2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI Tööstuses saadakse vesiniku reageerimisel halogeniididega: H2 + Cl2 => 2HCl Laboratooriumis metallihalogeniidide reageerimisel väävelhappega: NaCl + H2SO4 => Na2SO4 + Hcl Omadused: värvuseta, terava lõhnaga, gaasiline aine, lahustub vees uskumatult hästi (1l vees 300l Hcl), vees lahustudes muutub soolhappeks. 2.Vesinikhalogeniidhapped: Vesinikhalogeniidide vesilahused, peale HF kõik tugevad happed, tugevaim HI, sest ta disotseerub paermini kui teised. Reageerivad alustega, aluseliste oksiididega, aktiivsete metallidega, enamike sooladega. Nii oksüdeerijad kui redutseerijad. 3. Metallide halogeniidid: tahked kristallsed ained, enamasti värvitud, enamasti lahustuvad vees (va Ag, Hg, Pb), kõige vähem lahustuvafd Ag halogeniidid, neid kasutatakse halogeniidioonide tõestamiseks. AgNO3 + KI => AgI + KNO3 Cl hapniku ühendid 1. Hüpokloorishape:
pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht?
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (1/2) 1. Mis on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille suund ja voolutugevus ei muutu ajas. 2. Mis on elektrijuht? Elektrijuht on aine, mis juhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: · metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; · hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht?
seep, mis on tavatingimustel vedelas olekus. Lisaks leiab ta rakendust veel elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning mõnede gaaside (NH3, N2O) kuivatamisel. 1.6.3 Leelismetallide soolad Leelismetallide soolad on valged, tahked ioonilise sidemega kristalsed ained. Enamik neist lahustub vees hästi, sest leelismetalli katioonide vastastiktoime anioonidega on suhtelielt nõrk Lisaks on neil kõrge sulamistemperatuur ja nende vesilahused on tugevad elektrolüüdid. Nende kristallid on küllaltki kõvad, kuigi haprad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (näiteks KCl, Rb2SO4) vesilahused on neutraalsed, sest nende katioonid ja anioonid veega ei reageeri ja seega ka hüdrolüüsi seal ei toimu. Leeliste ja nõrkade hapete soolade (näiteks Na2CO3, Li2S) vesilahused on osalise hüdrolüüsi tulemusena aluseliste omadustega. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist. 1) NaCl naatriumkloriid
03%, molaarsus 0.705 mol/dm , molaalsus 0.716 mol/kg H2O, moolimurd 0.0127 Destilleerimisel (isegi mitmekordsel) täielikku lahutamist komponentideks ei saavutata! 5.3. Lahjad elektrolüütide lahused 5.2. Lahjade mitteelektro lüütide lahuste omadusi Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu Mitteelektrolüüdid - ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Ka ioonvõrega ained lähevad lahusesse ioonidena. Kuna Mitteelektrolüütide lahustumisel molekulid ioonideks ei jagune
Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises. Väga mürgine, magusa maitsega õlikas vedelik. Toodetakse veel mittekortsuvat riiet lavsaani ja sünteetilisi värvaineid (emailvärve). Propaantriool e. glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) on vanema nimega tuntud glütseriin. Looduslik ühend. Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse
VEE KAREDUS põhjustavad Ca ja Mg-ioonid. MÖÖDUS KAREDUS saab kõrvaldada keetmisega, on tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadist. PÜSIV KAREDUS ei ole võimalik kõrvaldada, on tingitud Ca ja Mg sulfaatidest ja kloriididest. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel. ELEKTROLÜÜT hapete, aluste, soolade vesilahused, juhivad elektrivoolu. DISSOTSIATSIOONIMÄÄR iseloomustab kindlat vahekorda ioonide ja dissotseerumata molekulide vahel. Näitab milline osa molekulidest on jagunenud ioonideks. <3% - nõrk elektrolüüt =3-30% - keskmise tugevusega elektrolüüt. >30% - tugev elektrolüüt. ioonideks dissotseerunud molekulide arv * 100% = ------------------------------------------------------------- lahustunud aine molekulide üldarv
sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust. . Kuna III rühma soolade vesilahused on hüdrolüüsi tõttu happelised, on hüdrolüüsi tagasitõrjumiseks tarvis lisada hapet. III rühma katioonide sulfiidid on hapetes lahustuvad ja sellepärast ei saa neid sadestada happelisest lahusest. Nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtused on tunduvalt suuremad II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtustest. Selle tõttu on vajalik sulfiidide sadestamiseks vajalik suurem
veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud reaktsioonides võivad aga alkoholid avaldada väga nõrgalt happelisi omadusi. Naatriumi ja alkoholi reageerimissaadust nimetatakse alkoholaadiks. Etanoolist tekkivat alkoholaati nimetatakse naatriumetanolaadiks. Sel reaktsioonil eraldub vesinikku hüdroksüülrühma koostisest. Naatriumetanolaat on tahke kristalne aine, mis reageerin kergesti veega, andes taas etanooli. CH3 CH2 ONa + H2O = CH3 CH2 OH + NaOH
Pb2+ + CrO42- PbCrO4 4 Katse 4 oli hüdrolüüsi peale: Katse 4 Ühte katseklaasi valasin 1 ml Al2(SO4)3 lahust ja teise Na2CO3 lahust. Hindasin nende lahuste pH-d indikaatoritega. Na2CO3 lahusele lisasin 1-2 tilka fenoolftaleiini lahust. Lahus muutus roosaks, seega lahuse pH oli aluseline. Al2(SO4)3 lahusele lisasin 1-2 tilka metüülpunase lahust, mille tulemusel lahus muutus roosakaks/punakaks, lahuse pH oli happeline. Nende soolade vesilahused ei olnud neutraalse reaktsiooniga, sest nendes lahustes sisaldus nii happelisi kui ka aluselisi ioone. Katse 5 See katse oli gaasi tekke peale. Na2CO3 lahusele lisasin 1-2 tilka fenoolftaleiini lahust. Lahuse keskkond oli aluseline. Seejärel lisasin 1 M HCl lahust tilkhaaval ja jälgisin reaktsiooni. Kuna HCl lahus on happeline, siis see neutraliseeris ära aluselise keskkonna ja lahus muutus jälle värvituks. Reaktsiooni käigus eraldusid gaasi mullid. Na2CO3 + 2HCl 2NaCl + H2CO3
Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C. Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust. Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4
tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. 2.Vee füüsikalised omadused Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: · Tahkes jää · Vedelas vesi · Gaasilises aur Normaalsel atmosfäärirõhul (760 mm elavhõbedasammast, 101 325 Pa) muutub vesi tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema.
toimuvad metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. Anoodireaktsioonis läheb metall ioonidena lahusesse ja vabanevad elektronid. Korrosiooni kiirus on seda suurem, mida kaugemal teineteisest asuvad pingereas galvaanilise paari moodustanud metallid. Korrosiooni mjutab ka lahustunud elektrolüüt - mida tugevam see on, seda suurem on korrosiooni kiirus. Elektrolüüs-ainete lagunemine elektrivoolu toimel. Anood+ ja Katood-.... Elektrolüütide vesilahused : Katoodil redutseeruvad väheaktiivsed metallid, aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi(H2O) 2H2O+2e2OH- + H2 Anoodil oksüdeeruvad anioonid. Halogeenidel anoonid, tekib vastav mittemetall (NaCl vesilahus) Aine keemilist lagunemist alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüüdilahusest vi sulatatud elektrolüüdist nimetatakse elektrolüüsiks. Alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüütide lahusest vi sulatatud elektrolüüdist liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile
Eksperimentaalne töö nr. 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1 SO42 ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2 S O4 + BaCl 2 2 NaCl+ BaS O4 2+¿ BaS O4 2-¿+ Ba¿ ...
Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etano...
laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi väike (lähedane horisontaalpinnale) nii, et pealpool paiknev plokk on nihutatud peamiselt horisontaalselt lamava ploki peale. 43. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes.
) või 3 puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises. Väga mürgine, magusa maitsega õlikas vedelik. Toodetakse veel mittekortsuvat riiet lavsaani ja sünteetilisi värvaineid (emailvärve). Propaantriool e. glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) on vanema nimega tuntud glütseriin. Looduslik ühend. Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse. On viskoosne vedelik,
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO4 ja Na ). Sama reaktsioon 2 + ioonvõrrandin...
takistus on 40oomi. Kui palju näitab voltmeeter? I = epsilon/R(kogutakistus) + r (sisetakistus) V: Kaks patareid. Esimese elektromotoorjõud on 4,5 ja 1,5 Esimese sisetakistus r 1,5 oomi Teise sisetakistus r 0,5 oomi Lamp mille takistus on 23 oomi Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul? Elektrivool Elektrivool vedelikes Elektrivoolu juhivad just elektrolüüdid. (aluste, hapete, soolade vesilahused, ioonid sees) positiivne elektrood on anood, negatiivne elektrood on katood Elektrolüüsis esineb elektrolüüdi keemiline toime(eraldub keemilisi aineid) Esemeid kaetakse metallikihiga et kestaks kauem.(elektrotehniliselt) Elektrolüüsi põhiseaduse avastas FARADAY Elektrivool gaasides Üldiselt on Gaasid dielektrikud. Teatud tingimustel võivad gaasid muutuda juhiks kui tahame et Gaas juhiks elektrit, tuleb gaas iooniseerida. Kuidas iooniseerida?
..40 plastifitseerimata (UPVC) 1375 7...56 200...450 plastifitseeritud (PPVC) 2175 17...30 75...450 Fluorplast (PTFE) 1070 35...84 1...4,5 Polüstüreen (PS) 1100 50...75 5...8 Orgklaas (PMMA) 1200 60...70 50...120 Polükarbonaat (PC) 1020... 40...90 40...150 Polüamiid (PA) 1150 TERMOREAKTIIVID Aminoplast ( MF, UF) - Spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse seadmetes vajalikes suhetes kokku ja segu muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pritsitakse seintes olevatesse tühemikesse. See soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest suletud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, vett mitte imavaks materjaliks - aminoplastiks. See materjal loodi 1958. a. Fenoplastid ( PF ) - Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali.
1 PIIRITUSE TOOTMINE Etüülpiirituse valem on C2H5 OH Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³ Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C. Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee, eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega. Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski
) · Sulamistemperatuur: -79o C · Süttimistemperatuur: 33o C · Isesüttimistemperatuur: 300o C · Suhteline tihedus: 0.8 (vesi=1) · Auru suhteline tihedus: 3 (õhk=1) · Auru rõhk, kPa 20o C: 0.13 · Plahvatuspiir, mahu % õhus: 1.2-10.5 5 Keemilised omadused Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on elektronidoonor, siis on elektronitihedus hapnikuaatomil suurenenud ja O H side dissotsieerunud veelgi väiksemal määral kui vee puhul. Kuna alkoholid on hästi kättesaadavad ained ja nad annavad palju mitmesuguseid keemilisi reaktsioone, siis etendavad nad väga tähtsat osa rohkearvulistes laboratoorsetes ja tööstuslikes sünteesides. Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks: 1
kontsentratsiooni korrutisena. Selle konstandi suurus sõltub temperatuurist. Ph on vesilahuste aluselisuse ja happelisuse mõõtühikuks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Kuna tahke aine kontsentratsioon lahuses on konstantne, siis on lahuses olevate ioonide korrutis samuti konstantne suurus ja seda korrutist nimetatakse lahustuvuskorrutiseks. Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu vesilahused pole neutraalsed, vaid kas aluselised või happelised. Hüdrolüüsuvad tugeva aluse ja nõrga happe soolad, nõrga aluse ja tugeva happe soolad ja nõrga aluse ning nõrga happe soolad. Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada eksotermilise reaktsiooni tõttu ka temperatuuri alandades. Samuti saab tasakaalu nihutada ka tugevat hapet või leelist lisades. Lainefunktsioon kirjeldab süsteemi olekut. Kehtib Pauli keeluprintsiip, mis ütleb, et aatomis ei saa olla kahte täpselt samasugust
Ei reageeri veega. AL2O3, ZNO Neutraalsed oksiidid- hapete, aluste ega veega ei reageeri. : NO, N2O , CO. lahus= lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustund aine hulka moolides ühes dm3 lahuses. Suspensioon-= vedelik + tahke lahustumatu aine ( vesi + kriit) emulsioon= vedelik + lahustumatu vedelik (vesi + õli) vaht= vedelik + lahustumatu gaas (seebivesi + õhk) aerosool= gaas + tahke aine või vedelik ( õhk + tolm või vesi ) elektrolüüdid- ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Ioonilise ja tugevalt polaarse sidemega ained. M + MM Tugevad elektrolüüdid- lahuses on ainult ioonid.=tugevad happed, leelised, soolad. Nõrgad elektrolüüdid- lahuses on nii molekulid kui ka ioonid.= nõrgad happed ja alused. Mitteelektrolüüdid- ained, mille vesilagused ei sisalda ioone. Nõrgalt polaarsed ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained(MM). Lahuses ainult molekulid, paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid.
Eksperimentaalne töö Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid: 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, Indikaatorid: · universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil, · fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), · metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), Tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3,...
· emulsioonmääretes; · kivimite ja muude raskesti lõigatavate materjalide lõikamises jahutajana; · kõikides tööstusharudes. Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. Inimesed kasutavad vett joogiks, söögitegemiseks ja pesemiseks. Põllu kastmine 4 Joogivesi Puhas, värske joogivesi on oluline inimestele ja muudele eluvormidele. Juurdepääs puhtale joogiveele on oluliselt kasvanud viimastel aastakümnetel peaaegu kõikidel mandritel maailmas
Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs
Korrosiooni peamised liigid on: 1) Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Intensiivistub kõrgemal temperatuuril. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Näited: automootor, ahi, turbiin. 2) Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega)
RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS B. Katseklaasidesse on paarikaupa viidud järgmiste ainete vesilahused. Kirjutage (ja 10 p __________________________________________________________________ KEEMIA RIIGIEKSAM VARIANT B 2007
Vesinikkarbonaadi lagunemine kõrgematel kui 650C ja sealjuures kaltsiumkarbonaadi tekkimine kulgeb suhteliselt aeglaselt, seega ei ole ka vee keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid. Loodusliku vee aurumisjääk sisaldab kaltsiumkarbonaati. CaCO3 + CO2 Ca 2+ + 2HCO3- Lahused Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahusti on lahustes enamikel juhtudel see aine, mida on rohkem massi- või mahuprotsentides. Erandiks on vesilahused, milledes on lahustajaks alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2
Vesinikkarbonaadi lagunemine kõrgematel kui 650C ja sealjuures kaltsiumkarbonaadi tekkimine kulgeb suhteliselt aeglaselt, seega ei ole ka vee keetmisel võimalik täielikult eemaldada karbonaatioonisid. Loodusliku vee aurumisjääk sisaldab kaltsiumkarbonaati. CaCO3 + CO2 Ca 2+ + 2HCO3- Lahused Lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem Lahusti on lahustes enamikel juhtudel see aine, mida on rohkem massi- või mahuprotsentides. Erandiks on vesilahused, milledes on lahustajaks alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2
Taim talletab tärklisevarud kas viljadesse, seemnetesse, mugulatesse või juurtesse, harva isegi tüvesse. Toorestes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruteks (teraviljadega on vastupidi: nende valmides teriste tärklisesisaldus suureneb). Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstes, harunemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, siis sobivad need liimide valmistamiseks. Kuid dekstriinid on olulised ka söödava seisukohalt, näiteks pagaritoodete puhul. Küpseva toote pinnal on temperatuur kõrge, just seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks ja teisteks ühenditeks, mis koosmõjus valkudega annavadki leivale-saiale ilusa pruunika kooriku, omapärase maitse ning lõhna. Küpsetise pealispinnast on suur hulk vett lendunud, seevastu sisus jagub seda piisavalt
Soojusnähud laastueraldumisel: Laastueraldumisprotsessis tekkiv soojus soodustab lõikuri kulumist ja vähendab tema püsivusaega, mõjustab töödeldud pinna kvaliteeti, muudab töödeldava materjali mehaanilisi omadusi, hõõrdetegurit eri- ja tagapinnal ning laastu paksenemist. Sageli kasutatakse soojuse kahjuliku mõju vältimiseks vedeliku ja gaasi määrde- ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C
KASUTAMINE 3 · Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. · Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. · Inimesed kasutavad vett joogiks, söögitegemiseks ja pesemiseks. põllu kastmine veega SAASTAMINE Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda
1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korra...
Plastilised kivimid on ulatuslik plastilise deformatsiooni faas, elastse faasi ning purunemise vahel. Mõnikord ei purunegi. Kurrud: on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite painded. Morfoloogiliselt eristatakse: (1)antiklinaal kihiliste kivimite ülessuunatud pinge (antiform). (2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 33. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e moondekivimid tekivad teistest kivimitüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste gaaside e fluidide keskkonnas. Makroskoopiliselt jääb kivim moondel tervikuna tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur-tekstuur. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraalse sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta
tugevus E homogeenses dielektrikus väiksem väljatugevusest E 0 vaakumis = Evak/Edil >1 3)Juhid ja kondensaatorid Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda Elektronkatte väliskihi elektronid on nõrgalt seotud aatomituumaga, nendel on palju energiat, mille arvel nad moodustuvadki juhi sees nn. elektrongaasi Enamik metalle/ Hape ja soola vesilahused / Hõõggaasid ja teised ained / Inimese keha Juhi sees on elektrivälja tugevus null (elektronide külluse tõttu) Elektrostaatiline ekraneerimine (+selgius ja rakenduste näited) Elektrivälja puudumisel igas elementaarruumalas olev negatiivne vaba laeng on kompenseeritud positiivse ioonkristallvõrega Elektrivälja mõjul toimub erinimeliste laengute eraldumine, negatiivsed laengud liiguvad elektritugevusega vastupidises suunas Juhi pinnal tekib nn
välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P 1 / Vp 4. Elektrolüüs, Faraday seadused. Molekulide lahustumine lahustes - Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Elektrolüüs - Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg electron anood- pos elektron Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks.
mille kii-rendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub (laguneb) ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel glükoosiks, mida organism suudab omastada. Hüdrolüüsi vaheproduktideks on dekstriinid. • Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstest, sest hargnemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, sobivad nad liimide valmistamiseks. Dekstriinid on tähtsad ka pagaritoodete seisukohast. • Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tooretes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruks. • Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks on taimede abinõu kaitsmaks end külmumise eest. Külmavõetud
kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga
Pooljuhtides takistuse temperatuuritegurid on neg ning absoluutväärtuselt 10/20 korda suuremad kui metallidel. n- pooljuhid: ülekaalus elektronjuhtivus; p-pooljuhid: valdavaks aukjuhtivus.Doonorlisand- muudavad valdavaks elektronjuhtivuse; akseptrolisand- muudavad vald aukjuhtivuse 42. elektrolüüs- molekulide lagunemine lahuses. Aineid milles elektrivool põhjustab keemilisi muudatusi nim teistliiki juhtideks e elektolüütideks (soolade, hapete või leeliste vesilahused v lahused mõne teise vedelikuga). Voolukandjateks on elektrolüüsis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustuva aine molekulid. . Elektrolüüs: kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood- neg eletrood; anood- pos elektrood. Katoodidele liikuvaid pos osakesi nim katioonideks ja anoodidele neg osakesi anioonideks
Madalamad amiinid lahustuvad kergesti vees. Molekulmassi suurenemisel väheneb amiinide lahustuvus vees ja alates ühenditest C 6 ... C7 on amiinid vees lahustumatud. Madalamatel amiinidel on ammoniaagilõhn, kõrgematel omapärane kalalõhna meenutav lõhn. Kümmet või rohkemat süsiniku aatomit sisaldavad amiinid on lõhnata. Amiinide tihedused on väiksemad kui 0, 8. 6 Amiinide vesilahused on tugevamate aluseliste omadustega kui ammoniaagi lahus. Amiinide vesilahuses moodustunud alküülammooniumhüdroksiidid pole aga puhtal kujul püsivad ja lagunevad analoogiliselt ammooniumhüdroksiidiga veeks ja amiiniks. Vaba elektronpaari esinemise tõttu lämmastiku aatomi juures on amiinid tugevad nukleofiilsed reagendid. Nad toimivad nukleofiilsete reagentidena halogenoalkaanidesse ja liituvad mitmesuguste karbonüülrühma sisaldavate ühenditega.
Liitainete lagunemisel lagunemisreaktsioon. Hapnikhapete lagunemine H2SO4 = H2O + SO3 Hüdroksiidide lagunemine (v.a. IA metallide hüdroksiidid) 2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O Karbonaatide lagunemine CaCO3 = CaO + CO2 5.9 Hapete saamine. Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega ühinemisreaktsioon. H2O + SO3 = H2SO4 Hapnikku mittesisaldavad happed on vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid saadakse vesiniku reageerimisel vastava lihtainega ühinemisreaktsioon. H2 + Cl2 = 2HCl 5.10 Aluste (hüdroksiidide) saamine. Leeliseid saadakse Metalli reageerimisel veega asendusreaktsioon. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Aluselise oksiidi reageerimisel veega ühinemisreaktsioon. Na2O + H2O = 2NaOH Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega vahetusreaktsioon.
Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises. Väga mürgine, magusa maitsega õlikas vedelik. Toodetakse veel mittekortsuvat riiet lavsaani ja sünteetilisi värvaineid (emailvärve). Propaantriool e. glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) on vanema nimega tuntud glütseriin. Looduslik ühend. Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse
Selline märgistus ei ole kohustuslik, kui üksikpakendite arv ja vähemalt ühe üksikpakendi netokogus on selgelt loetav läbi rühmapakendi. Tervikuna müüdavale rühmapakendile märgitakse üldine netokogus ja üksikpakendite arv. Koos vedelikuga väljastatava toidu puhul, kus vedelik kuulub põhikoostisosa juurde lisana, tuleb märgistusel näidata põhikoostisosa netomass. Vedelik võib olla külmutatud ning koosneb vähemalt ühest järgmisest koostisosast: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate omadustega ainete vesilahused ning puuviljade, kaasa arvatud marjade, ja köögiviljade puhul ka marja-, puuvilja- või köögiviljamahlad. Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidu puhul, mille: 1) netokogus on alla 5 grammi või 5 milliliitri, välja arvatud looduslikud maitseained; 2) maht või mass väheneb loomuliku kao tõttu oluliselt ning mida seejuures müüakse
3. Liitainete lagunemisel: a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3 b) Hüdroksiidide launemine, välja arvatud IA-rühma hüdroksiidid 2Fe(OH)2 ---> Fe2O3 + 3H2O c)Soolade lagunemine CaCo3 ---> CaO +CO2 Hapete saamine : 1. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O +SO3 ---> H2SO4 Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl. Soolade saamine: 1
III: 1. Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laeng...
· Näited. Molaarne kontsentratsioon Molaalne kontsentratsioon Mahuprotsent 39. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? · Kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. · Näide. 1 mol Na2SO4 lahuses 3 mol ioone: Na2SO4 2Na+ + SO42- 40. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused. · Puhverlahused on vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. · Põhiomadused: 1) lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu; 2) happe või lahuse lisamisel muutub pH vahe; 3) lahuse pH on ligikaudselt arvutatav. 41. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? · Elektrokeemia on keemia osa, mis kasutab ainete uurimiseks ära nende elektrilisi omadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
