Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 115. Südame erutusjuhtesüsteem - JOONIS! Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis väljuvad kopsuvärati kaudu suubub arteriaalne veri vasakusse kotta. 118. 127. JOONIS! 128
6. Millised protsessid toimuvad inimeses positiivse tagasiside meetodil? Kirjelda neid. Milles seisneb sealjuures positiivne tagasiside? Positiivse tagasiside meetod: kui organismis toimub kõrvalekalle, siis seda tugevdatakse, et see lõppeks, toimuks kiiresti, nt oksendamine (uus okserefleks on järgmise alguseks), vere hüübimine, sünnitamine. 7. Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet. Ärritav info regulatsioon surutakse alla. Nt hingamise ja vereringe regulatsioon. 8. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Vere CO2 sisaldus tõuseb pH väheneb info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis
ampulli ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 25. Süda ( suur ja väike vereringe, kaks koda, kaks vatsakest, klapid) Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid
ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum)
Eriti tähtis on liikumine lastele, et kasvueas kujuneks normaalne luustik ja lihastik. http://www.sisustusweb.ee/article/325/47/ Vereringeelundkond Vereringe ühendab kõiki kehaosasid. Veri, veresooned ja süda koos moodustavad vereringeelundkonna. Vere paneb soontes voolama süda, mis töötab kogu inimese elu. Vereringe ülesanne on pideva ainevahetuse võimaldamine. Veri kannab laiali hormoone, antikehi, hapnikku ja toitaineid. Samuti toob kudedest ära ainevahetusel tekkivad jääkained. Veri seob organismi tervikuks ühendades kõiki kehaosi ja ühtlustades kehatemperatuuri. Südame ehitus. Süda on lihaseline elund ja asub meie rindkeres vasakul pool rinnakorvis
· Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikulised
114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse
Südame enda verevarustus- pärgvereringe Sulgeb vaagna altpoolt. Asub vaagna alumises osas ja moodustab vaagna põhja. Südamenärvid Arterite sein koosneb kolmest kestast, sise-, vahe- ja väliskestast. Veeni sisekest moodustab klappe, mis Suur vereringe, selle algus, lõpp, on avatud verevoolu suunas. ülesanne Kapillaaride sein on ühekihiline 2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal Aordikaar, vasak kopsuarter, Väike vereringe vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake, parem vatsake,
1) tõsta kehatemperatuuri – külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad. Sportliku tulemuse tagamiseks on vajalik kehatemperatuuri teatav tõus, sest aktiveeruvad fermentsüsteemid nõuavad normaalseks kehatemperatuuriks umbes 38,5 kraadi.Teadusuuringutes on leitud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevahetust 13%. Kehatemperatuuri tõstmiseks on omakorda vajalik südame- vereringe töö intensiivistumine, mille tagab suure hulga lihaste töösse rakendamine. Lihaste verevarustus võib suureneda kuni kuus korda. Samaaegselt intensiivistub ka hingamine, kehatemperatuuri tõus omakorda parandab närvisüsteemi talitlust. Kehatemperatuuri tõus 38-40 kraadini tagab ka kollageenkiudude elastsuse japlastilisuse suurenemise ning valmistab sellega ette tugiliigutusaparaadi järgnevakslihastööks
lõigustusrakk) Pluripotentne tüvirakk Võib areneda mistahes rakutüübiks Ei arene organismiks Pärineb embrüoblastist Multipotentne tüvirakk Võib areneda teatud kudede rakkudeks Saab võtta nabaväädiverest Vähiravi Üritatakse ravida neuraalsete tüvirakkudega Usutakse, et efektiivne ravimisviis on pärssida vähkkasvaja tüvirakke Hammaste kasvatamine Õnnestus aastal 2004 Inglismaal, kus katsealuseks oli hiir Inimese hammas peaks kasvama kaks kuud. Ühineb lõualuuga ja tekib vereringe ning ühendused närvidega Vastuolud Embrüo sureb tüvirakkude võtmisel Embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine pole nii arenenud, kui täiskasvanu tüvirakkude kasutus
Cephalochordata ehk süstikkalad Süstemaatiline kuuluvus Kuuluvad keelikloomade alamhõimkonda (Subphy. Cephalochordata) Üks klass Leptocardii ja kaks hõimkonda Asymmetronidae (poolsüstikkalalaadsed) ja Asymmetronidae (süstikkalalised) Kahe hõimkonna peale on kokku umbes 25 liiki loomi Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned ...
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
- psüühiline erutus ( 37,2- 37,4 C ) - hormonaalse süsteemi häired ( näit.kilpnäärme probl. ) - immuunsüsteemi häired, (lastel ka pärast vaktsineerimist ) - valkude lagunemise tagajärjel ( ülitugev pingutus, esimene tugev päevitus jm.) Jaotatakse: Madal palavik- 37- 37,5 C Mõõdukas - kuni 39 C Kõrge - üle 39 C · Temperatuuri tõusmise korral toimib organism nii nagu külma ilma korral, ehk nahk muutub vereringe vähenemise tõttu kahvatuks, patsient hakkab külmetama ja värisema ning siis tuleks ta katta soojalt. · Palaviku alanemise faasis on tarvis soojuskadu suurendada ja patsiendil on palav ning ta higistab. Viiruse poolt põhjustatavate haiguste puhul tõuseb palavik äkki kuni 39,5 C ja alaneb 3-4 päeva pärast !!! · ületab 40 ilmnevad ajutegevuse häired, millega kaasneb sonimine nii kõrgeks ei tohi lasta palavikul tõusta.
Peamiselt põhjustab närimistubakas nikotiinisõltuvust, nagu ka suitsetamine. See seob tarvitaja tubakaga ja vaid üksikud võivad püsida juhutarvitajatena. Närimistubaka proovija ei tea ette, kas satub tugevasse sõltuvusse või kuulub ta sellesse vähemusse, kes pääseb vähe kergemini. Sõltuvusse kuulub tolerantne kasv: tarvitaja vajab üha suuremaid annuseid. (Altosaar, T. (2004). Närimistubakas. Hammas, 3 2004, 23, 24). Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tagajärjeks on igemepõletik.(Tervise Arengu Instituut. (2010). Suitsuvabad tubakatooted. [Brosüür]. Närimistubaka kasutamisega kaasneb risk haigestuda vähki, nimelt on tõestatud närimistubaka neelu-, kurgu-, söögitoru-, eesnäärme- ja kuseteede vähi riski tõstev toime. Paljude kliiniliste uuringute käigus on näidatud suulimaskesta vähieelsete seisundite seost närimistubaka kasutamisega. Inimese
Flag question Küsimuse tekst Mitu tundi kestab maksimaalselt püsiva töövõimega töötamine? (Numbriline vastus) Answer: 2 Tagasiside The correct answer is: 3. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tervislikke häireid kutsub esile ebamugav tööasend? Vali üks või enam: a. Lihaste ülekoormus b. Venitused, rebestused c. Liigeste vigastused d. Häiritud normaalne vereringe Tagasiside Õige vastus on: Häiritud normaalne vereringe, Lihaste ülekoormus, Venitused, rebestused, Liigeste vigastused. Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised nõuded on arvuti kasutamisel? Vali üks või enam: a. psüühilised b. ergonoomilised c. füüsilised d. hügieenilised Tagasiside Õige vastus on: hügieenilised, ergonoomilised, psüühilised. Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00
PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas Üks esimestest liblikatest varakevadel Talvituvad valmikutena Isased sidrunkollased Emased rohekaskollased Röövik toitub paakspuul ja türnpuul
Bioloogia teadus, mis uurib elu. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohasel järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ü...
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3
Maigrit Ani Värvi tooni kirjeldus Punane Referaat Juhendaja: Ene Parmas Pärnu 2016 Punane sümboleerib Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed (hex #800080) riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis – purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane on eluenergia. Stimuleeriv ja erutavvärv, mis suurendab inimestes kirgi. Punane soojendab ja aktiviseerib,
köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjustuda võivad ka munasarjad. Nahk Nahavärv sageli kahvatu või erilise punetusega. Naha värvus sõltub naha vereringest. Suitsetaja nahk muutub rutem elutuks, hakkitooniliseks, naha elastsus väheneb. Kortsud vananeb 2x kiiremini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www
paaril on suured sõrad enesekaitseks ja saagi haaramiseks. Pearindmik Tagakeha Uim Toituvad vetikatest ja väikestest loomadest, võivad süüa ka surnud loomi Lahksugulised; viljastamine on kehaväline; emasloomad kannavad viljastatud mune ja noori vähke tagakeha all Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel) Vereringe on avatud Tagakehal on ujujalad Toidu peenestavad lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega Vähkide tähtsus Lüli toiduahelates Toiduks inimesele Kasutatakse ka akvaariumikalade toiduna Tõruvähid rikuvad laevu ja veealuseid ehitisi Näited Tõruvähid Jõevähk Erakvähk Videod http://www.youtube.com/watch?v=WAgNXF eGxQw http://www.youtube.com/watch?v=EUY9ugp 3RPQ http://www.youtube
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom
KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub.
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud...
Selgrootute loomade tunnused Lihastik Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust...
- vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine.
peegelduvast kehast. Seda silmas pidades on kehaorganite seisukorda kõige lihtsam hinnata horisontaalsete jaotuste alusel. [1] (vt. lisa 3) Eespool kirjeldatud osad on selgesti nähtavad ka jalalaba struktuuris: · pea- ja kaelapiirkond = varbad · rindkerepiirkond = jalapäkk · kõhupiirkond = võlv · vaagnapiirkond = kand · paljunemispiirkond = pahkluu · selgroog = mediaalne jalalaba · väline keha = lateraalne (külgmine) jalalaba · vereringe ja rinnad = dorsaalne (selgmine) jalalaba [1] Ravimeetodid Kui lähete ravile, vestleb refleksoloog kõigepealt teiega põhjalikult. Siis võtate kingad ja sokid jalast ning lõdvestute, refleksoloog aga hakkab teie jalalaba peal (või vajadusel käel) tööle, leides üles probleemsed piirkonnad. Refleksoloogid kasutavad kerge surve avaldamiseks oma pöidlaid ja sõrmi. Iga patsiendi jaoks on teraapia rakendus ja mõju ainulaadne. [2]
hakkavad moodustuma luud. Peamised organid (süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad beebi esimesed punaverelibled. Lootel on veel ,,saba 8 raseduse nädal: Loode on ligi 3 sentimeetrit pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid (kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe. Moodustuvad sõrmed ja varbad, käed on pikemaks kasvanud, silmi katavad silmalaud, arenenud on õlad ja põlved, moodustub sisekõrv (tasakaalukeskus). 9 raseduse nädal: Loode on ligi 4 sentimeetrit pikk. Jäsemed on arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad. Pea moodustab ligi poole loote kogu suurusest. Närvide ühendused saavad alguse peaajust. Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed on paremini eristatavad
Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri voolab kõrgema rõhu all olevast soonest sinna, kus rõhk on madalam. Lk 3 Sissejuhatus füüsilisse treeningusse Igasugune kehaline pingutus : Talvine suusasõit, aeroobika või treeningud jõusaalis on efektiivne vaid siis, kui meie jõuvarud on treeninguks taastunud.
*mõtleme:aju töötleb infot, eristab olulisi signaale ebaolulisest *tagada püsiv kehatemperatuur Energiat saadakse toidu lagundamisel. Kui toitu süüakse rohkem, säilitatakse liigsed toiduained rasvana. Kui saab vähem energiat, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel valke(leidub lihastes) Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena-metaboolne energiakadu. Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide
vähendada suhtlemise tõhusust juba aistingute moonutatuse tõttu. Lakkavad ajurakud funktsioneerimast ja põhjustavad unustamist ja meeltesegadust. Põdurus võib mõjutada keha asendit, kehakeelt ja zeeste. (Roper jt,1999:106) HINGAMINE Vanaduse lähenedes on organismi kõige olulisemad muutused südame vereringe ja hingamissüsteemis, samuti tugi liikumisaparaadis. Järgnevalt muutused südame vereringes ja hingamissüsteemi ehituses ja talitluses. Suureneb südame kaal, lihasrakkudes ladestub pruunikas pigment. Südamelihases lisanduvad väikesed sidekoelised kolded. Sidekude ja rasvkude ladestub enam lihaslingudes. Sidekoelised muutused südameklappides
naha atroofia (haavandid) · Rasvdüstroofia · Sidekoestumine Üldine äge harva, näit. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkuse korral Üldine krooniline kroonilise südamepuudulikkuse korral. (südamepuudulikkusega haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit.
Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mduka toimetugevusega tiasiid- diureetikumid viivad välja 5 -10% Na-ioonist. Nrgatoimelised K-säästvad diureetikumid diureetikumid viivad välja umbes 5% Na-ioonist. Diureetikumide näidustused aluseks vttes nende toime aktiivsust on järgmised. Mdukalt toimivad keskmise mjuajaga on kasutusel hüpertoonia ravil, kui ei ole tegemist neerupuudulikkusega. Ka sobivad need kroonilise vereringe puudulikkuse, glaukoomi ja suhkruta diabeedi korral. Vimsad, kuid lühikese vi ka keskmise toimekestvusega diureetikumid on kasutusel hüpertoonia korral, kui kaasneb neerupäsmakestes filtratsiooni vähenemine. Ka tugevate tursetega kulgeva kroonilise südame- ja vereringe puudulikkuse korral, aju- ja kopsutursete ning mürgituste puhul kasutatakse nn. vimsaid diureetikume. Kaaliumi säästvad diureetikumid kui suhteliselt nrgatoimelised on kasutusel
(pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm) Mäluhäireid võivad tekitada: peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia) Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia): See võib tekkida palaviku ajal. Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia): See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. · Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused:
Suurte arterite läbimõõt südame juures on umbes 2,5-3,5 cm, vähenedes kaugemas otsas umbes mm-ni. Mitmekihilise ehitusega arteri seina kaudu soones oleva vere ja ümbritsevate kudedega ainevahetust ei toimu. Arterite peamine ülesanne on osa verevoolule antud liikumisenergiast salvestada arteri seinte elastsusesse (venitakse välja) ning teisalt võimalikult väikese energiakaoga (suur läbimõõt) suunata veri järgmisesse vereringe osasse. Lisaks on arterite ülesandeks pumbata verd südamelihasesse (müokardi). Arterioolid. Pärast artereid liigub südamest väljutatud veri arterioolidesse. Arterioole võib vaadelda kui imepisikesi ventiile, mis avades ja sulgudes reguleerivad verevoolu erinevatesse kudedesse. Sarnaselt arteritega on arterioolide seintes silelihakiud, mis alluvad närvisüsteemi ja hormoonide kontrollile. Arterioole avades ja silgedes
Vereringes vabaneneud renniini abil toimub maksa toodetud valgu lõhustumine, moodustub angiotensiin (angiotensiin II), mis suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.(3) Angiotensiin II tekitab ka janu, mis suurendab organismi vedeliku hulka. Angiotensiin II on üks tugevaimatest vererõhku tõstvatest ainetest. Renniini eritades suudavad neerud kogu organismis tõsta vererõhku, eelkõige siis kui neerudes on hapnikuvaegus, nt kui vereringe on häirunud veresoonkonnahaiguse tõttu. (1) Angiotensiini toimel suureneb ka aldosterooni produktsioon, mis suurendab Na+-ioonide resorptsiooni nefroni distaalses osas ja naatriumi väljutamine organismist väheneb. See diureesi mõjutav süsteem on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem. Südamekoja lihasrakud eritavad kodade venimise korral vereringesse atriaalset natrireetilist peptiidi (ANP)-atriopeptiidi, mis suurendab naatriumioonide ja vee eritumist
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI , VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEKOGU PÕHJA JA ARENEVAD TÄISKASVANUD KARBIKS . KARBID HINGAVAD LÕPUSTEGA
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb ...
iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne ► Keha liigutamine ► Siseelundite töö ► Annavad kehale kuju ► Toodavad kehasoojust ► Kaitsevad siseeelundeid Lihaskiudude erinevus ► Lihaskiud erinevad kokkutõmbe kiiruse poolest. ► ilmneb suuri
tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks. Etanooli tarbimisel muutub see organismis etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. Etanool mõjutab inimese närvisüsteemi, ning see imendub ka meie verre. Inimestel on maos alkoholi-dehüdrogenaas, mis oksüdeerib etanooli. Kui meie organismil puuduks võime etanooli oksüdeerida, siis oleks alkohol
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja si...
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,...
LÜMFIMASSAAZ MIS SEE VEEL ON? Mul pole mingit lümfi, mida sa masseerid?! Ikka on, meil kõigil on. Lümfivedelik on vereringe ja kudede toimimisel eralduv vedelik meie kehas. Normaalselt toimivas terves organismis seda ei tunnegi. Kui juhtub trauma või esineb muu takistus (liiga tugev soki kumm), siis tekib turse. See ongi naha alla kudedesse kogunenud vedelik, mis ei saa liikuda oma teed mööda lümfisüsteemist tagasi vereringesse. Sellistel juhtudel aitab LÜMFIMASSAAZ. Lümfimassaazi eesmärgiks on stimuleerida kergete suunavate võtetega lümfivedeliku voolu
100 m2. Alveoolidevahelises sidekoes on arvukalt makrofaage, mis võivad tungida alveoolide valendikku ja täita siin oma fagotsütoosi funktsiooni. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid, bronhioolid, lümfisooned ja rohkesti elastseid kiude sisaldavat sidekude. Õhusisalduse tõttu on kopsu erikaal alla ühe ( 0,34 ), mistõttu jäävad kopsukoe tükid vee pinnale ujuma. Loote kopsud ei sisalda õhku ja vajuvad põhja. Kopsudel on 2 vereringe süsteemi: Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe),
vähi, samuti südame isheemiatõve tekkeks. PALJUD MEHED EI KANNATA SUITSETAVAID NAISI Suitsetaja potentsiaal langeb Mis on potentsiaal? Mehe impotentsusel, sugulisel võimetusel, on mitmeid põhjusi. Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja see sama. Impotentsuse kõige tavalisemaks vormiks on peenise ehk suguti mitteküllaldaselt jäigastumine suguühte ajal. Sageli nimetatakse seda ka erektsioonivõimetuseks, mida määratletakse mitmeti. Erektsioon tekib vereringe ning perifeerse ja kesknärvisüsteemi ühise tegevuse tulemusena. Arteriaalne veri voolab suguti paisuvatesse kudedesse väikseid veresooni mööda. Arteriaalse verevoolu suurenemine tekitab erektsiooni. Verevool on ligikaudu seitse korda suurem normaalsest. Tubakas ja impotentsus Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt. Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
Teod Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel...
peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e. vereringe Koosneb :süda, veresoned, Osaleb termoregulatsioonis, veri. Süda koosneb Hapniku transportkehas, südamelihaskoest. erinevate ainete transport kehas, verevalgelibled osalevad kaitses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
