-Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja läbimõõdust ning survest. Vere hulk (Q) Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv). Vereringe takistus (R). Q = Pa-Pv /R See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus. Joonkiirus (cm/sek) – kui kiiresti erinevad vereosakesed teatud lõigul veresoonkonnas liiguvad Keskmine joonkiirus – kui kiiresti vereosake täisringi veresoonkonnas teeb. Rahuolekus 21-23 sek ja kehalisel tööl 15-8 sek. 13.Veresoonte perifeerne vastupanu.
limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. Hakkab moodustuma loote veresooned, magu ning närvisüsteem, mis see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 21. elupäeval hakkab tööle süda. Nüüdsest on võimalik näha esimesi soo omandamise märke. Viljastunud munarakk kannab endas 46 kromosoomi, millest 23 on ema ja 23 isa omad. Ema kannab alati X kromosoome ja isa võib kanda nii X kui ka Y kromosoomi. Lapse sugu sõltub sellest, kumba kromosoomi kandis munaraku viljastanud spematosoid. Kui see on X kromosoom, siis XX
rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida. Platsenta on ajutine rasedusaegne organ emakas, mille ülesandeks on olla raseduse ajal loote ainevahetuse keskus ja sisenõrenääre. Platsentat katavad lootekestad ja keskele kinnitub nabaväät, milles asuvad veresooned: üks viib verd lapseni ja kaks toovad selle lapselt platsentasse tagasi. 3 Lootevesi on vedelik veepõies emakaõõne sees, seda toodab lootekestade sisemine kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on suurelt osalt loote uriin, seal leidub lootevõide helbeid ja loote rakke. Lootevee ülesandeks on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada väliskeskkonna mõju lootele. Lootevesi on
Nikotiin kahjustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 34 päeva jooksul. Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Ülemääraselt tarbituna tekitab nikotiin iiveldust ja oksendamist, mis omakorda võib hingamisteede halvatuse tõttu surmaga lõppeda. ( 14 ) Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiin kutsub esile vererõhu tõusu ja kiirendab südame 10 rütmi, vabastab adrenaliini ja vähendab isu. Võõrutusnähud avalduvad ärrituvuse,
vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta b) ühineb piimajuhadeks ja suubub parema v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta Pulsikvaliteetideks on: kiirus, sagedus ja rütm Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega Pulsilaine leviku kiirus sõltub: veresoone seina venitatavusest, seina paksusest ja veresoone raadiuse suhtest. Pideva verevoolu arterites kindlustavad: elastsed kiud südamest lähtuvate veresoonte seintes -aort ja kopsuarterid (summutus veresooned - venivad/lühenevad). Venoosne äravool rectum'i alumisest osast toimub läbi: a) v.rectalis superior'i, v. mesenterica inferior'i, v.portae b) v.rectalis inferior, v. iliaca interna, v.cava inferior'i B- veregrupiga Rh-positiivse verega inimesel on vereplasmas a)anti-A antikehad, anti-D antikehad b) anti-B antikehad, anti- D antikehad c) anti-A antikeha Normaalselt lähtub südamelööki vallandav impulss sinuatriaalsõlmest
Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML Anuuria-kuseeritise puudumine alla 100ml Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel ............. 7. Südame veresoonkonnda süsteem Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole. Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini
Samuti liiguvad signaalid südame tööd kontrollivasse keskusesse, mille tagajärjel suureneb südame löögi sagedus. Pikkajunärviimpulsidhingamis ja diafragmalihasedlihaste kokkutõmbuminesissehingaminekopsud on õhuga täitunudhingamislihastesse peatatakse signaalide saatminelihased lõtvuvadväljahingamine Kemoretseptorid TEE SKEEM Vereringe elundkond ringelundkond Selle moodustavad: 1. Süda nelja osaline (kaks koda ja kaks vatsakest) 2. Veresooned, 3 liiki a)arterid veresooned mis viivad vere südamest eemale b) veenid veresooned, mis toovad vere südamesse c) kapillaarid ehk juussooned need hargnevad kudedes ja läbi nende toimub gaasi ja ainevahetus. Funktsioonid 1. Tagab hapniku, toitainete ja hormoonide transpordi 2. Viib kudedest ära CO2 ja jääkained 3. Tagab pideva ainevahetuse organismis 4. Ühtlustab keha temperatuuri 5
teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. 2 Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem
Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad
kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks (saba/insertio). Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. Lihaste keskmine, paksenenud osa on lihaskõht. Võib olla kahesulgjas, ühesulgjas, käävjas, kõõlusviirgudega. - Selgitage mõisted: endomüüseum, perimüüseum, epimüüseum: Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga. Kõik need –müüseumid (on sidekoelised struktuurid) koonduvad, lähevad üle kollageenseks materjaliks ja moodustavad kõõluse. Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub
· raskel juhul tekib lühiajaline teadvusekadu 6 Esmaabi päikesepiste saanud inimesele · vabastage päikesepiste saanud inimene riietest, et liigne soojus saaks ülekuumenenud kehast eralduda · viige ta varjulisse kohta · pange ta kõrge peaalusega lamama · kerge tuul aitab organismi jahutada - tekitage tuult mingi esemega lehvitades · andke juua jahedaid jooke · asetage jahedad mähised pea ümber, kaelale ja kohtadesse, kus asuvad suured veresooned · kui võimalik, valage keha jaheda veega üle · minestuse puhul andke nuusutada nuuskpiiritust ja tõstke käed ja jalad üles, vajadusel tehke kunstlikku hingamist Pea meeles: Juua ei tohi anda kohvi ja alkohoolseid jooke! Jahedad joogid ja mähised ei tohi olla jääkülmad! Jahutada ei tohi liiga kiiresti ja intensiivselt! Mis on päikesepõletus? Päikesepõletus pole allergiline, vaid põletikuline valulik nahakahjustus, mille nähud taandarenevad. Kaugelt dramaatilisemad
Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10. Lootelehed Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht
Juuksed 2.1Juuste struktuur Juuksed kasvavad välja nahast ja koosnevad tugevast ja kõvast keratiinist, kuid nende ehitus on palju keerulisem ja nende tähtsus kosmeetikas palju suurem. Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased,
peale operatsiooni). Miks tekib külmatunne kui palavik tõuseb? Väljastpoolt kehasse sattunud pürogeenide toimel moodustuvad sisetekkelised pürogeenid (valgud, mille mõjul ajus sünteesitakse rasvhapped prostaglandiinid) ja nad nihutavad peaajus paikneva termoregulatsioonikeskuse talitluse kõrgemale temperatuurile. Siis käitub soojusregulatsioonisüsteem nii nagu oleks välistemperatuur langenud, mistõttu tuleb teha kõik keha soojuse säilitamiseks (naha veresooned ahenevad, higinäärmed lõpetavad tegevuse, sooja vere juurdevool nahasse väheneb ja nahk muutub jahedaks). See tekitab külmatunde, millele lihased vastavad kokkutõmmetega (külmavärinad). Samal ajal tugevdab termoregulatsioonikeskus ainevahetuses oksüdatsiooniprotsesse, millega vabaneb rohkesti soojust. Nii tekibki palavik (soojust tekib rohkem kui ära antakse). Vähese või mõõduka palaviku kasulikkus: - sisetekkelised pürogeenid ergutavad immuunsüsteemi (moodustub
25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e. endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid.
Mida teeb eesnääre? Toodab eesnäärmenõret. Kus asub eesnääre? Kusepõie all Mida teeb eesnäärmenõre? Lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja muudab seemnerakud liikuvaks. Mis kuuluvad seemneväädi koostisesse? Seemnejuha koos veresoonte ja närvidega ning munandi veresooned ja närvid. Mis on mehe välimised suguelundid? Suguti munandikott Suguti (lad.k) penis Munandikott (lad.k) scrotum Mis on munandikoti ülesanne? Seal on munandid, munandimanused ja seemneväädid. Millised osad eristatakse mehe sugutil? ● Lukis- eesmine jämendunud osa
Igal võistkonnal, spordiklubil peaks olema esmaabi kott, kus leidub külmakott. Kui on juhtunud taoline vigastus, siis oleks külmakott esmatähtis ning tuleks alustada meetmetega, mille lühendiks on RICE (Rest, Ice, Compression, Elevation). Rest- Abista või aita vigastada saanud mängija väljakult ära ning pane ta pingile või põrandale istuma Ice- Aseta vigastatud piirkonnale külmakott. Külma mõjul valu leevendub, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6–24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. Compression- Juhenda sportlast, et ta asetaks/survestaks külmakotti vigastatud jäsemele.
suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud. Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata. Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei ole liigespindadel. Luude paksenemine toimub teatud määral luuümbrise tõttu. Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned, mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem. 2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad) 4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu) Luude kasv ja areng Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud
Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km. Tervist ja heaolutunnet vähendavaid nähtusi mainitakse sageli, kuid ei mõisteta nende reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama. ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad
Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km. Tervist ja heaolutunnet vähendavaid nähtusi mainitakse sageli, kuid ei mõisteta nende reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama. ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad
toitaineid. Kui maatriks on kahjustunud, võib küüs kasvada ebanormaalselt või hoopis peatada kasvamise. Küüne poolkuu- ehk luunula on näha maatriksi peal ja küüneplaadi all ning on küüne kasvutsooni nähtav välimine osa. See kitsas poolkaar on kergelt valget värvi, sest uued küünerakud tihenevad selle all tugevamaks ja see protsess ei lase välja paista all olevatel veresoontel, mis annavad küüntele roosa ilma. Küünesäng- on küüneplaadi all asuv ihu ja selles on veresooned, mis annavad küüntele terve roosa värvuse. Küünesängis on väikesed vaod, mis tagavad küüneplaadile parema haarduvuse. Seda ala näeme, kui peaksime oma küüneplaadi kaotama. Vaba äär- on see ala, mida me nimetame küüne pikkuseks ning tavaliselt on see valge või läbipaistmatu, sest selle all pole enam roosasid kudesid läbi paistmas. HAPRAD KÜÜNED. Haprad, lõhenevad, pehmed või õhukesed küüned on üsna tavaline probleem. Seda esineb
Märja korral seevastu võib reetina paistetus, vedelikupeetus ja verejooks kahjustada reetina funktsiooni lühikese ajaperioodi jooksul. Nägemistäpsus võib seetõttu väheneda kiiresti, kuid võib samuti järk-järgult paraneda, kui vedelik ja veri eemaldatakse järk-järgult organismist. Siin on iseloomulik uute veresoonte teke maakulas. Märg degeneratsioon esineb harvemini kui kuiv, aga selle kulg on dramaatilisem. Märg võib areneda kuivast vormist. Terapeutiliselt on võimalik haiged veresooned sulgeda, kuid ükski nendest protseduuridest ei taasta surnud nägemisrakke. 4. akromatopsia ehk täielik värvipimedus- tavaliselt on tegemist kaasasündinud värvuste nägemise häirega. Akromatopsiaga inimene näeb maailma sadades halli varjundites. Tegu on kolvikeste võimetusega reageerida valgusele. Selle teadaolevad põhjused on muutused kolvikestes. Olemas on ka omandatud akromatopsia vorm, mida põhjustab peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on siin normaalsed. On valguskartlikud
tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ? Terviseloomiseks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda, otstarbekas on ka jõusaali külastamine. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse
* Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult oma loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab
III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes
vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. (Tänu morfiiline ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu) Serotoniin - tuju, unetus, isu. (LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist) Glutamaat - mälestuste moodustamine, liigutuste algatamine, signaalide ülekandmine. Dendriidi ja aksonite kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise närvisüsteemi regulaator, kiirendab hingamist ja südametegevust, veresooned laienevad, et rohkem hapnikku lihastesse (jookse). Melatoniin - käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi. Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu
Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (nt kodarluuarter ja selle harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem.
üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas. Tähtsused: nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 41. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. (TV joonis 3) 42. Skeletilihase kui organi ehitus, lihase abiseadeldised: esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad
Linnades on paukude mõju tugevam, sest ta kajab seintelt tagasi. 7 Mürast tingitud tervisehäired Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra suurenemise ja levikuga igapäevases elus on teadlased püüdnud määratleda selle mõju inimestele. /10/ Seega järgmine küsimus oleks, milliseid tervisehäireid võib müra esile kutsuda? Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. /10/ On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski.
Linnades on paukude mõju tugevam, sest ta kajab seintelt tagasi. 7 Mürast tingitud tervisehäired Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra suurenemise ja levikuga igapäevases elus on teadlased püüdnud määratleda selle mõju inimestele. /10/ Seega järgmine küsimus oleks, milliseid tervisehäireid võib müra esile kutsuda? Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. /10/ On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski.
parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja
Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased) , ß(süda, neerud), (bronhioolid, veresooned, seedetrakt, maks, emakas). Neuroni ja sihtmärkorgani vaheliseks neurumediaatoriks on NA. Millised ensüümid lammutavad sümpaatililises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi) ja tsütoplasmaatilise ensüümi COMT (katehhool-o-metüültransferaasi) poolt. Mis juhtub selle noradrenaliiniga, mida ensüümid ei lammuta?
ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti. · Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. · Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti.
Korraga ei tohi süüa liiga palju, et mitte soolestikku üle koormata, kuna just soolestik on hormoonide välja töötaja, mis juhivad seedimise rütme ja hoiavad ülal organismi toonust. Valk on organismile üks väga vajalik aine, mida saab rohkesti kalast, mis on suhteliselt kalorivaene, kergesti seeditav, sisaldab parasjagu vitamiine ja mineraalaineid ning on ideaalse valgulise kooslusega. Teadlased peavad kala tervislikuks just tänu selles sisalduvale Omega-3 rasvhappele, mis muudab veresooned elastseks, eemaldab organismist üleliigse kolesterooli ja hoiab vere ,,vedelana". Kala kasulikkust näitab ka see, et rahvad, kes tarbivad peamiselt kala on palju tervemad kui meie.2 Kõige maitsvama toidu saab õigesti valmistatud loomulikes tingimustes kasvatatud toidutaimedest. See tuleb kasuks kõigele, nii vaimule, ajutegevusele, kehale kui ka mõtlemisvõimele. Toitu tuleks valmistada kaheks- kolmeks söögikorraks. Kindlasti ei tohiks
Jüri Gümnaasium STRESS Referaat Eneli Ehrbach 10R klass Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laiene...
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine
Tee ei mõju südamele ainult pindmiselt, vaid palju sügavamalt. Kaalium, mida tee rohkesti sisaldab, on eluliselt vajalik südamelihaste normaalseks talitluseks. Peale selle aitavad tees leiduvad rauasoolad parandada vere koostist. Tee mõjub tervendavalt kogu südame - ja veresoonkonna süsteemile. Tänu P-vitamiini aktiivsusele tugevdab ta veresoonte seinu ja kapillaare, tehes need painduvamaks ja elastsemaks. See on oluline eakatele inimestele, kelle veresooned muutuvad vananedes järjest 4 hapramaks ja läbilaskvamaks. Samuti on tõestatud, et tee takistab rasvade ja rasvataoliste ainete ladestumist veresoonte seintele, samuti lagundavad juba olemasolevaid rasvasetteid, osutades seega tugevat skleroosivastast toimet. Välja on selgitatud ka tee konservatiivne ja taastav raviefekt insuldi puhul. Laiendades
Pärast eeltööd küünetangidega (mille tõttu vähendatakse seeni sisaldava freestolmu hulka kohe alguses) hakkab frees tööle ilma ristitorketa, mis annab eriti suured küünelaastud. Need imatakse või nad kukuvad paberile. Sarvestunud naha pehmendajat, küünte- ja nahakaitse õli tilgutatakse enne töötlemist ja töötlemise jooksul. Järelejäänud küüneosad on väga tundlikud kuna seenekahjustuse tõttu on närvilõpmed ja veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult. 2. JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
hõrenemine. Väga alakaalulistel naistel katkeb menstruaaltsükkel, võib kujuneda viljatus või raseduste katkemine, aneemia ning juuste väljalangemine 7. Termoregulatsioon Kehatemperatuuti hoidmine kindlas vahemikus hoolimata sellest, millised on välistingimused. Soojus vabaned skeletilihaste, maksa, südame, aju töö tulemusel. Inimese kehatemperatuur on 36 – 37 kraadi. Reguleerib hüpotaalamus. Külma korral higi tootmine lõpetatakse, veresooned tõmbuvad kokku, tekib kananahk, tekivad külmavärinad. Palavas suureneb higi tootmine, suurem hulk verd liigub nahalähedastesse veresoontesse, soojuskadu suureneb. Inimene on üks vähestest loomadest, kellel on higinäärmed.
160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar.
Kui need lained tekib objekti erineva tihedusega, mõned lained põrge tagasi kui kajasid ja kuvatakse ostsilloskoop või liigub paber, määratledes erinevate struktuuride südames. Seda tüüpi läbivaatamine annab meile olulist teavet morfoloogia ja funktsiooni südamelihas, südameklapid südame õõnsus suurus, kiirus verevoolu läbi südame ja suurte veresoonte. Doppleri tehnoloogia võimaldab visualiseerida verevoolu ja kiirus läbi südame kodade ja veresooned. Ehhokardiograafia abiga oma 2D, 3D pilte ja Doppleri õnnestub näha südamelöögid. Ehhokardiograafia kasutab mõnikord väikeses koguses füsioloogilise et nad süstitakse veeni, et kehtetuks häireid rinnakorvi. Ehhokardiograafia on katse, milles puudub spetsiaalne ettevalmistus, välja arvatud, et sa ei tohi juua ja süüa paar tundi enne ehhokardiograafia. Ajal ehhokardiograafia võib paluda teil muuta positsiooni või hoidke hinge kinni lühikese aja jooksul
TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON.......................................................................
Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned. See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit
Sellise temperatuuri juures hukkub enamik haigusttekitavaid mikroobe. Laienevad poorid, mille toimel puhastub nahk sügavamalt. Osaliselt naha kaudu erituvad organismile mittevajalikud ained. Neid jääb aga nahas ka pidama. See vähendab naha elastsust ja rikub väljanägemist. Kuid saunas suureneb higi eritumine kuni 30 g minutis ja seetõttu vabaneb organism slakkainetest paremini ning nahk puhastub peetunud jääkidest. · Süda ja veresooned Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast. Leiliruumis võib pulsi sagedus suureneda 100- 110 löögini minutis, kui aga rohkem, siis näitab see, et südame koormus tõuseb liigselt ja aeg on veidi puhata
Tihe sidekude- sisaldab rohkem kiude ja vähem rakke. Kiud jagunevad: elastsed kiud ja kollageensed kiud. Kõõlused ühendavad luid ja lihaseid ning sidemed ühendavad luid. Need sisaldavad hulgaliselt ühesuunalisi kollageenkiude. Elastne kude asub arterite ja veenide seintes ning selgroolülide vahel. Rasvkude- koosneb rasvarakkudest. Nende rakkude sisu on rasvatilkasid täis. Kõhrkude- elastne, kuid küllaltki vastupidav, puuduvad närvid ja veresooned. Luukude- sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline, siis toimub luustumine. Luukoes toimub intensiivne ainevahetus. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Orgaanilised ainetest on olulisemad kiulised valgud, mis annavad luudele elastsuse. Veri- sidekude, mis sisaldab palju vedelat rakuvaheainet. Vererakud: erütrotsüüdid ehk punalibled, leukotsüüdid ehk valgelibled, vereliistakud ehk trombotsüüdid.
Raske vaegsoojumuse korral: 1. Külmunut tuleb tõsta ja abistada väga ettevaatlikult, vältimaks järske liigutusi. 2. Külmunule ei tohi anda alkohoolseid jooke. 3. Mässige külmunu sooja teki sisse ja pange rahulikult lamama. 4. Kannatanule tuleb kutsuda kiirabi ja ta haiglasse viia, pole otstarbekas teda ise soojendama hakata. KUUMAKAHJUSTUSED 1. Päikesepiste Päikesepiste põhjuseks on otsene päikesekiirgus katmata peapiirkonda. Kuuma mõjul laienevad aju ja ajukelmete veresooned ja täituvad liigselt verega, misjärel aju tursub. Raskel juhul võivad väikesed veresooned isegi katkeda, mistõttu tekivad ajus verevalumid. Päikesepistele on iseloomulik peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus, kõhulahtisus, nägemis- ja tasakaaluhäired, hingeldamine. Raskematel juhtudel esineb minestamist ja ka ajutist jäsemete halvatust. 2. Kuumapööritus Kuumapööritus tekib siis, kui on näiteks harjumatu soojus ( esimesed väga kuumad ilmad, saun)
entoderm. Hilises tekib kahe vahele kolmas rakukiht e. mesoderm Rakukihid tekivad erinevate protsesside koosmõjus. Nt. rakkude ümberpaiknemine, rakkude pealekasv, jagunemine mitmel tasandil jne. Ektoderm Entoderm Mesoderm Kesknärvisüsteem Kopsud Lihastik (pea- ja seljaaju) Närvid Bronhid, trahhee Luustik Retseptorid Seedenäärmed Veresooned Naha pindkiht Maks, kõhunääre, Sidekoed (veri, lümf, (marrasknahk) soolenäärmed rasvkude) Naha tekised Kusepõis Naha alumised kihid (moodustised). Nt. küüned, karvad, nahanäärmed. Sh. piimanäärmed. Kuse- suguelundkond, v.a. põis.
mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus. Nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 56. Vöötlihaskiu ehitus vt vöötlihaskude. VAATA JOONIST! 3 Vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. 57-59. Lihase ehitus, erinevad kujud ja abiseadeldised. VAATA JOONIST! 3 Esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
