molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. sool kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel (värv sõltub lahuse pH tasemest). redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes).
· ühe ja mitmeprootonilised HCl (1) H3PO4 (mitu) LiOH + SO3 Li2SO4 + H2O · hapnikhapped, mitte O happed · Aluseline oksiid + happeline oksiid sool · tugevad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 CaO + CO2 CaCO3 · nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed Elektrolüüdid - on ühendid, mis dissotseerudes eraldavad lahusesse aine, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks vesinikioone H3O HCl H + Cl hüdraatumine lahustunud aine osakesed seostuvad vee H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone Leelised - tugevad alused KNaCaBa Aluste saamine
· Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused. · Lihtsool metall + happejääk (kõige tavalisem sool) · Vesinikside keemline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse
FOTOSÜNTEES Fotosüntees koosneb paljudest reaktsioonidest. Osa jaoks neist on vajalik valgus, teiste jaoks mitte. Valgustnõudvaid reaktsioone nimetatakse valgusstaadiumiks, teisi pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides, pimedusstaadiumi reaktsioonid aga stroomas. Fotosünteesi koguvõrrandi võib kirjutada järgmiselt: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium. Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See e...
· Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja negatiivse laenguga aniooniks. Näiteks: H Cl H + Cl + - H2SO4 H+ + H SO4- 2H+ + SO4-2 happed erinevad üksteisest aniooni poolest Hapete jaotus (1) HAPPED HAPNIKUTA HAPPED HAPNIKHAPPED
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit
2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid.......... tetrafosfordekaoksiid......... SO3 ......................... N2O ........................ SiO2........................ 3. *Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad on N2O, NO, CO. 4. *Amfoteersed oksiidid võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Tähtsamad on Al2O3 ja ZnO. 2. HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. pH <7 Koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest . · HAPETE LIIGITAMINE TUGEVUSE JÄRGI 1. Tugevad happed. Nt ..... 2. Nõrgad happed. Nt · LIIGITAMINE VESINIKU AATOMITE JÄRGI 1. Üheprootonilised happed. Nt... 2. Mitmeprootonilised happed. Nt... Millised neist on hapnikhapped? Happe Happe Happeaniooni Happeaniooni valem nimetus valem nimetus H2SO4 ...................... väävlishape
2NaOH Happed Aine, mis annab üldvalem: HnA (H Hape ... Happelise oksiidi Karastusjookide lahusesse vesinik, A happejääk) · ... + metall sool ja reageerimisel veega valmistamine, vesinikioone. vesinik SO3 + H2O söögitegemisel, Koosneb ühest või 'Nimetused saab hapete · ... + alus sool ja vesi H2SO4 mitmest vesiniku tabelist · ... + aluseline oksiid aatomist ja Tugevate hapete
· Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja negatiivse laenguga aniooniks. Näiteks: H Cl H+ + Cl- H2SO4 H+ + H SO4- 2H+ + SO4-2 happed erinevad üksteisest aniooni poolest Hapete jaotus (1) HAPPED HAPNIKUTA HAPPED HAPNIKHAPPED H Cl H NO3
Veega ei reageeri nõrgalt aluselised ning ka mõned happelised oksiidid nt SiO2 Oksiidide põhilised saamisvõimalused : 1. vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga, 2. suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagunemine Aluselised oksiidid on metall oksiidid(ainult I ja II A rühma metallid reageerivad veega) ja happelised oksiid on mittemetal oksiid. SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine,hingamine Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hape molekulid jagunevad lahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks Hapete iseloomulike omadusi: 1. hapu maitse, 2. muudavad indikaatorite värvust, 3. reageerivad aluste ja aluseliste oksiididega, 4. reageerivad metallidega, eraldades vesiniku Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi: 1. Hapniku sisalduse järgi : hapnikku mittesisaldavad happed, hapnikhapped 2. Prootonite arvu järgi: üheprootonihapped ja mitmeprootonihapped 3
aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape)
Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit. Hapetes on vähemalt üks vesinikioon, aga seal kus on neid mitu nimetatakse mitmeprootonilisteks hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise saadusena hape anioonide ja metalli katioonide vahel sool. Alus Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiide. Hüdroksiidid on kristalsed ained, mis vees lahustudes jagunevad iooideks.
NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1. Vesiniku arvu järgi üheprootonilised (HF, HCl, HBr, HI, jne) ja mitmeprootonilised (H2SO3, jne). 2. Hapniku sisalduse järgi
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest 5. Määra aineklassid; anna ainetele nimetused: Cu(OH)2 alus, vask(II)hüdroksiid; NO2 oksiid, lämmastikdioksiid; Na3PO4 sool, naatriumfosfaat; HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat; CaCO3 sool, kaltsiumkarbonaat; Cr2O7 oksiid, kroom(VII)oksiid; NaOH alus, naatriumhüdroksiid;
-Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oksiid+Vesi Al(OH)3=Al2O3+H2O Karbonaat=oksiid+süsihappegaas CaCO3=CaO+CO2 Happed · Hape= aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H+) ehk prootoneid. Happe molekul jaguneb lahuses vesinikiooniks ja happeaniooniks. Happe omaduse: 1) Hapu maitse 2) pH on väiksem 7. 3) Aluste ja aluselist oksiididega reageerimine Hapete liigitamine erinevate tunnuste järgi : 1) Vesinikioonide ehk prootonite arvu järgi a) Üheprootonithapped (HBr) b) Mitme prootonilised happed ( H3PO4) 2) Tugevuse järgi a)Tugevad happed=kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks H2SO4, HNO3,
kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlaks, kas keskkond on aluseline või happeline või neutraalne. keemiline reaktsioon protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus redutseerija loovutab elektrone, ise oksüdeerub, ning oksüdeerija liidab endaga elektrone, redutseerub.
Alus-aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid-hüdroksiid millel avalduvad nii alulised kui ka happelised omadused Anioon-neg. Laenguga aatom või aatomite rühmitus Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementaarlaengute arv Iooniline aine-ioonilise kristallvõrega aine milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega
ning märkisime titrandi nivoo algnäidu büretis. ▪ Proovi valmistamiseks mõõtsime mõõtesilindri abil koonilisse kolbi 50 ml kraanivett kooli kraanist. Lisasime kraaniveele mikrospaatli abil väheses koguses (paar kristalli) tahket indikaatorit ET – 00 (lahus omandas punase värvuse) ja vahetult enne tiitrima hakkamist ~2ml puhverlahust (reaktsiooni tasakaalu säilitamiseks fikseerib lahuse pH, sidudes vesilahuses kas hüdroksiidioone või vesinikioone, tiitrimine pean olema lõpetatud 5 minuti jooksul pärast puhverlahuse lisamist.) Lahusele lisati puhverlahus tõmbekapis, et vältida toksiliste ja ärritavate aurude jõudmist üldisesse klassi keskkonda. ▪ Vaikselt lahust segades lisas teine meeskonnakaaslane aeglaselt kolvis olevale vesilahusele büretist titranti (Büreti ots asus kolvi ava sees ning jälgisime, et tilgad jõuaksid ka segamise ajal otse lahusesse ilma kolvi ääri puudutamata
lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsioon lõpuks vabaneb esialgses koguses Keemiline tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutustele Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Happed ained, mis annavad lahusesse vesinikioone Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Soolad kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses, dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0
denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajadusteks, sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid lisades. Denatureeritud alkoholi äratundmiseks antakse sellele enamjaolt värvus. antifriis jahutusvedelik (etaan1,2diool) 2) Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH rühma? Alkoholi molekulis on hapniku aatomi vahel side süsinikuga tugevam kui vesinikuga ning seetõttu alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine, nad eraldavad vesinikioone. 3) Alkoholid kui happed (miks alkoholid käituvad reaktsioonides kui happed, miks saab alkohole vaadelda kui vaid ülinõrkade hapetena?) Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega
C HA Happed ja alused kus CH+ - vesinikioonide kontsentratsioon, mol/dm 3 Arrhenius: CA- - anioonide kontsentratsioon, mol/dm3 Happed on ained, mis ioniseeruvad vees, andes vesinikioone CHA - dissotsieerumata happe kontsentratsioon, mol/dm 3 HCl H+ + Cl Kui selle happe dissotsiatsiooniaste on ja molaarne kontsentratsioon Ch (mol/dm3), siis happe dissotsiatsioonikonstant Kh: Alused on ained, mis ioniseeruvad vees, andes hüdroksiidioone = 2
Cl-, Br, I- jne. - Kristallmembraanelektroodid membraaniks on monokristallist või kristallpulbrist plaat - Vedela membraaniga elektroodid membraaniks on vedela ioonvahetajaga täidetud poorne tahke kandja - Gaasitundlikud elektroodid - Ensüümelektroodid (biosensorid) Gaasitundlikud elektroodid - polümeerne membraan tagab läbipääsu gaasidele CO2 + H2O H+ + HCO3- Mida rohkem vesinikioone (mida happelisem), seda madalam pH Ioonselektiivsed elektroodid (plussid) - Ei saasta proovi - Tulemuse saab enamasti kiiresti - Määramispiirkond on lai - Mittedestruktiivsed - Mõõtmisi ei sega proovi hägusus, värvus - Kaasaskantavad Voltamperomeetrilised meetodid Amperomeetriline hapnikuandur Inversioonvoltamperomeetria: - uuritav aine sadestatakse elektroodile - määramisel viiakase tagasi lahusesse Konduktomeetriline analüüs
AINETE SEGU koosneb erinevatest aineosakestest LAHUS ainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest LAHUSTI aine, milles lahustunud aineosakesed on ühtlaselt jaotunud LAHUSTUNUD AINE aine, mis on teises ühtlaselt jaotunud (aine, mida lahustatakse) KÜLLASTUNUD LAHUS tekib kui lahustunud ainet rohkem ei lahustu KÜLLASTUMATA LAHUS tekib kui lahustunud ainet saab veel lahustada OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone HAPE liitaine, mis koosneb ühest või mitmest vesinkust ning happe anionist SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused
hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega
Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid. Mulla happesus mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge. Muld on happeline kui pH on madalam vihmaveest (5,6). Meil happevihmasid ei ole, happesuse tasakaalustab paekivi. Raskemetallid mullas plii ja elavhõbe (ka tsink, koobalt) on toksilised ained mullas, mis on kahjulikud kõigile organismidele; need lagundavad mulla huumusosakesi; ohtlikumad happelises keskkonnas; satuvad mulda metallitööstusest, autode heitgaasidest, reoveest, mineraalväetistest.
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem
Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele
praktiliselt lahustumatuteks alusteks. Leelised on 1. A rühma ja 2.A rühma elemendid alates kaltsiumist (Ca). NÄITED: LiOH, KOH, NaOH. Vees praktiliselt mitte lahustuvad on kõik ülejäänud. NÄITED: Fe(OH)2, Fe(OH)3, Al(OH)3. 4.Iseloomusta pH skaalat. Happe ja aluse vahelise neutralisatsioonireaktsiooni käigus muutub lahuse pH. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse keskkonnaga. Vesinik- ja hüdroksiidioone on võrdselt. Kui pH on väiksem kui 7, siis on vesinikioone hüdroksiidioonidest rohkem ning keskkond on happeline. Kui pH on suurem kui 7, siis on hüdroksiidioone vesinikioonidest rohkem ning keskkond on aluseline. pH<7 happeline pH=7 neutraalne pH>7 aluseline 5.Kuidas on võimalik happeid kindlaks teha? 1) Hapetel on hapu maitse 2) Nad muudavad indikaatorite värvust 3) Nad reageerivad aluste ja alusteliste oksiididega 4) Nad reageerivad metallidega eraldades vesinikku 6.Happelise/aluselise oksiidi mõiste
juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18. Ioon aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen 19. Isotroobid keemilise elemendi teisendid,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv 20
vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi: CO - süsinikoksiid(tuntud ka kui vingugaas) NO - lämmastikoksiid N2O - dilämmastikoksiid(tuntud ka kui naerugaas AMFOTEERSUS - Ühendi võime reageerida nii hapete kui ka alustega Mittemolekulaarsed oksiidid on tahked kristalsed ained ja aatomid on omavahel seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2. VESINIKIOONIDE(H+) EHK PROOTONITE ARVU JÄRGI Üheprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, näiteks HNO3, HCl, CH3COOH Mitmeprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, näiteks H2SO4, H2CO3, H3PO4 3
Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: Omadused: Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused.Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2
Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav. Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma kudedega suurel hulgal vett vastu võtma ja hoidma, vesinikioone keskkonda pumpama ja sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal. Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused.
lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon-happe ja aluste vaheline reaktsioon liitaine-on aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest lihtaine-on aine mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone sool-aine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anioonist oksiid-hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga leelis-vees lahustuv tugev alus keemiline side-aatomite või ioonide vaheline vastasmõju kovalentne side-aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel iooniline side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side
· Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. · Vee karedus põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. · Elektrolüütilise dissotsiatsiooni all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim. ainete lagunemist ioonideks). · Elektrolüüdid on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid. · Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4. · Alkaan koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan). · Alkoholid on süsiniku ühendid, kus süsiniku küljes on hüdroksüülrühm (-OH). · Amiinid on süsiniku ühendid, kus süsinikuühend seotud süsiniku ahelaga (-NH2) · Alkeenid on süsiniku ühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kaksikside (- een).
Toimub: 1. NH4OH NH4+ + OH- 2. NH4Cl NH4+ + OH- 3) H+-ioonide kontsentratsiooni vähenemine nõrga happe soola lisamisel Selleks lisan kahes katseklaasis olevatele vesinikkloriidi lahustel Zn kraanuli, mis on eelnevalt karedaks muudetud. Esimesele lahusele lisan ka 2M naatriumetanaati ja võrdlen reaktsiooni kiirust. Esimeses katseklaasis toimub CH3COO- + Na+ + H+ + Cl- CH3COOH + Na+ + Cl-, sest etaanhape ei dissotseeru täielikult ja järelikult etanaatioon seob osa vesinikioone ära. Naatrium etanaat vähendab H2 eraldumise intensiivsust ehk reaktsiooni kiirust. 4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4
+ -2 2H + SO3 H2O + SO2 3) Tekib nõrk elektrolüüt (enamasti vesi) 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O 2K + 2OH + 2H + SO4-2 + - + 2K+ + SO4-2 + H2O + - H + OH H2O Nõrga happe ja tugeva aluse soolade hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Tugevast happest ja nõrgast alusest saadud soolad annavad happelise keskkonna. Tugevast alusest ja tugevast happest saadud soolad ei hüdrolüüsu, sest ei teki vesinikioone ega hüdroksiidioone juurde. Lahus on sellisel juhul neutraalne.
H C O H H C O + H H H metanool metanolaatioon vesinikioon Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud ning tema tasakaaluasendis alkoholi vesilahuses indikaatoritega vesinikioone nende vähesuse tõttu tõestada ei saa. Fenooli dissotsiatsioonil tekkiv fenolaatiooni hapnikul olev negatiivne laeng (üleliigne elektronpaar) on haaratud aromaatse tuuma ühisesse -elektronide pilve. Seega on fenolaatioon stabiliseeritud, ta on nõrgem nukleofiil ja alus kui tavaline alkoholaatioon ega soovi nii hoolega vesinikiooni tagasi liita. O H O + H+
Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite p...
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidi...
tingimustes, ei reageeri veega (Al2O3, ZnO). 1) Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl) hüdroksiidioone. Hüdroksiidid 4) Neutraalsed oksiidid: hapete, aluste ja veega 2) Nõrgad happed (H2CO3) koosnevad metallianioonidest ja ei reageeri (NO, N2O, CO) Hape: ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioonidest Oksiid: aine, mis koosneb kahest elemendist, vesinikioone. Leelis: vees lahustuv alus NaOH, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised, Ba(OH)2. (tugevad alused). amfoteersed, neutraalsed)
..............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3 Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: 1. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1
55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit. 56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel. 57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet. 58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O) 59)Ioonilised ained omavad ioonilist sidet. (näiteks NaCl) 60)Lahuse elektrijuhtivus on võime juhtida elektrit. 61)Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO) 63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole . (HNO3, HCl, H2SO4) 64)Nõrk happe lahuses on ülekaalus happe molekulid ja väga vähe on vesinikioone ja happeanione.(H 2CO3, H2SO3, H2S) 65)Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 66)Aluseline oksiid ehk metallioksiid koosneb metallist ja hapnikust (CaO) 67)Leelis on vees lahustuv alus.
Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad-(1923) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused on ained, mis võivad liita endaga prootoni.Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt Tingimusi (partnereid) muutes võib enamasti sundida happe käituma alusena ja vastupidi. Amfolüüt- solvent käitub nii aluse kui ka happena. vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Hape1 Alus1 + Prooton (H+) Alus2 + prooton Hape2 Hape1 + Alus2 Alus1 + Hape2 H2O + NH3 OH- + NH4+ HNO2 + H2O NO2- + H3O+ HCl + H2O H3O+ + Cl- · Vee molekul on siia lisatud, et rõhutada aluse vajalikkust hape-alus reaktsiooniks. H3O+ on hüdrooniumioon. Autoprotolüüs- 2H2O = H3O+ + OH- Vee molekul käitub normaalselt nii happe kui alusena (vastavalt partnerile) ja on seetõttu
Katseandmete töötlemine ning metoodikat 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. 2HCl + ZnZnCl2+H2 (HCl dissotsieerub täielikult H+ Cl-) CH3COOH+ZnCH3COOZn+H2 Tugev happe on keemilise aktiivsem, reaktsioon voolab kiiremini, sest muutused tsingiga on nähtavad praktiliselt kohe. Tugev happe on HCl ja nõrk happe on CH3COOH 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks) Tasakaal nihkub vasakule, vesinikioone kontsentratsioon vähenes NH4 H2O+NH4Cl (NH4 H2O)Cl (lahus oli lillaks sai läbipaistvaks) Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] Kh= [CH 3COOH ] Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugev alus ja tugev happe nõrgale alusel. 3
3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v.a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks. a) Saamine: 1) vastavate oksiidide reageerimisel veega 2) H2S ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse kas vesiniku
Taimed vajavad kaltsiumi ja magneesiumi, aga väga vähe naatriumi. Naatrium aga lahustub kergesti mullalahusesse ja vees olev vesinik tõrjub mullast Mg ja Ca välja. Muld, mis sisaldab rohkelt Na, tuleks uueks niisutusperioodiks läbi pesta, millega kaasneb Na ja teiste vajalike elementide kadu. Läbipesemine võib olla ka võimatu, kui Na sisaldus on mullas juba liiga suur, sel juhul muutub muld vett mitteläbilaskvaks. Muldade hapestumine Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni muutust, mille puhul pH tase langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mulla hapestumine toimub siis kui taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid,
(kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes); ei reageeri veega. Tähtsamad amfoteersed oksiidid on Al2O3, ZnO, Cr2O3, Fe2O3. d. Neutraalsed oksiidid oksiidid, mis hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO, N2O, CO. 2. Happed- on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+).Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. a. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: a.i. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3).. a.ii. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) b. Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi:
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, ve...
· Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. 2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid.
alkohol) * Füüsikalised omadused: -) Amiinid võivad moodustada vesinik sidemeid. -) Tänu vesinik sidemetele lahustuvad amiinid vees. -) Amiinidel on kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. -) Hapnik moodustab tugevamaid vesiniksidemeid kui lämmastik. * Keemilised omadused: -) amiin + hape = sool (amoonium soolad) *) lämmasikul on vaba elektroni plaan, mida ta jagab ühiselt osakesega, millel on tühi orbitaal ja seejuures tekib keemiline side. *) Amiin on alus, sest ta seob vesinikioone alused on ained, mis seovad vesinikioone ehk protoneid. * Vesinikside molekulide vaheline side, kui molekulis esinevad NH, OH või HF rühmad. Alkeenid ja alküünid Alkeenid * Alkeenid on süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside. -) Lõpp on een. -) Kaksiksidemega süsinik on tasapinnaline süsinik. Alküünid * Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside. -) Lõpp on üün. -) Kolmiksidemega süsinik on lineaarne süsinik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
