ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht)
MICROORGANISMIDE JA VIIRUSTE PÕHJUSTATUD NAKKUSHAIGUSED Haigus Põhjustaja Haigustunnused Riski vältimine Salmonelloos Salmonella bakter Palavik, Vältida toorestest oksendamine, munadest toite, kõhulahtisus, linnuliha korralikult nõrkus kuumtöödelda. Düsenteeria Haigus levib Palavik kõhuvalu, Korralikult käsi ja nakatunud inimese oksendamine aedvilju pesta. väljaheitelt mustade käte kaudu. Coli-infektsioon Haigus levib Palavik, Pesta käsi ja aedvilju, mustade käte, kõhulahtisus, reisidel mitte juua toiduaineta ja vee valud maos ...
I osa Bioloogia (24.aprill) 1. Tüvirakud on vajalikud, sest nad on keha parandamise süsteemis, pidevas muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa ...
Vere äigepreparaat - krooniline granulotsütaarne leukeemia Vere äigepreparaat - äge granulotsütaarne leukeemia Vereliistakute (trombotsüütide) moodustumine luuüdis (trombopoees) Tüvirakk Küpsevad rakud Vereliistakud promega- Megakarüotsüüt karüotsüüt megakarüoblast Luuüdi Luuüdi Vereringe Vereliistakud nöörduvad ära megakarüotsüütide tsütoplasmaatilistest jätketest megakarüotsüüt Vere- liistakud sinusoid Vereliistakute moodustumine luuüdis
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees. · Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. · Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. · Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. · Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. 4 · Vereringe on tigudel avatud. · Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. · Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. · Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. · Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab
lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4
q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa (nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk edasi verega ei liiguks. q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda kandma või äärmisel juhul laskma tal aeglaselt kõndida. Haige liikudes kandub mürk vereringe kaudu kiiremini kehasse laiali. Maohammustuse järel tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet. Esmaabi v Ei tohi kasutada: zgutti, teha sisselõiget hammustuspiirkonda imeda haavast mürki, kõrvetada hammustuskohta, anda kannatanule alkohoolseid jooke. Eelmäe I. ,Sütt J. ,Maipuu L. ,Sarapuu S. , Starkopf J. (2006). Rästikuhammustus, SA Kasutatud kirjandus TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM, Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik juhend.
· Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi suure sagedusega (>100 x min) massaaz Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal pulsi laine
hüdra sigib pungades või sugurakkude abil. · Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega. · Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased, mis aitavad edasi liikuda, toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja
Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. positiivne tagasiside - kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside - kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon organismis Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres süsihappegaasi hulga
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt
ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib
ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
Miks on narkootikumid halvad? Narkoomtikumid on ained, mis esialgu tekitavad hea enesetunde, aga hiljem on väga halva tagajärjega. Narkootikumid tekitavad lihtsalt sõltuvust, sest esimene ei tee ju midagi ja siis tuleb teine ja kolmas ja nii edasi. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, ...
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...
Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui mehhaaniliselt vähe vastu. Meditsiinis kasutatakse magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse kalahaste tsemendi koostises. Magneesium on tähtis ka kehale. Ta kuulub luude koostisesse. Mõjutab süsivesikute ainevahetust ning on aminohapete aktiveerijaks. Magneesium on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleermiseks. Üleüldse on magneesium meid ümbritseva eluga tihedalt seotud. Nagu teada sisaldavad taimed klorofülli, mis omakorda sisaldab magneesiumi (2%) ning teatavasti ilma magneesiumita poleks klorofülli ja ilma klorofüllita elu. Samuti kasutatakse magneesiumi töstuses, kus peetakse magneesiumi väga kergeks metalliks.Terasdetailidest on magneesium üle kahe korra kergem. Samuti kasutatakse magneesium meditsiinis, kuna on südamele hea ning on luustiku jaoks vajalik.
Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali kandmine*Kehas hapniku laialikandmine*Jääkainete eemaldamine*Aitab kaasa hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude.
Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone vastne muna nukk valmik
Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine
tekivad rasva või fibriini ladestused. Moodustuvad naastud. · Naastud on rasvaladestused, mis ahendavad veresooni ajamöödudes ladestub sinna kaltsium mis muudab naastu jäigaks. Naastud põhjustavad · Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes Kasvav naast vähendab vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. · Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt Naastust võivad eralduda väikesed tükid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresoone ummistust. · Aneurüsm ehk veresoone seina väljasopistus Naastu moodustumisel muutub veresoone sein nõrgemaks ning moodustub õhupallitaoline laiend, mida nimetatakse aneurüsmiks. Aneurüsmi kasvades muutub veresoone sein õhemaks ning on oht eluohtliku veresoone rebendi tekkeks. · Kõigil kolmel juhul võivad olla tõsised tagajärjed, mis sõltuvad kahjustuse asukohast.
Füüsiliste harjutuste tagajärjel organismis muudatused: O2 hulk väheneb, CO2 ja piimhappe hulk suureneb, kehat tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väh, vesi ja soolad kaovad higistamise järel. Homoöstaasi tagamiseks: südame löögi sagedus ja hing intens suureneb, suureneb CO2 veres, langeb vere pH. Selle tulemusena inten gaasivahetus, kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb
refleksikaar.Sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi,lihasteni.(nt kuum pliit).Toimub suhteliselt kiiresti. Humoraalne regulatsioon: hormoonide abil.Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises.Toimub aeglaselt,aga järjekindlalt.*Tagasiside + :kui midagi hästi,võimendab seda veelgi. -:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt,gaasivahetussüstem peab suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus->väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Südametööd mõjutavad veel: *adrenaliin,mis eritub verre vastuseks stressile,erutusele või teistele emotsioonidele
1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954. aastast Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm. Nõukogude perioodil oli Tallinnfilm peamine kinofilmide tootja Eestis, Tallinnfilmile pakkus konkurentsi vaid Eesti Telefilm. Filmograafia ● Vereringe 2011, Mängufilm | Toetajad ● Nipernaadit otsimas 2007, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Igavene reliikvia 2004, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Peeter 2001, Dokumentaalfilm | Toetajad ● Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist 2000, Mängufilm | Toetajad ● Kaerajaan 1999, Tudengifilm | Laborid ● Lurjus 1999, Mängufilm | Heli ● Sellised kolm lugu: Kõrbekuu 1999, Mängufilm | Heli ● Eduard Viiralt -100 (Filmikroonika) 1998, Filmikroonika | Tootjafirmad
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal? Maismaal- jäsemed, tagajäsemed on pikkemad kuna nendega on hea hoogu anda Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded
Ultraheliuuring saab näidata kas lootel on mingi anatoomiline arenguhäire. Ultraheliuuring näitab, mitu loodet on. Ema saab tunda oma last. Kui laps saab rinnapiima, siis ema peab valima, mida süüa. Viimased kuud on naise jaoks kõige raskemad. Põhjuseks on seljavalud, kõrvetised, varikoos, krambid, tursed jne. 2. Mida tean nüüd? 7. päeval on loote ema sees, kus ta jääb raseduse lõpuni. Esimeste üheksa nädalate jooksul lootel on juba pea, süda, käed, jalad, vereringe, aju ja selgroog. Juba 18. nädalal on näha, kas sünnib poiss või tüdruk. Ema peab stressi vältima kuna ta on seotud lapsega ja tema seisund mõjutab last. Kui emal on stress siis lapsel tulevikus võivad olla probleemid arenguga. Ka stress võib olla enneaegse sünnituse põhjuseks. 6.- 11. nädalatel loode muutused on kõige suuremad. 3. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese arengut mõista?
· Sodium nitride- NaN · Coupling- liitekoht, ühendamine · Abnormality- ebanormaalsus · Covert- varjatud · Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine · cross bit-kivipuur · Absolute value- absoluutväärtus · Database-andmebaas · Abstain-hoiduma · dependable-usaldusvrne · accomplish -saavutama · Domestic- kodumaine · Accumulate- koguma · Epicure- epikuurlane · Acrimonious- vihane, kibestunud · Erupt- vallanduma · Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti ...
ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. · Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest. · Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni · Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaazi Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole. Aseta ühe labakäe tüvi rinnakorvile ja teine käsi esimese käeselja peale Suru 30 korda küünarliigesest sirgete käsivartega rindekerel
Asendamatu lihaskontraktsioonide teostumiseks. Puudus: Naatrium puudulikkus või hüponatreemia, on termin, kui keha elektrolüütide tasakaalu muutub ebastabiilseks. Soolapuudust esineb üldiselt harva, kuid seda on tuvastatud soolavabal dieedil olevatel taimetoitlastel, higistamise korral, oksendamise ja kõhulahtisuse puhul. Peamised ilmingud on apaatsus, väsimus ja söögiisu langus. Kesknärvisüsteemi nähud: peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvusehäire, krambid, kooma. Südame ja vereringe puhul: tahhükardia, hüpo- või hüpertensioon, sokk. Naatriumi vajakajäämisel on tunda pidevat kerget näljatunnet ja isu soolaste roogade järgi. Liigtarbimine: Kui naatriumi tarbida liiga palju, suureneb rakuvälise vedeliku kogus ning tekivad tursed. Kesknärvisüsteemi nähud: erutuvuse tõus, lastel kiljuv nutt; teadvusehäired, letargia, krambid, palavik. Liigne naatrium soodustab luude hõrenemist ja tõstab vererõhku. Keedusoola rohke
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1
Elustamine Inimestega juhtub õnnetusi kogu aeg. Nendest õnnetustest või haigustest on päris suur osakaal juhtumitel, kus kannatanut on võimalik aidata kasutades elustamise võtteid. Paraku on palju ka selliseid juhuseid, kus kaaskodanikud hädasolijat ei aita. Miks nad seda ei tee? Eks põhjuseid võib olla mitmeid, aga kindlasti üks suurim on elustamise baasvõtete mittetundmine või oskamine. (2) Elustamine (resuscitatio, resuscitation) tähendab vereringe ja/või hingamise taastamist. Hingamise katkemisele järgneb südameseiskus ja südameseiskusele järgneb hingamisseiskus. Hingamise ja vereringe stimuleerimist on vaja kindlustamaks kudede varustatust hapnikuga. (3) Kunstlik hingamine Enne hingamise kontrolli teostamist peame kannatanul hingamisteed vabastama. Selle all mõistetakse võõrkehade eemaldamist hingamisteedest. Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik ,,asjad", mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist
Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise loomaarstiteaduse professor. Harvey, W. (uusaeg, renessanss) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks). Helmanis, K. (uusaeg, Eesti, XIX, XX saj) võttis kasutusele malleiini hobustel. Hippokrates (antiikaeg, Vana-Kreeka) 430-370 eKr. Arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas
kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidid: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi
Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena hingame kiiremini ja sügavamalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Suureneb südame löögisagedus ja vereringe kannab rohkem hapnikku organismi laiali, süsihappegaasi organismist välja. 27. Milline on seos väsimuse ja hingamisrütmi vahel treeningul? Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 26. Millised on neerude peamised ülesanded organismides.
Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite.
· Mis seisundis on kannatanu (teadvusel, hingab, pulss, nähtavad vigastused) · Rahustada inimest ja soojendada · Kes helistab? 9. Nimeta jätkuva esmaabi võtted 5. Nimeta ajutrauma tunnused · Hingamise jälgimine kas, kuidas, naha värvus · Iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, · Vereringe jälgimine kas pulss on tuntav, kiire nägemis- ja tasakaaluhäired, krambid või aeglane, naha värv · Käitumishäired, agressiivsus · Teadvuse taseme muutused kaotab teadvuse, · Teadvushäired ei reageeri raputusele · Teadvuseta kannatanu puhul stabiilne · Verevalumid silmade ümber
Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi. Aastal 1808 eraldas esimest korda inglise keemik Sir Humphry Davy elektrolüüsi teel magneesiumi ühenditest. Hiljem avastas prantsuse keemik Antoine A. Bussy kuidas magneesiumi eraldada suurtes kogustes. Leiduvus Magneesiumi ei leidu looduses puhtalt, ainult ühenditena. Magneesium on vahevöös levikult kolmas element,...
rasvu. Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel nagu juba eespool mainitud. Nüüd püüab organism homöostaasi tagada ja hakkab intensiivistuma gaasivahetus, kudedesse viiakse nüüd rokem hapnikku ja eemaldadakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub, et eemaldada kehas tekkinud liigne soojus. Teine väga efektiivne meetod soojuse eemaldamiseks on higistamine. Glükogeeni varude taastamiseks on soovitav treeningu lõppedes midagi süüa. Pärast tennisetreeningut või tennisemängu ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub. Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja eemaldatakse organismi kogunenud piimhape.
Eestlased 200 aastat tagasi Karl Ernst von Baer oli koos oma koduõpetajaga varasest lapsepõlvest peale paljude eestlaste eluasemeid külastanud. Nüüd tuligi ta selle peale,et kirjutada väitekiri eestlaste endeemilistest haigustest.Ta lähtub Hippokratese õpetusest ,,See,kes arstiteaduse õige meetodiga läheneda tahab ,peab eeskätt aastaajad vaatluse alla võtma ja uurima,mis võim neist igaühel on" Karlil on juba eelteadmised maarahvaga kokkupuudetest.Ta annab eestlaste loomusele ja eluviisidele hävitava hinnangu nende toitumine oli ebatervislik ja eluviis kohutav. Edasi vaatleb Baer ilmastikku aastaaegade ja kreiside lõikes ja heidab rahvale ette pillavat majade kütmist. Baer sedastab ,et rahvas on väga lähedased soomlastega ja neid on 450 tuhat.Vaimse kultuuri poolest on eestlased vaesed ja enamike asjade kasutamises nõmedad. Eestlase taras elavad koos pererahvaga kanad,haned ja koerad ,sageli talvel ka lambad,kitsed ja põrssad.Talve...
Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid- veri ühes suunas- kojast vastsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid- veri liigub vastsakesest välja veresoontesse. - Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö · Töötab rütmiliselt a. Kodade kokkutümme b. Vatsakeste kokkutõmme c. Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme- südame löök · Töötab automaatselt kogu elu Vereringe ülesanded: · seob tervikuks kõik organismi osad · Kannab CO2 kudedest kopsudesse · Kannab O2 Liha riknemine Põhjustavad valed säilitmaise tingimused Mikroobid ei põhjusta seda. Liha orgadeptlised omadused (lõhn, värvus) Füüsikalised omadused ( niiskuse sisaldus jne ) KUIVAMINE põhjustavad: intensiivne õhuliikumise kiirus madal õhuniiskus aeg Tunnused: kuiv liha koorik pinna värvus on tume või pruun
Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil. Kui signaallained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaallained sihtkohta vereringe vahendusel. See on endokriine signaliseerimine. Tüüpilised signaalained rakkude omavahelises suhtlemises on kasvufaktorid, nende alla kuuluvad ka hormoonid, mis erituvad sisenõrenäärmetest verre ja levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Närvirakud on samuti tähtsad loomsete rakkude omavahelises suhtlemises. Närvirakkde signaalidel põhinevad näiteks lihasrakkude kokkutõmbed, aistingud ja mälu.
funktsioonid ja stimuleeruvad vereloome- ja ainevahetusprotsessid. Näidustused: aneemia (kehvveresus), seedetrakti haigused, neeruhaigused, liikumis-tugiaparaadi haigused. 3. Vibroteraapia madala voolusagedusega vibratsiooni ravitoime seisneb retseptorite mehaanilises ärritamises ning kudede perioodilises ahenemises ja laienemises. Vibratsiooni toimel paraneb kesknärvisüsteemi üldine seisund, kudede toonus, vereringe ja ainevahetus. Näidustused: psühhoos, neuroos, stress, depressioon, veresoonte lupjumine, seedetrakti haigused. 4. Ultraheli kõrgsagedusega mehaaniliste võngete kasutamine ravi eesmärgil, mille toimel laieneb veresoonkond, paraneb vereringe ja ärrituvad närvisüsteemid. Näidustused: emaka ja munasarja põletik, kõrva, kurgu ja silmahaigused, bronhiaalastma, reumatoidartriit (krooniline liigesepõletik), lastetus ja impotentsus. 5
Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad suurema läbimõõduga veenideks, need omakorda alumiseks ja
kopsutüveklapp. Aordi algusosast algavad kaks südant toitvat pärgarterit. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast e. müokardist, mis on väljastpoolt kaetud epikardiga ning seestpoolt endokardiga. Kodade ja vatsakeste müokard on omavahel seotud vaid sidekoega ning lihaseline side puudub v.a. atrioventrikulaarkimp, mis kuulub südame erutusjuhtesüsteemi. Süda on analoogselt kopsudele sopistunud serooskestalisse kotti, mida nim südamepaunaks e. perikardiks. 44. Suur ja väike vereringe Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub veri hapnikuga ning suure vereringe kapillaaristiku kaudu toimub kogu organismi varustamine hapniku ja toitainetega ning ka lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis jagunedes kaheks kopsuarteriks suunduvad vastavalt paremasse ja vasakusse kopsu. Kopsualveoolides hapnikuga rikastunud e. arteriaalne veri kantakse tagasi 5-8
nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine: munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad jagunevad rohutirtsudeks (1-2 cm, taimetoiduline), ritsikateks (suuremad kui rohutirts,
Uimastid Uimastid jagunevad: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid TUBAKAS Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkohol Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus ja raskus on seotud näiteks vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. Energiajoogid Peale narkootikumide, tubaka ja alkoholi võivad võimaliku sõltuvuse tekitajateks olla ka lai...
blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
