrilaengut määravate ioonide kihti koos liikumatute vastasioonide kihiga nimetatakse absorbseks kihiks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad happena st. eritavad lahusesse vesinikioone (H+), nimetatakse happelisteks ehk atsidoidseteks kolloidideks. Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks. Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena. Selliseid kolloide nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks.
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
Tasakaalukonstant: Ka=[H+] [A]/[AH] pKa= log pKa, pH=pKa+log([A]/[AH])
67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav ioniseerituse vorm pH =
10,2 juures? vesinikfosfaatioon on vastuseks. Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet
molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt
ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja divesinikioone. Lahusele OH ioonide
lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks, vesinikfosfaatioone tekib juurde, tasapisi
hakkab tekkima ka fosfaatioone. Kui ph=pK3, siis tähendab see seda, et lahuses on vesinikfosfaatioonide
ja fosfaatioonide kontsentratsioonid võrdsed. 7,15<10,2<12.15 ehk pK2 <10,2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
