põhjustab tugev reaktsiooni aktiveerumise ning vabaneb suurel hulgal lüsomaalseid ensüüme ekstratsellulaarsesse keskkonda (FRUSTREERITUD FAGOTSÜTOOS). CD62L ehk L-selektiin on ekspresseritud enamikel leukotsüütidel Selektiinide funktsioon on leukotsüütide adhesioon endoteeli rakkudele. Selektiini seostumine ligandiga omab madalat afiinsust see omadus võimaldab selektiinil vahendada esialgset leukotsüütide seostumist ja rullumist endoteelil vastu verevoolu. L-selektiin ehk CD62L on ekspresseritud lümfotsüütidel ja leukotsüütidel. See võimaldab lümfotsüütidel siseneda lümfisõlme käitudes kui homing retseptor, selleks seostub ta endoteeli veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes.L-selektiin paikneb leukotsüütide hatude projektsiooni tipus, vahendades nende interaktsiooni endoteeli ligandiga. Vähemalt kolm endoteeli rakuligandit saavad seostuda L- selektiiniga.
Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e
Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse. Infarkti ennetamiseks tuleb külastada regulaarselt arsti, kontrollida veresuhkrut ja vererõhku, toituda tervislikult ja olla kehaliselt aktiivne ning tuleks ka loobuda suitsetamisest ja alkoholist. Südamehaiguste järel on insult ehk ajurabandus sageduselt teine surma põhjustaja. Insult on järsku algav ajutegevuse osaline häire, mida põhjustab kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine. Ehkki see võib esineda ka noortel, on see levinum kõrgemas eas. Insuldil on omad sümptomid. Nendeks on ühepoolne näo või jäsemete tuimus, segadus, kõnelemis- ja kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- ja kordinatsiooni häired ning nägemishäired. Eestis haigestub insulti iga aasta jooksul 65-74 aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84- aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene.
võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes. Seetõttu on selle tooni kuulatlemiseks parim koht mitte südame peal vaid verevoolu suunas aordiklapi kuulatluspunkt vasakul sternumi serval teises roidevahemikus ja sternumist vasakul samal kõrgusel pulmonaalklapi jaoks. Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel ja tekib vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis ja IV toon tekib kodade kokkutõmbest. Südametegevusega kaasnevate toonide registreerimist nimetatakse fonokardiograafiaks. Südamelihast iseloomustavad: 1. erutuvus s.o
parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo-ja hüpertüreidism. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi – pooltel dementsetel üle 65 a alzheimeri tõbi, aastane haigestumus 2% (üle 65 a), risk haigestuda suurneb vanusega, naised=mehed (naised veidi rohkem), riski suurendab madal haridustase ja ajutraumad anamneesis. Muutused ajus vananemisel – aju kaalu langus, metabolismi ja verevoolu aeglustumine, mediaatorite muutused, neuronite degeneratsioon jne Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired: afaasia, amneesia, apraksia, agnoosia. Afaasia – oskamatus kasutada või aru saada kõnest. Afaasiaga patsientidel on raskusi enese arusaadavaks tegemisega ja nad ei suuda teile öelda, mida nad soovivad või vajavad. Tagajärjeks võib olla nende ärritatud ja häiritud olek. Neil on raskusi vestluse jälgimisega ning nad jäävad sellest kõrvale. Sellistel patsientidel on
Õlu 5 12 Vein 12 4 Burbooni viski 43 1,5 Shoti viski 50 1 Bakardi viski 75,5 1,5 Puskar 100 0,5 PEAMISED TERVISEPROBLEEMID KÕHT: eritab happeid, mis toovad kaasa ärrituse, gastriidi ja haavandid. Seedesüsteem võib kahjustuda, põhjustades alatoitumist ja verejooksu. MAKS: alkohol vähendab maksa võimet rasvu metaboliseerida. Rasva kuhjumine maksa blokeerib verevoolu teistesse maksarakkudesse ja need surevad. See toob kaasa hepatiidi ja tsirroosi. Tsirroos on sageduselt seitsmes surmapõhjus USA's. AJU: alkohol mõjutab aju kõiki osi, mis omakorda mõjutab südamelöökide kiirust, koordinatsiooni ja kõnet ning põhjustab ajurakkude hävimist. SÜDA: alkoholi kuritarvitamisel on spetsiifilised toimed südamelihasele, mis võib lõppeda haigestumisega. Alkoholist tingitud kardiomüopaatia sümptoomiks on krooniline
6 või ühe talitlusüksuse seost teisega. Tundub, et parim, milleni võime jõuda, on olla tunnistajaks seletamatu terviklikkuse hetkedele. SQ mõõtmised on olnud kõige edukamad tipptegijate, mediteerijate ja tippsportlaste aju aktiivsuse paeluvates kirjeldustes, kus see on nende esmajärgulise tähtsusega üldine seisund või olek. Suure intensiivsusega aeglase verevoolu, sügava keskendumise ja vaatamata sellele väga rahuliku südametöö kombinatsioon on esimene näitaja, et ajul on mingi terviklik talitlusolek või funktsioneerimistaju. Fullertoni longituuduuring. A.W.Gottfried jt alustasid Fullertoni longituuduuringuga 1979. aasta sügisel. Uuringusse kaasati 130 üheaastast last ja nende peret. 8-aastaseid lapsi oli uuringus 127. Seega uuriti samu lapsi seitse aastat
dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest
poolt produtseeritud sooja hulga ja selle eemaldamise mehhanismide efektiivsuse vahel. Ülekere kuumenemisega on seostatud kardiovaskulaarset suremust, sünnidefekte ja häiritud võimet hakkama saada keeruliste ülesannete lahendamisega. Erinevate kudede ja rakkude tundlikkus termaalse kahjustusele on erinev nii lokaalse kui üle keha kuumenemise korral. Eriti tundlikkud on närvisüsteem, munandid ning silmalääts. Aju vereringe on võimeline liigset soojust hajutama suurendades verevoolu lokaalselt. Silmaläätse suurema tundlikkuse põhjuseks on piiratud võime hajutada soojust, kuna tal puudub vastav regulatsiooni mehhanism. Anatoomilise paigutuse tõttu on soodustatud silmade ekspostsioon raadiosageduslainetele, mis pärinevad näiteks mobiiltelefonidelt. Silma kuumenemine põhjustab kaed, sarvkesta turset, endoteelirakkude kadu ja võrkkesta degeneratsiooni. 12
ning närvikiududes, aga ka üldist alajahtumist. (2) Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud hakkavad lagunema, vere punalibled ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise külge ning moodustavad trombe, veresooned tõmbuvad kokku ning verevarustus häirub. (3) Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn kaugemad osad ehk käe ja jalalabad. Keha püüab temperatuuri säilitada ning juhib verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki kahjustused. Eristatakse veel kuiva ning niiske külma kahjustusi. Märjad kahjustused on alati sügavamad ning raskemad, surem oht on lisanduva infektsiooni tekkeks. Hüpotermia põhjused · ÕNNETUSJUHTUMID: traumad, külma vette kukkumised, -ujumine · JOOBESEISUND: alkohool, ravimid · KNS HÄIRED: hemorraagiad, traumad
süsivesikute varud kaob energia ning seeläbi halveneb sportlik saavutusvõime. Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva- ja valgurikastest toiduainetest, kuna nende seedimine ja omastamine organismi poolt toimub aeglaselt ja on energiat kulutav ning selline toit jääb seedetrakti pikemaks ajaks. Viimase võistluseelse söögikorra aega planeerides tuleb arvestada, et võistlusega kaasnev pinge ja erutus vähendab märgatavalt verevoolu seedetraktis langetades seeläbi toidu omastamise kiirust. Üldiselt peaks kolm tundi olema piisav, et seedida ja omastada süsivesikuterikas võistluseelne eine. Kuid esineb ka individuaalseid kõikumisi, mistõttu iga sportlane peaks jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda võistluste ajal (kas esineb täiskõhu tunne, iiveldus), et leida enesele kõige sobivam võistluseelse ja ka treeningueelse toitumise aeg ja menüü. Lisaks toitumisele
mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10
TALLINNA ÜLIKOOL The Evolution: Reconciling the problem of Stability Referaat Õppeaine: seksuaalsus ja pereplaneerimine Õppejõud: Kristiina Uuriko Koostajad: Aleksandra Rõbina, Anastasija Sakovits, Julija Balagura, Tina Shrainer Tallinn, 2012 SISUKORD: 1)Sissejuhatus Seks mängib iga inimese elus tähtsat rolli, mõnel juhtudel isegi omab esimest kohta. Selleks, et kaitsta end suguhaiguste vastu, mitteplaneeritud laste vastu, tulevikus abortide vastu inimeste käsul on kontratseptiivid. Neid on praegu mitu liiki, suurust jne. Need kõik on mõeldud nii, et inimene saaks valida oma kontratseptiivi, mis kõige rohkem sobiks temale. Kontratseptiivide kasu on üsna suur, kuid aga kahju need võivad ka tekkida. Ise...
Olenevalt graanulite sisaldamisest. Graanulite värvumise järgi eristatakse basofiilseid,eosinofiilseid ja neutrofiilseid granulotsüüte. Agranulotsüüte jaotatakse lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Üks osa leukotsüüte fagotsüteerivad baktereid ja võõrkehi. Peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete gr.hulk suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad verevoolu põletikukolletes. T ja B Lümfotsüüdid- T lümfotsüüte u 70-80% lümfotsüütide koguarvust. Vastavalt funktsioonile eristatakse: T-hävitajarakud- vabastaavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud-vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud-muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioonie
veenides. Joonkiirus vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust. Mida väiksem see on, seda suurem on vere liikumise kiirus ja vastupidi. Suurema kiirusega liigub aordis (0,5 m/s) .Kokkutõmbel väljutusfaasis saavutab vere joonkiirus maksimumi. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes. Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust
Hemodünaamika seaduspärasused Vedelike vool veresoontes määratletakse kahe jõuga: -Rõhuga, mille all vedelik liigub (rõhkude vahe veresoonte alguses ja lõpposas). Mida suurem rõhk, seda kiiremini veri voolab. -Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja läbimõõdust ning survest. Vere hulk (Q) Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv). Vereringe takistus (R). Q = Pa-Pv /R See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus. Joonkiirus (cm/sek) – kui kiiresti erinevad vereosakesed teatud lõigul veresoonkonnas liiguvad
Beebi harjutab hingamist, imemist ja neelamist, et neil oleks kõik vajalikud oskused ellujäämiseks, kui neid lõpuks vaja läheb. Tema väikse kaalu tõttu pole tema liigutusi ilmselt veel tunda. Ta suudab väänata varbaid, lüüa ja liigutada oma käsi ja jalgu. Nüüd on õige koha leidnud kõrvad, mis enne asusid kaelal, ning ka silmad. 16. NÄDAL Loode on nüüd kuni 16 cm pikk ja kaalub umbes 100 grammi. Kuna nahk on veel nii õrn ja läbipaistev, on näha tema kehas ringlevat verevoolu. Väike luuke loote kõrvas saab paika selliselt, et ta hakkab kuulma väliskeskkonnast tulevat juttu ja laulu. Uuringud on näidanud, et need helid, mida lapsed kõhus olles on kuulnud, tunnevad nad peale sündi väga kergesti ära. Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest. 17. NÄDAL Nüüd on loode juba avatud käe suurune
Vastuvõetav aseaine on kuum õunamahl kaneeliga, mis on heamaitseline ning mida tuleks dehüdratatsooni vältimiseks. k) vanus: arvestades lahingupersonali tavalist vanust, ei ole see oluliseks faktoriks. l) väsimus: vaimne väsimus võib põhjustada apaatiat, mis viib selleni, et ei võeta kasutamisele ellujäämiseks üliolulisi meetmeid. m) kaasvigastused: vigastused, millega kaasneb shokk ja verekaotus, vähendavad verevoolu jäsemetesse ning annavad vigastatud inimesele eelsoodumuse külmakahjustuste saamiseks. n) distsipliin, väljaõpe ja kogemus: hästi väljaõpetatud ja distsiplineeritud sõdurid kannatavad külma all vähem, kui teised. o) toitumine. Hea toitumine on ülioluline, sest see varustab keha nö. kütusega, mis on vajalik soojuse tootmiseks külma ilmaga. Tavaliselt tarbitavate kalorite hulk ilma külmenedes suureneb
ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi. Uinumise järel, pärast u tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub keskmiselt 90 min tagant 5-6 korda öö vältel u 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni (kiire uni ehk REM-uni). Kiire une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagdeus,
Kehalise töö suhteline intensiivus on väljendatav protsentides indiviidi maksimaalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Kehalisel pingutusel, näiteks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese treenitusest on enamasti vahemikus 2-6 liitrit minutis. 2) Millest peamiselt tuleneb vajadus verevoolu ümberjaotamiseks erinevate organite vahel kehalisel tööl võrreldes puhkeseisundiga? Töötavates lihastes veresoonte valendik suureneb, mille tulemusena suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Niisugused ümberkorraldused on vajalikud, kindlustamaks lihaste suurenenud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast suurest soojushulgast. 2
Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad 3
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
Regulatsiooniala kõrgematel temperatuuridel käivituvad mehhanismid, mis aitavad juhtida üleliigset soojust kehalt ära aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus on õhus esinev veeauru hulk
- Arvutitomograafia (CT, computerised tomography) - ajukoe tiheduse hindamise meetod kitsa röntgenikiire liikumise järgmisel arvutis,mis võimaldab näiteks lokaliseerida ajuverevalumi ja sellega ajukahjustuse koha juba elupuhuselt täpselt määrata. - Magnetresonantskuvamine (MRI, magnetic resonance imaging) - kasutab ära aatomituumadele omase võnkesageduse. - Positronemissioon tomograafia (PET) - võimaldab hinnata verevoolu kiiruse muutumist ajuosades ning selle kaudu aju erinevate piirkondade aktiivsust ülesannete lahendamisel. - Funktsionaalne magnetresonantskuvamine (fMRI) - arvestab aju verevoolu ja hapnikutarbimist ning näitab ajupiirkondade aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis ja hea ajalise lahutusvõimega. Kokkuvõtte: - Närvisüsteem koosneb närvi- ja gliaarakkudest. - Dendriidid - jätked, mis kannavad elektrilise poyentsiaalide vahe muutust ehk närvierutust rakukeha poole.
Regulatsiooniala kõrgematel temperatuuridel käivituvad mehhanismid, mis aitavad juhtida üleliigset soojust kehalt ära aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus – on õhus esinev veeauru hulk
Nikotiinil tundub olevat erektsiooni nõrgendav mõju. Seda on konstateeritud nii katsetustes loomadega kui ka katseliste uurimiste käigus inimestega. Poole tunni jooksul kolm suitsetatud sigaretti (nikotiini 0,9 mg sigaretis) vähendasid erektsiooni võrreldes rühmaga, kes suitsetasid sigarette, milledes nikotiini oli ainult 0,002 mg sigaretis või nendega, kes ei suitsetanud üldse. Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust. 9 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.3 TUBAKAS JA TERVIS Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi
+ ületav vereplasma valkude rõhu + ületab ultrafiltraadi hüdrostaatilise - meeste kusejuhal ratsutab kusepõie taga seemnejuha – ductus rõhu deferens efektiivne filtartsioonirõhk – 20 mm Hg - naiste kusejuha ristub emakaarteriga verevoolu ja –rõhu konstantsuse tagab iukstaglomerulaaraparaat – - kusejuha alumine osa läbistab kusepõie põikisuunas – tagant ette alla complexus juxtaglomerularis mediaalselt complexus juxtaglomerularis Kitsenemised
Nikotiinil tundub olevat erektsiooni nõrgendav mõju. Seda on konstateeritud nii katsetustes loomadega kui ka katseliste uurimiste käigus inimestega. Poole tunni jooksul kolm suitsetatud sigaretti (nikotiini 0,9 mg sigaretis) vähendasid erektsiooni võrreldes rühmaga, kes suitsetasid sigarette, milledes nikotiini oli ainult 0,002 mg sigaretis või nendega, kes ei suitsetanud üldse. Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust (Smokeing and healthcare, Bulletin of the World health Organization, 14.september.2001) Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt
3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM
lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,, vastu maad. Lisaks esinebka tundlikkuse alanemine kõigi tundeliikide- puudutus, valu, külm/kuum- osas. Tundehäiretele on iseloomulik sümmeetrilisus mõlemal jäsemel korraga. Kogu NS on tundlik erinevate kahjustuste suhtes. Häireid NS võivad tekitada: Traumad Infektsioonid Degeneratsioon Ehituslikud defektid Kasvajad Verevoolu katkemine Autoimmuunsed haigused INSULT Surmapõhjuste seas on insult Eestis 3 kohal südameinfarkti ja vähktõve järel. Märgid: üks näopool vajub ära, kätt ei jõua ees hoida, kõne muutub segaseks Insuldi sümptomid: ühe kehapoole halvatud ja tundehäired. Neelamishäired, tasakaalu häired, nägemishäired, pimedus, uimasus, teadvusekaotus. Parema kehapoole halvatusega koos võivad esineda kõnehäired e. afaasia. Haige ei
Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks? VASTUS: Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka siastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Veri Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva
Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks? VASTUS: Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka siastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Veri Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva
Valuhoog võib vallanduda harilikult kehalise koormuse või psüühilise erutuse (tugeva emotsiooni) mõjul, eriti aga mõlema koosmõjul. Esimene stenokardiahoog võib tekkida sageli hommikul tööle tõtates, eriti trepist üles või vastu tuult minnes. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda. Ataki ajal on pulss kiirenenud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Iiveldus, nõrkus, pearinglus. Higistamine. Õhupuudustunne ja südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö, "loperdamine"). Südamelihase ehk müokardi infarkt tekib tavaliselt ühe südame veresoone ehk pärgarteri või selle haru sulgusest trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. See on äkki tekkiv tugev valusööst rinnus, millega kaasneb sageli surmahirm, Verevarustuse katkemise tõttu tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala.
Pidevuse teoreem: kokkusurumatu vedeliku korral suurus on Sv = const p1 > p2 Bernoulli võrrand. v2 / 2 + gh + p = const, kusjuures suurus p v2 / 2 on dünaamiline rõhk, p on staatiline rõhk. Järeldus: 1) punktis, kus kiirus on suurem, rõhk on väiksem 67. Millise kiirusega levib pulsilaine? Pulsilaine levimise kiirus on 5-10m/s. Süstoli ajal (0,3s) läbib laine 1,5-3m. See tähendabm et ülerõhu laine saabub labadele enne diastoli algust. Pulsilainele vastab verevoolu pulseerimine arterites. 68. Mida nim. rõhu- ja mahupulsiks? Vedeliku mass, mis rõhulaine t jooksul on jõudnud mõjutada, on mahupulss. Ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S ja levib rõhupulss. 69. Millest sõltub pulsilaine levimiskiirus? Levimiskiirus oleneb sellest kas pulsilaine levib jäigas torus ( toru ei laiene) siis levib rõhulaine lõpmatu suure kiirusega. Elastses torus põhjustab ülerõhk ristlõike pinna suurenemist ja rõhulaine levib aordis kiirusega 5m/s
Kasutamine: kaks kapslit päevas. Vitavision Sisaldab luteiini, bioflavonoide, beetakroteeni ja mustikaekstrakti. Sobib kasutamiseks kõigile, kes töötavad palju silmadega. Kasutamine: kaks tabletti päevas. Sini Silmä Tabletid sisaldavad mustikast saadavaid antotsüaane, luteiini, tsinki, seleeni, E-vitamiini ja beetakaroteeni. Antotsüaanid parandavad nägemisteravust, tugevdades õrnu kapillaare ja parandades verevoolu võrkkesta kapillaarides. Luteiin on silma võrkkestal asuva maakula (kollatähni) põhiline koostisosa. Võrkkestal on oluline roll nägemisteravuses. Piisav igapäevane toiduga saadav luteiini kogus tagab selle tagavara säilimise võrkkestas. Luteiin toimib ka filtrina silma kaitseks päikesekiirguse eest. Beetakaroteen muudetakse organismi vajaduste kohaselt A-vitamiiniks, mis on vajalik pimedas nägemiseks.
ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi energiavarud; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine. 23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Ringleva vere hulga tõus (20-35L). 2) Puhkeolekus suletud olnud kapillaarid avanevad 3) Vere viskoossus suureneb (10% või enam) hemoglobiini taseme tõusu ja higistamise tõttu. 4) Verevoolu keskmine joonkiirus tõuseb 15-8sek 5) Vere ümberjaotumine organismis. (Puhkeseisundis valdavalt kõhuõõne elundites ja laienenud kopsuveenides, kehalisel koormusel suunatakse veri töötavatesse lihastesse.) 24. Muutused hingamiselundite funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus: O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min.
komplemendi kaskaad 6. Nimeta erinevaid fagotsüüte (3) Dendriitrakud – antigeeni esitavad rakud (APC), toodavad tsütokiine Polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (PMNL) – tsirkuleerivad rahuseisundis Mononukleaarsed fagotsüüdid – fagotsütoosivõime 7. Põletiku peamised mehhanismid (3) ! Põletiku ülesanne on takistada mikroobide edasist levikut ja teavitada immuunsüsteemi. Mehhanismid: Kapillaaride laienemine verevoolu suurendamiseks Plasma proteiinide ja leukotsüütide lahkumine tsirkulatsioonist Leukotsüütide kogunemine kahjustuskoldesse 8. Antikeha ülesanded sh põhiülesanne SEOSTUDA ANTIGEENIDEGA JA NEUTRALISEERIDA NENDE KAHJULIK TOIME! Antigeen ja antikeha seotakse omavahel mittekovalentse sidemega ning on seotud omavahel väga nõrga interaktsiooni kaudu. Teised ülesanded: A. Toksiinide neutralisatsioon B. Mikroobide lüüs komplemendiga C
kudedes. Põhitoime summeerub neerude homeostaasi säilitamisena (langetavad glomerulaarfiltratsiooni kiirust, verevoolu kiirust ja ultrafiltratsiooni neerudes, reguleerivad ka Na ja vee ekskretsiooni) 1) Angiotensiin on polüpeptiid, seda sünteesib maks 2) Reniin on ensüüm (produtseeritskse neerudes), mis hüdrolüüsib peptiidsideme -> angiotensinogeen muutub angiotensiiniks I (inaktiivne)
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja
säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted.
kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid on tõhusateks fagotsüütideks. 4 Trombotsüüdid Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas. Plasma koostise hulka kuuluvad: vesi, elektrolüüdid ja plasma valgud, milledeks albumiin, globuliinid, hemoglobiin ja fibriogeen. Albumiini ülesandeks on siduda veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid, mõningaid kehavõõraid aineid ravimid, toksiinid jne
basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid- kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid- on tõhusateks fagotsüütideks. Trombotsüüdid- Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas. Plasma koostise hulka kuuluvad: vesi, elektrolüüdid ja plasma valgud, milledeks albumiin, globuliinid, hemoglobiin ja fibriogeen. Albumiini ülesandeks on siduda 3 veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid, mõningaid kehavõõraid aineid ravimid,
usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria
- Narva inimesed ilmselt lähevad varem magama kui Kuressaare inimesed Unestaadiumid, nende vaheldumine ja eristamine. - Teadvus – seisund kus ollakse reageeriv ja teadlik ümbritsevast - Uni – ajutüve tekitatud loomulik dünaamiline protsess, võimalik puudutuse või heliga ärgata - Farmakoloogiline sekkumine – äratamine pole võmalik puudutuse-heliga, üldanesteesia e narkoos - Teadvuse kadu – peaaju funktsioneerimise häire tagajärg. Verevoolu vähenemine, hapniku vähesus veres, toitainete puudus, ainevahetuse häired või mürkide toime Unestaadiumid: - REM uni – rapid eye movement, vasakule-paremale ostsilleerivad silmaliigutused, kergem, pinnapealsem, hommikul ärgates selles - Mitte-REM uni: väga kerge uni (kukkumistunne), kerge uni, sügav uni (pensionäridel puudub täiesti), - Uni läheb pidevalt pinnapealsemaks, tsüklid une jooksul korduvad Unepuuduse e deprivatsiooni mõju organismile.
PATSIENDI JUHTUM (case study) 25- aastane jalgpallur komistas ning kukkus. Ta tundis koheselt valu, kuid ta oli võimeline mängu jätkama. Valu läks suuremaks kui ta lõpetas mängimise. Noormees kaebab teravat valu põlveliigese mediaalsel küljel, mis suureneb jala sirutamisel. Hindamine: visuaalselt on vigastuspiirkonnas nähtav nahavärvi muutus (punetab- ingl. k reddening), mis on tingitud veresoonte paisumisest ning verevoolu langusest. Palpatsioon: vigastuspiirkond on kuum ning turses. Test: nii passiivsed kui aktiivsed liigutused on põletikuprotsessist tingituna ebamugavad. Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav
2. Vereringe häired põletiku koldes. 2.1. Algul tekib lühiajaline veresoonte spasm, millest tingitult kude on kahvatu. 2.2. Spasm asendub arterioolide ja kapillaaride laienemisega. Seetõttu suureneb vere juurdevool põletiku koldesse ja tekib liigveresus ehk arteriaalne hüpereemia. Piirkond punetab, temperatuur on koldes tõusnud. Arteriaalne hüpereemia asendub venoossega. 2.3. Verevoolu aeglustus kuni selle täieliku seiskumiseni põletiku koldes. Seisundit nimetatkse staasiks. Nende muutuste tõttu areneb edasi 6 2.4. eksudatsioon – verevalke sisaldav vedelik liigub läbi veresoone seina ümbritsevasse koesse. Eksudaadis on kõrge valgu sisaldus (5-8 %)
Esineb seemine ja välimine tee. Nii seesmise kui välise tee kaudu aktiivseks muudetud X faktor koos fosfolipiidide, Ca++ ja aktiveeritud V faktori ehk aktseleraatorglobuliiniga põhjustavad protrombiini muutumise trombiiniks. Koagulatsioonifaas – fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin, mis oma pikkade molekulide tõttu moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib verehüüve ehk punane tromb. Fibrinolüüsifaas – plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas, mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist. Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Lisaks organismist (urokinaas) kui organismist väljaspoolt pärit aktivaatorid (streptokinaas) Hüübimise normaalseks kulgemiseks vajalikud faktorid (prototrombiin → trombiin; fibrinogeen → fribriin; püsiv fibriin). Neist üheainsa faktori puudumine võib takistada trombiini moodustumist ning põhjustada vere
· Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon Tagasisideme mehhanismidega: Positiivne tagasiside- "Positiivne" rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada.nt verehüübimine. Negatiivne tagasiside- Kui mingi faktor on ülehulgas või tema tase on vähenenud,siis kontrolli süsteem algatab negatiivse tagasiside, mis koosneb tervest reast muutustest, mille tulemusena viiakse faktor kindla keskmise väärtuse suunas ja
energiaallikana piimhapet ja tekitavad maksa abtsesse. Laminiit · Laminiit on sõrgatsite haigus, milleks üheks põhjuseks on subkliiniline atsidoos. Laminiit on selline pikaajaline haigus, see ei teki kliinlise atsidoosi pärast. September-detsember 2008. a. · Mitmepõhjuseline, seotud vatsa madala pH ja histmiini kontsentratsiooni suurenemisega. · Vatsa pH langus viib süsteemse pH languse, mis tõstab üldist verevoolu hulka. Vererõhk endotoksiinide ja histamiini produktsiooni tõttu. Poegimishalvatus · Poegimishalvatus on kaltsiumi ainevahetusega seotud haigus, mitte puudushaigus, kõige sagedamini haigestuvad lehmad kuni 48 tundi peale poegimist, küllalt sageli ka 24 tundi enne poegimist. · Haiguse põhjuseks on organismi võimetus suurendada kaltsiumi imendumist luudest ja soolestikust seoses suurenenud piimasünteesiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
