Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
rakendasid mässulise Leedu vastu repressiivmeetmeid. Sõjaväelased hõivasid LKP hoonet. Majandusblokaad - Leedu ei saanud bensiini, diislikütust. Gorbatsov ähvardas Leedut territooriumite tagastamise ja reparatsioonimaksude nõudmisega. Majandusabi USA-lt, Suurbritannialt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Olukorda teravdasid erimiilitsa ehk OMON, mis teostasid kallaletunge Leedu tolli- ja piiripunktidele. Viimaks otsustati rakendada sõjalist jõudu leedulaste vastu. Vilniuse veresaun 13. jaanuaril 1991- Varahommikul ründasid nõukogude dessantvägede tankiüksused ja eriüksused (KGB "Alfa") Leedu TV teletorni, tappes 14 leedu tsiviilisikut ja haavates sadu. LKP üritas sõjaväe toel võimu üle võtta. Vene NSFV koos president Boriss Jeltsiniga mõistsid hukka toimuvat - Sõlmis Balti riikidega koostöölepingu ja lubas, et lõpetab sõjategevuse. Lääs protestis Nõukogude Liidu võimu vastu. 9. veebruaril 1991. aasta referendum - 90,2% hääletas
● Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedķi liitvabariigid; Gorbatšovi probleemid: ● Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks; ● Tahtis kõigile meeldida ● Gorbatšov pidi laveerima vanameelste ja uuendusmeelsete vahel; Boriss Jeltsin ● Gorbatšovi põhirivaal, valis uuendusmeelsed; ● Oli kõva viinamees Jaanuar 1991 ● Hõivavad NSVL Vilniuses teletorni. ● Veresaun ● Palju ohvreid ● 1991 märts– referendum NSVL säilitamiseks Liiduleping ● Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks; ● Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud; ● Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine; 19.08-21.08.1991 riigipöördekatse ● Teatati,et Gorbatšov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra Komitee kätte;
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: 1. Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. 2. de Guise Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 3. Bourbon Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtliöö Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all
Ta kuulutas välja uued parlamendivalimised. Kuna vaenlaste väed polnud enam pealinnast kaugel, andis Danton käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud (nn kahtlased). Vanglad täitusid imekiiresti, sest pealekaebamistega väljendati patriootilisi tundeid. Oma ajalehes õhutas Marat patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma, sest zirondiinidest ministritele polevat mõtet lootma jääda. Ta oli surmveendunud, et vaenlast saab peatada üksnes terroriga. Veresaun algaski 2. septembril 1792. Ainuüksi Pariisis tapeti 1395 kinnipeetavat. Lihtrahvas tungis vanglatesse, kus näitas üles ennekuulmatut julmust24. Enamikul ohvritest polnud mingit pistmist poliitikaga. Riiklik sõjavägi oli rindel, Rahvuskaart, mis allus linnavalitsusele, võinuks peatada seesugused korratused, kuid linnapea Pétion ja kohtuminister Danton (riigipitsati hoidjana ametlik valitsusjuht) ei pidanud sekkumist vajalikuks
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
Pärtliöö tapatalgud, selle põhjused. Et kindlustada protestantide mõju, abiellus Navarra kuningapoeg Henri Bourbon 18. augustil 1572 kuninga õe Margueritega viimase vastuseisust hoolimata. 22. augustil haavas Guise’ide palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas, et pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele tehakse korraga lõpp. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö veresauna eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi
Ta kuulutas välja uued parlamendivalimised. Kuna vaenlaste väed polnud enam pealinnast kaugel, andis Danton käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud (nn kahtlased). Vanglad täitusid imekiiresti, sest pealekaebamistega väljendati patriootilisi tundeid. Oma ajalehes õhutas Marat patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma, sest žirondiinidest ministritele polevat mõtet lootma jääda. Ta oli surmveendunud, et vaenlast saab peatada üksnes terroriga. Veresaun algaski 2. septembril 1792. Ainuüksi Pariisis tapeti 1395 kinnipeetavat. Lihtrahvas tungis vanglatesse, kus näitas üles ennekuulmatut julmust24. Enamikul ohvritest polnud mingit pistmist poliitikaga. Riiklik sõjavägi oli rindel, Rahvuskaart, mis allus linnavalitsusele, võinuks peatada seesugused korratused, kuid linnapea Pétion ja kohtuminister Danton (riigipitsati hoidjana ametlik valitsusjuht) ei pidanud sekkumist vajalikuks
vaatavad silma, kasutavad mitteverbaalseid tehnikaid; · individuaalne tähelepanu liikmetele kohtleb grupi igat liiget austusega, delegeerib neile olulisi ülesandeid; · intellektuaalne stimulatsioon julgustab liikmeid leida probleemidele uudseid ja efektiivsemaid lahendusi Ei loeta alati parimaks viisiks kasulik, kui ebastabiilsed ajad, ent rahulikel perioodidel on funktsionaalsem demokraatlik juhtimisstiil. Jim Jones ja Jonestowni veresaun vt slaid - video Ususekti juht ,,Peoples Temple" Massisuitsiid 1978 Situatsiooni ja juhtimisstiili teooriad Juhi-situatsiooni interaktsioon efektiivne juhtimine sõltub juhtimisstiili sobivusest situatsiooniga. Situatsiooniteooria kohaselt on juhtidel kalduvus olla püsivalt kas sotsioemotsionaalne või ülesandele orienteeritud. Fiedler ja kõige vähem eelistatud kaastöötaja skaala (least preferred co-worker; LPC): eesmärk teha kindlaks juhi juhtimisstiil
üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid). - 1562. a. Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid. Selle tulemusel algas üleriigiline hugenottide ülestõus, mida toetas Inglismaa. - 1570. a. sõlmiti vaherahu ja kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenotid said õiguse teatud piirkondades vabalt tegutseda. - 18. august, 1572. a. Pärtliöö veresaun Hugenottide ja katoliiklaste vahel. Toimusid hugenottide juhi Navarra Henri ja kuningas Charles IX õe pulmad katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi Charles IX ema Kraina de Medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. - Mõne aja pärast järgnes uus hugenottide ülestõus ja nad lõid Lõuna-Prantsusmaal oma riigi. - 1574. a. sai kuningaks Henri III poliitiliselt laveeris kahe usu vahel ja tapeti katoliiklaste
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Et kindlustada protestantide mõju, abiellus Navarra kuningapoeg Henri Bourbon 18. augustil 1572 kuninga õe Margueritega viimase vastuseisust hoolimata. 22. augustil haavas Guise'de palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele korraga lõpp teha. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni 10 tuhat hugenotti. Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna erinevate poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
Denikini tagalas tegutsenud Nestor Mahno, anarhistlik roheliste vägi, pöördus sel perioodil valgete vastu. 1920 alguskuudel taandus Denikini armee Krimmi poolsaarele, loovutades kogu Lõuna-Vm ja Ukraina punastele. Üks osa Denikini vägedest ja tema enda staap oli relvajõudude põhimassist lahutatud, sunnitud taanduma Põhja-Kaukaasiasse, jaan-veebr evakueeriti Novorossiiski sadama kaudu samuti Krimmi. Hulgaliselt sõdureid ja tsiviilisikuid tapeti punaste poolt, tõeline veresaun, tapeti tuhandeid, domineerisid tsiviilisikud. Olles lõpetanud väe tagasi tõmbamise Krimmi poolsaarele, otsustas Denikin, kes oli valgete liikumises põhjalikult pettunud, oma fn-d maha panna, märtsis 1920 loovutas armee juhtimise Pjotr Wrangelile ja suundus ise emigratsiooni. Okt 1919 pandi Judenitši Loodearmee pealetung seisma. Petr kaitset tõttas juhtima isiklikult Lev Trotski, teostati Petr-s ja selle ümbruses kommunistide täielik mobilisatsioon, mobiliseeriti ka
Vang oli stalagmiidil otsa ära murdnud ja selle aseme'e pannud kivi, kuhu oli uuristanud väikese augu kalli tilga püüdmiseks, mis langes iga kahekümne minuti järel kellavärgi sünge korrapärasusega -- magussöögilusika-täis kahekümnenelja tunni jooksul. See tilgake langes juba siis, kui püramiidid olid veel uued; kui hävis Trooja; kui rajati Rooma; kui Kristus risti löödi; kui William Vallutaja asutas Briti impeeriumi; kui Kolumbus merd mööda purjetas; kui veresaun Lexingtonis oli veel «uudis». Ta langeb praegu; ta langeb ka siis, kui kõik need sündmused on ajaloo hõlma ja pärimuste hämarusse vajunud, pimedasse unustusöösse maetud. Kas igal asjal on oma otstarve ja ülesanne? Kas see tilk langes kannatlikult viis tuhat aastat selleks, et olla valmis selle kaduva inimputuka vajaduseks, ja kas tal on kümne tuhande aasta pärast mõni teine suur ülesanne sooritada? Pole tähtis. Palju, palju