Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, kui ka võimekaid kirjamehi, et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Auguste taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid, toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused loominguks. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Paljude toonaste poeetide seast tõuseb kõige enam esile Vergilius. Oma peateose, eepose ,,Aeneis" pühendas Vergilius roomlaste legendaarsete eelkäijatele. Tulevaste põlvede jaoks kõige tuntum Rooma ajaloolane Titus Livius tegutses Augustuse valitsusajal. Augustuse innustusel kirjutas ta suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates". Tema eesmärk oli tuua esile õpetlik sõnum, näidata Rooma esiletõusu ja laienemise kui ka languse põhjuseid. Livius jutustas värvikaid lugusid muistsete roomlaste vaprusest, karmusest ja kohusetundest.
Ovidiuse loomingut iseloomustab elegantsus, lihvitud värsitehnika ning materjali küllus, mistõttu on ,,Metamorfoosid" antiikajast üks loetavam teos, mille süzeid ja motiive on sagedasti kasutatud ka hiljem. Vergilius on kahtlemata rooma kirjanduse kõige kõlavam nimi. Esimene tähelepanuväärsem teos ,,Bucolica", mis oli pühendatud karjamaale ja mis paljuski jäljendasid kreeklaste pastoraalset luulet. Ent lisaks armastustemaatikale tõi Vergilius sisse ka Rooma päevakajalisi probleeme. Selle juures suutis autor säilitada meeldiva luulevormi, mis tegi temast Rooma kuulsaima ja enim austatud luulemehe. Järgmises poeemis ,,Georgica" ülistas Vergilius Itaalia loodust ja innustas põlluharijaid. Kuigi Vergilius oli luuletajana äärmiselt edukas, soovis ta pühenduda filosoofiale. Tema plaan nurjus, kuna toonane keiser Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost. Vergilius hakkas töötama eepose kallal. Ta oli väga põhjalik, veetis
Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN. Vergilius peateos eepos ,,Aeneis". Poeet. Cicero konsul ja riigimees.Suur kõnepidaja. Hinnatud antiikõpetlane. Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline põhjendus), keskmine stiik(naudingu pakkumine kuulajale), ülev stiik(emotsionaalne innustamine). Titus Livius ajaloolane. Kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates". Üksikasjaline riigi ajalugu. '
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
Eugeenika inimnõu tervishoid 1. Positiivne eugeenika Püütakse ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne jne) edasi kandmist soodustada. 2. Negatiivne eugeenika Ühiskonnale kahulike peetavate pärilie omaduste edasi kandmise takistamiseks. 20. saj alanud Karskus liikumine oli positiivse eugeenika programm. Rooma kirjandus Publius Vergilius Maro 70-19 e.Kr silmapaistvaim suurim luuletaja. Tema esimene suurim teos: "Burolica"? lihtsad karjase laulud, mis üldistasid inimese ja looduse üboolika suhet. Ja olid eeskujuks hilisemale pastorialsele luule. Teine teos "Georgica" detaktilise poeemud maa harimisest. "Aeneis" valmis tellimistööna Augustusele. Marcus Cicsero 106-43 eKr, Rooma konsul, silma paistev kõne mees. Tema teoste najal õpetati sadu aastaid
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti ...
tõlgendamine; isikute äravahetamisel põhinev eksitus 105. Nimeta Rooma eepika peamised alaliigid, põhjused suursugusesse zanri liigitamisel ja tähtsamad esindajad. Peamised alaliigid: mütoloogiline eepika, ajalooline eepika, didaktiline eepika. Suursugusesse zanri liigitamise põhjused: suurvormilisus, heksameetrilisus, temaatiline ülevus. Tragöödia esindajad: Ennius, Pacuvius Komöödia esindajad: Plautus ja Terentius Eepose esindaja: Vergilius Maro Lüürika esindaja: Horatius 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Sel ajal toimus Rooma kirjanduses õitseng, langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. See oli Augustuse valitsusaeg. 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed
selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Filosoofid Sokrates, Planton, Aristoteles. Vana-Rooma Perioodid 1) rahavaloominguline sõnakunst 2) arhailine ajajärk 3) kuldne ajajärk 4) hõbedane ajajärk 5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega
tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni
tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni
17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul. Saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete mitmekesisus.
kirjeldada paganlikku loomust, aga ka algeid sellest, kuidas inimeste mõttelaad liikus kristliku mõtte poole. Keskaja Euroopas tragöödiat ei unustatud, kuid kirik taunis selle ideid ja praktikat. Bütsantsis aga hoiti traditsiooni elus, tegeleti käsikirjade uurimise ja kommenteerimisega. Tragöödia taassünd Läänes algas Itaalias. Renessanss tõstis uuesti au sisse antiikaja kirjanikud. Dante suureks eeskujuks said Vergilius, Ovidius, Lucanus jt. rooma poeedid. Itaalias linnades hakati sel perioodil õpetama kreeka keelt, tutvustama kreeka kirjandust. Antiiktragöödia mõju järgnevate sajandite Euroopa kultuurile on suur. Selles eristub kaks külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule. 16
Stanley ei taha juhust kasutamata jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks. Sixten räägib Jutustajale, et keegi praostiproua soovib temaga kohtuda. Jutustaja kinnitab, et ei tunne ühtegi praostiprouat. Selgub, et selleks on too esimene leinariietes naine kontserdisaalist. Praostiproua jutustab oma kadunud pojast Christerist, kes hukkus lennuõnnetusel. Selgub, et tal on
kõike püüti näidata paremas valguses). Stanley ei taha juhust kasutamata jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks. Sixten räägib Jutustajale, et keegi praostiproua soovib temaga kohtuda. Jutustaja kinnitab, et ei tunne ühtegi praostiprouat. Selgub, et selleks on too esimene leinariietes naine kontserdisaalist. Praostiproua jutustab oma kadunud pojast Christerist, kes hukkus lennuõnnetusel. Selgub,
antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simonides-epigramm, Aisopos-valm Horatius-epistel, satiir; Vergilius poeem Lektüür "Kuningas Oidipus"/nimed tahvlil, vali ja täpsusta sisu pôhjal antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa) "Gilgame`s" sisu VAATA veebileheküljelt "VANEM KIRJASÔNA" Vana Testament tähtsamad nimed KANNA SISSE täiendada:
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
kõikide jumalate tempel,religioon oli riiklik,Pontifex Maximus-ülempreester,võeti üle Idamaa jumalad,müsteeriume riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism-loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. Rooma kultuuritegelased: Plautus, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Lukianos, Ptolemaios, Galenos. leegion, patriitsid, plebeid, patrooon, klient, 12 tahvli seadused, populus Romanus, Rooma rahu, princeps, imperaator, keiser, koloonia, munitsiipium, provints, liitlane, nobiliteet, imperaator, veto õigus, latifundium, foorum, panteon, tuunika, tooga, akveduktid, termid, Colosseum, Circus Maximus Leegion-vana-rooma sõjaväeline üksus Patriits-vana-rooma riigi kodanik Plebeid-nad olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7
Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia) Armastusjumalanna armulool imeilusa Foiniikia noormehe ADONISega on aga väga traagiline lõpp. Aphrodite oli temasse sedavõrd armunud, et ei pööranud enam üldse tähelepanu ei seaduslikule abikaasale ega Aresele
Teatrietendused ei olnud mingi suurema pidustuse osa. Plautus köige kuulsam Rooma näitekirjanik. Ta mugandas kreeka näidendeid lisades kindlaid tegelaskujusid. Cicero oli kuulus oraator, könemees, kes hiilgas kohtukönedega. Samuti eristas ta kolme könestiili: madal stiil on seisukohtade loogiliseks pöhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja körge kuulajate innustamiseks. Ta kirjutas könekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Vergilius oli silmapaistev poeet augustuse ajal. Tema peateos ,,Aeneis" räägib Rooma rajamisest. See tugineb Homerose ,,Iliasele" ja ,,Odysseiale". Caesar kirjutas memuaare ,,Mälestusi kodusöjast" ja ,,Mälestusi Gallia söjast". Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel".
Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus) Kuldne ajajärk 81 eKr14 pKr (Cicero, Ovidius, Vergilius, Horatius) Hõbedane ajajärk 14117 (Seneca, Tacitus, Caesar) Hilise keisririigi ajajärk 117476 (Apuleius) 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? Sel ajal lõppesid sisemised seisustevahelised lahingud ja latiinide hõimud tõrjusid teised rahvad Itaalia aladelt välja, kuni kogu tänapäevase Itaalia alad olid nende kontrolli all. 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus,
mugandused. 5. Kultuuri õitseng Augustuse ajal a. Eeldused: · Pikk rahuperiood. · Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks. b. Maecenas: · Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. · Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. · Metseen rikas kultuurisoosija. c. Kirjanduse kuldne ajastu: · Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. 6. Ajalookirjutus: a. Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. b. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. c. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: · Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni.
ee Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a arboreetum(ld. arbor puu) puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks (=dendraarium) arhitektooniline ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Arkaadia raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesese keskosas. Kreeka luuletajad ja Vergilius on Arkaadiat kujutanud paradiisliku karjuste maana. arkaadistik (pr. arcade < ld. arcus kaar) kaaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm kandev kaarte rida koos seda kandvate sammaste või tulpade reaga; vrdl sirgejooneliste palkidega kaetud kolonnaad; vastava vormiga lõigatud hekk; kas ühelt või mõlemalt poolt arkaadistikuks avanev käik, vrdl galerii ja kolonnaadiga. Arts&Crafts (< ingl. 'kunst ja käsitöö') liikumine 19. saj lõpu Inglismaal, millega
Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Herodotos (umbes 484 eKr umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Cicero (10643 eKr) oli VanaRooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks
riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist.
torkab endal silmad peast välja. PÕHIMÕTTED: kuningas laioseleennustatkase et kui tal sünnib poeg siis poeg tapab isa ja abiellub emaga. ,,Kuningas Oidipust" loetakse saatuse tragöödiaks. VANA ROOMA KIRJANDUS -on saanud oma nime Rooma linna järgi -rooma kirjanduse keeleks sai ladina keel -ladina keel oli tänu impeeriumi vallutustele rahvusvaheline keel -pärast sõdu toimusid muutused majanduses ja kultuuris -paljudel elualadel toimus kreekastumine -esindajaks sai Vergilius Maro KESKAJA KIRJANDUS -kreeka kirjandus on euroopa vanim ning kujunenud iseseisvalt -antiikkirjandust on peetud uusaja kirjanduse aluseks -uueaja kultuur ja kunstivormid ei ole päriit antiigist -kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline -ristiusk rajaneb usul ainujumalasse -kristlik õpetus on rajatud Piiblis ehk pühakirjas -kristlastele on piibel Jumala ilmutis KESKAJA EEPOSED -esimesed eeposed on Iiri saagad
Varased 1800ndad. Keiserliku kaardiväe ohvitser. 1812. Tagasi Venemaalt. u. 1818. Theodore Gericault. Theodore Gericault. "Meduse'i parv". 1819 Eskiis "Meduse'i" parvele. 1819. Romantismi maalikunst Eugene Delacroix. 1798-1863. Prantsusmaa. Eugene Delacroix. Dante ja Vergilius põrgus. 1822. Sardanapalose surm. 1827. Eugene Delacroix. Chiose veresaun. 1824. Eugene Delacroix. Eugene Delacroix. Vabadus viib rahva barrikaadidele. Eugene Delacroix. Alzheeria naised. 1834 1830
1271-1274 mindi Hiinasse, Marco Polo. Kunst oli ka hästi oluline. Martin Luther viis reformatsiooni läbi. Gutenberg, trükikunst. Hakkas levima Piibel. Dante Alighieri (1265-1321) Dante oli üleminekuaja luuletaja keskaja viimane, uusaja esimene. ,,Uus elu", Dante esimene, autobiograafiline teos. Dante peateos on ,,Jumalik komöödia". See on kokkuvõte keskaja kultuurist. Kurva alguse ja õnneliku lõpuga. Räägib patuse inimese hinge rännakust teispoolsuses. Seda hinge juhib Vergilius. Teine teos ,,pidusöök", inimmõistus on siiski piiratud ja kõike saab tunnetada usu kaudu. Koosneb kolmest osast: põrgu, puhastustuli, paradiis. Kirjutatud on kolmikvärsis. 100 on suurim täiuslikkus. Arvud tähendasid maailma kõiksuse tundmist. Ringe oli 9, esimene ring oli kõige süütum. Iga ring tähendas patu tegemist. Kõige väiksema patuga olid lapsed, kes ei tunnistanud ainujumalat. Viimases osas kohtutakse Lutsiferiga (saatan). Lutsifer sööb kolme
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kog...
6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533)
Kirjutas eepose "Africa" ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus". "l'aura" - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet. Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja, siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema. Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks. Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaaržanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia teoseid, paneb kirja elulugusi(Makedoonia Aleksander, Hannibal). Kirjutab traktaate. On tuntud ta isiklik päevik pealkirjaga maailma põlgusest. Olulisem on luulelooming. LUULE Need, mis on pühendatud Laurale on jagatud kaheks: Madonna Laura Ajal, Pärast Madonna Laura surma
Teatrietendused olid põhiliselt rahva naerutamise ja lõbustamise paigad. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti puust. Rooma teatris puudus koor. Etendus toimus maskides näitlejate omavahelistes dialoogides. Näitlejate ühiskondlik staatus oli madal ja nende hulgas leidus isegi orje ning hiljem ka naisi. 8 Kirjandus: Kuldse ajajärgu tuntud kirjanik Vergilius pühendus kirjutamisele nooremas eas, kui oli võitnud Augustuse pooldajate soosingu. Ta oli kannatanud kodusõdades ülekohut ning seetõttu hindas kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu. Ta ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos on ,,Aeneis", mis pühendub roomlaste legendaarsetele eeskäijatele. Kuna Augustus uskus end Romulusest põlvnevat, siis ülistas Vergiliuse eepos keisri esiisa. Mõni ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või isegi kaasajast neist sündmustest, millega
vähesed. Thutmosis III- vaarao, Egiptuse suurim valitseja, kes alistas Nuubia, Palestiina, Süüria ja jõudis välja Mesopotaamiasse; Thutmosis III oli Thutmosis II poeg; ta valitses 1479–1425 eKr; Thutmosist peetakse laialdaselt sõjaliseks geeniuseks ja teda on võrreldud Napoleoniga http://et.wikipedia.org/wiki/Thutmosis_III (Vikipeedia) VERGILIUS – kõige kuulsam Rooma poeet, otsustas kirjutada roomlastele eepose „Aeneis,“ mis Homerose eeskujul jutustab Trooja sõja aegsete kangelastegude teemadel Publius Vergilius Maro sündis 15. oktoobril aastal 70 e.m.a. Põhja-Itaalias Mantua (tänase Mantova) läheduses alamkihist pärineva maaomaniku pojana. Alghariduse sai
aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis." · Euripides "Troojalased," "Elektra," "Medeia." · Aristophanes "Ratsanikud," "Pilved," "Konnad," "Linnud." 10. Muud kirjanduslikud teosed. · Homeros "Ilias" ja "Odüsseia." · Aisopos valmid, näiteks "Rebane ja viinamarjad." · Sappho, naisluuletaja Lesbose saarelt. · Vergilius "Aensis" (Rooma eepos), "Bucolia" (karjase laulud). · Hesiodas poeem "Ööd ja päevad," "Jumalate pärinemine." · Ovidius "Amores" (lembelaulud), "Metamorfoosid." · Petronius. · Apuleius "Metamorfoosid." · Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast." 17 · Horatius oodid. · Terentius "Ämm" (Rooma komöödia).
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
ka võimekaid karjamehi , et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Tema taotlusi aitad ellu viia tema rikkas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid , toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused viljakaks loominguks. Maecenas oli tol ajal nii tähtis et tema järgi said pandud kultuurisoosija üldnimetus-metseen. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Kõige enam tõuseb esile Vergilius oma teosega ''Aeneis'' min on pühendus Vergiliuse roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Augustusel oli auväärseima senaatori tiitel, ta võttis endale imperaatori tiitli (käskija). Oma nime ees kasutas Augustus kasuisa Caesari nime, Caesari nime kasutasid samamoodi ka järgnevad valitsejad ja nii tuligi Caesari nimest ainuvalitseja tiitel keiser. Augustuse ajal polnud Senatil ja magistraatidel enam endist tähtsust, Rooma kodakondsus anti paljudele, hiljem kõigile vabadele
Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari. PÕRGU .Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja põrgusse. Dante on põrgu väga selgelt välja joonistanud. Põrgu koosneb üheksast ringist kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu põhjused. Dante kohtab nii tegelt elanud inimesi kirjanduslikke tegelasi. Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks
kirja panna Rooma rahva virkuse. Veel kirjutas Sallustius. Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode.
käsitlusi. Augustuse valitsemise ning rahuperioodi ajal olid soodsad tingimused kultuuri arenguks kuna ka keiser huvitud kunstist, arhitektuurist ning kirjakunstist, mis pidid Rooma võimsust ülistama. Tema kui kultuurisoosija kõrval kerkis esile ka teisi: Maecenas. Lootustandvate kirjameeste majandusliku heolu kindlustaja. Tema nimest tuleb metseen rikas kultuisoosija. Seda õitsenguperioodi kutsutakse keisri järi Augustuse kuldseks ajaks. Selle aja lõpupoole kerkis poeetidest esile Vergilius. Oma teostes hindas ja ülistas ta läbielamiste tõttu siserahu. Peateos: ,,Aeneis",kus peategelane oli trooja sõjamees Aeneas. Sisu: Trooja hävitamine, Aenease põgenemine, eksiräänakud ning Aafrikasse saabumine. Kirjeldab ka sõdalase armastust Dido vastu ning võitlus Itaalia valitsejaga. Kuigi teoses võib leida ühiseid jooni kreeka loominguga on see siiski ehtroomalik. Ajalookirjutiste minevik ulatub 3. saj eKr, mil roomlased esimesi ülestähendusi tegid. Säilinud
Peale üheksandat põrguringi oli Lucifer, kelle kolmed lõuad järasid igavesti kolme kõige patusemat Juudas, kes reetis Jeesuse ja Brutus ja Cassius, kes reetsid Caesari. PÕRGU .Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja põrgusse. Dante on põrgu väga selgelt välja joonistanud. Põrgu koosneb üheksast ringist kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu põhjused. Dante kohtab nii tegelt elanud inimesi kirjanduslikke tegelasi. Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks
(6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte. Pärast Kerberost 3 kohtunikku, kellest kaks on Zeusi ja Europe pojad (Minos ja Rhadamanthys). Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad igavesse piina. Allilma maast lahutavad 5 jõge:
kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Augustuse enesekuvand 1) Esivanemate austamise taaskehtestaja, ununenud riituste ja kultuste taastaja 2) Rooma riigi ühtsuse taastaja ja rahu kehtestaja 3) Moraaliprobleemide reguleerija seaduste abil Tegelikus elus: karmid nõudmised, liikumine politseiriigi suunas, vaba mõtlemise karistamine 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid. Georgica ülesehitus I raamat põlluharimine II raamat puude (eriti viinapuu ja oliivide) kasvatamine III raamat loomakasvatus IV raamat mesilastepidamine Georgica üldliinid 1) liikumine taimedelt loomadele 2) liikumine makrokosmoselt mikrokosmosele 3) sümmeetriapüüdlus raamatute lõikes Georgica II laul 18 sissejuhatus 9258 pinnase ja puude eest
(6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma - Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte. Pärast Kerberost 3 kohtunikku, kellest kaks on Zeusi ja Europe pojad (Minos ja Rhadamanthys). Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad igavesse piina. Allilma maast lahutavad 5 jõge: Acheron (hädade
1950: Della crudelta e pietá; e s'elli é meglio esser amato, che temuto, o piutosto temuto che amato. 16 St., XV peatüki 2. lõigus ülesloetletud omaduste juurde. 17 Tegelikult Pistoiat ei hävitatud, vaid linn sai tugevalt kannatada "mustade" ja "valgete" partei omavahelise võitluse käigus (1501-1502); Sinjoriia saadikuna oli Machiavellil kolmel korral võimalus jälgida sündmuste arengut Pistoias. 18 1950: Ja Vergilius ütleb Dido suu läbi:... [E Virgilio nella bocca di Dido dice:]. 7 Machiavelli Valitseja Moliri, et late fines custode tueri.19 4. Siiski tuleb valitsejal jääda ettevaatlikuks ja väärikaks oma arvamustes ja tegudes; iseenda varju kartmata, mõõdukalt ja tasakaalukalt tegutsedes tuleb tal
In the 5th century, Isidore of Seville explained the relation between codex, book and scroll in his Etymologiae (VI.13): "A codex is composed of many books; a book is of one scroll. It is called codex by way of metaphor from the trunks (codex) of trees or vines, as if it were a wooden stock, because it contains in itself a multitude of books, as it were of branches." Middle Ages Manuscripts Folio 14 recto of the 5th century Vergilius Romanus contains an author portrait of Virgil. Note the bookcase (capsa), reading stand and the text written without word spacing in rustic capitals. The fall of the Roman Empire in the 5th century A.D. saw the decline of the culture of ancient Rome. Papyrus became difficult
- 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem-riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
