Ma olen kindel, et ka nende teoste heliloojatele ei meeldiks, et nende teoseid nii laildaselt kasutatakse. Üks enamlevinud teoseid, mida kasutatakse sageli filmides, et tekitada dramaatilist efekti on saksa helilooja Carl Orfi kooriteos "Carmina Burana". Sellest kasutatakse avamängu "O fortuna". Minu arvates on see geniaalne teos ja kui seda mingis filmis mängitakse mõjub see tõepoolest külmavärinaid tekitavalt. Sarnaselt eelnevale kasutatakse Guiseppe Verdi Reekviemi osa "Dies irae". Seda kasutatakse samuti filmides, et rõhutada süngust ja põnevust. Minu arvates sobib see selleks väga hästi. Viimasel ajal on televisioonist näidatud aga pizza reklaami, milles, kui ma ie eksi, kasutatakse osa Verdi ooperist "Traviata". Verdi teoseid kasutatakse sageli kõige itaaliapärase reklaamimiseks. Üks näiteid, kus klassikaline teos on ära rikutud on aga meie telekanalites
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid
6. Nimeta suurim viiulivirtuoos 19. sajandil. Niccolo Paganii 7. Nimeta 2 kuulsamat pianisti ja klaverimuusika loojat 19. sajandil. 1) Fryderyk Chopin 2) Ferenc Liszt 8. Mida tähendab mõiste ,,programmiline muusika"? Programmiline muusika muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10. Tema ooperite muusika on kaunilt meloodiline (bel canto still), suur tähelepanu on ansamblitel ja kooristseenidel, ooperis jagunevad lõpetatud numbriteks. Kes on see
Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel. Kaunis Violetta kohtub äsja provintsist naasnud Alfredo Germontiga, kes räägib naisele oma tunnetest. Vastu saab ta aga lilleõie ning loa tulla tagasi, kui lill on närtsinud. Violetta armub Alfredosse ning nad asuvad koos elama. Mõne kuu
voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõmavad kired ja võitlevad suured tunded – kas võidab Hermanni kirg kaardimängu või kauni naise vastu? 3. Rigoletto- Giuseppe Verdi Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni
aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Aastal 1965. astus ta esmakordselt üles ka Glyndebourne'i Festivalil. Aastal 1969 andis ta Arena di Veronassis silmapaistva esitluse Giuseppe Verdi ooperis "Don Carlos". Kolm aastat hiljem esines Cabelle Covent Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga ilmselt 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida", ''Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Laiemalt kuulajaskonnalt pälvist ta tähelepanu ka 1988. aastal, kui ta laulis koos kuulsa rock-muusiku Freddie Mercury'ga laulu ''Barcelona'', millst sai suur hitt. Hiljem
Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis. Ooperirolle · Mozart "Võluflööt" (öökuninganna) · Rossini "Sevilla habemeajaja" (Rosina) · Verdi "Rigoletto" ( Gilda) · Verdi "Traviata" (Violetta)
NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6
12. klaveriloomingu väikevormid. 13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Sümfooniline poeem. 14. 3 liszti teost, 3 fakti-programmilise muusika pooldaja, tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, lõi üheosalise poeemi, tasso, promethus, hamlet. 15. Chopin vs liszt-liszti huvitas pilli orkestraalne kõla, chopini peenekoeline tämbriline õhustik lähtub klaveri spetsiifikast.. 18. 6 verdi ooperit-oberto, nabucco, ernani, attila, maebeth, traviata. 19. 3 fakti wagner-sündis leipzigis, 1830 õppima leipzigi ülikooli, 1976 avati ooperimaja. 20. verdi ooperite süseed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel.
Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen”
Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *Peaosatäitjate kapriisid *Liiga julged uuendused Ooperid kirjutati väga kiiresti. See oli põhjuseks, miks paljud heliloojad läksid hulluks (näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati oopereid müüma täna temale hoopis kirjastusele ja nad said autoritasu igalt ettekandelt. 19. Sajandil sai tuntuks bel canto. See tähendab kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. See oli stiil, millega said ooperid näidata oma hea taset. Ooper koosneb osadest aaria (soololaul), duett, koor jne. Ooperiosadele pandi numbrid. Libretto võeti kirjandusest (Shakespeare- Othello; Victor Hugoe-Rigoletto)
ja kaldusid sageli liialdustesese. Romantism muusikas Romantismi jagatakse kolmeks perioodiks. 1. Vara Romantism 1790-1830 Levis peamiselt Austrias ja Saksamaal, Euroopa muusikaelu keskus oli endiselt Viin. Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski. Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt.
programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms. 14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperizanri arengut ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult. 15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata" esietendusel välja ning siitpeale korraldas Verdi kõigi oma järgnevate ooperite esietendused välismaal. Seal suhtuti tema taotlustesse hoopis mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas
1963. aastal langes ühele nädalale tervelt kuus etendust, millest kaks toimusid Leningradis. Publiku vaimustusest kõnelgu üksainus fakt: ''Estonia'' teatri külalisetendusel Leningradis 1962. aasta oktoobris kutsuti Georg Otsa A. Rubinsteini ''Deemoni'' nimiosatäitjana pärast ooperi lõppu aplausiga tagasi koguni kaksteist korda! Leningradis on Georg Ots ainuüksi Deemonit laulnud üle neljakümne korra, lisagem juurde menukad esinemised Riias, Vilniuses, Kaunases ja mujal. Verdi ooperite juurde sattus Georg Ots esimest korda üliõpilasena 1950. aastal. Kuna Germonti osatäitja ''Traviatas'' oli haigestunud, tuli etenduse päästmiseks partii ühe nädalaga selgeks õppida. See põgus kokkupuude Germontiga (Ots laulis tookord ühelainsal etendusel) ei jäänud viimaseks. Kakskümmend neli aastat hiljem sai Germontist Otsa viimane ooperiroll. Selle kahe tosina aasta sisse mahtusid aga veel Verdi viis erineva sisemaailmaga ooperikangelast.
F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A
· Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper.
km/h on tavaline. Etna ja Vesuuv · Vesuuv on vulkaan Apenniini poolsaarel. Ta asub Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. · Etna on Sitsiialia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Giuseppe Verdi · Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Risotto · Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto.
Kontserdiretsensioon Käisin 07.04.2007 Estonia teatris G. Verdi ooperit ,,La Traviata" vaatamas.Sellest ajast on väga palju möödas ja see oli minu teine ooperikülastus. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges),
Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt "
1876 aastal püstitati teatri peafassaadile Ernst Julius Hähneli lendavate hobuste kujud, mis iseloomustavad luule harmooniat. Repertuaar: Igal hooajal, mis kestab 1.septembrist kuni 30. juunini, mängitakse ette umbes 50 ooperit ja 20 balletti ( see ei ole võrreldav ühegi teise ooperimajaga maailmas). Siiski tähelepanuväärsed ei ole mitte arvud, vaid vaheldusrikkus ja kõrgklassiline kunstimeisterlikkus, mida see teater pakkuda suudab. Repertuaari kuuluvad Itaalia klassikute: Giuseppe Verdi, Gioachino Rossini ja Giacomo Puccini kõrval ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Richard Straussi ja Richard Wagneri ning samuti Ludvig von Beethoveni teosed. Kunstiline kollektiiv: Alaliselt on teatriga seotud solistide trupp, aga seda täiendavad ka alati rahvuvahelised külalisesinenejad. Samuti on Viini ooperilauljatetrupist tulnud nüüdseks tuntuks saanud lauljaid: Natalie Dessay Barbara Frittoli, Angela Gheorghiu, Vesselina Kasarova, Angelika
12. Masurka , poloneesi ja etüüdi mõiste. 13. 3 fakti F.Liszti elust; millise uue zanri tõi Liszt sümf. muusikasse? 14. Nim. 3 Liszti teost; 3 fakti Liszti loomingu iseloomustamiseks. 15. Chopini ja Liszti loomingu ja klaverimängustiili peamine erinevus. 16. Wagneri muusikalised ja vormilised ooperiuuendused. 17. Millest jutustavad ,,Niebelungide sõrmus", ,,Tannhäuser" ja ,,Lendav hollandlane"? 18. Nim. 6 Verdi kuulsamat ooperit, ,,Traviata", ,,Rigoletto" sisu. 19. 3 fakti Wagneri elust. 20. Millel põhinevad Verdi ooperite süzeed? 1. Wagneri vormilised ooperiuuendused. ,,Tannhäuseri" sisu.1.Nim. 5 muusikalist uuendust romantismiajal. 2.Programmilise muusika mõiste. 3.Romantikute 3 lemmikteemat. 4.Mis olid shubertiaadid? 5.Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala. 6.Masurka ja poloneesi mõiste. 7
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857)
· carmeni vahe pala (calina blanca) · gioacchino rassini, ,,sevilla habemeajaja" o kuulame sellest ,,Figaro" (lalalalalala la laaaaaaa) tänapäeva tuntumad ooperiteaterid: · suurlinnades · metropolitan opera (new York) · la scala Milano mõisted: · libreto ooperi tekst · aaria ooperi laul : helilooja väljendab tundeid (armastus, viha, raev, kurbus) · retsitatiiv kõnelaul (lauldes kõnelemine): viib tegevust edasi giuseppe Verdi (1813-1901) · maailma kuulsaim ooperi helilooja elulugu · pärit vaesest perest · väikse poisina oli andekas, mängis orelit o külarahvas kogus raha ja ta saadeti linna kooli o teda ei võetud vastu kuna puudus haridus o hiljem sai Milano konservatooriumist tema nimeline konservatoorium · vältis avalikke esitluse, suuri pidustusi jne · viimased aastad elas oma mõisas lihtsat talupoja elu · ei armastanud kõrgseltskonda
nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse. Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu
Ooper on kunsti vorm, kus lauljad ja muusikud esitavad dramaatilise teose, kus nad kombineerivad teksti ja muusika, teatrilises vormis/sättes. Ooper koosenb Avamängust, vaatustest, vaatus koosenb aariatest, retsitatiividest ja siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi meisterlauljad" Nimeta 3 Verdi ooperit! „Nabucco“, „Macbeth“, „Luisa Miller“, „Rigoletto“, „Trubaduur“, Traviata“,“Maskiball“, „Don Carlos“, „Aida“, „Othello“ Georges Bizet "Carmen"
26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast (vabrikust, külast, härjavõitlusareenilt). Tegevuskoht Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d,
võidab kogu ühiskond. Lisaks eneseteadlikusele ja otsesele vabadusele loob haritus ka inimeses vabadustunde inspiratsiooni edasiandmiseks. Iga haritud inimene loeb tihti ka raamatuid, käib teatris või muuseumides ja on üleüldiselt kultuurne. Laiad võimalused võivad teinekord tuua esile ka loomingulisust, vahel väljendub see ka raamatute, teatritükkide, laulude või luuletuste näol. Näiteks on Giuseppe Verdi ooperi ,,Maskiball'' aluseks tema kaasaegse, Rootsi toonase kuninga Gustav III-ga juhtunud õnnetus. Sellise teose kirjutamiseks oli Verdi tõenäoliselt hästi haritud kultuurne härra, ning juhtunud õnnetusest on ta loonud hoopis kunstitüki, mille tagamaad tihtilugu ei teata. Seega on ühest õnnetust seigast saanud ooper, mis inspireerinud nüüdseks paljusid teisi. Sarnaselt Verdile on teistelt eeskuju võtnud ka Gustave Flaubert
11. Itaalia – Miks oluline? ooperižanrid? Miks sõltus „toodang“ publikust? Teosed üheks hooajaks?(Kastraadikultus).Peategelased keskklassist või eluheidikud?Esindajad? Itaalia on ooperi sünnimaa,seal kujunes välja Itaalia ooper.Ooperižanrid olid koomiline ja tõsine ooper.Ooper loodi üheks korraks,ei lavastatud uuesti.19.sajandil lõppes kastraadikultus,oluliseks said naislauljad.Esindajad olid Rossini,Giuseppe Verdi ja Gioacchino-Kirjutasid teoseid tasemel lauljatele.Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikud. 12. Gioacchino Rossini – Looming eriline? Kuulsaim koomiline ooper? Eriline dünaamika? Looming ühendab endas nii klassikalise oooperi tunnusjooni kui ka romantismi suuri ideaale.Oli väga produktiivne helilooja.20 aastaga kirjutas ta 38 lavateost, millest 32 olid ooperid.Teised olid näidendid
Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. 2009. aastast on Turi Euroopa lavadel tuntust kogunud wagnerilauljana. Kavas: Giuseppe Verdi (1813- 1901) Avamäng ooperile "Saatuse jõud" Benjamin Britten (1913-1976) Serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile VAHEAEG Richard Wagner (1813-1883) Avamäng ooperile "Rienzi" WWV 49 Faust- avamäng WWV 59 Avamäng ooperile "Nürnbergi meisterlauljad" WWV 96 Teoste iseloomustus: Verdi avamäng ooperile "Saatuse jõud" on kahtlemata tema ooperite kõige suurem ja võimsam algus. Avamäng on oma olemuselt laiahaardeline, läbitöötatud sonaadivormis,
Süm- Orkestri- Orkestri- Ooperid Oratooriu Keelpilli- Klaveri- Klaveri- Oreli- Viiuli- Klavessiin Rahva- fooniad teosed süidid mid kvartetid sonaadid kontserdi teosed kontserdi -süidid muusika d d Bach 6 + Alles 3 + Händel 2 kuulsat 40 30 + + Haydn 104+3 25 + 70 54 + Mozart 41 19 + 17 27 Beethoven 9 ...
Rigoletto Helilooja: Giuseppe Verdi Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass)
(Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on
rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2. Muusika 3. Kujutavkunst 4. Kirjandus 5. Koreograafia 13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg. Itaalias bel canto (tegevus tagaplaanil), Prantsusmaal liiga pikad balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel. 14. Verdi ooperid: 1. „Rigoletto” - Victor Hugo 2. „Trubaduur” - Antonio G. Guttierrzi 3. „Traviata” - Alexandre Dumas 4. „Don Carlo” - Schilleri samanimeline teos 5. „Aida” - Antonio Ghislanzoni 6. „Falstaff” - Shakespeare 15. Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooperite süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel, eripäraks on meloodiarikkus, jõuline
A. Mozart 18. saj.- 19. saj. kontsert, Ilmalik teema ja homofoonia L. v. Beethoven keelpillikvartett Sümfooniline F. Schubert Romantism Tunnetekultus, väljendati poeem, G. Verdi 19. saj. isiklikke elamusi R. Wagner operett Loodi programmilist muusikat E. Grieg J. Sibelius F. Chopin F. Liszt
Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson Attila aaria ooperist "Attila" - Boris Christoff Aitäh kuulamast!
Prantsusmaal kirjutas tavapäraseid, aga huvitavaid teoseid Cherubini (2 reekviemi). Berlioz lähtus samuti liturgilisest tekstist, aga lähenes kontsertlikult-ooperlikult, tohutud esituskoosseisud (Suur surnumissa, kindral Damrémonti mälestuseks Invaliidide kirikus esitamiseks mitusada lauljat, 5 orkestrit, 8 timpanimängijat; suure koossesiuga on ka Te Deum). Itaalias mõjutas kirikumuusikat lisaks Palestrinale ooper, ja ooperlikke jooni leidub Rossini, Donizetti kirikumuusikas ja Verdi Reekviemis (esiettekanne 1874 Milano toomkirikus; poeet Manzoni mälestuseks). Cecilianism. (Termin lähtub muusikute kaitsepühakust Püha Ceciliast.) C. on katoliku kirikumuusika uuendusliikumine 19. sajandil, mis lähtub Palestrinast ja gregooriuse koraalist. Selle liikumisega oli seotud Liszt, kuigi ametlikes kirikuringkondades ta püüdlusi eriti ei tunnistatud: Liszti kromaatilise harmooniaga, julgete modulatsioonidega modernne muusika oli liiga radikaalne.
22 1958 (). , -. , -. ''The Night Of Proms'' 1995, : '' ''. , , , , , . , , , , . , . , , , (), , . . 6 , . , , . , 12 . , , , . , . 1992 , , ''Miserere''. , Luciano Pavarotti. 1993 , ''Pavarotti International Festival'', 1994 . Luciano Pavarotti, Bryan Adams, . 1995 , , , ''Night Of Proms''. ''Andrea Bocelli'' (1994) Bocelli (1996) , Viaggio Italiano . CD , ...
Ooper "Trubaduur" Arvamus Käisin 13.10.2013 vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Trubaduur". Kuna ma pole varasemalt sellistele sündmustele sattunud, siis ei osanud ma mitte midagi oodata. Endalegi üllatuseks jäin ma saadud kogemusega väga rahule. Kõik osatäitjad said oma rollidega väga hästi hakkama ning sobisid oma rolli täiuslikult. Mind natukene häiris, et kohati polnud minu istekohast lauljaid üle orkestri kuulda. I vaatuse II pildi lõpus jäi mul kuulmata Leonora, trubaduuri ja krahv di Luna esitatud "Di geloso amor sprezzato".
meistrina koori ja orkestri juhatamises, tema taktikepi juhendusel kõlasid nii koor kui orkester justkui maailmakuulsa Broadway teatri lavalt saabununa. Sirp on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi ,,Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Vanemuises on Sirp lavale toonud järgmised lavastused: Menotti ,,Telefon", Massenet' ,,Don Quijote" ja ,,Manon", Verdi ,,Falstaff" ja ,,Rigoletto", Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke", Händeli ,,Xerxes"", Rossini Tsaikovski ,,Pähklipureja, Mozarti ,,Figaro pulm", Purcelli ,,Haldjakuninganna" jpt. Operett ,,Savoy ball" peidab endas palju värvikaid ja omanäolisi karaktereid, kellest eredamalt jäid mulle meelde aristokraatlik abielupaar Madeleine ja Aristide de Faublas, liiderdaja ja naistemees Mustafa Bei, Türgi saatkonna atasee ; moodsat
Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj
Kuusik on pälvinud mitmweid auhindu: esikoha eesti laulukonkursil ,,Noor laulja" ja Hendrik Krummi nimelisel lauljatevõistlusel jne. Ta on teinud koostööd muude teatrite ja truppidega ja esinenud oratooriumi- ja kammerlauljana mitmel pool Euroopas. Mart Laur (bass) on Rahvusooper Estonia solist aastail 1994-1996 ja alates aastast 2002. Tema repertuaari hulka kuuluvad Mozarti rollidest Sarastro (,,Võluflööt"), Bartolo (,,Figaro pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas
Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte (teose meloodiate tuletamine esimesest teemast) ja sellega kaasnevad vormid: üheosalise kontserdi ja üheosalise sonaadi, üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Liszt oli programmilise muusika pooldaja ja arendaja. pani klaveri kõlama nagu orkester, kasutas madalaid ja kõrgeid noote. tõi etüüdid konterdilavale Verdi - Itaalia ooperi suurkuju, ooperikuningas, 26 ooperit (ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, Ooperite tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ja elutruud isiksused) Tähtsal kohal ooperite libretod(tekst), mille aluseks suurte näitekirjanike teosed, Uudsed peategelaste tüübid: süütult kannatav neiu, eluheidikud. Wagner -
Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J. Brahms ; R. Wagner ; G. Verdi ; R. Strauss Kirjanikud: Byron ; Chelly ; Puskin ; Grimmid Kunstnikud: Turner ; Goya ; Delacroix Eesti: 1869 Üldlaulupidu Esimesed asjaarmastajad (C.A. Hermann ; A. Kunileid ; A. Saewellmann ; A. Homson) Kirjanduses L. Koidula ; F.R. Kreutswald ; E. Bornhöhe
GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiiv...
Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited
ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, kes on ooperi naispeategelane. Dirigent, kes on nähtav orkestriaugust juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Esimeseks suureks ooperiloojaks oli Itaalia helilooja Claudia Monteverdi, kes kirjutas 1607 aastal ooperi „Orpheus“. Ooperikuninga tiitlit kannab Itaalia helilooja Giuseppe Verdi kelle 26 ooperit kõlavad kõigil maailma ooperilavadel, neist kuulsaim on ooper nimega „Carmen“. Nimetus ooper võeti kasutusele 17. saj keskel, varem kasutati mõistet „muusikaline draama“. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpuks 16 ooperiteatrit.
koosseisu meisterlauljad" vaskpillide osas. * ,,Parsifal" * Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed, müüdid, legendid. * Harmoonia pingeline, kohati kadus tonaalsus. 9. G. Verdi Itaalia * Meloodiarikkus * Aktiivne - - - 26 ooperit: bel canto stiil. poliitik. * ,,Nabucco", * Meeldejäävad Valiti * ,,Rigoletto", motiivid, jõulised rahvus- * ,,Trubaduur", rütmid. kogusse. * ,,Traviata",
· Elicoidali pikemad torukesed · Fagiolini aedoakauna kujuline pasta · Farfalle liblikakujuline pasta · Fusilli spiraalikujuline pasta · Fusilli integrali täisteranisuspiraalid · Fusillata casareccia kruvikujuline pasta · Gnocchi teokarbid · Gnocchi integrali täisteranisust teokarbid · Gnocchetti sardi sardiinia teokarbid · Lasagne doppia riccia sakilise servaga lasagneplaat · Lasagne verdi spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat · Lingue di passero jämedamad spagettid · Linguine, Bavettine eelmise peenem variant · Lumache rigate grandi suured ribilised teokarbid · Macaroni jämedad torukujulised pastad · Mafaldine lainelise servaga pastaribad · Mezze penne rigate tricolori itaalia lipuvärvides penned · Orecchiette kausikujuline pasta · Penne lisce viltuse lõikepinnaga torupasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
