SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist; SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn
Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Varikoosi on kõige rohkem säärtel ja reitel. Emaka surve tõttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid lähevad „verd täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Abi: tugisukad, jahe dušš ja vann
mõne piirkonna infarkt viib organismi surmale (südamelihase rebend) Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Virchowi triaad: soone endoteeli kahjustus – tekib soonepõletike puhul, hüpertooniatõve korral, trombid veresoone seinal. Trauma puhul seina terviklikkus häiritud. verevoolu haired – tekivad nt põletikulise koe paksenemise puhul, verevoolu aeglustumisest ja seisakust e. staasist (sagedamini veenides veenilaiendites, aga ka vähene liikumine (pikaajaline lamamine, istumine), shoki puhul,trombi puhul jne. hüperkoagulatsioon –peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres, pahaloomuliste kasvajate puhul,vananedes suitsetamine ja rasvumine on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele.
viibimised = kõrge haiglanakkuse kandlus ja risk. Vere hüübivust ja trombide teket vähendavate ravimite kasutamine enne ravi ja ravi käigus. PAH ja arteri trombemboolia- verevarustust taastava tegevuse järgsed tüsistused Ringleva vedeliku puudus → vereringe alaäge või äge puudulikkus → südame puudulikkus Verejooks opereeritud piirkonnas Äge jala verevarustuse puudulikkus Valu. Püsiva surve sündroom ja reperfusiooni sündroom ehk verevoolu taastamise järgselt tekkida võiv üldine eluohtlik jääkainete ja happesuse tõus. Hingamise puudulikkus. Püsiva surve sündroom ja reperfusiooni sündroom ehk verevoolu taastamise järgselt tekkida võiv üldine eluohtlik jääkainete ja happesuse tõus. Vereta jäsemesse hapnikurikka vere juurdelaskmisel tekkib pehmetes kudedes rakkude tasemel “energeetiline plahvatus”, mis viib rakkude ja selle välise ruumi vee ja jääkainete järsule tõusule,
· obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul · kompressioon arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, isumisel surve arterile · venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (mesesnteerium) tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse, verevalandused viivad verevoolu takistusele (venoosne isheemia) Kolm esimest võivad viia arteriaalse infarktini, viimane venoosse infarktini. · isheemia vere ümberpaiknemise tagajärjel (nt minestus, sokk, käe üleval hoidmine) Infarkt- infacire- täis toppima nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Enamasti on tegemist koagulatsiooninekroosiga, st. kolle on tihke, ajukoes aga tekib
· Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südametalitluse humoraalne regulatsioon: adrenalin, türoksiin, K-ioonid, Ca-ioonid. · Vere voolamise üldised seaduspärasused. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t. rõhkude vahega toru alguses ja lõpposas. Soodustab. Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja diameetrist. Takistab. · Verevoolu maht- ja joonkiirus. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg.
11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. (Hemodünaamika seaduspärasused).*Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk
Administration) on seadnud talliumi limiidiks töökoha õhus 0.1 mg/m3(töötamisel 40h nädalas) SPETSIAALKLAAS Talliumi ning väävli või seleeni ja arseeni segu. Klaas on madala sulamistemperatuuriga: muutub vedelaks 125-150°C vahel. "THALLIUM STRESS TEST" Seda testi kasutatakse üldiselt vähe, kuna varustus on kallis ja tallium on ise mürgine. Ka mõndade inimeste puhul on see test vastunäidustatud. Talliumi stressi test on üks tüüp nukleaarne skanneerimis test, mis näitab verevoolu. see test näitab kui hästi veri voolab südamelihastesse. seda testi tehakse kohe peale füüsilist pingutust näiteks jalgrattal. Kui patsient jõuab oma maksimaalsele füüsilise pingutuse tasemele, lastakse väike kogus radioaktiivset ainet talliumi vereringesse. patsient pannakse lamama spetsiaalsele toolile kaamera ("gamma kaamera") alla, mis näitab talliumi vereringes ja teeb sellest pilte. tallium seguneb verega vereringes (k.a. verega
viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Kuidas tekivad veenilaiendid ? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid
Suurendab oksühemoglobiini degradatsiooni.Keemilise kompleksi hapnik + hemoglobiin lõhustamine tähendab seda, et hapniku vabanemine verest ja toimetamine töötavatele lihastele on tõsisema intensiivsuse ajaks efektiivistunud. Suurendab verevoolu/juurdevoolu töötavates lihastes.Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames.Suurem vere hulk südames treeningu ajal vähendab potentsiaalseid südame häireid ja südame isheemiat. Vähendab lihase/lihaste viskoossust.Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja „järeleandlikkust“ ehk siis kui lihase viskoossus on vähenenud on vähenenud ka lihase tööd ja kontraktsioone takistavad jõud, mis tulenesidki lihase viskoossest seisundist.Seega lihastöö on siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus suurem.
Rõhuga, mille all vedelik liigub Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused:
ummistumisega. Sel juhul tekib kahjustatud veeni kulgu pidi valulik punetav väät. Teiseks tüsistuseks on veenikomu rebenemine ja verejooks, mis võib juhtuda isegi tühise trauma korral, kuna kahjustatud sooned on kergesti vigastatavad. Verejooksu korral tuleb asetada rõhkside ja kohe pöörduda arsti poole. Haiguse algstaadiumis tavaliselt segavad veenilaiendid ainult kosmeetiliselt. Nad on eriti väljendunud, kui inimene seisab püsti. Hiljem lisanduvad verevoolu aeglustumise tõttu teised kaebused, nagu väsimus-, raskus- ja pingetunne jalgades, mis leevenduvad lamamisel ja liikumisel. Õhtuti võib esineda turseid peksete piirkonnas, sügelus- ja rõhumistunne, öiseid labajala- ja säärelihaste krampe. Tüüpiline on kaebuste avaldumine õhtul, peale pikaajalist istumist või seismist või soojade ilmadega. Hiljem tekivad nahamuutused. Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning
· Naised (eriti vanemas eas) · Ülekaalulised · Inimesed, kelle perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid · Siiski on ohustatud ka mehed Ärahoidmine · Tekkimist ei ole võimalik ära hoida · Vaevusi saab leevendada · Saab aeglustada haiguse süvenemist Ennetamine ja leevendamine · Ole füüsiliselt aktiivne · Väldi ülekaalu · Hoidu vöökohalt ja reitest pigistavatest rõivastest · Väldi pikaajalist paigalseismist ja istumist · Kanna spetsiaalseid elastseid tugisukki · Verevoolu parandamiseks tõsta jalad kõrgemale Pildid Aitäh kuulamast!
•Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. •Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Südametsükkel •Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist)
immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes
päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes.
PARACETAMOL Näidustused. Palavik. Nõrk valu. Farmakodünaamika. Paratsetamooli valuvaigistav toime seisneb prostaglandiinide sünteesi pärssimisel. Palaviku alandav toime põhineb hüpotalamuse termoregulatsioonikeskuse mõjutamisel, temperatuur langeb suurenenud perifeerse verevoolu ja higistamise tõttu. Üleannustamine. Üleannustamisel tekivad 24 tunni jooksul kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus, kõhuvalu. Maksakahjustus võib ilmneda 12..,48 tunni jooksul. Võib häirud glükoosi metabolism ja tekkida metaboolne atsidoos. Raske mürgistuse korral maksapuudulikkus, entsefalopaatia ja kooma, millele järgneb surm. Võib tekkida äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarnekroosiga ka maksapuudulikkuse puudumisel. On esinenud südame rütmihäired ja pankreatiiti.
Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Kuidas tekivad veenilaiendid? 1) Veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. 2) Klapihõlmade ehitus kahjustub, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal jalgades tekkida krampe.
meeste probleem (enamjaolt naiste), olenemata vanusest Need on suurenenud veenid, tavaliselt sinakat-lillakat tooni sõlmed, mis meenutavad vihmausse Väga levinud tervisehäda Eestis, esined umbes igal 10-ndal naisel On ka sisemised veenilaiendid, mida ei ole näha FAKTE ON PALJU Veenilaiendid võivad põhjustada ägedat põletikku ehk tromboflebiiti ning haavandeid jalgadel TEKE Veenilaiendid tekivad säärtele ja reitele Tekivad verevoolu aeglustumisel Leiab aset pindmistes veenides TEKKE PÕHJUSED Ka istuv töö soodustab veenilaiendeid Neid soodustab ka rasedus! Esineb rohkem vanematel inimestel, enamasti naised (naissuguhormoonide toime tõttu) Pärilikul eelsoodumusel on veenilaiendite tekkes väga suur osa TEKKE PÕHJUS Veenilaiendeid võib soodustada ülekaalulisus RAVI Tõhus ravi puudub Parim variant on operatsioon (7500- 15000 kr, järelmaksu võimalus)
25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. Kuidas tekivad alajäsemete veenilaiendid ehk varikoos? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena. Jalad väsivad kiiresti, esineb raskustunnet (jalad oleksid nagu pakud) ja valusid. Õhtuti võib sääremarjas või mujal jalgades tekkida krampe
INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: § südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid. § embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned. § veresoonte spasm ehk
9/20/2013 5 9/20/2013 6 Vereringehäired. 1 AnneVahtramäe Venoosne hüpereemia 2 Hyperaemia venosa Staas /Stasis/ Tagajärjed: so verevoolu lakkamine kapillaarides - tursed võib olla ajutine või püsiv - verevalumid toob kaasa erütrotsüütide kokkukleepumise, - atroofia vere vedela osa väljumise veresoonest, - rasvdüstroofia tursete tekke
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1
Veenilaiendid Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis. Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele. Veenilaiendite teket soodustavad pärilik eelsoodumus geneetiliselt päritud sidekoe nõrkus, raseduaaegsed hormonaalsed muutused, pikaajaline püstiseismine jalgade sundasend, kontratseptiivsed rasestumisvastased tabletid, ülekaal,sage raskuste tõstmine või
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt:
Tagajärjeks on suurem tõenäosus vähi tekkeks. Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Stimuleerib ja rahustab Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Tõuseb................................... Kuidas mõjutab nikotiin artereid? ........ Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites ja ahendab artereid Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab ja halvendab sellega verevoolu südamelihases. d) Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? hingamisteede limaskestadele Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? 2. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas
käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja tubakasõltuvus. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis algul ergutab närvisüsteemi ja seejärel pärsib seda. Lühikese mõnu ja erksustunde hind on aga ohtlikult kõrge, selleks on arvukalt ohutumaid võimalusi. Tubaka mõju ·Nikotiin mõjutab autonoomset närvisüsteemi ja selle kaudu veresoonkonda , mis omakorda vähendab verevoolu ja seetõttu on suitsetajate nahk kahvatum ja on tihedalt külmatunne. ·Tubakas avaldavab mõju inimese kesknärvisüsteemile ning mõjutavab inimese meeleolu ja maailma tajumist ·Narkootiline joove tekib siis, kui aine on jõudnud ajju Sõltuvused ja mõju ·Füüsilise sõltuvuse korral vajab keha aina suuremas koguses ainet hakkamasaamiseks ·Psüühilise sõltuvuse korral ei suuda inimene vastu seista soovile taas sama tunnet kogeda ·Tekivad mõttetegevuse häired
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2
kõhuõõnde.Vedeliku kogunemisest kõhuõõnde saab aru alles siis, kui kõhuõõnes on vähemalt üks liiter vedelikku. Astsiidi peamisteks tekkepõhjusteks on rõhutõus maksaveenis või albumiini (maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk) vaegus organismis. Tekkemehhanismid Astsiit võib tekkida tänu neljale mehhanismile. Kõige sagedasem on maksaveenisisese rõhu tõus, mis tekib siseorganites suurenenud verevoolu puhul (südame- ja maksapuudulikkuse korral). Teise mehhanismi puhul suureneb lümfitootmine, mida ei suudeta organismis piisavalt ümber töödelda ja seega liigselt tekkinud lümfivedelikku välja viia. Maksahaiguste korral ei suuda maks organismile piisavalt valku (albumiini) toota, mille tagajärjel muutub rõhk kudede ja kudedevahelise vedelikuruumi vahel ning vedelik hakkab kogunema kehaõõntesse. Neljandaks põhjuseks võib olla neerudes toimuv naatriumi tagasi
manustamisel – Katehoolamiinid tugevdavad (suurendavad) südame kontraktiilsust ja kiirendavad löögisagedust. – Vaatamata sellele tekib sageli bradükardia („peak pressor response“) adrenaliini ja noradrenaliini manustamise järel. Selle teke sõltub hüpertensiivse vastuse tõttu tekkivast vagusnärvi toimest üle baroretseptorite refleksmehhanismide. (Veresoonte pinge tõus (Vererõhu tõus) põhjustab südamesse verevoolu suurenemine – vaagusnärvi aktiveerimine – parasümpaatiline (mida tundlikum organism vererõhu tõusule seda tõenäolisemalt bradükardia) – Bradükardia tekib sagedamini noradrenaliini manustamise järel. – Silm – vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, pupilli laienemine (müdriaas), kolmanda lau kontraktsioonid. – Seedetrakt – toonuse alanemine. – Näärmed - sekretsiooni vähenemine. – Pilomotoorne efekt. Nii NA kui A põhjustavad
Selgita treeningu mõju vereringeelundkonnale. Treeningu mõjul langeb pulsisagedus kehas puhkeolekus ning kehalise pingutuse korral suudab süda varustada lihaseid verega hästi. Treenides ei teki treenitud inimesel lihastes hapnikupuudust nii kiiresti kui treenimata inimesel. Too näiteid vereringeelundkonna haiguste ja nende tekkepõhjuste kohta. 1) Südameinfarkt tekib südame pärgarteri ummistumise tagajärjel. 2) Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel. 3) Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel. 4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid. Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude
Alkohoolne jook uimastab, tekitab sõltuvust, sisaldab etanooli, on kalori rikas jook ning narkootiline aine. Sõltuvus on aga juba krooniline ja eluaegne haigus. Joomise tagajärjed on tihtipeale väga rasked, sest purjuspäi inimesed on palju avariisid teinud, on mindud kaklema kellegagi, on olnud koduvägivald, inimeste solvamised, tekkinud depressioon, tervisehäired, halvimal juhul ära surnud. Näiteks maks lakkab töötamast lõpuks, kuna rasv blokeerib verevoolu tööd. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine toob kaasa kas ala- või ülekaalulisuse. Kesknärvisüsteem saab väga kahjustatud. Alkoholi kuritarvitamine toob kaasa südame häired, see tähendab, et inimene hakkab raskelt hingama, tekib jõuetus, higistab palju jne. Vererõhk tõuseb oluliselt nende puhul, kes tarbib igapäevaselt alkoholi. Alkoholiga on seotud ka ärrituvus, hallutsinatsioonid, hüperaktiivsus ja muud psühhiaatrilised probleemid. Erinevad
mürgitusseisundi. Maksa suurenemine Maksa suurenemine on vajalik erinevate ainete tootmiseks või toksiliste ainete kahjustamiseks muutunud tingimustes. Maks suureneb maksarakkude arvu ja mahu suurenemise arvel. Hepatomegaalia ehk maksasuurenemus on maksa ebaloomulik suurenemine, mis on alati seotud haigustega. Tavaliselt inimene ise ei tunne, et maks on suurem, kaebusteks on aga valulikkus paremal ülakõhus ja täiskõhu tunne. Maks suureneb ka verevoolu häirete korral (trombil) või verehaiguste (sirprakuline aneemia) korral. Kolmandaks maksa suurenemise põhjuseks on sapi tootmise ja ringluse häired. Kui maksa rakud on kahjustunud, on vajalik organismi normaalse töövõime tagamiseks uute rakkude tootmine ning seega suurenevad ka maksa mõõtmed. Faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist Hepatiit Maksatsirroos Maksa alkoholtõbi Ravimid Alatoitumus Rasvumus Sidekoe haigused (näiteks süsteemne erütematoosne luupus)
Hakatakse intensiivselt juurde tootma. II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) 5. Müogeenne trombotsütoos 6. Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15 11. Vereloome. Erütropoes- erütrotsüütide teke, 120 päeva eluiga, vanad viiakse välja (toodetakse punases luuüdis, vanad lagundatakse maksas) Leukopoes- eluiga kõige lühem 2-3 päeva (toodetakse erinevates paikades) Trombotsütopoes- tromb. hulga suurenemine, eluiga 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu joonkiirus iseloomustab vere liikumist (cm/sek) Mahtkiirus- iseloomustab vere liikumist kõrgema rõhuga P1 soone osast madalama rõhuga P2 ossa. Arvestades ka soone taksitust R. Seega Q=(P1-P2)/R 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Veresoonte perifeerne vastupanu- takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamisel kiirusel Sõltub: -veresoonte pikkusest, - veresoonte läbimõõdust e. diameetrist - vere koostisest (kui paks veri on)
emakas ja munasarjad; meestel eesnääret.[4] Ehhokardiograafia Ehhokardiograafia on meetod, mis kiiresti loob pulsing helilainete ultrahigh sagedus. Kui need lained tekib objekti erineva tihedusega, mõned lained põrge tagasi kui kajasid ja kuvatakse ostsilloskoop või liigub paber, määratledes erinevate struktuuride südames. Seda tüüpi läbivaatamine annab meile olulist teavet morfoloogia ja funktsiooni südamelihas, südameklapid südame õõnsus suurus, kiirus verevoolu läbi südame ja suurte veresoonte. Doppleri tehnoloogia võimaldab visualiseerida verevoolu ja kiirus läbi südame kodade ja veresooned. Ehhokardiograafia abiga oma 2D, 3D pilte ja Doppleri õnnestub näha südamelöögid. Ehhokardiograafia kasutab mõnikord väikeses koguses füsioloogilise et nad süstitakse veeni, et kehtetuks häireid rinnakorvi. Ehhokardiograafia on katse, milles puudub spetsiaalne ettevalmistus, välja arvatud, et sa ei tohi juua ja süüa paar tundi enne
(stenokardia, südamelihase infarkt), Hüpertensioon ja hüpotensioon, Varikoosne veenilaiend ja nii edasi. MÜOKARDI INFARKT SÜDAME ISHEEMIATÕVE (ehk MÜOKARDI INFARKTI) RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud
Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Ettekanne aines Veresoonte kirurgia Jaak Timberg Tartu, 2010 Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Üle kahe nädala kestnud rahuolekuvalu, mis eeldab korrapärast valuravi või haavand või lokaalne nekroosikolle ja vererõhk hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg või suurvarba piirkonnas <30 mmHg. Alajäseme isheemia Fontaine klassifikatsioon : I - sümptomiteta II - klaudikatsioon III - rahuolekuvalu IV - Koekahjustus: alajäseme kriitiline krooniline a. Isheemiline haavand isheemia b. Lokaalne nekroosikolle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkepõhjused ja -mehhanism Suurte arterite trobootiline haigus levi...
ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks
kaasasündinud immuunsüsteem, kuna antigeeni ära väikestes veresoontes-kapillaarides (nt. nahaaluskoes, hemoglobiini). ·Oksühemoglobiini sidumiskõvera hinke tundmine lümfotsüütide poolt ning parimate omadustega mistõõtu häirub termoregulatsioon!; paremale tähendab, et Hb afinnsus hapniku suhtes langeb, antikehi tootva rakuliini välja valimine võtab aega. aeglase verevoolu tingimustes ja verevarustuse hapniku vabastamine kudedesse on soodustatud). Hiljem mälu-rakud pesetsevad perifeersetes vähenemise tingimustes tekib perifeersete kudede , imuunorganites ning on mikroorganismi sissetungi väratile hüpoksia ja kompensatoorne veresoonte ahenemine , lähemal
organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada. Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb. Regulaarse treeningu tulemusena tekivad vereringeelundite ehituses ja talitluses püsivamad muutused. Vastupidavustreening parandab lihaste vereringet, suurendab neis ka kapillaaristiku tihedust.
Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. 4 3. Miks on soojendus tähtis? Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse.
Arteriaalne hüpereemia on tavaliselt lühiaegne. Põhjustatud arteriaalse vere juurde voolu suurenemisest, kusjuures venoosne äravool on normaalne. Elund või kude suureneb mahult, on helepunane, temp tõuseb. 27. Mille järgi ja kuidas jaotatakse arteriaalset hüpereemiat? Arteriaalset hüpereemiat jaotatakse tekkepõhjuse järgi: vasomotoorseks, kollateraalseks, dekompressiooniks e postaneemiliseks, vakaatseks, põletikuliseks. 28. Mis on staas? Milline see on? Staas on verevoolu lakkamine kapillaarides. See võib olla ajutine või püsiv. Toob kaasa erütrotsüütide kokku kleepumise, vere vedela osa väljumine veresoonest, tursete teke. Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes. 29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse.
veenipõletiku ägenemist soodustavad kuum duss ja kuum saunalava päiksekiirgusega liialdamine - heledanahksetel võivad veenilaiendid ilmuda põskedele ja ninale Ennetamine Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Veenilaiendite puhul saab vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada. Kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Näiteks kõndimine on hea viis verevoolu parandamiseks. Vältida ülekaalu. Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid. Vältida pikaajalist paigalseismist ja istumist. Verevoolu parandamiseks tõsta jalad kõrgemale, näiteks lamades panna jalad padjale, seda on soovitav teha ka päeva jooksul. Ravivõimalused Veenisüsteemi me paremaks teha ei saa, aga olukorda on võimalik kontrolli all hoida. Ka need, kellel on veenilaiendeid opereeritud, peavad arvestama, et lõikus ei lahenda
(nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk · Reguleerivad närvisüsteemi toitainevaru ja verevoolu · Gliia oluline peaaju arengus · Võivad moodustada ajus eraldiseisva signaalisüsteemi · Kiirendavad neuraalset kommunikatsiooni (müeliintupp) Ranvier' soonis Müeliintupp Kommunikatsioon neuronite sees ja vahel · Elektriline · Keemiline Neuronitevaheline kommunikatsioon: aktsioonipotentsiaal
Need vastused hõlmavad termoregulatsiooni, akuutse faasi vastust ja kuumasokivalkude poolset vastust Termoregulatsioon Kehatemperatuuri hoidmist 37 kraadi juures, sõltumata keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse termoregulatsiooniks Temperatuuri tõus aktiveerib perifeersed ja hüpotalaamilised kuumaretseptorid, mis annavad signaali üle termoregulatsioonikeskusele Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas verevoolu Vere temperatuuri tõus suurendab ka termilist higistamist Vere temperatuuri tõus põhjustab tahhükardiat, suurendab südame väljutusmahtu Väheneb vistseraalne perfusioon Akuutse faasi vastus Koordineeritud reaktsioon, hõlmab leukotsüüte, endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb koekahjustuse eest Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi, suurenenud akuutse faasi valkude sünteesi, HPA telje stimulatsiooni
Veenilaiendid võüivad olla piiritletud või ulatuslikumad ning moodustavad viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. On olemas : 1. Pindmised veenilaiendid, kuid nende puhul on probleem rohkem kosmeetiline, aga ka siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma eluviisile. 2. Süvaveenilaiendid ehk süvaveenitromboos moodustub pigem sügavamates veenides, kus suureks kasvanud klombid ummistuvad verevoolu ja kahjustavad veeniklappe. Süvaveenide süsteemis voolab veri liiges- ja lihaspumba abil, see tähendab, et lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste tõttu liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Veeniklappide abil kindlustatakse füsioloogiline verevoolusuund, mis takistab vere tagasivoolu. 2 KUIDAS TEKIVAD VEENILAIENDID ?
rõhust kõrgemale, millega katkeb verevool õlavarrearteris. Siis langetatakse aeglaselt rõhku mansetis ning kui maseti rõhk langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin e Korotkovi toon. Mansetirõhu edasisel langetamisel mingil hetkel toonid kaovad ning see vastab diastoolsele vererõhule. Arvatakse, et Korotkovi toonid on põhjustatud osaliselt kokku surutud arterist distaalsemal tekkivad turbulentse verevoolu poolt põhjustatud vibratsioonid, mis on stetoskoobiga kuulatavad. 5. Vererõhu pidevaks mõõtmiseks sõrmedel kasutatakse analüsaatorit Finapres, kus reguleeritakse mansetis rõhku kiiretoimeliselt nii, et veresoone seinale seest ja väljast avaldatavad rõhud oleksid võrdsed ning sellisel juhul kordab mansetirõhk arterisisest rõhu muutust. Analüsaator registreerib sõrmearteri vererõhukõvera ning mõõdab sellelt vererõhu väärtused
10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada järgmiselt: südame minutisagedus x südame löögimaht. 26. Minutimahtu saab suurendada füüsilise pingutuse teel. 27. Väljutatud vere mahu suhe vatsakese kogumahuga diastolis on normaalselt puhkeolekus 70-90%. 28. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia energia glükoosist,
veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil fikseeritakse diastoolne vererõhk (veri läbib arterit ka diastoli ajal). -Arterid,Veenid,Kapillaarid- -Arteritest-
Tekib tavaliselt 70-90 min peale uinumist esimese unetsükli lõpus. Sellel ajal toimub ajus elektrilisuse aktiivsuse tõus ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekuga. Inimene läbib öö jooksul 4-5 REM- une faasi. 5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha, millises aju osas on glükoosi imendumine kõige kiirem, verevoolu kiiruse muutused. Aju tarvitab energi saamiseks glükoosi. SPECT – üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon MRI – magnetresonantskuvamine. Ajukoores toimunud muutuste kindlakstegemine. fMRI – funktsionaalne MRI. Uuritakse aju aktiivsust tegutsemisel (lugemine, helide kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
