KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS 1. Nimeta südameosad ja iga osa funktsioon. Joonisel leida osad! 2. Milline on normaalne südame löögisagedus? Millised tegurid seda mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis?
tu se o rg a n ism io sa d Veresooned Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. V e rso n d A rte id K a p ilrd V e id n Arterid
Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned laiendavad, siis nad annavad liigse soojuse ära. Kui aga ahenevad, siis talletavad sooja. b) higistamise abil higi eristumine kehalt, jahutab organismi. Kui külm, siis ei higista c) karvade abil- Kui külm, siis karvad püsti. Soe siis naha ligi. 8. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi võimaldab inimestel liikuda
50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi
Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud Kõõlus Lihas Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele Lihased töötavad pidevalt. Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil.
· Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme. Arterid · Mööda artereid liigub veri südamest eemale. · Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed. · Arterid hargnevad järjest peenemateks erteriteks ja lõpuks kapillaarideks. · Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Kapillaarid · Ühendavad artereid veenidega. · Peenikesed, õhukeseseinalised veresooned. · Hapnik,lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaarideseinte keharakk'sse ning CO2, jääkained rakk'st verre. Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam.
· Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio
kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on mälumislihased ja miimilised lihased. Erinevaid näoilmeid esilekutsuvad lihased kinnituvad ühe otsaga koljule ja teise otsaga nahale. Skeletilihaste ehitus Lihased koosnevad lihaskiududest Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele luu veresooned lihaskiud kõõlus lihas Sirutajalihased ja painutajalihased Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. kõõlus kõõlus lõtv pingul pingul kõõlus kõõlus
pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavaliselt vaid vastupidi. S.VRE vereliikumine südamest kehasse ja tagasi. Kannab hapniku rikast verd kogu kehasse, peale kopsude ja toob hapinku vaese vere tagasi südamesse. Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu. II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e
Marutaud veistel Peamine kahjustuspiirkond • Kesknärvisüsteem Post mortem leiud Seedetrakti limaskesta põletik Ülitäitunud naha- ja nahaalused veresooned Veri tume ning halvasti hüübinud Magu tühi või mittesöödavate esemetega täitunud (oksad, kivid) Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus
imendumine Vitamiin E Antioksüdant, kaitseb Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja tokoferoolid rakumembraane organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vereringeelundeid ja vitamiine lihaseid Vitamiin K Vere hüübimine, Vere hüübimise aeglustumine, sinikad-laigud naftokinoonid lihased, veresooned kehal, verejooksud ninast Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse ubikinoonid inimorganismis, langus hingamisahela keskne komponent Vitamiin B1 Süsivesikute Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus tiamiin ainevahetus, energia tootmine, närvikude
Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Naha ülesanded Lisaks katteelundkonnale on nahal ka kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid:
Aeglane kõnd väsitab palju rohkem kui kiire kõnd, veri hakkab kuhjuma rohkem jalgadesse. Südame tegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon Regulatsioonis osalevad vegetatiivne NS ja veres ringlevad hormoonid. Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama. Sümpaatikuse mõjul ahenevad naha ja siseelundite veresooned, laienevad aga skeletilihaste ja aju veresooned ning tavaliselt ka südame pärgarterid, luuakse kõik tingimused, mis peaksid kindlustama sümpaatikuse.......... kuna kõikidesse veresoontesse võrdselt ei jaguks, naha ja teised veresooned. Tühjenevad ka veredepood: maks, põrn ja punane luuüdi (viimases verehädas). Suure füüsilise koormuse korral toimub kokkutõmme väga järsku, ja piste tekitabki valu. (PISTAB.. ai ai.)
- 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud
20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32
Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust. Veenid · Juhivad verd organitest südamesse
nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur on kõige tekibmhigistamine, veresooned laienevad. Nahal on palju retseptoreid, mis tunnevad valu, sooja, külma, puudutust. Samuti reageeritakse venitusele, survele, vibratsioonile, karvade liikumisele. Nahk kui erituselund Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur
.... seda koerakkudeni. Kui rauda .. t/,/'a/1t1ft..... . .. TOOD teha, sest -1 -t Rauda saab mitmesugustest ... !..... j uurvilj adest, maasikatest. lihast, maksast, J Siidamest viiljuvad veresooned -.arterid - on jiimedad ja paksuseinalised, muutuvad aga jarjest Z//..4A'/d4... ja,6h9maks. Kudedes on veresooned -t juuspeened ja nende sein on nii 4 t .., et hapnik piiiiseb sellest lAbi. ....... ........'2!4 on vdimelised laienema ja aheneda vdi
Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb 2)keha temperatuur alaneb --- südametöö aeglusub, veresooned ahenevad, tekib kananahk e
rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset ehk surmavat temperatuuri - valgud denatureeruvad ja kuna ensüümid töötavad erineva kiirusega, läheb organismi ainevahetus tasakaalust välja. Tekib mõnede ainevahetusjääkide kuhjumine. 8. Nahaalune rasvkude hoiab soojust, kuid nahk annab soojust ära. Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak
liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara. 2) Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks. 3) Käsnollus- luu sees asuv kanal, mida mööda kulgevad veresooned, vähendab luumassi. 4) Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab kõvaduse. 11. Kuidas saaks inimene ise vältida luuhõrenemisega seotud probleeme. Miks on selle haiguse puhul enamasti tegemist vanemate inimeste haigusega (võimalik graafiline kujutamine), kuidas seda haigust saaks vältida. Luuhõrenemine on tingitud mineraalainete vähenemisest, seda põhjustavad: kohv,
Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus
isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid avaldab mõju eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ja rasvkoe rakkudele. Insuliin aktiveerib
Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri. Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad. Naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid Pärisnahk annab seal asuvad rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni. Rasunäärmed avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret. Higinääre koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt.
Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav.
Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist · Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79)
Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi – närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79)
Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele).
Kui inimest ümbritseva keskkonna temperatuur on madalam “mugavuspiirist”, siis nahaalused veresooned ahanevad, nahk muutub kahvatuks ja kuivaks (kananahk). Naha temperatuuri alanemisega väheneb soojuskadu konvektiivse ja kiirgusülekande teel, väheneb niiskuse aurumine. Keskkonna temperatuuri edasisel alanemisel võib organism külmetuda, muutudes vastuvõtlikuks haigustele. Kui inimest ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb üle “mugavuspiiri”, siis nahaalused veresooned laienevad, naha temperatuur tõuseb. Selle tulemusena suureneb soojuskadu ja aurumine naha pinnalt. Kui äraantav soojushulk ei ole piisav, hakkavad tööle higinäärmed. Inimene tunnetab operatiivset temperatuuri Operatiivset temperatuur normis aga ikka on väga halb olla? Miks esimeste päikeseliste ilmadega on kontoris/koolis tihti suur külmetushaiguste periood? Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga laienevad
· Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest
üks või ka mõlemad jalad, millega kaasneb terav valu. Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse. Suitsetamine ja sport. Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist jõudu ja lihasetunde teravust, halvendab koordinatsiooni, kiirust ja eriti vastupidavus. Sport ja suitsetamine kokku ei sobi.
Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme-kopsuarter- kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene- O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas). Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport
hakkavad moodustuma luud. Peamised organid (süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad beebi esimesed punaverelibled. Lootel on veel ,,saba 8 raseduse nädal: Loode on ligi 3 sentimeetrit pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid (kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe. Moodustuvad sõrmed ja varbad, käed on pikemaks kasvanud, silmi katavad silmalaud, arenenud on õlad ja põlved, moodustub sisekõrv (tasakaalukeskus). 9 raseduse nädal: Loode on ligi 4 sentimeetrit pikk. Jäsemed on arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad. Pea moodustab ligi poole loote kogu suurusest. Närvide ühendused saavad alguse peaajust. Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed on paremini eristatavad
hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu
Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest ja lõpeb vasakus kojas. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja lõpeb paremas kojas. Suure vereringe ülesandeks on rikastada verd hapnikuga. Väike vereringe tagab organismi vabanemise CO2-st.Suure vereringe ülesandeks on varustada keharakke hapniku ja toitainetega. Pähe suubuvad veresooned kuuluvad suure vereringe koosseisu.
) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks.
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
· Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne. · Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained ...) 3.3 KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. · Koosneb üksikutest kõhrerakkudest ja rakuvaheainest · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. 3.4 LUUKUDE · Koosneb vähestest rakkudest ja rakuvaheainest. · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine) · Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE · Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. 4. NÄRVIKUDE · On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist
Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks. Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Silelihasega Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre,
Tubaka mõju nahale Kristiina Pruul 12D Veresooned ahenevad... - Väheneb verevarustust kätel ja jalgadel - Sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra - Talvel suureneb külmumisoht - Nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega Üldmuutused... - Nahk muutub rutem elutuks ja naha elastsus väheneb - Kortsud ilmuvad nooremana kui teistel - Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased Haigused... - 3 korda suurem risk nakatuda
soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Jrglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund
signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel.
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab
26. Kliinilises surmas inimene ei sure täielikult, rakud ja koed toimivad edasi kuid vajalikud organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud. 27. Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid. 28. Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan energiarikaste toitainete lagundamine, veresooned ahenevad, lihased tõmbuvad ja lõtvuvad 29. Ülekuumenemise korral: suureneb higieritus, pindmised veresooned lienevad, karvad asetsevad vastu nahka 30. Ootamatutes olukordades: adrenaliin paiskub verre, silmad laienevad, hingamine muutub sügavamaks, vabaneb glükoos, pulss ja vererõhk tõuseb.
ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Kõhtmises kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub moodustades naba.
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
