kunstnik töötab ja milline on õukondlik seltskond vabamatel hetkedel. Velazquez näitab paavsti tõetruult kogu tema näotuses, sünge ning tigedana. Meisterlikult on ta kujutanud Innocentius X läikivat näonahka, hõredaid habemekarvu, mustade silmade läiget. 12. Mis oli El Greco õige nimi ja rahvus, ning millise kunstisuuna esinadaja ta oli? Kreeka päritoluga kunstnik, kelle õige nimi oli Domenikos Theotokopulos. 13. Mis on Versaille ja kuidas iseloomustad prantsuse parki? Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Prantsuse pargis laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased oma...
Pidasid kaklusi juutide vastu. Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? Lubasid Saksamaa teha sama võimsaks nagu kunagi, lubasid kaotada tõõtuse, lubasid ajada kommunistid Saksamaalt välja. Saksamaa rahvus pidi saama maailma valitsejateks Mis on Mein Kampf ja millest räägib? Mein Kampf on Hitleri raamat, mille kirjutamist ta alustas vanglas. Seal olid kirjas tema õpetuse põhimõtted. Näiteks pidi Hitleri arust saama Saksamaa väga võimsaks riigiks, selleks tuli aga Versaille leping tühistada ning laiendada Sakslaste eluruumi. Aaria rass pidi muutuma maailma valitsejateks. Kõikides maailmahädades olid süüdi juudid. Millal sai Hitles võimule, mida kujutas endast natslik dikatatuur? Hitler sai võimule 1933, siis nimetati ta Saksamaa riigikantse. Esialgu tegutseti põhiseadusega kooskõlas, kuid 1933 tuli üheparteisüsteem kuna süüdistati kommuniste ühe hoone põlengus. Parlament kaotas oma tähtsuse, Hitler kuulutas ennast uueks
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon
Sisukord Louis XIV Prantsusmaal..................................................................................3 Päikesekuningas...................................................................................................4 Merkantilistlik majanduspoliitika.................................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka no...
rotundiks. Hoone põhiplaan on kolmnurkne, milles on kuus ring (nurkades ning kolmnurga külgede keskel). Servade ja kaarte/ kurvide segamine. Kupli ümaras osas asetsevad aknad on suuremad kui servades asetsevad aknad. 2. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Prantsuse baroki tunnused Absolutistlikul Prantsusmaal 17.sajandil barokiliku klassitsismi sünd. Võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiiksest Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist eeskuju võttev stiil - seda on nimetatud vanaklassitsismiks
laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. Versailles'I süsteem- Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peegelsaalis 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud kehetestada sõjaväeteeninduskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele
Näitleja Ita Ever referaat Tallinn 2009 Ita Ever Eesti teatri grand lady on sündinud 1. aprillil 1931 Paides. "Olla näitleja- ei, selleks pole mul minu varajases nooruses olnud vähimatki tahtmist ega ka ema- isa sundimist. Veelgi enam! Kodus puudus soosiv- suunav miljöö täiesti". Paidest kolis ta vanemate töö tõttu Tallinna ning seejärel samal põhjusel Võrru, Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges...
(1357- 1359). 1348. aastal puhkes Pariisis katk, mida nimetati Mustaks Surmaks ja mis tappis päevas umbes 800 inimest. Sel ajal elas Pariisis umbes 200 000 inimest, 1466. aastaks oli katku surnud ca. 40 000 elanikku. Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, mille põhjustas oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele. Sõja algus oli inglastele edukas ja Louis XIV viis oma residentsi Versaille lossi ning Pariis ei kaotanud pealinna staatust. 24. august 1572 toimus Pariisis nn. Pärtliöö, mille katoliiklased korraldasid, et hävitada poliitilisi vastaseid ja hugenotte. Tapeti umbes 2000 inimest. Pärtliöö tagajärjel ägenesid Prantsusmaal ususõjad. 5 Esimene rahvaloendus toimus Pariisis 1801. aastal, selle tulemusena oli rahvaarv 547 756 elanikku. 1.3. Tänapäeva Pariis 2007 aastal on Suur-Pariisi rahvaarv 12 672 000
mõju) · Kommunistide vastu võitlemiseks loodi Lapua liikumine · Soomes säilis demokraatlik riigikord · 1930 keelustas Eduskund kommunistide liikumise POOLA · Enne I maailmasõda ei olnud olemas Poolat iseseisva riigina · Poola ja Nõukogude Venemaa sõda lõppes Riia rahuga 19.. · 1926 korraldas Jozef Pilsutski (diktaator) riigipöörde ja kuulutas end peaministriks · Kehtestati sanatsiooni reziim (ehk tervendamine) · Poola sai Versaille rahulepingu alusel endale osad Saksa alad · See tekitas Saksamaa ja Poola vahelisi pingeid · 1934 üritas Pilsutski parandada suhteid Saksamaaga (sõlmiti liiduleping) · 1939 olukord muutus (Saksamaa ei pidanud Poolat võrdväärseks partneriks ja ründas riiki) · Poola pöördus abi saamiseks Inglismaa ja Prantsusmaa poole EESTI · 1930 jõudis majanduskriis Eestisse · Järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu · Levisid kommunistlikud meeleolud
Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia - Poliitilised suunad... Nimelt : Kulak - rikkamad kui teised, kuulutatud rahvavaenlasteks Käsumajandus - Riigi käskudele reageeriv majandus Landeswehri sõda - 1919: P-LV Lend-LeaseAct - Rahaline toetus USA poolt liitlastele 3 Locarno konverents - "1925 šveitsis, osalejad: Lääne demokraatlikud riigid. Põhisündmus - Reini pakt, Prantsuse ja Saksa ning Belgia ja Saksa vahel. Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid." Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus Maroko kriisid (I ja II) - "1: 1905, FR+DE, DE üritas takistada FR mõjuvõimu Marokos,Maroko säilitas iseseisvuse, DE tühjade kätega; 2: 1911, FR+DE, DE proovib uuesti, DE tunnistas FR ülevõimu-kompensatsiooniks anti Kongo" Monopol (trust) - USA-s Kontrollib turgu MRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov,Ribbentrop;
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. 8) Verailles rahuleping Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peegelsaalis 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud kehetestada sõjaväeteeninduskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Sak...
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid ...
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sü...
ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Peale saksa rahva kestmajäämise tagamise läbi natsionaalsotsialistliku riigi, järgis Hitler vaid veel ühte poliitilist sihti, mille ta niisamuti juba ,,Mein Kampfis" esile tõi: Saksamaa võimupositsioon ühises euroopa majandusühenduses. Siinjuures olid talle eelkõige oluline Esimese maailmasõja territoriaalsete ja majanduslike repressioonide revideerimine, mis lõppesid Versaille diktaadiga ning tõukasid tollal majanduslikult rikka ja poliitiliselt esilekerkiva Saksamaa hädasse ja viletsusse. Olenemata kõigist saksa rahuettepanekutest (eelkõige inglastele), üritasid Prantsusmaa ja Inglismaa Nõukogude liitu oma liitlaseks saada. Stalin ja ta välisminister Molotov lasid aga läbirääkimistel ebaõnnestuda, kuna nad olid arvamusel, et Suurbritannial ja Prantsusmaal läheb Nõukogude liidu abi rohkem vaja kui lääne tuge
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 1...
J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks Prantsusmaa piiril. 07.03.1936 andis H. seoses eelnevaga käsu hõivata Reinimaa. H. kindralid suhtusid Reinimaa avantüüri kartlikult, kuid ei hakanud vastu vaidlema. Sõjaväge oli säästetud Gleichschaltung´ist, mille käigus kõik sakslaste elutahud võeti...
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles' rahulepingut ,,röövellikuks rahuks" ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi ...
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale Sõja tulemusena: Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Sellega rikuti Versaille rahulepingut 205. 206. Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik Mässu juht Francisco Franco Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid mittevahelesegamispoliitikat
Taastamine. Erakondi ei vabastatud. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA KUNI 1939 - 20ndate a põhiprobleemid: 1) EV rahvusvahelise tunnustamise küsimus 1918 mai Pr ja Ing tunnustasid Eestit de fakto , lõplik tunnustamine pidi sõltuma I MS tulemustest. 2. Veebr Tartu rahulepinguga tunnustas esimese riigina E-t NV. 1921 tunnustasid Pr, Ing, It, Jaapan, Belgia ja järgnevatel aastatel enamus riike. 1921 sügisel võeti Eesti rahvaste liitu. 2) suhted NV-ga, alates 22st a NL-ga Versaille lepinguga E üks puhverriik. NL maailma rev ideed, seega E pidev sõjaoht. Kulminatsiooniks 1 dets riigipöördekatse. Suhted hakkasid paraneme 20ndate II poolel vastastikkused läbirääkimised, kaubanduslepingud, konsultatsioonid. Kulminatsiooniks oli 1932 mittekallaletungi lepingu sõlmimine. 3) suhted Lätiga piiriküsimus, mille kulminatsiooniks oli 20nda a märtsis peaaegu sõja puhkemine. Mõlemad tahtsid Heinsatet, Valgat ja Ruhnut. Lepiti kokku, et Heinaste ja 1/3
Aastad 1939-1945 TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941...
SISUKORD 1. Üldinfo Poola kohta................................................................................................... 1 2. Poola geograafiline asukoht....................................................................................... 2 3. Vaatamisväärsused..................................................................................................... 5 4. Rahvastik....................................................................................................................8 5. Majandus.................................................................................................................... 9 1. ÜLDINFO POOLA KOHTA Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km. Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahv...
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli sümmeetriline ja värviline, geomeetrilisteks vormideks lõigatud puud ja põõsad. N 2 olulisemat baroki aegset lossi: Versaille loss koos pargiga, Louvre loss 3. Hollandi mõju all olevad maad: kun oli kukutatud ning võim oli rahval( vabariik), rahvas oli kunsti suunajaks, tava kodanik oli tellijaks, eelistati väikeseid formaate, tõepärased kujutatud ehk realistlik It maalikunst- kirikutes kas seina- ja laemaale oli kujutatud palju liikumist ja figuure, ülepakutud sest kõike oli liiga palju see puudutab aga ainult seina- ja laemaale N: sant
Algmõõtmeks oli ikkagi inimene, siis sissepääs on üks paljudest avadesi, ulatub maani, ei ole miskit jumalikku ega kõrget, lihtsalt läbikäik. 20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi? annab ilme võimsate , üle kahe korruse ulatuvate paarissammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Autor oli Claude Perrault. Tasakaalukas ja soliidne arhidektuur. 23. Millal ja mis stiilis valmis Pariisi Panteon
NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävitavalt lüüa ja langes sügavale kriisi tänu erinevatele sanktsioonidele, mis olid võitjate riikide poolt kehtestatud, eelkõige Versaille lepingus, mis sätestas, et Saksamaa peab Esimeses maailmasõjas tekitatud kahjud hüvitama, hakkas sealne olukord taas pingenema. Tänu sellele lepingule oli Saksamaal kõrge inflatsioonitase ja majanduskriis, millest väljumiseks nähti ainult ühte võimalust järjekordset sõda. Saksamaa eestvedajaks sõjaeelsel perioodil oli Adolf Hitler, kes sai Saksamaa kantsleriks 1933. aastal. Peaaegu kohe peale kantsleriks saamist hakkas ta jõudsalt sõjatehnikat tootma ja
10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas Otto von Bismarck 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad. 2) Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada? Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu. Kuid nad võeti koos Hitleriga kinni. Hitler sai 9 kuu pärast vanglast välja. Õllekeldri puts. Selleks ajaks polnud enam väga majandusraskusi, polnud kriisi, seega ei saanud äärmusloikud parteid esile kerkida. 1929 toimub USAs börsikrahh, mis levis Saksamaale, kkus see oli kõige hullem, sest Saksamaa sõltus USAst kõige rohkem
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
Kool Ees- ja perekonnanimi SALVADOR DALI Referaat Juhendaja: Ees-ja perekonnanimi Asukoht 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................3 1. SALVADOR DALI 1.1 Elulugu ja looming ..............................................................................................................4 1.2 Suhted isaga ........................................................................................................................8 1.3 Dali täh...
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
Ajalugu V periood 3 Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajajärk 1799-1814- 1815 1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust. 1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need ...
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. ...
kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. 1935- võetakse vastu Nümbergi seadused. Nümberg- linn saksamaal, kus käisid koos natsipartei kongressid, seal asusid natside juhtorganid. Seadused puudutavad eelkõige juute. Seadustega juudid eemaldatakse õppeasutustest, piiratakse nende õigusi(jäetakse neist ilma), keelustatakse juutide ja sakslastevahelised abielud. 1935 a- Hitler kuulutas, et Versaille lepingu tingimused on ebaausad. Loob armee, seab sisse 2.aastase sõjaväe kohustuse ja paneb aluse Wehrmachtile. 1935- sõlmib Hitler Inglismaaga lepingu, mille alusel ta lausa müüb osa oma laevastikust Saksamaale. Hitler saab luua mereväe. See oli kahepoolne Versailles’ lepingu rikkumine. 1935- liidetakse saksamaaga Saarimaa. Rahvahääletusel. 1936- Hitler viib oma väed Reini demitaliseeritud tsooni, Prantsusmaa ei reageeri. Samas hakkavad lääneriigid otsima ida poolt liitlasi
Tartuffe Maarja-Liis Loo Moliere'i kuulus viies vaatuses kirjutatud komöödia, on üks värvikamaid teoseid naeruvääristamaks usuvagadust. 17. sajandil avaldatud näidend tekitas omal ajal ja ka hiljemgi palju poleemikat ja probleeme. Louis XIV austas väga kirjaniku tööd, kuid ei olnud lihtne laval esitleda seda näidendit ajal, mil kiriku käes oli nii suur võim. Isegi Napoleon on öelnud, et kui see teos oleks avaldatud tema valitsemise ajal, ei oleks ta mitte mingi hinna eest lubanud seda lavale tuua. See lühike umbes 100-leheküljeline näidend on täielik meistriteos ja paneb imestama, kuidas saab üleüldse nii meisterlikult kellegi üle naerda ning samal ajal rõhuda ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Komöödia autor on täielik geenius, kes oma andega püüdis võidelda Püha sakramendi ühingu vastu, kuhu teatavasti kuulus tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuninga ...
tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Majanduspoliitika: Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele(4 aasta). Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Hitleri meelest tuli tühistada Versaille rahu leping. Välispoliitika: Väga agressiivne välispoliitika. Hitler tahtis parandada sakslaste eluolu ja leidis, et selleks on Saksamaal vaja maad juurde. 1938 okupeeriti Austria järgmiseks langes Tsehhoslovakkia (1939). Sõlmis MRP kuna tahtis sõdida ainult ühel rindel. 1941 siiski ründas NSVL. Venemaa Juht: Jossif Stalin Partei süsteem: Ühepartei süsteem. Võimul oli Sisepoliitika: Juhikultus läbi propaganda. Riiklik tsensuur meedias. Hirmu valitsemine.
õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi. Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki, enamasti Pariisi. 5,5 protsenti moodustab turism Prantsusmaa sisemajanduse kogatoodangust. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.discoverfrance.net/France/DF_resources
ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa. Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk demilitaliseeriti, sõjakahjude hüvitamine Prantsusmaale, Belgiale, GBle 6,6miljonit
õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. (airporst in France....2010) TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi. Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki, enamasti Pariisi. 5,5 protsenti moodustab turism Prantsusmaa sisemajanduse kogatoodangust. (Prantsusmaa turism...2010) KASUTATUD KIRJANDUS Sandall,P
Suurriikide liidud 20.sajandi algul · 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Es...
Otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. See oli lepituspoliitika tipp. vastupidiselt SB lootustele ei rahuldunud Hitler üksnes Sudeedimaaga vaid okupeeris aasta hiljem (15.03.1939) kogu Tsehhimaa, millest moodustati Böömi- ja Määrimaa protektoraadid Saksamaa kaitse all. Sellega lakkas olemast Tsehhi vabariik. Ees seisis Poola koridori likvideerimine, millise ultimaatumi esitas Hitler Poolale pärast Praha annekteerimist. See oli viimane samm, mida Hitler tegi Versaille ´i rahulepingu ratifitseerimise sildi all. Järgnev aga oli agressioon, mis viis II maailmasõja puhkemiseni, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa seisukoht oli, et Poolat ei tohi tabada Tsehhoslovakkia saatus. 15.06.1940 okupeerisid sakslased Pariisi. Prantsuse valitsus lahkus Pariisist ja resideerusid Vichy ´s. 16.06.1940 kinnitas Hitler Inglismaa vastase rünnakuplaani- Merelõvi. Algas Inglismaa pommitamine ja pidi korraldatama seejärel dessant.
14.Hinnang Hitlerile · Esiteks see Saksamaa plaan tervet maailma 2ra vallutada on yks suurimaid myyte s6jaj2rgses v6itjate ajaloos, Hitler ei teadnud Poolat rynnates, et alustab 2 Maailmas6daSaksa majandust isegi poldud selleks ajaks suure s6ja kursile viidud, ka Prantsusmaa annekteerides ei olnud Hitler veel maailmas6jas enda arvates, sest pakkus Inglismaale, Prantsusmaale ja teistele koguaeg rahu vastutasuks, et Versaille lepinguga kaotatud Saksa alad liidetakse uuesti suure riigiga. · Ka juudid poleks sattunud represseerimis ohvriteks sellisel m22ral kui Inglismaa oleks selle rahu vastu v6tnud, aga kui Stalinil valmis plaan Groza ja oli valmis Hitlerit ryndama, siis ennetati ta rynnnakut 2 /he n2dalaga, yhes6naga Venemaa ryndamine oli Hitlerile sundk2ik, kuna Venemaa oli s6da plaaninud juba 10 aastat,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
