Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vereringe" - 501 õppematerjali

vereringe ehk tsirkulatsioon (circulatio) on organismi trantspordifunktsioon, mis tagab kudede totainetega varustamisega seedetraktist (hapnik, glükoos, rasvhapped, vitamiinid, mineraalained) ja jääkainete eemaldamisega kopsudesse, neerudesse (CO2, kusihape, kreatiniin, anorgaanilised jääkained), toimetab hormone jt bioaktiivseid aineid nenede toimekohtadesse. Vere vahendusel jaguneb organismis ka ainevahetuses tekkinud soojus ja happelisuse erinevus.
vereringe

Kasutaja: vereringe

Faile: 0
thumbnail
9
docx

Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne emakas tasakaal 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöostaas on organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (energiabilanss, hingamine, vereringe , eritamine, termoregulatsioon) Organism püüab säilitada temperatuuri, gaaside hulk, pH, veresuhkurt, jääkainete taset, vee hulka. 18. Millised on inimese energiabilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilansi valem: E = A+K+M+V+U+T E - toidu ja joogiga saadav energia A - ainevahetus K - kasv M - soojuskiirgusena eralduv energia V - väljaheide U - uriin...

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vereringe, immuunsus ja hingamiselundkond

Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG ­ elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid ­ Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG ­ elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid ­ Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja...

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

SUITSETAMINE

Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine. Neist vähemalt 60 on tõestatud vähitekitajad ELUNDID, MIDA SUITSETAMINE KAHJUSTAB 1. SÜDA JA VERERINGE : Pulss kiireneb ja vererõhk suureneb Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust, peavalu. Ahenenud veresooni Suureneb südamelihase infarkti oht 2. HINGAMISTEED JA KOPSUD: Põhjustab hingamisteede ärritust, köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikke. Kopsuvähki Õhupuudus, aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. NORMAALNE KOPS KOPSUVÄ KOPSUEMFÜSEEM e KOPSUPUHITU 3. SEEDEORGANID: Põhjustab mao talitusehäireid Kõhulahtisust...

Inimese õpetus
23 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Koronaarvereringe Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige. Funktsioon Südame enda verevarustus 12. Suur vereringe Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega). 13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta. 14. Väike vereringe Funktsioon Gaasivahetus ­ verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks...

Õendus
194 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused - Vereringeelundkond

Väikesevereringe liikumine: südame parem vatsake→kopsuarterid→kopsukapillaarid→ →kopsuveenid→südame vasak koda 8. Missuguseks muutub veri v vr, põhjenda? V vr vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. 9. Missuguseks muutub veri s vr, põhjenda? S vr muutub veri tumepunaseks. 10. Vere ülesanded: organismis aineid transportida; temperatuuri ühtlustada; kaitsta organismi; siduv kude. 11. Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet. * seob tervikuks kõik organismi osad * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri * kannab CO2 kudedest kopsudesse * kannab O2 kopsudest kudedesse 12. milline elund on organismi füüsilise töö ajal kõige vähem varustatud verega? Lihased on organismi füüsilise töö ajal kõige vähem varustatud verega. 13. Kuidas muutub südamelihase verevarustus füüsilise töö ajal võrreldes puhkeseisundiga?...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
17
docx

KALAD - zooloogia referaat

9 Skelett.........................................................................................................9 Närvisüsteem............................................................................................10 Hingamiselundkond.................................................................................10 Vereringe ..................................................................................................11 Ujupõis.....................................................................................................11 Sigimine...............................................................................................................12 Toitumine.............................................................................................................12...

Eesti kalad
5 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Bioloogia tasemetöö kordamismaterjalid 7. klassile

  Kärt Kaasik­Aaslav  7.B    Rühm  Iseloomulikud tunnused  Kalad  ● Kohastunud eluks vees  ● Voolujooneline keha  ● Keha katavad limaga kaetud soomused  ● Liikumiseks uimed  ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks  ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku  ● Kaheosaline süda, üks vereringe  ● Kõigusoojased  ● Kehaväline viljastumine  ● Koevad vette  ● Moondega areng  ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süda ja veri

6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga 8) Arteri, kapillaari, veeni ülesanded Veenid juhivad verd organitest südamesse. Kapillaarid juhuvad verd organites rakkudeni. Arterid viivad verd südametest organitesse. 9) Mis on vererõhk? See kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Anatoomia arvestus II

Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter...

Anatoomia
70 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Veri

VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse ­ pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega ­ õhukesed. VERERÕHK ­ rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale ­ sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud ­ punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) ­ võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) ­ vere hüübimine. hemoglobiin ­ transpordib hapnikku. ...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

William Harvey

William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent ­ 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad"...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Inimene

E- energia; V- väljaheide; U- uriin; K- kasv; A- ainevahetus; M- metaboolne; T- töö energiakadu. Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui oleme aktiivsed siis lisandub ka T. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele. Hingamise ja vereringe Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Inimene, kui tervik organism - mõisted

Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia KT Lülijalgsed

2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe , närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel....

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge

VERERINGE REGULATSIOON ­ HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS. KUI VERES ON SÜSIHAPPEGAASI JA PIIMHAPPE HULK SUUR, HAKKAB PH LANGEMA. SEEJÄREL NÄRVIRETSEPTORID SAADAVAD IMPULSI HINGAMISKESKUSSE, MILLE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD KOPSUD INTENSIIVSEMALT TÖÖLE, NING SÜDAME TÖÖD REGULEERIVASSE KESKUSESSE, MILLE TÕTTU SÜDAME LÖÖGISAGEDUS SUURENEB JA VERERINGE MUUTUB INTENSIIVSEMAKS. HAPNIKKU KANTAKSE ROHKEM EDASI NING SÜSIHAPPEGAAS VIIAKSE VEREST VÄLJA, MISTÕTTU HINGAMINE STABILISEERUB. SÜDAME TÖÖD MÕJUTAVAD VERE GAASIDE SISALDUS, ADRENALIIN , JÄSEMETE LIIGUTAMINE JA VERERÕHK. VERESUHKRU SISALDUS JA REGULATSIOON ­ KÕIGE SUUREM ENERGIAALLIKAS ON GLÜKOOS. KUI VERESUHRKU SISALDUS ON MADAL, AKTIVEERUVAD PANKREASES ALFA-RAKUD NING NEED HAKKAVAD SÜNTEESIMA GLÜKAGOONI...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed),...

Füsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Anatoomia eksam

Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna...

Meditsiin
142 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017.

ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP resünteesimehhanismid (anaeroobsed ja aeroobne), nende kestvus, efektiivsus, sünteesikoht rakus, puudused, milliste spordialade puhul kõige olulisemad? 8. Südame- ja veresoonkonna ehitus ja funktsioonid. Arteriaalse ja venoosse vereringe veresooned, mida, kust ja kuhu transpordivad? Südame neli osa ja vere liikumise suund? Suur ja väike vereringe (kust algab, kuhu liigub, kus lõpeb, millist verd transpordib)? 9. Mis on kolmas pumbasüsteem? Kuidas on selle häired seotud südamehaigustega? 10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11...

Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun