Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse. Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid ja -isheemiat. Vähendab lihase viskoossust. Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja järeleandlikkust ehk kui lihase viskoossus väheneb, vähenevad ka lihase tööd ja kokkutõmbeid takistavad jõud, mis tulenevadki lihase viskoossest seisundist. Seega on lihastöö siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus seeläbi suurem.
Mehe impotentsusel, sugulisel võimetusel, on mitmeid põhjusi. Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja see sama. Impotentsuse kõige tavalisemaks vormiks on peenise ehk suguti mitteküllaldaselt jäigastumine suguühte ajal. Sageli nimetatakse seda ka erektsioonivõimetuseks, mida määratletakse mitmeti. Erektsioon tekib vereringe ning perifeerse ja kesknärvisüsteemi ühise tegevuse tulemusena. Arteriaalne veri voolab suguti paisuvatesse kudedesse väikseid veresooni mööda. Arteriaalse verevoolu suurenemine tekitab erektsiooni. Verevool on ligikaudu seitse korda suurem normaalsest. Tubakas ja impotentsus Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt. Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud. Uurijate arvates tulenevad mitmed impotentsuse juhud mitmesugustest veresoonkonna ja närvisüsteemi häiretest. Selgelt
) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on
Pindmised veenilaiendid Varikoos on pindmiste veenide laienemine, mille puhul veenilaiendid võivad olla piiritletud või ulatuslikumad ja enamasti moodustavad kobaraid ja vääte. Säärte seesmisele ja tagumisele pinnale ning reite sisepindadele ilmuvad väädilised looklevad moodustised, mis kohati kujunevad komudeks. Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused. Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti
mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. TEKKEPÕHJUSED JA SOODUSTAVAD FAKTORID. Tekkepõhjused on erinevad. Veri peab jalgadest südame poole voolama ,,ülesmäge". Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib ,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus). Veenilaiendeid soodustavad tegurid: · Pikaajaline püstiasend · Veenide kaasasündinud nõrkus · Raske füüsiline töö · Rasedus · Ülakaal
verevarustus, teiselt poolt aga tuleb töövõime säilitamiseks vältida kehatemperatuuri ülemäärast tõusu.Viimane eeldab metaboolse soojuse efektiivset juhtimist organismi süvapiirkondadest keha pinnale, mis omakorda tekitab vajaduse naha ja nahaaluse koe verevarustuse suurendamiseks. Lihaste ja naha ning nahaaluste kudede verevarustust püütakse sellises olukorras vajalikul tasemel hoida, vähendades normaal- se temperatuuriga keskkonnaga võrreldes märksa ulatuslikumalt verevoolu siseelunditesse. Sellega on seletatav tõsiasi, miks vastupidavustööl kuumas kliimas suureneb oluliselt maksa- ja neeruvaevuste esinemissagedus. Kuumas kliimas, võrreldes harjumuspärase keskkonnaga, suureneb higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu
HYPAEMIA Üldine väheverersus: vere üldhulga või koostisosa vähenemine oligeemia- vere üldhulga vaesus aneemia- erütrotsüütide üldhulga/hb langus Kohalik väheveresus ehk isheemia: vähe voolab arteriaalset verd juurde. elund väheneb mõõtmetelt, temp langeb, värvuselt kahvatu. 4)TROMBOOS THROMBOSIS Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud. Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT
Näiteks võib faktor VII lisaks faktor X aktiveerimisele aktiveerida ka faktori IX. Selline radadevaheline aktiveerimine võimendab huubimise protsessi. (vt joonis 2.) (Dahlbäck 2000: 1627) 9 Joonis 2. Hüübimise kaskaad Allikas: Dentalcare 2015 1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris verevoolu või takistab seda täielikult. (Mis on tromboos...:2011) Vereteede valendiku suhtes leidub kolme eriliiki trombe. Seinamanune ehk premuraalne tromb asetseb piki seina, jättes osa valendikust vabaks. Ummistav ehk obuteeriv tromb ummistab valendiku nii, et verevool on täiesti takistunud. Keratromb esineb südamekõrvas, seina küljest lahtirebenedes lihvitakse vere poolt ümaraks. (Paumets, 2015) Trombi ehituses eristatakse kolme osa. Esimene osa, trombi pea on valge tromb, tekib esimesena
talitlustele. 16. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kolesterool kuulub loomade rakumembraanide koostisesse ning tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse. Kolesterooli on vaja ka selleks, et sünteesida suguhormoone ja D-vitamiini, seedida rasvu ning sünteesida sapphappeid. Halb kolesterool moodustub vere kolesteroolist, tal on halb omadus kleepuda veresoonte seintele ning takistades sellega verevoolu. Hea kolesterool seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, kus toimubümbertöötlemine või organismist väljutamine. 17.Mille poolest erinevad küllastumata- ja küllastunud rasvhapped?Mis on transrashapped? Küllastumata rasvhapetes esinevad kaksiksidemed, küllastunud rasvhapetes on süsinikmolekulide vahel üksiksidemed. Transrasvad on hüdrogeenitud küllastumata rasvhapped. Need on tervisele kahjulikud 18.Sapi tähtsus.
tuua ajutise või pöördumatu kuulmiskaotuse. 15.Mis on valu? Eakate valude peamised põhjused- Valu on organismi kaitsereaktsioon mis hoiatab inimest. Kroonilised haigused tekitavad valusid. Füüsilised muutused- sundasendid, lihaste pinge. 16.Miks tekib infarkt? Selle eripärad eakatel? - Teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu.See on pöördumatu südamelihase kahjustus. Esiteks võib verevoolu katkemise põhjustada südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. Teiseks võib arteri lõpliku sulguse põhjustada verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine võib olla kolmandaks tekkepõhjuseks, mis näiteks tekib sagedamini narkootikumide üledoosist. 1 Et südameinfarkti peamiseks põhjuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda
koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. (Landõr, 2016) 1.1 Treenides ennetatavad südamehaigused 1.1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve e. tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või lõpetades selle täielikult. Tromb võib tekkida vereringe erinevates osades. On kaks peamist tromboosi tüüpi: venoosne tromboos, kus hüüve tekib veenis ja arteriaalne tromboos, kus verehüüve tekib arteris. (Tromboos, 2016) Üks sagedasemaid venoosseid tromboose on süvaveeni tromboos, kus verehüüve tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. (Tromboos, 2016)
Arterite peamine ülesanne on osa verevoolule antud liikumisenergiast salvestada arteri seinte elastsusesse (venitakse välja) ning teisalt võimalikult väikese energiakaoga (suur läbimõõt) suunata veri järgmisesse vereringe osasse. Lisaks on arterite ülesandeks pumbata verd südamelihasesse (müokardi). Arterioolid. Pärast artereid liigub südamest väljutatud veri arterioolidesse. Arterioole võib vaadelda kui imepisikesi ventiile, mis avades ja sulgudes reguleerivad verevoolu erinevatesse kudedesse. Sarnaselt arteritega on arterioolide seintes silelihakiud, mis alluvad närvisüsteemi ja hormoonide kontrollile. Arterioole avades ja silgedes kontrollivad endokriinne ja närvisüsteem erinevate kudede verevarustust vastavalt hetkevajadusele ja üldistele prioriteedele. Arterioolode läbilaskvuse abil reguleeritakse üldist vererõhku verevoolu peamagistraalides. Kapillaarid. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult
oopium. Just seetõttu on näiteks krooniliste pea-, kaela- ja seljavalude puhul massaaz isegi tõhusam valuleevendaja kui leebemad valuvaigistavad tabletid. ...rasvkoele: Otseselt massaaz rasvkude ei vähenda, kuid oluline on massaazi naha ainevahetust kiirendav toime. Oluline on aga massaazi nakha pingutav toime - eriti tähtis on see kaalukaotusperioodil. ...vereringele: Suuri artereid ei suudeta massaaziga mõjutada, kuna need asuvad sügaval lihaste vahel. Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki. Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu
* Parem koda siseneb ülemine ja alumine õõnesveen * Parem vatsake väljub kopsutüvi * Vasak koda 4 kopsuveeni siseneb * Vasak vatsake väljub aort Joonistage lihtsustatud skeem südamest ja tähistage sellel * südame kambrid * sisenevad ja väljuvad veresooned * klapid * verevoolu suund ja kas veri on arteriaalne või venoosne 10. Kirjeldage südame klappe (asukoht, hõlmade arv, nimetus) * Mitraalklappasub vasaku koja ja vatsakese vahel, kahehõlmaline. * Trikuspidaalklappasub parema koja ja vatsakese vahel. Kolmehõlmaline Milles seisneb südameklappide funktsioon? Südameklappide funktsioon seisneb selles, et veri ei voolaks tagasi sinna, kust ta tuli. 11. Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon
s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL) MÄLUHÄIRED 1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT OMANDADA ei suuda infot üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse KROONILISTEL ALKOHOOLIKUTEL 2) MÄLUKAOTUS kaob info eelneva perioodi kohta (ajupõrutus, ajurabandus, elektrisokk) Kustub primaarse mälu sisu, esialgu ka sekundaarse mälu sisu
Agranulotsüüte jaotatakse omakorda lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. Trombotsüüte (vereliistakiud) on 1 liitris veres 2,5...3*1011, need on tuumata väikesed moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit (fosfolipiide) 5 ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti mitmeid teisi aineid (noradrenaliini, adrenaliini, histamiini jm). Tsirkulatsioon: vedelikruumide sees difusioon vedelikruumide vahel
Kaaliumioonid pidurdavad südame löögisagedust ja vähendavad südame kontraktsioonide tugevust, langetavad südamelihase erutuvust ja juhtivust. Südame voolutamine kontsentreeritud kaaliumilahusega viib tema seiskumisele diastolis. Kaltsiumioonid põhjustavad südame löögisageduse kiirenemist ja kontraktsioonide tugevnemist, müokardi erutuvuse ja juhtivuse tõusu. Kaltsiumi kõrgel kontsentratsioonil südame voolutamisvedelikus seiskub südametegevus süstolis. 13. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus vere hulk, mis voolab läbi kogu veresoonte süsteemi ühes ajaühikus. Mõõdetakse ml/min või ml/sek. Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad.
muutumine T Aordi dissekatsioon, Südame isheemiatõbi, Koronaararterite Koronaararterite Järsku tekkinud Bakterid Võib kaasneda e rasedustoksikoos, müokardi haigused, stenoseeruv stenoseeruv verevoolu streptokokid, viirusinfektsioonig k subharadnoidaalne hüpertooniatõbi, ateroskleroos, ateroskleroos, vähenemine stafülokokid, a, reumatismiga, i verejooks hüpertensiivne kriis, koronaararterite koronaararterite pärgarterites. enterokokid mükoplasma-,
Sauga Põhikool Esmaabi Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Esmaabi............................................................................................................................................... 4 Elustamine........................................................................................................................................... 5 112....................................................................................................................................................... 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjanuds ...................................
reaktsiooni esile kutsuda. Nendega kokkupuudet tuleks vältida, kasutades siis midagi istumise alla. Kui probleem esineb põhiliselt kätel, siis aitavad jällegi kindad ja soovitatav vältida külmade asjade katsumist, nagu välja postid/torud ja muu selline. · Piiratud verevool: kirjutamine ja muu tegevus, kus lihased on pinges ja takistavad verevoolu, mille tõttu võib samuti keha jahtuda, tuues esile sügeluse ja nõgestõve. Külmaurtikaaria vastand Külmaurtikaaria vastandiks on kolinergiline urtikaaria, kus nahale tekib lööve keha soojusest. Sümptomid tulevad esile trenni tehes higistamisel, päikese käes, saunas, kuuma dussi all, vürtsikat toitu süües või isegi stressi ja viha korral. Üks põhilisi kolinergilise urtikaaria põhjuseid on stress, eriti teismeliste seas.
Südame haigused Düslipideemia On üks tähtsamaid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid. Eriline tähendus on düslipideemial Eestis, kuna kolm inimest viiest sureb meil praegu südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel Äge müokardiinfarkt (MI) : Ägeda MI põhjuseks on peaaegu alati järsku tekkinud verevoolu vähenemine pärgarteris, mille põhjustab aterosklerootilisele naastule tekkinud tromb. MI kliiniline kulg ja lõpe sõltuvad pärgarteri sulguse asukohast ning müokardi isheemia kestusest ja ulatusest. Oluliseks peetakse ka kollateraalse vereringe seisundit:arenenud kollateraalvool võib tunduvalt vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel.
jääkproduktidest, kooskõlastatakse organite talitlust ning reguleeritakse kehatemperatuuri. Veresoonestik koosneb südamest verd välja juhtivatest arteritest, südamesse verd viivatest veenidest ning kapillaaridest, kus toimub vere ülesannete täitmine. Suuremad arterid jaotatakse elastseteks ja lihaselisteks arteriteks. Elastsete arterite ehituses on ülekaalus elastsed elemendid ning nende ülesanne on südamest tõukeliselt väljuva verevoolu muutmine pidevaks. Elastsete arterite liigset laienemist takistab neid ümbritsev adventitsiaalkest. Lihaseliste arterite ülesandeks on ühtlase vererõhu säilitamine olenemata kapillaaride kaugusest südamest. Veenid juhivad verd tagasi südamesse ning suures osas teevad seda passiivselt – paljudes paikades puudub veenidel lihaskude. Verevoolu abistamiseks esinevad veenides klapikesed, mis takistavad vere tagasivoolu. 43. Süda
k sepsis, a hingamispuudulikk t us s i o o n i d Õ Riskifaktorite Kõrvaldada Õde õpetab: Köhimistehnikad Jälgi patsienti. Taga Verevoolu staasi e kõrvaldamine, riskifaktorid, vältida · kasutama rahulik keskkond. vältimine lamavatel n drenaaziasendid füüsilist pingutust, inhaleeri Taga haigetel. Aegajalt d hoida eluruumid tavaid trahheobronhiaalpu jalgade tõstmine
põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu. Mida rohkem pingutust on jooksuks vaja, seda rohkem ka soojendust. Näiteks, kui kavatsetakse joosta kiiremini kui tavaliselt, peab ka soojenduseks rohkem aega võtma. Muidugi ei tohi soojendades üle pingutada, muidu väsitakse enne jooksmist ära. Siit leiad paar nippi, kuidas näeb välja üks korralik soojendus.
(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega) Vasokonstriktorid: LAde toime kestus on otseselt seotud kontakti ajaga närviga. Veresoonte ahendamine aeglustab imendumist, pikendab toimet ja vähendab süsteemset toksilisust. LA koosmanustamine opioididega või H2-antagonistidega võib põhjustada krambihooge. H2-histamiini antagonist (inhibeerib maksaensüümide tööd) ning seega mõjutab lidokaiini metabolismi. Samuti β-blokaator propranolool vähendab maksa verevoolu ning seeläbi aeglustab lidokaiini elimineerimist. 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Silelihaste lõtvus (bronhid) – hingamisdepressioon- hüpoksia ja ajukahjustus, kardiotoksilisus – rütmihäired, RR tõus, P langus, verre sattudes intoksikatsioon, iiveldus, oksendamine, allergia 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed
pärgvereringe Sulgeb vaagna altpoolt. Asub vaagna alumises osas ja moodustab vaagna põhja. Südamenärvid Arterite sein koosneb kolmest kestast, sise-, vahe- ja väliskestast. Veeni sisekest moodustab klappe, mis Suur vereringe, selle algus, lõpp, on avatud verevoolu suunas. ülesanne Kapillaaride sein on ühekihiline 2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal Aordikaar, vasak kopsuarter, Väike vereringe vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake, parem vatsake, aort, alumine õõnesveen, parem
Lõtvunud kodade imevast jõust. Rinnajuha a) moodustub lünfisoonte ühinemisel ja suubub vasaku v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta b) ühineb piimajuhadeks ja suubub parema v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta Pulsikvaliteetideks on: kiirus, sagedus ja rütm Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega Pulsilaine leviku kiirus sõltub: veresoone seina venitatavusest, seina paksusest ja veresoone raadiuse suhtest. Pideva verevoolu arterites kindlustavad: elastsed kiud südamest lähtuvate veresoonte seintes -aort ja kopsuarterid (summutus veresooned - venivad/lühenevad). Venoosne äravool rectum'i alumisest osast toimub läbi: a) v.rectalis superior'i, v. mesenterica inferior'i, v.portae b) v.rectalis inferior, v. iliaca interna, v.cava inferior'i B- veregrupiga Rh-positiivse verega inimesel on vereplasmas a)anti-A antikehad, anti-D antikehad b) anti-B antikehad, anti- D antikehad c) anti-A antikeha
Alkohoolsed joogid mõjutavad Sinu vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. 2.2.1.Maksahaigused ja vähktõbi Maksal on oluline roll toidu omastamisel, nakkustega võitlemisel, verevoolu reguleerimisel ja mürkainete, kaasa arvatud alkoholi eemaldamisel organismist. Pikaajaline alkoholitarvitamine kahjustab maksa kolmes etapis. Esimeses etapis aeglustab etanooli lõhustumine rasvade lagundamist, mistõttu need hakkavad maksa ladestuma. Seda haigusseisundit nimetatakse rasvmaksaks. Aja jooksul võib sellest areneda krooniline maksapõletik ehk hepatiit. Lisaks sellele, et alkohol võib otseseks hepatiidi põhjustajaks olla, vähendab ta ka organismi
Leukotsüütide ülesanne on leida, jälitada ja hävitada baktereid, viiruseid ja kõike mis tundub neile ohtlikuna. Fagotsütoosi võime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja kahjustama organismi tungitud baktereid. Fagotsüütidena tegutsevad pealmiselt neutrofiilsed granotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. Veri on organismi kaitseliin, ta on pidevas kaitselahingus endale võõrana tunduva vastu, mis tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani. Joonis 1. Leukotsüüdid. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx (24.09.2010)
Õnneks on hüpertensioon e kõrgenenud vererõhk kergelt avastatav ning edukalt ravitav või ohjatav dieedi, kehakaalu normaliseerimise, liikumise, regulaarse kehalise koormuse ja ravimitega. Vererõhu mõõtmine Kõige täpsem on mõõta elavhõbesfügmomanomeetriga ja seda saab teha tavaliselt perearsti juures, kuid ka kodus kasutamiseks mõeldud ja apteekides müügilolevad mõõtjad on piisava täpsusega ja lihtsalt käsitsetavad. Manseti täispuhumine peatab verevoolu suures arteris A. brachialis. Kui mansetist hakatakse aeglaselt (u.2 mm Hg sekundis) õhku välja laskma, siis on stetoskoobiga kuulda pulsseerivat heli hetkel, kui veri taas arterit läbima hakkab. Selle hetke näit fikseeritakse kui süstoolne e ülemine vererõhk. See on südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Edasisel õhu väljalaskmisel mansetist toonid kas nõrgenevad või kaovad ning seejärel tekkivad taas teravamate ja tugevamatena, sumbuvad ja kaovad
Sirbikujulistel rakkudel on väga lühike eluiga ning halb deferomeerumisvõime. Samas on uuringud kinnitanud, et kui kõrvaldada haige verest sirbi-kujulised rakud, säilib siiski ebanormaalselt kõrge viskoossuse tase. See viitab sellele, et ka mitte-sirbikujulistel rakkudel peab olema vähenenud deformeerumisvõime. Kapillaarides, kus hapniku osarõhk on väiksem ja veresoone läbimõõt vaid mõned mikromeetrid ning verevoolu kiirus madal, võib kergesti tekkida veresoonte ummistusi ja koeinfarkti. Sirprakuliseaneemia hemolüütilise kriisi ajal on viskoossus oluliselt tõusnud, osalt tänu plasma fibrinogeeni tõusu tõttu esimestel pävadel. Kuid on näidatud, et viskoossus tõuseb juba enne, kui on märgata fibrinogeeni tõusu. See viitab erütrotsüütide deformatsioonivõime olulisele rollile alustada veresoonte tõkestamisega seotud sündmuste ahelat.
Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule.
Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad ekstratsellulaarset maatriksit, prostaglandiine ja tsütokiine, fagotsütoosiaktiivsus (eemaldavad proteiine jt molekule, mis jäid glomerulaarsesse basaalmembraani kinni (GBM). Bowmani kapsli sisemises kihis asuvad podotsüüdid, mis kinnituvad ka GBM-le. Bowmani ruum on Bowmani 2 kihi vaheline ruum. GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari
ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke. 10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva *trombotsütopoes – 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter). Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14
INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast
TARTU ÜLIKOOL Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3 KOFEIIN ................................................................................................................. 4 1.1 TOIMEMEHHANISM .................................................................................................................................. 4 1.2 MÕJU SOORITUSELE ................................................................................................................................. 4 NIKOTIIN ................................................................................................................ 5 2.1 TOIMEMEHHANIS...
Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist.Võib veeritseda. Vigastatud koht jahutada voolava veega
Vähese treenituse ja vananemise vahel on korrelatsioon - bioloogiline vanus on tervisesportlasel 10 -20a. Madalam. Kui vigastuse puhul ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste, ägedate vigastuste puhul alustada kohe meetmetega turse ärahoidmiseks. Kehtib K – K – K reegel: külm + kompressioon + kõrgele ( vigastatud jäseme tõstmine üles ). Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu, milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud. Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12 minutit, siis tehakse 10 minutit paus, alustatakse uuesti külmaga jne. Külmaraviks võib kasutada erinevaid vahendeid – jääkuubikute või jääpakiga masseerimine, jäävesi, jääkäterätt, jäävann, külma aerosoolid, jäägeelid
kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape,
Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi. Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Ravi · Nitraadid (ataki ajal lühitoimelised) · Kaltsiumi kanalite blokaatorid · b-adrenoblokaatorid · Nitraadid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + nitraadid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid + nitraadid · Vere hüübimist pärssivad ained VERESOONI LAIENDAVAD RAVIMID
Endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine, valged verelibled püütakse kinni, nad lamenduvad ja liiguvad edasi kudedesse, kus fagotsüteerivad bakteri. Leukotsüütide jaotus: 1. Granulotsüüdid - tegutsevad peamiselt fagotsüütidena. • Neutrofiilsed (40-75%) • Eosinofiilsed (1-6%) - nende arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. • Basofiilsed (0-1%) - sisaldavad histamiini, mis laiendab vererooni ja parandab verevoolu põletikukohas. 2. Agranulotsüüdid • Lümfotsüütidid • monotsüütidid 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise häired. Vereliistakute füsioloogiline roll. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul, ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri hüübib.
Vere mahtkiirus (ml/min //l/min), sellest nähtub, et verevool on võrdeline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega. Muude tingimuste samaks jäämisel sõltuks vere mahtkiirus ainult veresoone diameetrist ja viimane võrduks näiteks kahe ühikuga, siis oleks vere voolamise mahtkiirus valemi põhjal 16 ühikut. Veresoone diameetri kahekordne vähenemine kutsuks esile verevoolu vähenemise 16 korda. Suurte arterite takistus vere liikumisele on suhteliselt väike ja suurim takistus langeb arterioolidele ja kapillaaridele. Vere voolamise seaduspärasused organismis on tegelikult ülimalt keerukad, sest veresooned on muutuva elastsusega, paljude hargnemiste ja koondumistega. Verevool on südame tsüklilise töö tõttu südame lähedal olevates arterites pulseeruv; süstoolis kiirem; diastoolis aeglasem
·Valu püsib mõnest minutist 20 minutini. ·Valu möödub rahuolekus (seisatumine) või nitroglütseriiniga. ·Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. ·Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda. ·Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus. ·Ataki ajal on pulss kiirenenud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Valu teket soodustavad: ·külm ilm, vastutuul - sissehingatav külm õhk ahendab kopsuveresooni ja raskendab hapnikusaamist ·rohke söömine - rohkem verd suunatakse seedetrakti ja süda saab vähem verd ·psüühiline, füüsiline pinge ·töötamine ülestõstetud kätega - staatiline pingutus Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks
bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist, infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi 13. Elustamine abivahenditega ja ilma nendeta Äkksurm ebaloomulik surm (enneaegne surm) haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud organismis sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom, millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon
Agranulotsüüte jaotatakse: Lümfotsüütideks (~ 30%) Monotsüütideks (~5%) Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. Eosinofiilsete granulotsüütide arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja parandavad sellega verevoolu põletikukoldes. T- ja B- Lümfotsüüdid. T-lümfotsüüte on umbes 70...80% lümfotsüütide koguarvust. Funktsioonile vastavalt eristatakse: T-hävitajarakud- vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud- vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud- muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone
- isheemilised põhjused: sokk, südamepuudulikkus; - nefrotoksilised: antibiootikumid, toksilised ained; * kuseteede obstruktsioon; * posttransfusioonireaktsioon. Oliguuria: <400 ml ööpäevas Põhjused: * neeruhaigused: - kuseteede obstruktsioon; - neerutuubulite düsfunktsioon; - neeruhaiguse lõppstaadium; * tursed; * neeru verevoolu vähenemine; - sokk, hüpotensioon; - dehüdratatsioon. Polüuuria: >3 liitri ööpäevas Põhjused: * rohke vee tarbimine; * alkohol; * neeruhaigus; * diabetes insipidus; * ravimid (nt diureetiline ravi, liitium); * diabetes mellitus. Nüktuuria: öösiti eritub uriini üle 500 ml. 4
Kaltsiumi kanalite blokaatorid Nifedipiin kasutatakse peamiselt depoopreparaate · lõõgastab veresoonte silelihaseid ja laiendab nii perifeerseid kui ka südame pärgartereid tugeva veresooni lõõgastava toime tõttu kutsub esile süstoolse ja diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine
Konstitutiivne Indutseeritav Esineb enamikus kudedest Indutseerivad põletikutsütokiinid Sünteesib regulatsoorseid PG-e Sünteesib valu, põletiku, palaviku PG-e Oluline maolimaskestas Oluline trombotsüütides, endoteelis neerudes neerudes (vasodilatatsioon) ajus (valu, palavik) Eikosanoidide toimed Prostaglandiinid Vasodilatatsioon, neeru verevoolu tõus PGA, PGE2, PGI Vasokonstriktsioon PGF2 Põletiku sümptomid, valutundlikkus - PGE1 ja PGE2, leukotrieenid Maolimaskesta limaproduktsioon, maohappe eritumise PGE1, PGE2, PGA1 Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops)
neerud ei ole võimelised seda ise tegema (neerude alatalitlus) ning ka elektrolüütide tasakaalu normaliseerimiseks organismis (Smeltzer jt 2008: 1531). Enne hemodialüüsiga alustamist on vajalik väike operatsioon, tavaliselt käel valmistatakse arteriovenoosne fistel (AV fistula) ehk "veretee", mille kaudu on võimalik juhtida veri dialüsaatorisse ja tagasi patsiendi vereringesse. Fistel on arteri ja veeni otseühendus, mis tagab vajaliku verevoolu kiiruse: 250-350 ml/min. Iga hemodialüüsi ajal punkteeritakse käsivarrel asuvat fistlit kahe nõelaga. Need ühendatakse voolikutega, mis transpordivad vere koos jääkainetega dialüsaatorisse, kus ta puhastatakse ja viiakse teise nõela kaudu organismi tagasi. (Eesti Neeruhaigete Liit 2009). Arteriovenoosse fistelite kasutamisega on seotud palju vähem potentsiaalseid probleeme kui tsentraalveenikateetri kasutamisel. Fistlid on selles mõtes palju ohutumad kateetritega
rasvkoest. Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra. Tiinetel emasloomadel on kehatemperatuur enne poegimist normaalsest kõrgem, poegimisjärgselt see küll langeb, kuid jääb siiski mitteimetavate loomade kehatemperatuurist kõrgemaks. Soojuse kadu aitavad vähendada ka isolaatoritena toimivad rasvakiht ja tihe karvkate; baribalidel on leitud ka preifeerse verevoolu vähenemist. Lämmastiku liigse kuhjumise vältimiseks sünteesitakse osast uurea lämmastikust aminohappeid, milledest osasid kasutatakse glükoosi saamiseks glükoneogeneesi abil. Ka immuunsüsteemis toimuvad muutused taliuinaku ajal on minimaalsed. Taliuinakust ärkavad karud lume sulamisel. Täiskasvanud isasloomad ja noored karud ärkavad enamasti veidi varem kui poegadega emased. Karud võivad ärgata ka häirimise tagajärjel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
