Põletik Põletik on organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Põletiku ülesanneteks on kahjustava teguri isoleerimine ja kahjustunud kudede taastamine või asendamine. Põletiku lokaalseteks sümptomiteks on punetus, kuumus, turse, valu ja funktsioonihäire. Põletik algab alteratsiooniga ehk koekahjustusega. Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid. Koekahjustusele järgneb eksudatsioon ehk veresoontega seotud muutused, milleks on põletikuline arteriaalne hüpereemia ehk väikesed veresooned laienevad ja täituvad üleliia verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja...
Türoksiin- kilpnäärme hormoon, mõjutab rahulolekus. K-ioonid- mõjutavad uitnärviga sarnaselt (rahustavad ja pidurdavad südame talitlust) (rosin ja mesi sisaldavad palju kaaliumi) Ca-ioonid- mõjutavad sümpaatiliste närvidega sarnaselt (kiirendavad-tudevdavad südame talitlust) Veri ja vereringe 1. Organismi sisekeskkond Organismi sisekeskkonna moodustavad selle intra- ja ekstratsellulaarne ruum. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse vereplasma näitajate ja kehatemperatuuri järgi. Organismi sisekeskkond peab säilitama kudede ja rakkude stabiilsuse ja sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri moodustab inimese kehamassist 6- 8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.
kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud Rakuvaheaineks on vereplasma , mis koosneb mitmesugustest vees lahustunud keemilistest elementidest. Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad
tekkinud kaasasündinud või foolhappe ja mille puhul tekib kontrollimatu haigus, mis tekib rauapuuduse tõttu omandatud haiguste B12vitamiini palju valgeliblesid proliferatsioon vereplasma organismis tagajärjel tekkiv puudusest ehk leukotsüüte hüübimistegurite punaliblede organismis vaeguse tõttu enneaegsest lagunemisest
· Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos - Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on vedel sidekude
võime kahjutuks muuta haigusetekitajaid. Vere hüübimisvõime kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. Vere kui puhversüsteemi abil säilitab organism ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseluiste ainete neutraalse reaktsiooni ja vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust. Inimese kehamassist moodustab veri 6-8 %, mis on täiskasvanul u 4-5 liitrit verd, millest vereplasma 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Vereplasma koostises on 90-91% vett, 6,5- 8%valku ja u 2 % madalamolekulaarseid aineid. Palsma on selgelt kollaka värvusega, mis peegeldab organismi sisekeskkonna seisundit: vere suhteline tihedus võrreldes veega on 1,025-1,029 ja suhteline viskoossus võrreldes veega 1,9-2,6; osmootne rõhk 768-819 kPa(7,6- 8,1 atm)Vereplasma on leeliselise reaktsiooniga, pH 7,35-7,4, Vereplasma osmolaarsus on ~300 mosm/l, Kogu vere viskoossus u.5*suurem kui veel. Vereplasma koostis ja füüsikalis-
Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l Toit 1l Naha kaudu (higistamine, perspiratsioon) 0,7l Ainevahetus 0,3l Hingamisteed 0,5l
mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse soki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab sokiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. Eriti intensiivselt väljub plasma põletuse piirkonnas rakkudevahelisse ruumi ja läbi põletuspinna organismist välja. Juba poole tunni möödumisel alates põletuse momendist rakkudevahelise vedeliku hulk kahekordistub. Põletuse piirkonnas tekivad turse ja villid. Esimese 6-12 tunni jooksul vedelik verre tagasi peaaegu ei imendu. Pärast seda algab järjest
2) Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse, kopsudest minnes rikastub veri hapnikuga ja kehasse minnes kannab veri hapniku laiali. 3) Kogu süda lõtvub, et see saaks puhata. 4. Selgita kuidas osaleb vereringe kehatemperatuuri ühtlustamises. Siseorganite temepratuur on mõnevõrra kõrgem, keha pinna temperatuur aga mõnevõrra madalam. Veri ringleb kehas pidevalt ning temperatuur ühtlustub. 5. Milliseid üleandeid täidab inimese vereplasma? Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt? Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrisokk.
Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism Piimavalk moodustub vereplasma globuliinist ja vabadest aminohapetest Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima.
osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide vahendusel toimub pärilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad. Valkude lõhustamisel vabanevat lämmastikuvaba jääki kasutatakse ära energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hüübimist. Ainevahetus: Seedetraktis lõhustakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapetkes, mis imenduvad peensoolest verre
süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ja vereliistakutest. Punalibled e erütrotsüüdid transpordivad hapniku, tekivad punases luuüdis, tuumata rakud. Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone. Immuunsusüsteem Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat.
Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid Pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel Valgud omavad mõningast tähtsust ka energiaallikana Lämmastikubilanss iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) 3. Valguvajadus, valgu füsioloogiline miinimum
(ensüümid katalüüsivad reaktsioone, antikehad kaitsevad organismi jne.). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valgud on ühendid, mida iseloomustab: · Kõrgmolekulaarsus; · Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; · Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) · Ahela lineaarsus; · Bioloogiline aktiivsus; · N sisaldus. Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat
uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soost, vanusest, tervislikust seisundist. Maks ja ainevahetus Toidus peab olema piisavalt valke, kuna keha ei suuda tootaasendamatuid aminohappeid, toiduga tuleb neid süüa, lihased ja immuunsussüsteem jäävad nõrgaks. Valgud on seotud ainevahetuse ja maksaga- vere koostise ja puhastamise eest, kontrollib mürke ja suhkrutaset.Maks toodab sappi, mõningaid hormoone ja vereplasma proteiine, kolestorooli. Ladestab A ja B12 vitamiini ja glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud?
kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad veresooned, seinad paksud ja elastsed, mitmekihilised, veri liigub südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini kui veenides, veri liigub südamest kudedesse, vererõhk on kõrgeim
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.
5. Iseloomusta omal valikul üht elundkonda, mis moodustavad, tähtsus jms. Vereringeelundkond moodustavad süda, arterid, veenid, kapillaarid. Ülesandeks on 02, CO2, toitainete ja jääkainete transport organismis. MÕISTED: Rakendusteadused loodusteaduste abil saadud teadmiste praktiline kasutamine. Nt bioonika. Antikeha erilise koostisega valk, mis tekib vastusena kõõrkehale (antigeen), mis on organismi sattunud. Antikehasid sünteesivad vereplasma rakud. Kloonimine rakkude või DNA osade või tervete organismide geneetiliselt identsete järglaste saamine. Rakuteraapia ravimeetod, mis hävinud rakkude või organite elutegevuse teostamiseks kasutab tüvirakkude siirdamist. Transgeensed organismid sellised organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglastele edasi kanduvad. GMO geneetiliselt muundatud organism.
Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsdesside tulemusena: I. denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks. See võib toimuda Mehaanilisel teel i. Kõrge temperatuuriga ii. Keemilisel teel iii
*) Veenid (juhivad verd kudedest südamesse; seinad pehmed, õhukesed ja mitmekihilised, õhem lihaskiht) Vereringe: *) Suur vereringe (vere liikumine vasakust südame vatsakesest, mis läbib kõiki elundeid ja liigub tagasi paremasse südame kotta, kus muutub hapnikuvaeseks vereks). *) Väike vereringe (vere liikumine paremest südame vatsakesest, mis läbib kopse ja läheb tagasi südame vasakusse kotta, kus muutub hapnikurikkaks vereks). Vere koostis: *) Vereplasma (55%) lahustuvad mitmed ühendid ja kannab organismis laiali toitaineid. *) Vererakud (45%) Vererakud (punane, valge, vereliistakud): *) Värvus 1) punane 2) värvitu 3) värvitu *) Kuju 1) kettakujuline 2) amööbjas 3) korrapäratu *) Liikumine 1) ei liigu 2) amööbi sarnaselt 3) ei liigu *) Ülesanne 1) hapniku transportimine 2) võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega 3) osalevad vere hüübimises
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis ol...
Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.S...
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna ki...
pidurdades või aktiveerides. Hormoonid liiguvad vere vahendusel kõikjale organismis. Hormoonide kogus väike ja toime aeglasem kui närvisüsteemil. Negatiivne tagasiside- retseptorrakkude ja meeleelundite kaudu kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks. 7) Mis on punalibled, valgelibled ja vereliistakud, vereplasma? Punalibled- Väikesed, lühiealised ja kaksiknõgusad. Neil puudub tuum, mitokondrid jt organellid. Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride. Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid
Lipiidide põhieesmärgid inimkehas Metaboolse energia suurim produktsioon ( 25-30% toitelisest energiast) Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Ketokehade süntees ja lõhustamine Lipiidi-sarnaste biomolekulide süntees Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisa...
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arteri...
veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega organismi sisekeskkonna konstantsust e. Homöostaasi põhimõttel vajalik sisse, ebavajalik välja. Neerus ei tegutse kõik nefronid korraga. Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon. DENATURATSIOON-valgu kõrgemat(II, III, IV) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Kõrge temperatuur, happeline keskkond, mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine,
kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere toomine südamesse · Kapillaarid on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Lümfisüsteem · Lümfiks nimetatakse lümfisoontesse imendunud koevedelikku. Viimane tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Koevedeliku vahendusel saavad rakud toitu ja hapnikku. Veresoonkonnahaigu sed · Südame-veresoonkonna haigused kahjustavad südant ja selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu, pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
Hemoglobiini hapniku küllasust näitab: a) oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni b) hemoglobiini sisaldust grammides 1 liitris veres c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres. Vereplasma valkude ülesanneteks on (2p): a) hemoglobiini trantsport b) osalemine organismi happe-leelistasakaalu säilitamisel c) tagada vereplasma viskoossus Vali õige(d) vastus(ed) ja täida lüngad. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on: a) B-lünfotssüüdid b) T-lünfotsüüdid c) tsütotokiinid B-lünfotsüüdi kontakt antigeeniga põhjustab a) immunoglobuliin - M tekke b) antikehade tekke c) tema muutumise plasmarakuks. Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri a) aordi kõhuosas b) nabaarteris c) nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites
ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis. Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või otsitakse), - sagedamini kasutatavad on nn. “üldveri” koos “leukotsüütide valemiga”, kus määratakse just vererakkude hulka, eriti informatiivne on leukotsüütide eri liikide omavaheline suhe ja noorte rakkude esinemisprotsent. Vereplasma. Vereplasma on kollakas läbipaistev vedelik, mis koosneb ca 90% veest ja 10% vees lahustunud või vees suspendeeritud ainetest. Vereplasma koostises olevad ained:Plasmavalgud. - albumiinid – suht. väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad (transpordiks) rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone - globuliinid – suure molekulmassiga, siia kuuluvad
Suhkrutõve korral jääb glükoos uriini ja haarab palju vett kaasa, uriini hulk suureneb, veetarve suureneb. Pideval vee liigjoomisel koormatakse üle neerud ja süda, kaotatakse mineraalaineid ja vesi koguneb kudedesse. Positiivne veebilanss võib kujuneda ka neerude või südamehaiguste korral vesi koguneb kudedesse ja avaldub tursetena. Ka kestev valgudefitsiit võib põhjustada vee kogunemise kõhuõõnde ja jalgadesse, vee jaotus kudede ja vereplasma vahel on häiritud. 6.4.3. Vee eritumise regulatsioon. Kudede veehulk sõltub rakkudes ja rakuvälises vedelikus olevast K+ ja Na+ sisaldusest. Vee eritumist reguleerivad hormoonid: Vasopressiin e.antidiureetiline hormoon Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral): rakuväline vedelik lahjeneb, vesi tungib osmoosi tõttu rakku- mehhaanilised vigastused, eriti närvisüsteemis.
O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas). Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. *Sekundaarstruktuur seotus vesiniksidemetega.(juuksed, küüned, karvad, soomused) * Tertsiaarstruktuur Keraja kujuga ja gloobuli ( ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse.
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4. Mis on antikoagulant? verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? albumiinid, globuliinid 9. RBC erütrotsüüdid, WBC leukotsüüdid, PLT trombotsüüdid. 10. Trombotsüütide roll organismis osalevad hüübimisel 11. Pt identifitseerimine küsin ees ja perekonnanime 12. Milised 2 hormoonid lisaks hCGle toodetakse raseduse ajal? progesteroon, prolaktiin 13. Millisele hormoonile reageerib rasedustest uriinis? hCG Üldapatoloogia kokku oli 15 küsimust, ma ei mäleta mis järjekorras nad olid, aga
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2
DIUREETIKUMID Diureetikumide phinäidustus: vähendada organismis rakuvälise vedeliku hulka ja sellega ka turseid. Diureetikume kasutatakse selleks, et vähendada organismis turseid. Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne. Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka. Olulisemad diureetikumide rühmad on: ·tiasiidid, ·lingudiureetikumid ja ·kaaliumi säästvad diureetikumid. Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetik...
kiud on pakitud elastse võrgustikuna o Kõhr ümbritseb luude osi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Luukude o Jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforisooladega o See ehitus muudab luud jäigaks ja tugevaks Veri o Rakuvaheaineks vedel vereplasma o Ülesanded: hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine Lihaskude · Talitluseks on kokkutõmbumine (toimub tänu müofibrillidele) · Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Lihase kokkutõmbel nihkuvad müofilamendid üksteise vahele Silelihaskude o Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille konstraktsioon
1)Nimeta vere lesanded? Kanda aineid laial, Tagada organismi kaitse, htlustada organismi temperatuuri, On organismis siduvaks koeks. 2) Nimeta vere koostisosad, iseloomusta, lesanded! Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. VEREPLASMA- sisaldab vett, valkusid, jkained, ssihappegaasi, anti kehasid, hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas to...
Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke oksüdatiivne stress, koekahjustused Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile rasvhapete LV Neid kontrollivad antioksüdandid. 10 ,,käsku" Antioksüdandid Ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd. Terviklik ja antioksüdatiivne regulatoorne süsteem. Lipiidses keskkonnas töötavad vitamiinid E ja A, ubikinoon, -karoteen jt. Vesilahustuvad keskkonnas toimivad vitamiin C, mitmed vereplasma valgud, kusihape jt. Oksüdatiivne stress häire pro- ja antioksüdatide normaalses tasakaalus. Antioksüdandid inimorganismis Preventiivsed antioksüdandid 1) Tekkinud RO kõrvaldajad o Superoksiid dismutaas (SOD) o Katalaas (CAT) o Glutaatiooni peroksüdaas (GSHPx) 2) Vabade radikaalide kõrvaldajad o Vitamiin E, vitamiin C, glutatioon, ubikinoon, karotenoidid 3) Rauaioone siduvad agendid o Apotransferriin
Geenmutatsioonid G r e t e Ta m m o j a Kärt Olli 11H Hemofiilia Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vereplasma hüübimistegurite vaeguse tõttu. Hemofiiliat põhjustab Xkromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt, see defekt on Xkromosoomiga retsessiivselt päritav, seetõttu esineb haigus perekonniti. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse (soolde, kuseteedesse).
· Glükokortikosteroidid ehk hormoonravi on näidustatud pikaajaliselt, kuna tunduvalt parandab haiguse prognoosi. Pikaajalisel kasutamisel tekivad paratamatult kõevaltoimed: rasvumine, maohaavandid, krooniliste põletike ägenemine, osteoporoosi süvenemine. · Tsütostaatikumid suruvad maha immuunsüsteemi aktiivsust. Vajalik on vereanalüüsi pidev kontroll, et vältida tüsistusi. · Pulssteraapiat kasutatakse ägeda vormi puhul. Siin manustatakse suuri ühekordseid hormooni annuseid; · Vereplasma "filtreerimine" ehk plasmaferees, mille käigus filtreeritakse verest välja vastavad antikehad. · Põletikuvastaseid aineid (ibuprofeen, indometatsiin, diklofenak) tuleb kasutada pikaajaliselt. · Füsioteraapia on SLE puhul vastunäidustatud. Prognoos Mida raskem on haiguse kulg, seda suurem on risk, et tekivad ravimite kõrvalmõjud, mis omakorda vahendab organismi vastupanuvõimet. Enamikel juhtudel on SLE kulg krooniline, mis hõlmab enda alla ka pikki perioode, kus haigus
põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks 56-63% närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
