Sellest arenebki loode. Umbes 6. 7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloote (ehk gastrula) moodustumine. Igast lootelehest arenevad kindlad organid ja organsüsteemid: *Väliskiht (ektoderm) nahk, närvisüsteem, meeleelundid, juuksed, karvad, kabjad, küünised *sisemine (entoderm) seede- ja hingamiselundkond *keskmine (mesoderm) tugi- ja liikumiselundkond luud ja lihased, vereringeelundkond, erituselundkond. Kolmanda arengunädala lõpuks on embrüo u. 3 mm pikkune ja alanud enamiku elundkondade kujunemine, 22. päeval alustab tööd süda. Umbes samal perioodil algab silmade areng. Tegurid mis põhjustavad väärarengut: *bioloogilised haigused, doksiinid toidust, ema väär- või vaegtoitumine, e,a nakkushaigused (punetised, HIV) *füüsikalised vibratsioonid, kiirgus, mehhaaniline surve *keemilised alkohol, suits, ravimid, kemikaalid, mürkained
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Meeleelunditest esinevad neil paarilised liitsilmad (paiknevad varrekestel ning vähk saab neid vajadusel keha eesosas paikneva jätke ehk nokise alla tõmmata), kotikujulised tasakaaluelundid (paiknevad tundlate alusel), kompimis-, haistmis- ja maitsmiselundid. Jõevähi maos on toidu peenestamiseks kitiinjad maohambad ning filter, mis ei lase piisavalt peenestamata toitu maost edasi. Mao seintes paiknevad ka lubiaine varud nn vähikivikestena. Seedelundiks on suur, kaheosaline maks. Vereringeelundkond on neil väga hästi arenenud ning veri voolab enamiku teest veresoontes. Süda paikneb jõevähil selgmiselt ning sellest väljuvad veresooned viivad vere kehasse. Tagasiteel koguneb veri kehaurgetest alumistesse veenidesse, läbib lõpused, kus rikastub hapnikuga ning jõuab tagasi südamesse. Seega on nende veri nii toitainete kui ka hapniku transportija kehas. Erituselunditeks on tundlate alusel paiknevad antennaal- ehk rohelised näärmed. Ülemvähid on lahksugulised ja
Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks
Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND – elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks
Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks
hukkub,või tekib emakaväline rasedus.) Gastrula e. karikloode : eristub 2 rakukihti a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm a+b+c = lootelehed. nendest kujunevad areneva organismi elundid ja elundkonnad. 1. ektoderm - närvisüsteem, naha pindmine kiht(marrasknahk), nahamoodustised(näärmed, küüned, juuksed) 2. mesoderm - areneb massilt põhiosa inimese organitest(luustik, lihastik, vereringeelundkond, sidekoed[rasvkude], kuse-suguelundkond ja naha alumised kihid) 3. endoderm - seedenäärmed, hingamiselundkond. NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed. - inimesel moodustub gastrula 3-4 arengunädalaks. - gastrulaga läbitakse arengu väga tähtis etapp. Väärarengud : looteliste väärarengute teket nimetatakse teratogeeneesiks. Teratogeenide jaotusi : 1) bioloogilised - a) haigutekitajad. Viirused(punetised), bakterid(süüfilis), algloomad(toksoplasmoos).
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
Korduvsünnitajatel raseduse viimastel kuudel emakkaelakanal laieneb, tema avatus on kuni 1cm. Tupp Tupeseinte elastsus ja venitatavus raseduse ajal tõuseb, selle põhjuseks on lihas- ja sidekoe hüperplaasia ja hüpertroofia. Tupe limaskest pakseneb ning verevarustus pareneb. Limaskest on niiske, suureneb ka tupesisaldise hulk kuna transudatsioon suureneb. Ravimite imendumine on raseduse ajal tupe limaskesta kaudu parem kui rasedusväliselt. Südame- vereringeelundkond Raseduse ajal kohanevad süda ja vereringe uute, suuremate nõudmistega. Raseduse ajal eksisteerib ju naise organismis veel lisavereringe - platsentaarne vereringe. Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1-1,5 l võrra. Suguelundite verevarustus suureneb. Kapillaaride läbilaskvus tõuseb. Terve raseda süda kohaneb suurenenud nõudmistega järkjärgult. Toimub füsioloogiline vasema vatsakese hüpertroofia. Südame minutimaht suureneb, pulsisagedus, veresoonte toonus mõnevõrra tõuseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
