kaelaosa ettepoole, pead tahapoole. Kaelanahalihas Rindkere eesosalt Rangluu kaelale Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole. 64
· Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon Tagasisideme mehhanismidega: Positiivne tagasiside- "Positiivne" rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada.nt verehüübimine. Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli süsteem algatab negatiivse tagasiside, mis koosneb tervest reast muutustest, mille tulemusena viiakse faktor kindla keskmise väärtuse suunas ja
kaelaosa ettepoole, pead tahapoole. Kaelanahalihas Rindkere eesosalt Rangluu kaelale Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole. 64
- Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nimetatud peptiidid ·Sümpaatikuse mõju südamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. ·Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini- seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. ·Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! VERI ·Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis
Viimastel on mälu, kui antud reaktsioon on esimest korda, kulub aktiveerimiseks nädal või enam, korduval kiiremini, sest organism tunneb selle ära.* monotsüüdid - fagotsütoosi võime. Osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad (tänu lüsosoomidele) ja on võimelised fagotsütreerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Osade leukotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Osa terakesi sisaldavad aineid, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes -histamiin. Selle tulemusel infektsiooni koht punetud, pundub - kaitsereaktsioon. Trombotsüüdid on tuumata väikesed moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist faktorit ja veresooni ahendavat ainet, samuti adrenaliini jm. Eluiga 5-11 päeva, läbimõõt 1-4 Mm. Funktsiooniks on - Vere hüübimine: Veri püsib veresoontes vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Vigastuse korral vabanevad trombotsüütidest
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Suur osa ajust tegeleb kõnest arusaamise/ mõistmisega. Probleemid: • kõne on sensoorne tööriist, et hakkama saada • Raske määrata juhtivat HF, pole kindlaid mitteinvasiivseid meetode. .....õpime enne, kui mängime palli, sõidame rattaga • PET, SPECT võimaldavad mõõta lokaalset verevoolu aktiivsetes ajupiirkondades- kallis!!! • enamus lapsi õpib kõnelema keskkonnast tuleva info põhjal • Alla 45 sek.kestvaid KF ei saa mõõta • mis siis läheb valesti KH lastel? miks kõige rohkem häiritud KF? • FS saab puhkeolekus 15% > verd, parem HF saab > verd • Roland- seos mõtlemise ja aju verevoolu vahel: prefrontaalne a/koor bilateraalselt aktiivne KEEL JA KÕNE
kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded: o Organismi sattunud bakterite fagotsüteerimine (endasse haaramine ja lagundamine) o Veresoonte laiendamine – põletikukoldes verevoolu parandamine - Vereliistakud e trombotsüüdid o Vere hüübimine – sisaldab selleks olulist trombotsüütide faktorit Trombotsüüdid kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale, tekitades valge trombi, mis vähendab verejooksu.Samal ajal käivitub ka punase trombi ehk lõpliku verehüübe teke. o Veresoonte ahendamine – omab selleks vajalikku ainet
reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded: o Organismi sattunud bakterite fagotsüteerimine (endasse haaramine ja lagundamine) o Veresoonte laiendamine – põletikukoldes verevoolu parandamine Vereliistakud e trombotsüüdid o Vere hüübimine – sisaldab selleks olulist trombotsüütide faktorit Trombotsüüdid kleepuvad kokku ning liibuvad vigastatud kohale, tekitades valge trombi, mis vähendab verejooksu.Samal ajal käivitub ka punase trombi ehk lõpliku verehüübe teke. o Veresoonte ahendamine – omab selleks vajalikku ainet. Vajalik vigastuskoha
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel...
Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad. Tagajärjeks on gangreeni teke ja jäseme amputatsioon 3. Seisev veri jäsemes hüübib zguti eemaldamisel tekib trombi oht kogu organismile. Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt: 1. Pane kannatanu kiiresti lamama. 2. Tõsta jäse üles. 3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4
Patsient võib küll tööle jääda, kuid peaks vältima ülemäärast väsimust. Liikumine ja sirutusharjutused parandavad lihaste talitlust. Hästi mõjub soojendusravi. Valuvaigisteid kasutatakse patsiendi soovil ja tugevate valude korral. Üldine lihaste pinge kroonilise ärevuse ja stressiga inimestel põhjustab valu ning seda nähtust on hakatud nimetama pingemüosiidi sündroomiks (PS). Väidetavalt põhjustavad allasurutud emotsioonid nagu ärevus ja viha verevoolu vähenemise lihastesse ning selle tagajärjeks on hapnikupuudusest tulenev valu, mida tuntakse ka isheemiana. Sellise kroonilise valu kontrolli all hoidmiseks on tarvis vähendada ärevust ja kaotada väsimus. Tihti ei kaogi valu enne, kui patsient pole üle saanud oma vihast kellegi või millegi vastu (näiteks ülemus) või töökohta vahetanud või teiste stressirohkete probleemidega hakkama saanud. Alaseljavalu on tavaline müofastsiaalvalu sündroomi (MFS) sümptom. MFS on
nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. · Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. · Vaikne ehk rahulik uni 80 85% unest. Selle vältel toimub üldine lõõgastumine: aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Staadiumid: 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni
veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust. Mida väiksem see on, seda suurem on vere liikumise kiirus ja vastupidi. Suurema kiirusega liigub aordis (0,5 m/s) .Kokkutõmbel väljutusfaasis saavutab vere joonkiirus maksimumi. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes. Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhan Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest,
sellest diagnoosist ja keelduksid seda lastele määramast, leiaksid nad palju mõttekaaslasi". Ei ole olemas mingeid tõendeid füüsiliste anomaaliate kohta laste ajudes ega kehades mida pidevalt diagnoositi, kui ADHD-el pole täheldatud mingeid keemilisi kõrvalekaldeid ega ,,sassis juhtmeid" (Virtue.D. 1999: 171). Dr Breggin lisab, et on mõningaid tundeid selle kohta, et ritaliin võib tekitada ka püsivat ajukahjustust. Ritaliin kusjuures ka aeglustab verevoolu ajju, mis takistab lapse aju arengut. Ta jätkab:" Lapsed ei ole haiged nad elavad haiges maailmas... Kui täiskasvanud annavad neile parema keskkonna, muutuvad nende välimus ja käitumine kiiresti paremuse poole. Kuid lapsed ja teismelised võivad lõpptulemusena muutuda sedavõrd masendunuks, ärevaks ning ennasthävitavaks, et peidavad oma valu enese sisse või muutuvad mässajateks. Mitte kunagi, kui tekivad konfliktid koolis või perekonnas, ei tohi anda neile
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
aminohappejäägist koosneva valguga, mis blokeerib täielikult verehüübimises olulise trombiini toime. Koolis õpitust tuletame meelde, et vere hüübimine on küllalt keeruline protsess, milles on kesksel kohal trombotsüüdid, vereplasmas leiduv lahustuv valk fibrinogeen ja ensüüm trombiin. Viimane kindlustab fibrinogeenist lahustumatu fibriini tekke vere hüübimise lõppstaadiumis. Polümeriseerudes moodustavad fibriinikiud trombi ja see võib veresoontes peatada verevoolu. Puhas hirudiin on valget värvi pulbriline valk, mis lahustub suhteliselt hästi vees. Tegemist on tõhusa verehüübe takisti ehk antikoagulandiga. Üks hirudiini molekul seob ühe trombiini molekuli ja väldib sellega uute hüübinud vereklompide tekke veresoontes, isegi siis, kui kõik muud eeldused selleks on olemas. Trombide vältimine on eriti oluline näiteks ateroskleroosi ja infarkti puhul. Hirudiini kui biomeditsiinis olulise preparaadi kasuks räägivad veel järgmised faktid
· Paraneb verevarustus ja ainevahetus kudedes, väheneb turse (põletikuvastane efekt) · Paraneb vereloome Selle kõige tulemusena vähenevad või kaovad põletiku tunnused (turse, valu) ravitavas piirkonnas. Ravi alguses võib esineda ka kerget ägenemist. Elektristimulatsiooni kasutatakse selleks, et: 1. Vähendada valu 2. Kasvatada ja tugevdada lihast 3. Vähendada spasme 4. Hõlbustada motoorset ümberõpet 5. Asendada kaotatud motoorset funktsiooni 6. Parandada verevoolu 7. Kiirendada haava paranemist Elektroteraapias kasutatakse nii alalisvoolu (pideva- ja impulssvooluna) kui ka kõrgsageduslikku vahelduvvoolu. Alalisvoolu kasutamine närvide ja lihaste elektrostimulatsiooniks on lihtne, kuna seda on kerge doseerida. Alalisvoolu kudesid kahjustav toime on minimaalne. Reaktsioon elektriärritusele sõltub närvi-lihasaparaadi funktsionaalsest seisundist. Seega saab selle reaktsiooni järgi hinnata närvi-lihasaparaadi kahjustuse iseloomu ja ulatust
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
62. Neerukehake Neerukehake (corpuscula renis) paikneb neeru koore osas. Kehakese keskel paikneb päsmake (glomerulus) ja kehakest ümbritseb Bowmani kapsel. Kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnuvalendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin. Päsmakese moodustavad verekapillaarid, mesangirakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks. Mesangiaalrakud on suured, ebakorrapäraste jätketega, osalevad fagotsütoosis ja säilitavad basaalmembraani ning kindlustavad glomerulaarse verevoolu. Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM. GBM-le kinnituvad podotsüüdid. Neerukehakeses eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust. Soonpoolusele jääb toomasoon ja viimasoon. Soonpooluse vastasküljelt tubulaarpooluselt algab tuubulite proksimaalne osa. 63. Glomerulaarne basaalne membraan GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega neerude makromolekulaarse barjääri, kust ei pääse läbi suure molekulaarmassi ja
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Neid ümbritseb Bowmani kapsel, kehakese keskel paikneb päsmake – kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin Päsmakese moodustavad verekapillaarid (35-50), mesangiaalrakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks Mesangiaalrakud on suured ja ebakorrapäraste jätketega – osalevad fagotsütoosis, säilitavad basaalmembraani ja kindlustavad glomerulaarse verevoolu Neerude filtratsioonibarjääri moodustavad kapillaari endoteel, glomerulaarne basaalne membraan (GBM) ja podotsüüdid – läbi selle barjääri ei pääse suure molekulaarmassi ja diameetriga proteiinid Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM (2-3 korda paksem kui teiste organite basaalmembraanid) ja viimane mängib neerude filtratsioonis väga olulist osa GBM koosneb kolmest kihist: kahest elektronheledast kihist ja elektrontumedast kihist
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kõikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nähud märgatavad ajus või südames. Ajus põhjustab sageli isheemiat, kas mujalt ajuveresoonde jõudnud embol või kohapeal arenev tromb. Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde ühes (tsentraalses) osas. Kolde äärealal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvõime ei lakka ning verevoolu taastumisel (kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene. Sümptomid, mis patsiendil algusest peale esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine. Ravi Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine, samuti tüsistuste vältimine. Edasises ravis on vaja tähelepanu pöörata vererõhu alandamisele, südame rütmihäirete ravile ja diabeedi korrigeerimisele, et ära hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini
Tselluliit. Lümfinäärmete drenaaz, puhastab ja lagundab rasvkudet. Unehäired. Soe ja tugev massaaz vannis on parim unerohi. Peavalu. Kaelalihaste lõdvestus vähendab pinge peavalu. Inhalatsioon. Kasutades taimseid õlisid on sisse hingates sügav efekt bronhiaalsüsteemile. Traumad. NB! Mitte kasutada värskete traumade puhul. Akuutse perioodi möödudes stimuleerib kudede taastumist. Seljavalud. Vähendab pingeid probleemses piirkonnas ja parandab liikuvust. Liigesevalu. Verevoolu ja ainevahetuse intensiivistumine parandab liikuvust. 5 Ürdi- ja pärlivann Soojad mageveevannid temperatuuriga 34-38ºC, kuhu on vajadusel lisatud erinevaid taimseid kontsentraate või meresoola, kombineerides neid peente õhumullikestega ja masseerivate veejugadega pärlivanni efektiga. Koostoimel Protseduuri valimisel arvestatakse erinevate ürtide erinevate toimetega (rahustav, ergutav, valuvaigistav, ainevahetust stimuleeriv). Toime:
Koja ja vatsakese vahel on HÕLMASED e ATRIO-VENTRIKULAARklapid. Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri vahel on POOLKUUKLAPID ehk semilunaarklapid. Klapid sulgevad ja avanevad vererõhu erinevuste tõttu mõlemal pool klapi tööpinda. Südametoonid on klappide sulgemise helid, 1. Südametoon on atrioventrikulaarklapi sulgumine (süstoli algus) ja 2. Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus. Normaalses rahulolekus 70 tsüklit minutis.
südame stimuleerimine, mille tõttu kasvab selle löömissagedus ja kokkutõmbumine. Kokkuvõte Süda on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on neljakambriline, ülemised kaks on kojad ja alumised vatsakesed (ventriikel). Pikivaheseinaga jaotub süda paremaks ja vasakuks pooleks. Südamest väljuvad ja südamesse suubuvad suured veresooned. Südameklapid kindlustavad ühesuunalise verevoolu. Südamelihase enda verevarustuse kindlustavad pärgarterid (koronaarid). Südametegevus tekitab pulsina tuntava rõhulaine ning verevoolu, mis suurte arterite amortiseeriva toime tõttu võimaldab kapillaarides ühtlase verevoolu. Südame- ja vereringetalitlust reguleerib vegetatiivne närvisüsteem, tagades keha vajadustele vastava verevarustuse. Vere edasiliikumise otseseks põhjuseks on rõhkude erinevus veresoonte süsteemi erinevates
teatud osades, mida käivitavad spetsiaalsed NS-i lülid. Tähelepanuväärse osa tänapäevaste alusteadmiste eest une psühhofüsioloogias oleme tänu võlgu E.Aserinsky, W.Dementi ja N.Kleitmani uurimustele. Uneajast enamiku (80-85 %) hõlmab nn 19 vaikne või rahulik uni , mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi,mille vaheldumisel esimesest neljandani asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Uinumise järel ,pärast tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni(REM- uni)
Kustutatakse valed ja mittevajalikud jäljed. Toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, taastatakse närvirakkude energiaresursse. Unevajadus väheneb vanuse kasvades. Ajutüve retikulaarformatsioon, mille ajukoort ergastava mõju pidurdumine viibki uneseisundile. Aserindsky, Dementi, Kleitman! 80-85% on vaikne/rahulik uni- aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse, hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. 4 staadiumi, vahelduvad kiirema ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Umbes tund pärast uinumist algab nn kiire e paradoksaalne uni. Mida lähemal hommikule, seda suurema osakaali saab kiire uni. REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused. Kiire une ajal ainevahetus ja aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus suureneb, kiirenevad vereringe, hingamine, südametalitlus
teatud osades, mida käivitavad spetsiaalsed NS-i lülid. 16 Tähelepanuväärse osa tänapäevaste alusteadmiste eest une psühhofüsioloogias oleme tänu võlgu E.Aserinsky, W.Dementi ja N.Kleitmani uurimustele. Uneajast enamiku (80-85 %) hõlmab nn vaikne või rahulik uni , mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi,mille vaheldumisel esimesest neljandani asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Uinumise järel ,pärast tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni(REM- uni)
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
struktuuridest on olulisim ajutüve retikularformatsioon, mille üleneva, ajukoort ergastava mõju pidurdamine viibki uneseisundisse. Oluline roll raphe tuumal. Tähelepanuväärseimaid teadlased une uurimise vallas: Eugene Aserinsky, William Dement ja Nathan Kleitman. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalituse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Tahulikul unel on 4 staadiumi, mille vaheldumisel esimesest neljandani asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta- lainetega. Uinumise järel, pärast umbes tunniajalist und algab nn kiire e paradoksaalne uni, mis kordub keskmisel 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni. Kiiret und
kui inimesel on valikuvabadus) või välimistele põhjustele. Kui inimese hoiak on tugev, ei pruugi see lihtsalt muutuda. Nt keskkonnasäästlik käitumine (Chaiken and Baldwin, 1981) 4. Näoilme tagasiside hüpotees Inimeste hoiakud muutuvad vastavalt tema näo väljendustele kellegi või millegi suhtes. Sõltub siiski inidiviidist. - Zajonc vaskulaarse emotsiooniteooria kui inimene naeratab, siis tema näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 5. Funktsionaalne lähenemine Hoiakud formuleeruvad lähtuvalt sellest, kuidas nad suudavad rahuldada inimesel erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: - utilitaarne funktsioon saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. - teadmised hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda, nt stereotüübid on meie hoiakud erinevate sotsiaalsete ja rassiliste gruppide osas.
olukorras, kus tema ajju on "istutatud" nõelakujulised elektroodid, millest nõrga elektrivoolu läbilaskmisel toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid, oimupiirkonna stimulatsioon kuulmismuljeid, kiirupiirkonna mõjutamine liigutusi. Võrreldavad uuringud ajupiirkondade verevarustuse (lokaalse verevoolu kiiruse) kohta kinnitavad teisel viisil, et inimese erinevate tegevuste korral on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Ambivalentsete (mitmetähenduslike) kujundite loomisega on näinud vaeva eelkõige nägemisillusioonide konstrueerijad. Nad on leiutanud palju olukordi, millistes näivus ja tegelikkus halvasti kokku langevad või kus üht ja sama asja on võimalik tunnetada üpriski erinevalt. Võrreldes visuaalsete kujutiste valdkonnaga on kuulmise ja keele vallas ambivalentsust raskem tekitada
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
soojemaks automaatselt otsima vastavalt siis soojemat või jahedamat keskkonda energia metabolismi juhtimine söömise ja seedimisega juhib inimese paljunemist kontrollides hormoonidega inimese seksuaalset käitumist, rasedust ja piimaeritust reguleerib inimese emotsioone, kusjuures on vastutav inimese reageeringu eest ohuolukorras ja stressis. Samuti juhib füüsiliste ja immuunsüsteemiga seotud reageeringuid läbi selle et reguleerib vereringet ja verevoolu lihastesse ja teistesse kudedesse Hüpotalamus seob ajuripatsi kaudu närvisüsteemi sisesekretsioonisüsteemiga. Mõjutab ajuripatsis hormoonide produtseerimist ja nende eritust. Stressiolukorras hakkab ajuripats eritama vastavaid hormoone ja need panevad neerud omakorda tootma steroide, mis hipokampuses hävitab mälu ja õppimise seisukohalt tähtsaid närvirakke. Samuti on teadvus ja magamine hüpotalamuse poolt mõjutatavad ja hüpotalamuse kahjustuse korral tekivad unehäired
g. Limaskesti katab limakiht, mis takistab mikroorganismide jõudmist epiteelini. h. Immunogloboliin A (IgA) antikeha, mis eritub naha ja limaskestade pinnale erinevate sekreetide koostises (nt sülg, rinnapiim, lima) ja kaitseb limaskesti, reageerides viiruste, bakterite jm antigeenidega. i. Põletik on peamine kohalik organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on piirata ja likvideerida patogeense faktori kahjustavat toimet. Põletikule on omased verevoolu suurenemine, veresoonte seinte läbilaskvuse tõus, makrofaagide ja leukotsüütide siirdumine vigastuskohale ja immunoloogiliste mehhanismide käivitumine. Fagotsüüdid õgivad baktereid. j. Interferon organism produtseerib interferoni infitseerumise puhul haigustekitajatega, eriti viirustega. 3 NAKKUSHAIGUSTE ENNETAMISE JA TÕRJE SEADUS
Vere hüübimine: Vallandajaks on veresoone seina (endoteeli) kahjustus ning koefaktori (tissue factor) jt ECMi komponentide (kollageen) kokkupuude verega. See vallandab hüübimiskaskaadi, mis lõppeb trombotsüütidest ja fibrinogeenist koosneva trombi kleepumisega kahjustatud kohale. Integriinid vahendavad trombotsüütide kleepumist kollageenile ja fibrinogeenile ja omavahel. Tromboos: Veresoone ummistus, mis on põhjustatud vere hüübimisest veresoone siseselt. Tekkiv tromb blokeerib verevoolu ja antud koe verevarustuse. Tähtsamad komplikatsioonid: müokardi infarkt, aju infarkt. On Eestis vastavalt esimene ja teine surma põhjus. Spetsiifilise integriini αIIbβ3 blokeerimine on andnud väga häid tulemusi tromboosi profülaktikas, aga tänu ohtlikele kõrvaltoimetele (veritsus), hetkel praktikas ei kasutata. Integriinid ja kasvajad: Ka kasvaja kasvuks on vaja verevarustust – angiogeneesi. Lisaks peab kasvaja metastaseerumisel vähirakk kinnituma ja prolifereeruma
ning püstitas silma akommodatsiooniteooria6) kui kuulmismeele füsioloogiaga. Tema õpilane Wilhelm Wundt oli eksperimentaalpsühholoogia rajaja. C. Ludwigit mäletatakse eeskätt kui õpetajat ja saksa teaduskoolkonna toetajat, veendunud anti-vitalisti, kelle arvates saanuks füsioloogilisi fenomene seletada vaid teadaolevate füüsika ja keemia seaduste alusel. Tema enda tööd olid olulised vereringe ning neeru- ja hingamisfüsioloogia vallas, Ludwig leiutas vahendi verevoolu mõõtmiseks (stromuhr) ning kümograafi. Prantsuse ja saksa koolkonnad avaldasid eelmisel sajandivahetusel füsioloogiale suurt mõju. Metoodilisi prioriteete arvesse võttes kujunes füsioloogias välja kolm suunda: · histoloogiline (sõltus mikroskoobi arengust); · keemiline (keskendus kehakomponentide keemilisele analüüsile) · praktiline (organite ja kudede eksperimentaalne manipuleerimine, integratsiooni, koordinatsiooni ning regulatsiooni küsimuste vaatlemine).
Komplemendi retseptorid on CR1- CR4. CR1 ja CR2 moodustuvad nn komplemendi kontrolli proteiinist (CCP). CR3 ja CR4 on integriinid sisaldades sarnast beeta-ahelat (CD18). Retseptorite funktsioonideks on IK sidumine transpordi eesmärgil (IK kliirents), opsonisatsioon, komplemendi aktivatsiooni reguleermine. Komplemendi osa põletiku tekkes kannavad edasi anafülotoksiinid (kemoatraktandid - C3a, C5a). Nende toimel verevoolu hulk suureneb, veresoonte läbilaskvus tõuseb, rakkude migratsioon kudedesse suureneb ja põletiku tsütokiinide tase tõuseb, kudedes tekib nn oksüdatiivne plahvatus. Komplementsüsteemi aktivisatsiooni teedeks on klassikaline ja alternatiivne (properdiini) tee. Klassikaline tee kuulub adaptiivse immuunsuse ja alternatiivne tee kuulub loomuliku immuunsuse alla. Klassikalise tee aktivatsioon algab immuunkompleksi moodustumisega. Alternatiivne tee algab
Triglütseriidid Triglütseriidides on kätketud kõige suuremad energi- avarud inimese organismis. VO2max vt maksimaalne hapniku tarbimise võime Kordamisküsimused: 1. Selgita mõistete "kehalise koormuse absoluutne intensiivsus" ja "kehalise koormuse suhteline intensiivsus" sisu ning omavahelisi seoseid. 2. Millest peamiselt tuleneb vajadus verevoolu ümberjaotamiseks erinevate organite vahel kehalisel tööl võrreldes puhkeseisundiga? 3. Kirjelda lühidalt peamisi muutusi inimese organismis, mille kutsub esile regulaarne vastupidavustreening ning mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks. 4. Selgita lühidalt, millel põhineb esialgne kiire lihasjõu kasv ja selle hilisem pikemaajaline areng jõutreeningu mõjul.
gisteid (pürameiin, analgiin jt.). Minestus ja sokk. Tingituna psüühilisest pingest või ras- kete traumade põhjustatud valust võib liiklusõnnetuses osalejal tekkida minestus või sokk. Kergemaks juhuks on minestus, mida põhjustab peaaju verevarustuse järsk vähenemine. Minestanu jäetakse lamama. Et veri voolaks rohkem pähe, tõsta jalad kõrge- male, pea aga jätta madalamale. Samal eesmärgil vabas- tatakse pähe suunduvat verevoolu takistavad riietusese - med. Ergutuseks piserdada nägu ja rinda külma veega ja anda nuusutada nuuskpiiritust. Teadvusele tulekul sun-: dida kannatanut sügavalt hingama. Tõusta võib alles pärast täielikku toibumist. Raskemaks juhuks on kannatanu traumaatiline sokk, mis avaldub järsus nõrkuses ja on tingitud närvisüsteemi, südame ja veresoonkonna ning organismi teiste elutäht- sate süsteemide tegevuse langusest. Erinevalt minestusest
mõju pidurdumist ajukoorele, mille tulemusena toimub ajukoore üldine pidurdus ja seejärel uneseisundi tekkimine. Inimese une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse neuronite energiaressursse. Aju tarbib hapnikku une ajal umbes sama palju kui ärkvelolekus, kuid verd rohkem. Une ajal toimub närvisüsteemi teatud osades aktiivne ainevahetus. Rahuliku une ajal toimub aju ainevahetuse ja verevoolu vähenemine, kuid see kiireneb kiire une ajal. Rakutuuma „locus coeruleus´e“ aktiivsus, mis toodab norepinefriini ja oluliselt vastutab inimese virguse ja meeleolu püsivuse tagamise, on REM-une ajal pidurdunud. Inimene enamasti näeb REM-une ajal unenägusid. Inimese ärkveloleku ajal tekivad erinevaid närviimpulsse ( ehk aktivatsioonipotentsiaale ) pidevalt juurde ja need ei kao ära. Sellega kaasneb ka neuronite sünapsite juurdekasv või sünapsite tugevuste kuhjumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
