1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele n...
stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4
Vorpommerni linna Pasewalki. Hitlerit ravis sõjaväepsühhiaater, kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist psühhopaadiga, kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu. Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani Teine maailmasõda 1 september 1939 a Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal mille järgi tuli Versailles sätestatuid piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel – reeturite tõttu Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks
l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele makse. l Saksa armeed vähendati ja vähendati ka laevastikku. Kaart pärast 1MS Sõja positiivsed küljed l Arenes sõjatehnika. l USA sai liidri rolli(terve Euroopa oli USAle võlgu). l Püüti ära hoida tulevaid sõdu rahvaste liidu tegemisega. l Linnade ülesehitamine andis palju tööd.
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni a...
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant...
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. · Austria-Ungari- tugevdada Tagasi saada Elsass ja Lotring. oma positsioone Balkanil · Venemaa- Türgi ja Balkani alade · Itaalia- mõjuvõim ja kaitse vallutamine,pääs vahemerele Prantsusmaa eest · Inglismaa- mõjuvõim Euroopas · Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa ...
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja a...
rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. 19
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Fra Kunnid: Henry IV (1589 1610) läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja.
Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise 1930. aastatel Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemine 1930. aastatel oli oma olemuselt üsna sarnane, kuid leidus ka mitmeid erinevusi. Viimased olid tingitud diktaatorite nägemusest, milliste vahenditega oma võimu kindlustada ja kuidas riik ootuspäraselt võimsaks muuta. Itaaliat juhtinud diktaatorit Benito Mussolinit ja Saksamaad Adolf Hitlerit ning Nõukogude Liitu Jossif Stalinit ühendab suure, võimsa, "karmi käe" poliitikaga riigi idee ning ulatusliku propaganda elluviimine. Mussolini eesmärgiks oli muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majandu...
töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab:...
Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ja lõppes 11. november 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagam...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Miks tekkisid diktatuurid? Pärast esimest Maailmasõda kerkis esile palju demokraatlikke riike nagu näiteks Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia ja Jugoslavavia. Siiski paljudes riigides eesotsas Itaalia ja Saksamaaga tekkisid diktatuurid. Miks oli neis riikides võimalik pead tõsta autokraatlikul valitsemisvormil? Kindlasti on üheks väga mõjuvaks põhjuseks majandus, kuna seda saadi enda huvidaes hästi ära kasutada. Kui riigil läks majanduslikult kehvasti, siis rahvas ootas enda nn ,,päästjat", kes nirule seisule lõpu teeks ja nad taas jalule aitaks tõsta. See võimaldas hea suuvärgiga ja ilusate lubadustega inimestel endale nime teha, saada valimistel palju hääli ning asuda riiki juhtima. Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale lubas taastada endise Rooma impeeriumi, kui ta võimule ligi lastakse. Sedasi suutis võimule saada ka Hitl...
väljundiks valmus, tänu millele osati muuta maali meeleolu. Valguslaigud muutsid maalid väga salapärasteks. Tähelepanu pöörati väikestele detailidele, näiteks näole või kätele. Värvide väljendusrikkust tõsteti tunduvalt, värvid muutusid intensiivsemak ja jõulisemateks, kasutati kõrvuti kontrastseid toone. Maalikunstis mängisid väga suurt rolli eelpool mainitud barokkstiili iseloomustused. Maalid olid väga tähtsad, kuna nendega olid kaunistatud uusaja lossid, näiteks Versailles. Uusajal arenes teadus väga jõudasti ja kindlasti oli üks väga kultuurilised teaduslikud leiutised telefon, raadio, grammofon ja telegraaf. Need samad leiustised on ju siia nii säilinud, seepärast julgen neid ka mingilmääral kultuuri väärtuseks nimetada. Kokkuvõttes oli uusaega väga rikkas oma kultuuriliste saavutuste poolest. Just nimel uusalajal hakkati nägemalaiemat maailmapilti, mis aitsa kaasa nii kiirele ühiskonna arengule.
Arutlus: Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. kuni 11. novemberini 1918. aastani. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia üliõpilanse poolt 28. juunil 1914. aastal. Sõjas kaotas elu umbes 10 miljonit inimest ning see põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et keda võiks pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Nende pinnal ei toimunud sõda, lis...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Dikatatuur on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu ja jõule toetuv võim. Diktatuuris on võimul üks juht ja üks partei. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatias on rahval suur osa valitsemises. Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fasistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fasistid ja nende juht Benito Mussolini. Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti vägevaks maaks ning vallutavad uusi alasid. Kuna inimesed olid pärast sõda nii lootusetus olukorras, siis pa...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad? 1914. aastal ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega Sarajevos alguse saanud Esimene maailmasõda leidis oma lõpu alles 1918. aasta novembris kui Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Üldsusele on selge, et sõjal ei saa olla suuri hüvesid, kuid ometigi on sellel omad võitjad ja kaotajad, isegi siis kui see vahe on väga väike. Võidu asemel võib mõnikord rääkida lihtsalt ,,vähem kaotamisest". Keda võib siis lugeda nii raske sõja, kui see oli Esimene maailmasõda, võitjateks ja kaotajateks? Suurimaks kaotajaks pean mina ühiskonda. I maailmasõja tagajärjed olid väga rängad, hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn. ,,kadunud sugupõlvest", sest lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, tõmb...
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, s...
Kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? 1.septembril 1939.aastal ründasid Saksa tankid ja pommitajad Poolat ning algas ajaloo veriseim sõda. Nagu I maailmasõda, nii haaras ka II maailmasõda kogu maailma, võideldi maal, õhus, merel. Sõja tulemusena purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Mitmed riigid kaotasid iseseisvuse. Surma sai 45 miljonit inimest ja suur osa Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepan...
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
Läänemere maad Peale Esimest maailmasõda olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valit...
1. Nimeta 3 tähtsamat sündmust Venemaa ajaloost 1917.a-1918.a. Dateeri need. Põhjenda nende tähtsust. a) Veebruarirevolutsioon - 1917.a veebruar Tähtsus: Nikolai II loobus troonist ning võim läks üle Ajutisele valitsusele. b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele. c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb mah...
Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga tunnistama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola iseseisvumist. Compiegne vaherahu - Weimari vabariik - Weimari vabariigiks nimetatakse Saksa Riiki perioodil alates 1919. kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. reparatsioonid - Versailles rahu - sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. TINGIMUSED:1) Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. 2)Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julg...
1. Loetlege Esimese maailmasõja tulemused. Milliseid neist võiks pidada positiivseteks, millised negatiivseteks? Miks te nii arvate? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti im...
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samu...
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed ...
samuti demokraatia, kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis,mis tähendas seda, et demokraatia ei lahendanud riikide ja rahvaste raskeid probleeme ning inimesed lootsid saada abi diktatuuridelt. Keskklassi inimesed kaotasid oma mõjuvõimu , sest töölised said valimisõigused. Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele. Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt ...
Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Eesti tunnustamine. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a. mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Pariisi rahukonverentsi- 1919.a. jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestis. Eestis toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. 2.veebruaril 1920.a kirjutati alla tartu rahuleping. Soome Vabariigilt 1920.a alguses saadud tunnustamine de jure. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine. ...
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
-väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2. Nimetage kaks abinõu, mida kasutati kriisist väljumiseks. - riigi sekkumine majanduse juhtimisse, tööpuuduse vähendamine. - Diktatuuride kehtestamine- finantsabinõud 10. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma valikut. 4p sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 1. ja 2. sündmus: Inglise-Saksa mereväelepe, Saksa väed Reini Demilitariseeritud tsoonis Põhjendus: Versailles süsteem varises kokku, Suur- Saksamaa idee elluviimine 11. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja Ameerikas 1930. aastatel. 3P * Toimetulek majanduskriisiga *Rahvasteliidu tegevus *Võimul olnud juhtivpoliitikute otsused.
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees,...
-väärtpaberite hind langes kohutava kiirusega 9.2. Nimetage kaks abinõu, mida kasutati kriisist väljumiseks. - riigi sekkumine majanduse juhtimisse, tööpuuduse vähendamine. - Diktatuuride kehtestamine- finantsabinõud 10. Nimetage Saksamaa kaks sammu, mis viisid Teise maailmasõjani. Põhjendage oma valikut. 4p sündmus 1 p, koos selgitusega 2 p 1. ja 2. sündmus: Inglise-Saksa mereväelepe, Saksa väed Reini Demilitariseeritud tsoonis Põhjendus: Versailles süsteem varises kokku, Suur- Saksamaa idee elluviimine 11. Nimetage kolm olulist tegurit, mis aitasid kaasa demokraatia säilimisele Euroopas ja Ameerikas 1930. aastatel. 3P * Toimetulek majanduskriisiga *Rahvasteliidu tegevus *Võimul olnud juhtivpoliitikute otsused.
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Demokraatia kriis, demokraatias pettutakse. ( Loodeti ju,et demokraatlik riigikord toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, mida aga kohe ei juhtunud ) · Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. A...
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja kon...
maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide tagakiusamine, La Rochelle kindluslinna piiramine ja hävitamine. • Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. • Välispoliitika: 30-aastases sõjas toetas protestante Habsburgide vastu. Päikesekuningas Louis XIV (1643-1715) 1661. aastast valitses riiki ise • „Riik – see olen mina“ • „Üks kuningas, üks seadus, üks usk.“ • Versailles lossi rajamine • Merkantilistlik majanduspoliitika • Hiilgav õukond, etikett • Pariis = moepealinn • Raamatukogud, tähetorn, botaanikaaed • Vahuvein, jäätis, kahvel Merkantilism • 16-18.sajandil valitses Euroopa majanduses merkantilistlik mõteviis. • Merkantilistid väitsid, et riigid peaksid käituma, nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. • Valitsuse peaksid andma välja seadusi, mis toetavad tootmist ja hoiavad madalal tööjõu- ja tootmiskulud.
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1...
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
