vatsakeseklapiga ehk parema atrioventrikulaarklapiga. Klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja- vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi õlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. · Vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud kahest hõlmast koosneva vasaku koja-vatsakeseklapiga ehk atrioventrikulaarklapiga. Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud. · Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. · Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus.
Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Lesta hakka puhastama uimedest: eemalda need kääridega, alustades saba poolt. Väikesel lestal saab pea ka kääridega kätte, kuid siiski on targem lõigata see otsast terava noaga. Ettevaatust: lesta küljelt ulatub välja terav luu, mille torkehaav paraneb väga visalt. Pead maha lõigates tuleks ka seda luud kärpida. Eemalda selgroole jäänud veri. Seejärel pese lesta külmas vees väga hoolikalt, et lima eralduks.
Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli traditsioonivastane kuna Tiinal oli tume veri kuid Tammaru perel oli hele veri. Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud. Margus väga muretses ta pärast. Parajasti sõid kõik laua taga ja nägid kuidas Tiina tuppa astus. Lauas olijate vahel puhkes tüli ja Tiina palus Margusel, et ta
Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Riknenud munal on sees tumedad laigud, kui seda vastu valgust vaadata. Heledad, läbipaistvad täpid munas tähendavad, et muna on värske. Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid- veri ühes suunas- kojast vastsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid- veri liigub vastsakesest välja veresoontesse. - Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö · Töötab rütmiliselt a. Kodade kokkutümme b. Vatsakeste kokkutõmme c. Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme- südame löök · Töötab automaatselt kogu elu Vereringe ülesanded: · seob tervikuks kõik organismi osad
NÄRVISÜSTEEM kogub keskkonnast saadud infot ja juhib selle põhjal looma elutegevust. Lihtsaim on närvivõrgustik arengu käigus tekivad närvirakkude kogumikud algeline "aju" Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud MEELEELUNDID Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi VERERINGE varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Limustel, putukatel ja vähkidel on avatud vereringe, kus veri liigub vahepeal organitevahelistes õõnsustes Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi VERERINGE varustab rakke toitainete ja hapnikuga. SULETUD VERERINGE on rõngussidel , limustel ja kõigil selgroogsetel veri liigub vaid veresoontes Kasutatud allikad http://fotosilm.pri.ee/s2/19_34_s_s__yu89a.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Vertebrates.png/220px-Vertebrates.png http://lrrpublic.cli.det.nsw.edu
soolestiku seintele. 8.Mis toimub toidu suus? Maos? Kaksteistsõrmikus? Peensooles? Suus- toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Maos- Toidu segamine, toidu soojendamine, toidu seedimine. 12sõrmiksooles-toidu põhiline seedimine. Peensooles- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine 9.Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Kogu soolestiku tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud, kahjutuks. 10.Millised toitainete lõhustumise lõppsaadused imenduvad peensooles? 11.Mis juhtub inimese seedetegevusega, kui tal on kahjustatud maks ja kõhunääre? sysivesikud, valgud ja rsavd jäävad lõhustamata, soolestikust tulev veri jääb puhstatamata, seega seedimine on praktiliselt olematu 12.Miks on organismile vajalik regulaarne toitainete imendumine?
o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
Haavad ja eluohtlik verejooks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esmaabi verejooksu puhul Patsient panna lamavasse asendisse(võib minestada verekaotusest, ehmatusest, verd nähes). Verejooksu saab kinni panna käega haava peale surudes, Tee haavale tavaline side ja kui läbi selle veri ikka imbub, siis selle peale aseta rõhkside. Last haiglasse võib viia isikliku transpordiga, kui haav ei ole suur, verejooks on kinni jäänud ja laps tunneb end hästi Suure haava ja verekaotuse puhu enne kiirabi saabumist võib anda juua, kui ta soovib, soojalt katta, transportida võimalusel lamavas asendis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime
Kliinilises surmas olevat inimest on veel võimalik elustada! 29.Kirjelda muutusi, mis toimuvad organismis peale bioloogilist surma. Kõik organid ja rakud lakkavad töötamast, organism hakkab lagunema seestpoolt väljapoole, lõpuks jäävad alles ainult luud. o keha jahtumine o limaskestad aurustuvad o lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) o raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda – koolnulaigud) o veri hüübib
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head
Väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. 5.Võrdle sissehingatava ja väljahingatava õhu koostist. Sissehingatud õhus on rohkem hapniku. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi. 6.Kirjelda gaasivahetust kopsudes Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku palju. Hapnik tungib alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. 7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon?
Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku surma on trefe, st toiduks kõlbmatu. Et liha oleks koššer, selleks peab looma tapma eriväljaõppe saanud lihunik, kes peab olema usklik ja tundma kõiki oma ametisaladusi. Loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömist.Samuti on juutidel olemas selline päev nagu Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas
ilus enesetapp kaunis enesetapp epiteet hõõguv kuulsusetukk, (Epiteet) läbi piimja -(epiteet) vahu veri kuld, torm! Oi naeru, kui taamal purpur (Epiteet) gi valmis laotuma kuninglikult. (Epiteet) üle
Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha.
ja tagasi. · Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse. · Ainevahetuse jääkproduktide transport kudedest erituselunditesse. · Hormoonide transport endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. · Organismi soojusregulatsioon. · Jõu edasikandmine mõne organi liikumisel. · Immuunsüsteem. · Veri, veresooned, süda; lümf; koevedelik · Veenid hapnikuvaene veri, sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2-te ja jääkaineid (ainuke veen, kus hapnikurikas veri kopsuveen) · Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre.
Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis toitained säilitatakse rasvaga, kui liiga vähe, siis kasutatakse keha varuaineid. E=K+A+M+V+U+T E toitu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1) gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi 2) gaaside difusioon allveoolide õhu ja vere vahel 3) hapniku ja süsinikdioksiidi trantsport verega 4) gaaside difusioon kudede ja vere vahel 5) sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleeritakse vere süsihappegaasisisalduse järgi. Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5
ning hemoglobiin ladestub naha sisse ja selle alla. Hemoglobiini ladestumine häirib naha normaalset elutsüklit, mis võib mikrotrauma lisandudes viia haavandite tekkeni. Haavandid võivad olla erineva suuruse ja iseloomuga. Väikesed paranevad ise ilma erilise ravita, suured ja põletikulised vajavad kirurgilist kohendamist 3 Veenilaiendite põhjused Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole. Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama. Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvadlooklevaks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastsuse, mis soodustab
Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10...20 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge
Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest pruunini, harva tuleb ette purpurseid või punaseid isendeid. Siseehitus Keha katab koorik. Tal on lüliline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. Avatud vereringe. Veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Süda asub alati hingamiselundite - lõpuste - läheduses. Veri ringleb südame kokkutõmbumiste abil. Hingab lõpustega. Lõpuste ehitus erineb kala lõpustest, kuid ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine rindmikus
toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused. Rauamaagid Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad. Peamised rauamaake
"; eitab Noor- Eestit, kehastab vaimsust; püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ja ironiseerib Eesti euroopa tuleviku üle. ,,Mõistastused"- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud, rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule. Runneli loomingut iseloomustab: · Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; ,,luule on hääleta laul" · Veri- palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega · Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia · Lastele- 4 luulekogu, 1 proosakogu · Sündsusetu- tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine · Esseist- viljakas esseist ja kriitik Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament · ,,Kel on laulud laulda"- Maarja · ,,Ei mullast"- Ruja
tekib ajukoor, 6. tekivad silmad, 9. nädalal toimuvad esimesed närvisignaalid ning loode hakkab tõmblema, 14. nädalaks on lootel välja arenenud skelett ja lihastik, 19. nädalal on tekkinud sõrmejäljed, jne. Sain teada, et loodet ümbritseb kolm kesta, milleks on: amnion e. veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest. Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist. Veenis voolab arteriaalne veri, st loode saab sealt hapnikku, ning arteris voolab venoosne veri, st süsihappegaas ja jääkproduktid eralduvad emale. Leian, et filmiseminarid on hea võimalus õppida ning kinnistada materjali. Inimesed on erinevad, niisamuti on ka õppimistehnikad erinevad – mõnel on nägemismälu, teine peab jälle palju kirjutama, et uus materjal paremini kinnistuks. Nähes oma silmaga, on palju kergem kõigest aru saada, sest on loodud mingi kuvand. Tavaline õppimine, st loengud ja raamatud, ei
Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus Haigusnähud iiveldus, palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine Peiteaeg 3-5 päeva Vaktsiin olemas - A hepatiit e kollatõbi Levikuviis saastunud vesi ja toit, kontakt Haigusnähud nahk ja silmavalged kollased, maksatalitushäired Peiteaeg 15-45 päeva Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta) Peiteaeg Vaktsiin olemas - AIDS Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusenähud immuunsüsteemi nõrgestamine Peiteaeg väga pikk Vaktsiin - puudub - Esimesena avastati tubaka mosaiikviirus, avastati täna elektronikroskoobi kasutuselevõtule 1941
seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda (veri) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri B12 vitamiini. Verivorsti sisu Verivorst koosneb Eestis tavaliselt verest ja tangudest, millele lisatakse tavaliselt ka pekki ja liha. Kuid paljudes teistes riikides lisatakse verivorstile teisi asju, nagu sibulaid, suhkurut, kopse, leivatükke või isegi piima. Valge verivorst Mõndades riikideks tehakse ka "valget veivorsti". See on verivorst ilma vereta, mille sisse võidakse panna peaaegu kõike: Inglismaal kaneeli ja suhkrut, Prantsusmaal mune ja piima ning Poolas majoraani. 1
Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme:
3.2. Tugikoed Siia koerühma kuuluvad väga erineva ehituse ja talitlusega koed. Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude Kõige suurem erinevus tüüpide vahel on seotud eelkõige rakuvaheainega. Sidekoed moodustavad elundite ja nende osade vahel nö. täidiseid, ümbriseid ja kihte, sidudes nad ühtseteks tervikuteks. Sidekudede alla kuulub ka põhimõtteliselt veri ja lümf, aga seda vaatleme edaspidi. Sidekudede rakuvaheaine on pehme koostisega ja kiududerikas. Rakke on vähe ja need asetsevad laialipaisatult. Trauma puhul tekkivate haavade paranemisel täitub haav kõigepealt sidekoega ja on võimalik, et kahjustunud kohale jääbki sidekoeline arm. 13 Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvarakkudesse koguneb rasvatilgakesi.
sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE
Kui südamelöökide sagedus trenni ajal on väga suur ning peale trenni taastub südamelöökide sagedus normaalse rütmini 50 90 lööki minutis, väga aeglaselt, näitavad need aspektid pigem treenimatust kui südamehaigust ning aeg, mis normaalse löögisageduse minutis taastamiseks võtab, sõltub juba inimesest endast. Süda koosneb kahest poolest paremast ja vasakust kambrist e. vatsast, mis omakorda veel kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali
hakata. kodusele ravile. Selgita patsiendile, miks on suuhügieen tähtis.* 10 4. JÄLGIMISLEHT 26.04.2015 – Patsient saabus haiglasse. Kogutud anamnees. Võetud vereanalüüsid CRV ja kliiniline veri. Mõõdetud elutähtsad näitajad, mõõta ainult üks kord. RR 129/83mmHg, temperatuur 36,5’C, frekvents 62x’, hingamissagedus 15x’. Toit tavaline. Annustatud Sol. Dexametazooni i/m kell 18.00. Pikkus 169cm, kaal 57kg. 27.04.2015 – Enne operatsiooni hommikul ühekordsed ravimid: T.Paratsetamool 1g ja T.Midosolaam 3,25mg kell 10.50. Nasogastraalsondi ei ole, vedelikke üle kantud ei ole, paigaldatud perifeerne veenikanüül, põiekateetrit ei ole, sonde ei ole, lahaseid ei ole.
1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga
*Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas. Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude Kude ehitus Milliseid erinevaid Ül täidavad Epiteelkude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades *Naha epiteelrakud kaitsevad keha
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed),
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
_________________________________________________________________________________ 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?_________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks kõndimine. Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse?______ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammilistes hulkades. Isegi väikesed hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu
Ainult maksas on ensüümmehhanism, mis suudab glükogeeni lõhustada nii, et glükoos vabaneb vereringesse. Kõige tõhusamalt avalduvad toimet kõhunäärme eritav glükagoon ning neerupealisesäsi adrenaliin. Mõlemad suurendavad tsüklilise AMP kaudu glükogeeni lõhustamist. Maksa kapillaarvõrgustikus esinevad õgirakud puhastavad maksa tuleva värativeeni vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi veri ei ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid,
Direktor Margus Veri Pärnu Ülejõe Gümnaasium Lapsevanem: __________________________ Taotlus Taotlen oma lapsele ________________________________________________________ (lapse nimi ja klass) õpilaspileti korduvat väljaandmist seoses (põhjendada korduvõpilaspileti saamise vajadus) _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________ (Lapsevanem allkiri) _________________________ (Kuupäev)
asuvad esemed paistavad ähmastena" · Huvitavad faktid (eluks vajalikud) nt: "Üldiselt näeb 20-aastane inimene ka 10 cm kauguselt teksti teravalt, 40-aastastel on aga minimaalne nägemiskaugus 17 cm ja 50-aastastel 44 cm (keskmised andmed)" ja "Nikastuse korral tuleb peale panna midagi külma ja vigastatud jäse fikseerida" · Rohkem huvitatud õpilastel võimalus lugeda põnevat lisamaterjali nt: "Osadel inimestel veri ei hüübigi. See häire on veritsustõbi ehk hemofiilia. Need inimesed peavad igati hoiduma vigastustest, sest tühisemgi haav võib neil põhjustada eluohtliku verekaotuse. Hemofiiliahaigete verre viiakse doonorverest eraldatud ühendeid, mis tagavad hüübimise." 3. Materjali omandavus · Materjali kerge omandada · Tekst liigendatud · Tekst ei moodusta 100% õpiku leheküljest, mis meelitab rohkem lugema
2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON
V: viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus mis tähendab mürki. 2) Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevad ja ühised tunnuseid. V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda. V: nad kasutavad paljunemiseks teisi rakke ehk peremeesrakke. 4) Loetle viise kuidas inimene nakatub viirustega? V: piisknakkus, toit ja jook, kehavedelikud, veri 5) Nimeta inimese viirushaigus ja lisa milliseid organeid need kahjustavad? V: viiruslik maksapõletik-maks/ kõhulahtisus-kõht. 6) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? V: et anda neile immuunsus teatud haiguse vastu ja vähendada nende bakterite olemasolu organismis. 1) Nimeta bakterite omadusi mis tagavad nende laia leviku? V: kiire paljunemine ja väikesed mõõtmed tagavad nende laia leviku.
lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon,
Seal on sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Seda tekib pidevalt ja kuna seda pole nii palju vaja, siis talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutatakse, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad kergemini seeditavaks. Muutuvad tilgakesteks, mida hiljem lõhustatakse. Sapipõies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. Maks puhastab meid mittevajalikest ainetest. Soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ja maksaensüümid muudavad mürgised ühendid kahjutuks. Maks muudab sooltest verre imendunud üleliigse glükoos glükogeeniks (varuaine). Maks osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Kõhunääre (10-15cm) paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab nõret (ööpäevas kuni 2l), mis suubub kaksteistsõrmiksoolde. Nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. Nõre sisaldab mitmesuguseid
Uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks keerukamaid keeli. Eesti keele vanimad omasõnad: pea käsi jalg süda veri keel ema isa maa vesi Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt. Eesti keelt kõneletakse järgmistes riikides: Soome (38 000) Venemaa (15 500) Rootsi (umbes 10 000) Kanada (6385) USA (5938)
Tagumine säärearter: kulgeb sääre tagaküljel allapoole kuni mediaalse pekseni, käändub ümber selle ja siirdub pöia taldmisele pinnale, kus hargneb keskmiseks ja külgmiseks tallaarteriks, mis moodustavad arteriaalse tallakaare. 20. Ülemine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetus, milliste piirkondade veenide veri voolab ülemisesse õõnesveeni? Ülemine õõnesveen (Vena cava superior) Asetsus: aortas Piirkond: kogub venoosset verd pea ja kaela piirkonnast, ülajäsemetest, õlavöötme piirkonnast, rindkere seintest ja osast rindkere elunditest. 21. Sisemine kägiveen: asetus, kust saab verd, kuhu suubub? Sisemine kägiveen (Jugularis interna)
peristaltikat. Mao üleminek peensooleks maolukuti kanalist algab kaksteissõrmik sool, mis on peensoole üks osadest. 58.Pepsiini tootmine ja HCl tootmine ja nende iseärasused? HCl teke-verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüümi toimel liitub süsinikdioksiidiga. Tekkinud süsihape dissotseerub.Tekkinud vesinikioonid ja vereringest pärit kloriidioonid ühinevad. Maomahl muutub sel teel tekkiva soolhappe toimel tugevalt happeliseks. Maoseinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline. Pepsiin-mao pepsiini toimel algab maos valkude lõhustamine. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivset pepsinogeeni, mis puutudes kokku HCl'iga muutub taas pepsiiniks. 59.Peensool Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest. Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon.
Ühel päeval võttis prints Väikese Merineitsi kaasa, läksid meretagusesse kuningriiki, printsessi endale naiseks vaatama. Printsi pulmas oli ka Väike Merineitsi siidis ja kullas, kandis pruudi kleidisaba. See oli tema saatuslik surmapäev, sest prints polnud temasse armunud. Veepinnale ilmusid tema õed, kes olid oma pikad juuksed andnud nõiale noa eest, mille Väike Merineitsi pidi torkama printsi südamesse, et sealt tulev veri ta jalad jälle kokku sabaks kasvataks. Väike Merineitsi vaatas õnnelikku pruutpaari magamas suudles printsi kaunile laubale, viskas noa voogudesse, sukeldus vette, kus muutus liuglevaks õhumullikeseks. Kui palju head suudavad korda saata, jõuavad kolmesaja aasta pärast jumalariiki. Christjan Jung (jutustus) Kaugel avamere sügavuses elas Väike Merineitsi oma õdedega, ta oli imeilus. Esmakordselt oma viieteistkümnendal sünnipäeval, merepinnal ujudes, nägi
peensooles mõjutab sapp lümfisoonteesse valgud pepsiin Algab maos Lõhustumiskes Peensooles, vajalik soolhape veresoontesse 12. Põhjenda, miks alkoholiga liialdavate inimeste maks lõpuks kahjustub! Sest maks puhastab verd mittevajalikest ainetest ja alkohol kuulub sinna alla. Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud. Need mürgised ained kahjustavad maksa ja kui nendega liialdada siis on maks nii tugevalt kahjustunud, et ei suuda endam talitada. 13. Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Sest maksas olevad maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi sattunud , kahjutuks. Maks puhastab verd. 14. Miks peab erituselundkond pidevalt töötama?
Kolmanda peatuse kohale on ehitatud Armeenia kirik. Kümnendast peatusest alates on Püha Hauakirik. Püha hauakirik Püha õhtusöömaaeg Püha õhtusöömaaega on Matteuse evangeeliumis kirjeldatud järgmiselt: ,,Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: "Võtke, sööge, see on MINU IHU!" Ja ta võttis karika, tänas, andis neile ja ütles: "Jooge kõik selle seest, sest see on MINU VERI, UUE LEPINGU VERI, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks."" Piibel Kristlik piibel sisaldab: 1) Vana Testament (Heebrea piibel) 2) Uus Testament (Kristluse elu ja õpetusi) Piibel koosneb 66 raamatust Uus testament on algselt kirja pandud kreeka keeles Vana testament araabia ja aramea keeles. Piibel Kümme käsku: 1.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
