) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks.
tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps Punetised 22. Kirjelda HIV levikut Eestis! 2009. a seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 287 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 41. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7196 inimesel, sealhulgas aids 279 inimesel. Kõige hullem oli aasta 2001
7)Epiteelkude- keha ja elundite pinda kattev kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskk. kahjulike mõjude eest. Toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled.Eritab nõresid(lima, higi, rasu, piim). 8)Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks. (Nt: rasvkude, veri, luukude, kõhrkude jne). Kaitseb(veri, rasvk), toestab(luu-ja kõhrk), tagab elastsuse,transpordib aineid.Toitefunktsiooniga sidek ja tugifunkt sidek. 9)Lihaskude- vöötlihaskude skeletilihastes(ristipidi vöödiline,pikad), silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Rakud on pikad ja peenikesed.Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Reageerib erutusele.Teeb tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi.
ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele. Kangestus püsib 2-3 päeva ja taandub samas järjekorras 3.-4.ks ööpäevaks. Muutused on tugevamad suure lihasmassi korral ja madala välistemp. korral. Enneaegsetel vastsündinutel koolnukangestust ei teki. koolnukuivamine- tekib kehavedeliku aurumise tagajärjel, eriti silmades (silma sarvkesta hägustumine) ja limaskestades koolnulaigud (livores mortis)- peale surma vajub veri raskustungi mõjul alla. Varased koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs (vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam vajutamisel heledamaks. pealesurmne verehüübimine- südameõõntes ja suurtes veresoontes moodustuvad
põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2) Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3) Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab
Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest.
(glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani
Võibolla oli nii, et Karl sattus Alexile ja Laurenile peale ja üritas tappa Alexi, kuid tappis hoopis Laureni, oma naise. Siis hakkas talle tapmine meeldima ja hakkas sarimõrvariks. Ei,ei see on liiga ebatõenäoline. Ma ei arenenud kabinetis ja mõtlesin, et lähen parem alla, laborisse. Läksin alla ja vaatasin millega nad tegelevad ja küsisin : ,, Kas sa võtsid Karlilt vereproovi ? ,, ,,Jah, võtsin, aga see ei klapi Laureni laiba pealt leitud verega. ,, ,, Aga Alexi veri ? ,, ,, See ka ei sobi . ,, Ma ei saanud enam aru. Järelikult minu teooriad ei sobi. Rosie tuli alla ja lausus : ,, Hetkel tuli siia Jonne ema ja ütles et soovib sinuga rääkida Mitch. ,, Läksin Rosiega ülesse ja juhatasin Jonne ema ülekuulamise ruumi. Hakkasime rääkima : ,, Mis oli põhjus siia tulemiseks, kas jätsite midagi rääkimata ? ,, ,, Võib ka nii öelda. Kuulsin , et kui ülestunnistada saab leebema karistuse, kui tõtt varjata. ,, ,, Umbes nii see on
Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad, röntgenoloogia, röntgenodiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne. William Harvey Harvey hindas kui palju verd läbib südant iga löögiga - tema arvates umbes 60 kuupsentimeetrit ja see teeb peaaegu 260 liitrit tunnis. Selline hulk verd kaalub aga umbes kolm korda rohkem kui keskmine inimene. Harvey arvates polnud võimalik, et maks suudaks pidevalt selliseid koguseid verd juurde tekitada - järelikult peab üks ja sama veri ringlema. Ta tegi ka katse tõestamaks, et arterid ja veenid peavad olema ühenduses. Harvey tõmbas tihedalt ümber käe ligatuuri, nii et nii arterid kui veenid olid kinni pigistatud. Seejärel andis ta ligatuuri veidi järele, naha lähedasemad veenid jäid suletuks, kuid sügavamal paiknevatest arteritest hakkas veri kätte voolama. Ja nüüd jõudis veri veenidesse kuigi veenid olid ligatuuri tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema.
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
toime. Oluline on aga massaazi nakha pingutav toime - eriti tähtis on see kaalukaotusperioodil. ...vereringele: Suuri artereid ei suudeta massaaziga mõjutada, kuna need asuvad sügaval lihaste vahel. Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki. Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu. Kuigi selline süsteem on igati ökonoomne, võib mõnikord perifeersetes kudedes (sealhulgas nahas!) tekkida puudulik verevoolutus. Massaaziga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada.
puhul tuleb paljudes toitudes jälgida, et seda ei oleks, kuna tihti tehakse seda seast) Keelatud on ka sellised tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu, kuna väga suure tõenäosusega on tegemist loomadega, mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud, tanguvorst jne). Islam keelab ka loomaliha, kelle tapmise juures pole Allah nime nimetatud või mõni muu nimi nimetatud on. Islamis õpetatakse õiget loomatapmise meetodit veri peab kehast täielikult välajavoolanud olema, kuna veri kannab endas suurema osa mürkaineid. Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Moslem ei tohi juua mingit alkoholi ega tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid (narkootikumid, suitsetamine jm), st peaks hoiduma kõigest, mis tervist kahjustab. Islamis on üks tilk veini niisamamoodi keelatud, kui kogu klaasigi.
Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega
Elusorganismide koostisse kuuluvad Emulsioon on üks vedelik vedelikud(taimemahlad,veri,lümf) tilgakestena teises pihustunud vedelikus Mõõtmed Aerosoolid on 1-100nm Kolloidlahused pihussüsteem Kõige mille keskonnaks levinumad on õhk pihused on . vedelik pihused Osad kolloidlahused on teatud tingimustel, moodustavad tarde Pihussüsteemid e pihus ...
Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7. Osaleb organismi termoregulatsioonil (vee aurumine jahutab keha) Orgaanilised ained: · Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Nt. fruktoos Nt. maltoos Nt. tärklis glükoos saharoos tselluloos kitiin glükogeen
laguproduktid ei lähe jalgadest ära ja põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna). Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1. Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2. Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3. Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see
Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine Viirus Marutaud Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine
Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina
Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine Viirus Marutaud Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine
rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ning pannakse manseti alumise serva kõrgusele stetoskoobi otsik. Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokku hoitud arterit. Verevool selles arterilõigus läheb kiiremaks ning tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad heid e Korotkovi toonid. Manomeetri näit fikseerib toonide ilmumist. Selline näit vastab süstoolsel e arteriaalsele vererõhule. Rõhu edaspidisel langetamisel Korotkovi toonid tugevnevad, pärast kahanevad või hoopis kaovad. Sellel hetkel võib öelda, et vererõhk mansetis vastab diastoolsele arteriaalsele rõhule. (Kingisepp 2006: 68). 2.2. Riva-Rocci meetod
Ilma kahtlemata ostsin sooduskuponge lausa mitu! Kohale jõudes säilis soe interjöör kuid seda hakkas külmutama töötajate suhtumine. Ei olnud neil pea ühtegi menüüs pakutud kokteili vaid ainult ühte sorti majavein. Enamik toite olid kas otsas või ei osatud erilisi kommentaare ega kogemusi jagada ja teenindajad ei osanud vahet teha töötamisel kohvikus ja sõpradega ajaveetmisel. Ühe näitena tooksin selle, et tellisin veise-pipra pihvi, mida lahtilõigates voolas veri mu taldrikul laiali. Kahjuks ei ole ma nii suurte ekstreemsustega siiski harjunud ja eeldasin, et kui minu käest ei küsita küpsetamise tugevust siis tehakse vaikimisi keskmine, nii nagu see enamikes kohtades on. Kuid siiski, ei saanud ma esialgu seda neile pahaks panna- ei taibanud ju ka ise juhendeid anda! Halvaks kogemuseks teeb asja fakt, et kui mu taldrik kööki viidi kostis sealt karje: ,,Veri, rõve" ja ka kokk oli justkui natukene kohmetunud. Me nimelt istusime otse köögikõrval,
eemaldada jääkaineid moodustumine *Tagab raku siserõhu närviimpulsside *Ringeelundkonnas - veri,rakus edastamine, koemahlad tsütoplasmas Sahhariidid - taimedes kõige rohkem Mono - fruktoos, transport ja veevahetus glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos,
Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Kopsus veri rikastub hapnikuga ning jõuab vasakusse südamepoolde, kust jaotub keha üksikutele elunditele. Parem südamepool transpordib venoosset verd, vasak pool ainult arteriaalset verd. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste lõõgastumise (diastoli) ja kontraktsiooni (süstoli) vaheldumisel. Diastolis vatsakesed täituvad verega. Süstolis paiskavad nad vere suurtesse arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales)
soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas. Kopsudest väljavoolav arteriaalne veri kannab hapniku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv venoosne veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. TartuTervishoiu Kõrgikool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa
moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb mõne millimeetri laiune perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 86.Südame enda verevarustus: (joonis 4) oluline on, et südame enda verevarustus oleks hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta. 87.Südame erutus-juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses. Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88
Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse. Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame ja ka südame- laadsete elundite töö ja vererõhu toel ringlev kehavedelik. Veri on transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev veresoontes tsirkuleeriv sidekude Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse.
Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus. Vedeliku kaotusel muutub veri vissoossemaks (vere suht. Osa muutb) Plasma suhteline osa võib väheneda ka siis kui vormelemente on mingil põhjusel liiga palju nende sünteesiintensiivsuse tõttu. Seda võib kohata veredopingu korral. EPO- stimuleerib punaste vormelementide liblede teket. EPO kasutamine on füsioloogilisem, kui meessuguhormoonide kasutamine. EPO hädad: 1. Seavad sportlased erinevatesse tingimustesse. Vormelemente saab liiga palju Vere plasma funktsioonid ja koostis:
Kaltsiumiioonid osalevad lihaste kontraktsioonimehhanismis. Nende eemaldamisel keskkonnast (nt oksalaadiga) kontraktsioonid nõrgenevad. Mõõdukas liig tugevdab kontraktsioone. Ülemäärane lisamine seiskab südame süstolis. Kaaliumiioonid on rakusiseselt vajalikud MP säilimiseks. Kaaliumiliig rakuväliselt ei võimalda ioonipumbal säilitada K/Na gradienti, südametalitlus aeglust ja süda seiskub diastolis. (http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat) 2. VERI JAVERERINGE NORMAALVÄÄRTUSED. Vere koostis ja ülesanne: Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri täideb organismis trantspordi-, kaitse-ja sisekeskkonna püsivuse e. homeostaasi säilitamise funktsiooni. Vereringe ehk tsirkulatsioon (circulatio) on organismi trantspordifunktsioon, mis tagab kudede totainetega varustamisega seedetraktist (hapnik, glükoos, rasvhapped, vitamiinid, mineraalained) ja jääkainete eemaldamisega kopsudesse, neerudesse (CO2, kusihape,
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit: · Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega. · Huumor On leitud, et Runneli luule on humoorikas, selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia. · Lastele 2002. Aastaks on Runnel lastele kirjutanud neli luulekogu ja ühe proosakogu.
Nendest tähtedest ei saa kokku lugeda sõnu või tähenduslikke lühi lauseid. 5 LUULE VORM Kõige enam kasutab Runnel lõppriimis. Näiteks ristriimi: Me ratsud on higist mustad/ me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme häitsmemehed/ me oleme noored mehed. (,,Panoonia"...Me ratsud on higist mustad), paarisriimi: Vaata kuidas meri turskab/ vaata kuidas veri purskab (Vaata tervikteksti Lisa 3), segariimi: Vaata luuletust Lisa 4). Runnel kasutab kõiksuguseid salmivariante, kuid tundub, et talle on südamelähedasem neljarealine salm. Raske on eristada kindlat luulevormi: kõik kirjutised on just Runnelile omased. Sellest luulekogust ei oska oska otsida poeemi, sonetti või muud taolist. Kuna ta on taotluslikult kasutanud vemmalvärssi. Näiteks: /Rikkus on mis rahvust rikub, vaesus on
elu, kui satutakse ise/keegi lähedastest samasse olukorda, siis soovitakse samuti abi jms. ● Selgita, et andes verd, kindlustad vajadusel küllaldase verevaru endale, oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. ● Vastata tuleks kõigile küsimustele, mis on jäänud selgusetuks ning mis võivad panna hirmu tundma doonorluse ees. ● Räägi, et püsidoonoril on alati hea ülevaade oma tervislikust seisundist. ● Räägi, et veri on orgaaniline materjal, mida ei saa tööstuslikult toota ja ainsaks allikaks on teine inimene. Doonori toitumine ● Doonor peaks järgima tervislikku elustiili ● Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku ● Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa Vastunäidustused doonorluseks
15. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E=A+K+M+V+U+T (E-toidu ja joogiga saadav energia; A-ainevahetus; K-kasv; M- soojuskiirgusena eralduv energia; V-väljaheide; U-uriin; T-töö mida tehakse) Kui energiabilanss on tasakaalust väljas siis on kasvuks kuluv energiahulk negatiivne, st. energiat saadakse organismi varuainetest. 16. Hingamise 5 etappi: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsinikdioksiidi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. - automaatselt
rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Sekundaarne ehk postsügootne kimäärsus Primaarne kimäärsus Mosaiikorganism Tekib ühest sügoodist,ühe munaraku ja munaraku ühinemisest Erinevad rakupopulatsioonid tekivad arenemisprotsessi käigus Foekje Dillema Hollandi sprinter 1950 rahvuslikus meeskonnas Keeldus kohustuslikust sootestist Juhtumid 1953.a avaldati British Medical Journal'is,et naisel leiti veri mis koosnes kahest erinevast veretüübist.Tema kaksikvenna rakud elasid tema kehas. 1998.a avastati,et ühel mehel olid osaliselt arenenud naise organid Täname tähelepanu eest! Kasutatud allikad http://mutatsioonid.weebly.com/mosaiiksus-ja-kimaumlaumlrsus.html
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti Meloodiliselt meeldejääv ja hea rütmi elegants Ahelvalss – pikk valsside popurii „Nahkhiir“, „Viini veri“
Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik. Lihastik: lihastik paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha
on rohkem.4 Hirm inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak 3 Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215. 4 Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20. 5 võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samuti keha kangestub hetkeks. Vallanduvad hormoonid, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, tähelepanu koondub hädaohule. Hirm hoiatab ohu eest ning omab kaitsvat ülesannet. paasemotsiooni Hirm perekonda kuuluvad: ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, foobia ja paanika.
AINEVAHETUS. · Ainevahetus on vajalike ainete saamine ümbritsevast keskkonnast ja elutegevuse jääkide eritamine ümbritsevasse keskkonda. · Ainevahetuses osalevad: 1) Seedeelundkond 2) Hingamiselundkond 3) Erituselundkond 4) Ringeelundkond (veri) · Ainevahetus toimub kolmes järgus: 1) Söömine, seedimine, imendumine. 2) Keemilised muutused rakkudes. 3) Lõppjääkide väljumine organismist. · Ainevahetuse reaktsioone reguleerivad ENSÜÜMID. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, kuid jäävad ise sealjuures muutumatuks. · Ainevahetusreaktsioonid jaotuvad kahte rühma: 1) Lõhustuvad reaktsioonid e. lõhustumised. 2) Ehituslikud reaktsioonid e. sünteesivad reaktsioonid. · Seedimine on seedekulglas ...
Tatjana kohtumine Oneginiga peale armastuskirja kirjutamist Merilyn Ohtla ja Kristi Rist Tatjana elas uhkes mõisas. Ta ootas oma armastatut Oneginit, peale armastuskirja kirjutamist. Kus sa küll oled mu armas Onegin Tatjana hingas aknaklaasruutu dele ja maalis udusele aknale nimetähed O ja E Tatjana näeb maanteelt Oneginit tulemas. Seal sa oledki. Tatjana veri tardub. Ta jookseb kiirest välisukse juurde ja sealt õue. Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla pingle istuma. Pargiteed on tühjad aga aiatöölised sumisevad kuskil. Tatjana kõndis tagasi pargiteeni ning nägi seal kaugel Oneginit musta siluetti. Kõndisid koju tagasi
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4
Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 25. Süda ( suur ja väike vereringe, kaks koda, kaks vatsakest, klapid) Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha
Eritamine ja veebilanss Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate
Vaktsiin: olemas KOLLAPALAVIK Levikuviis: sääsehammustus Haigusnähud: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine Peiteperiood: 3 – 5 päeva Vaktsiin: olemas A HEPATIIT ehk KOLLATÕBI Levikuviis: saastunud toit ja jook, kontaktnakkus Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitlushäired Peiteperiood: 15 – 45 päeva Vaktsiin: olemas B ja C HEPATIIT Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta. Peiteperiood: kuni pool aastat Vaktsiin: vaktsineeritakse plaaniliselt (B hepatiit) Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, rinnapiim
Avastati, et vere erinevate koostisosade üksteisest eraldamine annab võimaluse üle kanda just seda osa, millest haigel on kõige enam puudus. Alustati doonorivere uurimist võimalike verega edasi kanduvate haiguste suhtes, et vältida vere saajate nakatumist. Praegusel ajal on vereülekanne haiglas igapäevane ja ohutu toiming. Veredoonorid on saanud ja saavad ka edaspidi paljusid inimesi aidata. Verd anda tähendab kinkida elu! Sinu võimalus on saada elupäästjaks. Just Sinu annetatud veri aitab inimesi operatsioonide ja paljude erinevate haiguste puhul. Me soovime oma lähedastele parimat. Et nad jõuaksid tervelt tööle, kooli, lasteaeda. Et nad oleksid kaitstud ja terved. Ei tasu unustada, et abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu. Euroopa riikide statistika järgi vajab vereülekannet oma elu jooksul iga neljas inimene. Loovutades
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
1. Kinnine luumurd välised kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt.
Peale nimetatud kolme süsteemi on vereülekandel tähtsad veel Kidd-, Duffy-, Lewis-, P-, MNS-, ja Lutheran-süsteem paljude erinevate antigeenidega. Kokkuvõttes võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. 5 Reeglina tehakse vereülekanne AB0-le sobivalt, kuid erakorraliste situatsioonide lahendamisel võib teha ka asendusi. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 3. Rh-süsteem Rh-süsteem on teine vereülekande seisukohalt väga oluline süsteem. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen.
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
