VESI JA TEMA OMADUSED Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb -->kortsud. Vesi vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisp...
üha olulisemat rolli keskkond. Ilmekas näide on Hiina oskus oma tahe mängleva kergusega Mekongi jõe jagamisel läbi suruda ning nõrgemad naaberriigid vee pärast tülli ajada. Keskkonnaküsimused haaravad üha suurema tüki riikide välis- ja julgeolekupoliitikast, mistõttu tuleb riigijuhtidel sageli tülikaks peetud teemaga tahes-tahtmata aktiivselt tegeleda. Kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse kõrval on oluliseks teemaks tõusnud vesi. Eestis ei pruugi me küll kraanist vabalt voolava sinise kulla väärtust tajuda (kuigi meilgi on veevarustusega probleeme), aga maailma eri paigus on veest saanud tõsine mureallikas ning isegi konfliktide ajend. Kui esimesed teadaolevad veekonfliktid lahvatasid Sumeri linnriikide vahel juba enne meie aega, siis suuremat tähelepanu on teema saanud üsna hiljuti, kui hakkasid levima muresõnumid veest kui tuleviku sõdade põhjustajast. Tegemist ei ole aga ainult üksikute väljaütlemistega
Mittekarbonaatne (ka püsiv) karedus ...põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3), kloriidid (CaCl2, · Üldkaredus (ÜK) = karbonaatne (KK) + MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, mittekarbonaatne karedus. Väljendatakse Ca2+ ja kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide Mg2+ summaarse kontsentratsiooni kaudu. korrosiooni. · ÜK ja KK suurused on tavaliselt lähedased, kuid ÜK võib olla nii väiksem kui suurem KK-st. Kui, näiteks,
Vesi on elu alus Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi v...
hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Avastamine ja nime saamine Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea täpseid katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Tuleb märkida, et juba enne Cavendishi jälgis inglise looduseuurija J. Priestley niiskuse tekkimist ,,põleva õhu" segu põlemisel ja plahvatamisel, kui ei pööranud sellele küllaldast tähelepanu.
Ilma veeta võib inimene elada 3-7 päeva. 6-8 % veekaotus põhjustab vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu südame töö kiireneb hingamine kiireneb limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % urineerimine lakkab tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired Veekaotus 20-22 % kehakaalust põhjustab surma. Vesi saadakse peamiselt toiduga ja joogiga. Lisaks sellele moodustub vesi ka toitainete oksüdatsioonil, see on metaboolne vesi e. endogeenne vesi. Rasvade metabolismis tekib vett 1,07 g/g, süsivesikutest 0,55 g/g. Seedenõredega eritub ~6 liitrit seedetrakti, enamik sellest imendub tagasi, seega imendub üle 7 liitri vett ööpäevas, roojaga väljub ainult ~0,15 l. Uriiniga eritub 1-1,7 liitrit vett Higiga 0,3-0,5 Hingeõhuga 0,3-0,4 Organismi veetarvet reguleerib janu. Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett
Praegu kasutatakse Rakvere veevarustuses umbes 200 meetri sügavuselt pumbatavat põhjavett, mis sisaldab liiga palju gaase ning rauaühendeid. TALLINNA VESI · puurkaevude sanitaarkaitsetsoon on 30-50m raadiuses ( linnas 30 ) · pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme rühma: 1
1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine kindlate aineosakeste kogum Molekul aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom aine väikseim osake Lahus vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused
Veri on paksem kui vesi · Tähendab, et kõik hoiavad ikka oma lähedaste poole, mitte võõraste. · Mesilane kaitseb oma taru ja seal kasvavaid kärgi. Nad nõelavad nt inimest sooritades seega ise enesetapu, sest torkel jääb mesilase nõel ohvri nahka kinni ja putukas sureb trauma tagajärjel. Mesilane suri, kaitstes teiste elu. · Sipelgad tassivad oma pessa ehitusmaterjali ja toitu. Pesas töölised toidavad vastseid, tõrjuvad parasiite, õhutavad pesa ja tassivad nukke sinna, kui temperatuur on soodsam. Need töölised on kõik emasipelgad, kes on ise sigimisvõimalusest ilma jäänud ja nüüd pühendavad kogu elu sipelgakuninganna järglaste ehk oma õdede ja vendade kaitsmisele · Paljud rühmadena tegutsevad linnud ja imetajad toovad kuuldavale hoiatushüüde, kui kuulevad vaenlast lähenemas, et kõik saaksid enda vaenlaste eest kaitsta, seega aga riskib märguandja ise oma eluga, sest ta t...
Vesi ja selle tähtsus Vesi • Vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. • Ta kuulub kõigi organismide koostisesse • Veeta, nagu ka hapniku ja valkudeta, oleks elu täiesti võimatu, inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva • Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis • Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast • Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: tahkes, vedelas ja gaasilises Vesi organismides • Inimkehas on vett umbes 70% • Vett saame peamiselt joogi ja söögiga • Inimese veebilanssi aitab säilitada janutunne • Vananedes organismideveesisaldus väheneb • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult • Taimedes on vett umbes 90% • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult Vee tähtsus organismis • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisis
Vesi ja veega seotud probleemid Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fa/Fall_01.gif Teadmisek · Vastsündinu kaalust moodustab vesi 75-80 % s: · Täiskasvanu kehas on vee osakaal kuni 70% · Vere koostises on üle 82% vett · Organismi ainevahetus toimub üle 85% ulatuses veekeskkonnas vesi kannab edasi toitaineid ja väljutab jääkaineid · Vesi tagab organismi kehatemperatuuri, töö- ja keskendumisvõime · Organismi veesisalduse vähenemisel 6-8% tekib teadvuskadu; vähenemisel 10%
Põhilised vee reostajad on vabrikud ja põllumajandus. Põjaveega hooletult ringikäimine Ei osata hinnata puhast vett. Vee probleemid mujal maailmas veepuuduse all umbes kolmandik maailma elanikest ehk üle 2 miljardi inimese. Mujal maades väheneb veekogude arv(järved, jõed) Idamaades levivad veega haigused , mis on surmavad. Vesi on väga must ja reostunud. Arenenud riikides on suurtööstused millekaudu reostub palju magevett. Aafrika riikides peaaegu puudub vesi ja vee kättesaadavus on halb. Kokkuvõte Maailmas on magevett u 1% . Aga suutööstused ja rahvaarv suureneb.Seega vesi järjest rohkem reostub ja meil pole varsti enam joogiks ega eluks vaja minevat vett. Säästke vett, Aitäh kuulamast !
1.Millistest gaasides koosneb õhk!Kirjuta ringdiagrammilejuurde gaaside nimed. kõige suurem ala on lämmastik,kaskmine on hapnik ja kõige väiksem on süsihappegaas ja muud gaasid. 2.Mille poolest erineb vihmavesi pinnases olevast veest? Vihmavesi on puhtam pinnases olevast veest 3.Millist õhus olevat ainet on vaja loomade eluks? Hapniku 4.Kraaniveega teekannus teevett keetes tekib kannu põhja katlakivi,Kas katlakivi tekiks ka puhta vihmavee korral?Põhjenda! Katlakivi ei tekki kuna vihmavesi on ülevalt taevast kondenseerunud. 5.Millist õhus olevaid aineid onvaja taimede eluks? Süsihappegaasi,hapniku. 6.Milliseid osakesi on võimalik veest eraldada setitamise teel? Mittelahustuvaid,tahkeid,mis laugevad põhja.
12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina
- Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks 2) auramine on suurem kui sademete hulk 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Volga
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis
OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jäätmed ning peale seda
Kuulub ka taimerakkude kesta koostisesse. Kloor Ainus anioon, maosoolhappe vajalik komponent, leidub maohappes ja amülaasi koostises. Fe-hemoglobiin Ar- juustes Sn- lipiidide ainevahetus Si- kõhred, liigesed, silma klaaskeha Se- mitokondrites F- hamba email Ni- vereloome süsteem Cu- oksüdeeritud ensüümid Vesi Vesi on polaarne ning moodustuvad vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel. Vee ülesanded Molekulaarne tasand: Fotosünteesi reaktsioonis lähteaineks Kindlustab hürdolüüsireaktsioonid On lahusti Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu Raku tasand: Kindlustab turgori Kindlustab raku stabiilise sisekeskkonna Määrab raku ainevahetuse intensiivususe Organismi tasand: Kaitseb ülekuumenemise eest Määrab üldise ainevahetuse intensiivsuse Kaitsefunktsioon
Jrk nr Õhu maht, m3 delta tau, s Õhu mahtkulu, m3/s wõ, m/s h0, mm 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 2 0,74 60 0,012333 1,6351 13 3 0,73 60 0,012167 1,6130 13 4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 kolonni siseläbimõõt, m 0,09800 kolonni ristlõike pindala 0,00754 vaba 0,00113 L1, l/s ...
Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori
Tallinna tehnikaülikool Elektroenergeetika instituust Vladislav Musakko (AAVB40, 111014) Minu lemmik keemiline ühend VESI Referaat Juhendaja: Ivo Paul Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vesi on äärmiselt tähtis meie igapäeva elus. Kasutame seda oma organismi toiteks, enda hügieeniks ja üldises majapidamises. On olemas äärmiselt palju valdkondi, kus vett kasutatakse, kuid mina oma referaadis rõhutan just vee elektrijuhtivus omadusele, soojus mahtuvusele ja selle üldisele kasutamisele
Vesi, kui planeedi tähtsaim loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered. Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee olemasolu vajalikkusele. Fakt, et inimene kulutab hambapesu ajal (kui vesi kogu selle aja
Vesi meis ja meie ümber Koostaja: Tiina Oja Klass: 12 H Kool: Jüri Gümnaasium 2010 1. Sissejuhatus Vesi on meile eluliselt tähtis. Vesi on kõige levinum aine Maal kui Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal. Ta moodustab kolmveerandi meist ja katab ka kolmveerandi me koduplaneedi pinnast. Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena
Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas
Vesi ja vee tähtsus koristamisel · Merede ja ookeanide vesi. - Otse puhastuseks ei sobi. - Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada. · Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada.
renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised ained: valgud(14%), lipiidid(2%), sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA), madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid(amiinid, aldehüüdid, alkohol jne.) 4. Vesi: a) ülesanded rakus- on lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri, tagab rakkude siserõhu (turgori) b)keemilised reaktsioonid, milles osaleb- hingamine
.......................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS..............................................................................6 1.2 Olympic Entertainment Group.....................................................7 1.3 Tallink Grupp AS...........................................................................7 2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS.............................9 2.1 Horisontaalanalüüs........................................................................9 2.1.1 Tallinna Vesi AS...................................
o Lõuna-Euroopas lehtmetsade võimaldaksid looduslikud aalne vähenemine keskkonnatingimused Võõrliikide sissetoomine Vees piiratud ala – sumpad Suurimad kalapüüdjad (õlk 100) II Vesi ja sellega seotud probleemid Hiina (siseveed ja kasvatus) Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud, sest Peruu täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade Jaapan ülepüük on viinud kalapopulatsioonide Kalaturism- talud, kus kasvatatakse kalu vähenemiseni ning turist saab sinna minna kala
Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus Mustuse tüübid: Ø praht Ø lahtine mustus - kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus Vastavalt mustuse tüübile (ja pinnakattematerjalile) valitakse koristamisel kasutatava vee hulk. 3 VESI Vee osa puhastusprotsessis: Ø niisutab puhastatava pinna Ø leotab ja transpordib ära mustuse Ø eemaldab mustust mehhaaniliselt Ø toimib soojusenergia toojana, samuti puhastusainete lahendaja Ø loputab mustuse pinnalt Vee karedus Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi tekitab nn. Katlakivi. Kare vesi raskendab ka pesemist. Kuidas pehmendada vett? Ø Vett kuumutamisega
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...
välja kestade koostisesse FLUOR RAUD asub põhiliselt hammastes kuulub vere punaliblede vajalik hammaste arenguks koostisesse suurendab kaltsiumi oluline roll organismile ladestumist vajaliku hapniku sidumisel hambakudedesse annab verele punase kaitseb hambaemaili värvuse 2. VESI ON ELU ALUS vesi on väga hea lahusti paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt rakkude olulisim anorgaaniline ühend VEE OMADUSED aatomite vahel keemilised sidemed polaarne vesi liigub mööda polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese
Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. *pöörijoonte piirkond, sest laskvad õhuvoolud, kuiv õhk. *mandrite sisealad, sest enne mäestikke sajab kõik alla. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. *perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad-araali ja kaspia mere piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist: *Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel.
III -II 4 Fe + 3 O2 2 Fe2O3 · süsiniku reageerimine hapnikuga: täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas): C + O2 CO2 · väävli reageerimine hapnikuga: tekib vääveldioksiid (kasvuhoonete puhastamine, SO2 on mürgine): S + O2 SO2 NB! Ka kütuste põlemisel tekivad oksiidid, peamiselt süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O. VESI mõningad omadused · puhas vesi on värvitu, läbipaistev, maitsetu, lõhnatu; · puhas vesi keeb 100ºC juures ja külmub 0ºC juures; o vesi, milles on lahustunud teisi aineid (sh merevesi), keevad ja külmuvad pisut erinevatel temperatuuridel; · vee tihedus on suurim 4ºC juures siis on see 1 g/cm3 ehk 1 kg/dm3. o külmudes vesi paisub: st et jää on veest hõredam ehk tema tihedus on vee tihedusest väiksem.
· Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Cu + HCl = ei reageeri Metall + vesi · Väga aktiivsed metallid IA ja IIA (alates Ca) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid (Al Fe) 2Al + 3H2O =temp Al2O3 + 3H2 · Vähemaktiivsed metallid (Ni Au) Veega ei reageeri Metall + sool · Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri · Väga aktiivsed metallid (Li- Ca) reageerivad
konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel. Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust).
Eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus eraldub energiat Endotermiline reaktsioon - reaktsioon, mille käigus neeldub energiat Gaaside puhastamine - CaO-ga , aga ei puhastata veest, vaid muudest ainetest, Gaaside kuivatamine - kasutatakse kaltsiumoksiidi. Tahetakse ainet veest puhastada Kaltsiumkarbonaat katlakivi, lubjakivi, paekivi Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Karbonaatne ehk mööduv ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Esimest (põhjus. Kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi. Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool
- Iga süsinikaatom võib moodustada 4 keemilist sidet - Süsinikaatom suudab moodustada üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid - Süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid - Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs.
4. Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks elemendiks ?(3-4). a. iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet b. süsinikaatom saab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid c. süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid d. süsinikuahel võib olla sirge, haruneb või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) a. veekeskond tagab rakkude keemiliste reaktsioonide toimumise b. vesi on väga hea lahusti c. Tagab raku siserõhu 6. Tead mõisteid: a. polaarsus-nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. b. vesiniksidemed-positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; nendele
piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine. Satub vette tankeri õnnetustel. Rasked ühendid langevad põhja. Hakkavad pikkamööda lagunema. Mõjutavad mere elustikku , hiljem inimest. Kergemad ühendid aurustuvad. Kokku kogumine on väga raske. Nafta reostuse tõttu kannatavad ka mere linnud. Reovee puhastamine. Puhastatakse reovee puhastites. Kasutatakse põhiliselt 1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine.
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust
isikutüübile. RAVIMID Ravim on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. VESI Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis. ISU Õpi oma isusid talitsema saad kohe paremasse vormi ja halbadest harjumustest lahti. SOOL JA SOOLAD Liigne soolade tarbimine võib tekitada südame- ja veresoonkonnahaigusi ning on ka üheks vererõhu tõusmise põhjuseks. OLGEM TERVISLIKUD! :)
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
petrooliumis. Leelismuldmetalle leidub looduses ühenditena(kaltsiit, lubjakivi, paekivi). Leelismuldmetallide Leekreaktsioonid : Ca punane, Ba Roheline. Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel. Magneesuim tõstab südamelihaste jõudlust ja laendab veresooni. CaO Kustutamatta lubi,ehituseks, Ca(OH)2 Kustutatud lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus. Vett pehmendatakse kas sestilatsiooniga või ioonivahetusega. Vee pehmendamine - on karedust põhjustavate ainete eemaldamine CaCO3 + CO2 + H2O -> Ca(HCO3)2 Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 st eemaldatakse keetmisega (kraanivesi) Püsiv karedus on tingitud MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4-st(jõevesi),
1.MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES1.1 Vesi inimorganismis2.VEE OLULISUS TAIMEDES2.1 Vee füsioloogiline tähtsus2.2 Veepotentsiaali olemus
langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn). Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena
Ainete valemid. Oksiidid ja nende saamine. Vesi ja lahused KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS I. Arvutusülesanded III. Kas järgmised ained on oksiidid? Miks/miks mitte? Tase 1 Kui tegemist on oksiidiga, siis nimeta ta (ja kirjuta valem, Mitu grammi vett on vaja lisada 30 g äädikhappele, et saada 12%-line lahus? kui pole antud)!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
