uurimuse sõnastuses ei peegeldu uurimuse käik koos selle juurde kuuluvate probleemide ja tagasilangusteta. Päevik sisaldab: · uurimistegevusi koos vastavate kuupäevadega; · andmed selle kohta, mida uurija on lugenud; · andmete kogumise üksikasjad; · andmeanalüüsi käigu kirjeldus; · isiklikud reageeringud; · juhendaja soovitused ja arvamused. 7. Vestlusanalüüs, selle iseloomulikud jooned. Vestlusanalüüsi all peetakse silmas verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suunda, milles tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastu, kasutades selle uurimiseks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset analüüsi. Vestlusanalüüsi kontekstis pole kõne mitte ainult kommunikatsioon, vaid tegevus. Vesteldes on inimesed haaratud sotsiaalsetesse tegevustesse. Vestlusanalüüsi kaudu püütakse dokumenteerida ja selgitada, kuidas jõuavad vestlejad kõnevoorude vahetamise
distantsi hoidmine. 5.1. Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates noogutame peaga andes kõnelejale märku, et saame temast aru ning tahame, et ta jätkaks. Kui vaatame aga kõrvale siis anname märku, et on aeg lõpetada. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzestidele(McKay 1995, 58). 5.2. Näoilme Nägu on persooni kõige väljendusrikkam kehaosa. Inimese tundeid ja hoiakuid
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt j...
Tähelepanu oleks suunatud õigele asjale (kognitiivne). Visualiseerimiseks võib pidada illustratsioone, kaarte, skeeme, jooniseid, tabeleid, zeste ja kujutluspiltide vallandamist. Visualiseerimise mõju toetud topeltkodeerimisele (verbaalse ja visuaalse) ja paraleelsele infotöötlusele (visuaalset infot võimalik töödelda paraleelselt aga verbaalset vaid järjestikuliselt). Kuulmine vs lugemine. Sõnumi puhul tekib kujutluspilt aga mitte alati. Tekib seos verbaalse süsteemiga. Visuaalne psühhoteraapia oluline mis tasandil töötame. Tavaliselt on verbaalne. Püüan sõnastada, kuidas ma tõlgendan situatsiooni. Visualiseerimine keerulisemad asjad näidatakse lihtsamatena (looma vanus). Koolera levik oli seotud kaevu asukohaga (piirkond). Visuaal aitab veenda. Struktuur. Aju ja mõtlemine kaldub maailma panama mingitesse vormidesse. Infotööluse maht 7 -+2.
avastatakse, kui lapsed lähevad kooli ja selgub, et neil tekib raskus lugema õppimisel. Need lasped on sama intelligentsed kui nende eakaaslased ja selletõttu on vanemad ja õpetajad üllatunud kui tekivad raskused. Analüüsid näitavad, et düleksikutest lastel on keelelise arengus suuri erinevusi võrreldes teiste lastega. Paljud neist on vajanud kõneravi juba enne kooli, kuigi mõne kõnepuue võib olla vaevumärgatav. Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas
Esmamulje omab väga tähtsat rolli, kuna see on viis kuidas leida uusi suhtlusparnereid ja saada uusi kasulikke tutvusi. Mida rohkem aeg edasi läheb, seda valivamaks muutuvad ka inimesed. Alati tahetakse kõige parimat. Selleks, et olla parim on tähtis ka esmamulje. 7 2. KEHAKEEL 2.1. Kehakeel ja selle tähtsus Kehakeel on mitteverbaalse suhtlemise juures üks tähtsamaid viise kuidas informatsiooni edasi anda.See on suhtlemise juures peale verbaalse edastamise tähtsuse järjekorras teine.Seda sellepärast ,et inimestel on võimalik juba kaugelt näha ära su keha keelest milline tuju sul on ja selle järgi otsustada kas nad tahavad sinuga üldse vestlust alustada või ei. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt (Mehrabian 2014): 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne), 55% kehakeel (põhiliselt näoilme).
Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat):
Peale seda algas loomulikult otsing, et kuhu kõik need 50 inimest ära mahutada ja kuidas nende kõhud täis hoida. Sellise suure ja mitmepäevase ürituse korraldamine oli minu jaoks esmakordne ning andis mulle palju võimalusi enda suhtlemist arendada nii kirja kui ka telefoni teel. Oskused, kuidas alustada kõnet ja milline hääletoon tuleb valida jäid mul koolist kuidagi meelde ning üritasin neid alati rakendada. Sain täiendada ka oma oskust verbaalse suhtlemisega seoses, aga räägin sellest kõigest lähemalt juba järgmistes punktides. 5.3.1 Kirjavahetus ja telefonisuhtlus suvepäevade korraldamisel 9 Suvepäevade korraldamise käigus sain ma suhelda väga paljude inimeste ja asutustega nii telefoni teel kui ka e-maili põhiselt. Esmalt tuli helistada läbi mitu erinevat kohta, kuhu saaksime
Esimeses raamatus vaadeldakse retoorika väga teemat, selle üldisi eesmärke, kõneviise, veenmise põhimõtteid. 9 Keskuse teises raamatus - kõneleja isiksus, argumendid meeleolu, moraali ja inimeste kirete kohta, kuidas kõneleja peaks neid mõistma ja kuidas ta peaks mõjutama kuulajate tundeid oma kõnes. Kolmandas raamatus uurib Aristotelel mõtteviisi stiili ja verbaalse kujundusega seotud küsimusi, kõne kujundamise reegleid, mille kaudu selgust, ligipääsetavust, pehmust ja elegantsust avaldub. Stiilil on vajalikud omadused, kui see vastab asjade tegelikule olukorrale: on võimatu rääkida olulistest asjadest kergelt, kuid pidulikult pisematest. (Nechunaeva 1999: 11-12) 5. Demosthenese Demosthenese (384-322 eKr) kõnesid on säilinud 60 ringis, nende karmi ja asjalikku stiili iseloomustab varjatud jõud ning kirglikkus
Mõned grupitestid: # Kainiku vaimsete võimete test (1968): n=1013 (1985) # Kompleksne intelligentsustest (1986) # Vaimsete võimete test (Sõerd, 1976): n=806 (1999) # Võimete struktuuri test (1953): n = 103 (1985) # Üldandekuse test (1951): n = 699 (1980) # Raveni progresseeruvad maatriksid (1938): n = 1700 (2001) Mitmed personaliotsingu ja värbamise firmad kasutavad ja/või pakuvad oma teste, näiteks:' # Fontes (SHL; www.fontes.ee): Aritmeetilise ja verbaalse loogilise mõtlemise testid numbrilise ja verbaalse võimekuse mõõtmiseks. # Tripod Grupp (www.tripod.ee): Laialdane valik algupäraseid ja eeskujulikult normeeritud vaimse võimekuse skaalasid erinevatele sihtgruppidele; testikoolitused. Tuntuimad intelligentsustestid Stanford-Binet: ajalooliselt esimene Wechsler Scales (WAIS, WISC): kõige populaarsem individuaaltest; Eestis adapteeritud
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.........................................................
Teadvuse hägunemisel leiab selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine: 1 1. sensoorse ärritusläve kõrgenemine (võime ärritajaid vastu võtta on nõrgenenud või katkenud); 2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt; 3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine; - - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine - - desorientatsioon (disorientation) 1) allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; 2) autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/ - - nõutus, segasus ** Deliirium (delirium) - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt
ähvardamine ning pidev halvustamine ja alandamine, alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma.
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3
25. Mis on egotsentriline kõne? Kasutatakse palju kordusi ja monolooge 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad
1) Üldistavad sildid. 2) Sarkasm. 3) Minevikus tuhnimine. 4) Negatiivsed võrdlused. 5) Süüdistavad «sinad». 6) Ähvardused. 4 Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm) Sotsiaalne tsoon (120-360 cm) Avalik tsoon (360-610 cm)
Laps ei pruugi lauses aru saada, et nt suure puu all ei pruugi eristada 3 sõna ja mitte neid kokku kirjutada. Lugemisel loevad lapsed tihti sõna haaval. (tuleb sujuvat hääldamist veerimisel teha mitte tõhh, aa, ell, uu vaid t-aa- ll-uu) Just erivajadustega lastel on sellega proleeme · Kirjutamisel= üleminek kõnesegmentidelt keele üksustele. VEEL MIDAGI KIRJAS; LOE SLAIDE Sisekõne: · sisekõne funktsioonid: - verbaalse mälu ja mõtlemise teenindamine saadab lapse tegevust - oma tegevuse reguleerimine, planeerimine, jälgimine(erivj) - mälu ja mõtlemise vahendiks, aitab areneda kõrgematele protsessidele · Egotsentriline kõne - > sisekõne (umbes 5a, egots. Kõne osakaal väheneb) - osatoimingu kommenteerimine - osatoimingu tulemuse fikseerimine - eelnev nimetamine- planeerimine · sisekõne tunnused: spetsiaalne süntaks, leksika
– pidurdamatud instinktid, Lobotomia – emotsionaalselt labiilne, eufooriline, – labane, antisotsiaalne käitumine Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid- – sex-suhete paljusus, kalduvus püsida sama motoorse v verbaalse vastuse juures erinevate stiimulite. Enam väljendunud parem-poolse kahjustuse k. korral. Raske katkestada algatatud käitumisprogrammi v muuta vastamisstrateegiaid. FS kahjustusega pt-did on riskialdid!!! FS kahjustus 2 Eksekutiivne düsfunktsioon
Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda teha kiiresti? · Kuidas suudetakse luua erinevaid teateid, saavutada mõistmist? Kõne produtseerimine, samas saavutame selle, et teised meist aru · Kuidas omandab laps keele? Miks nii kiiresti? · Keele omandamise teooriad: nature-nurture vaidlus Keele omadused · Konstruktiivne, loov (creative)
· Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus (visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse
sõimamine, rassistlikud märkused, narritamine, seksuaalse alatekstiga solvangud, mõnitamine või julmade märkuste tegemine, laimu ning pahatahtlike kuulujuttude levitamine) b) Mitteverbaalne kiusamine. Mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Otsene mitteverbaalne kiusamine kaasneb verbaalse ja füüsilise kiusamisega. Kaudne kiusamine on manipuleeriv ning sageli salalik. 1) Otsene mitteverbaalne kiusamine. Selle alla kuuluvad ebaviisakad liigutused ja grimassid. Sellise käitumise eesmärgiks on oma ülemvõimu näitamine ning kiusatava ähvardamine, et teda võidakse igal ajal endi hulgast välja
Ilmed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja
Metakeeleline ei kindlusta veel kasutamist! Ja lõpuks kõneareng sõltub: 1) suhtlemisest ja 2) kognitiivsest arengust. Et mõlema valdkonnaga on kõneareng seotud. Millest siis ütluseloome alguse saab? Peab olema mingi motiiv. ,,Saan aru, et isegi kui ei meeldi, on mul seda vaja." Kavatsus e eesmärk ja strateegia. Et kavatsen millestki rääkida, kasutan selleks mingit strateegiat(küsitlust, käsutust jne). Mõttesüntaks ehk mõtendisüntaks; kus opereerime kujutlustega, mis lõimub verbaalse teadmisega. Suund jõuda semantilise süntaksini. Et semantiline süntaks, mõttendid jne asendada verbaalse teadmisega ja muuta lineaarseks. (süntaktiline prognoos = kujutan ette lause süntaktiklist konstruktsiooni. Öeldut enam parandada ei saa, aga kirjuattud küll enamasti, ehk süntaktiline kontroll on vajalik! + VAATA ÕIST; kastidega slaidi.) eelviimane samm - vt kastidega slaidilt õis-st!!). Viimane samm on hääldada või kirjeldada.)
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept ol...
võimaldab lõimida erinevaid läbitud ning uusi teemasid, võimaldab edastada ja saada informatsiooni konkreetse probleemi lahendamiseks, aitab luua tervikpildi lahendatavast probleemist (aitab kaasa holistilisele õppimisele), võimaldab arendada analüüsi ja süstematiseerimisoskusi, arendab õppija loovust. 22. Mõistekaart. Mõistekaart on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines. Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi struktureerida. sunnib teksti mõttega lugema; paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle; õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama; õpetab mõisteid omavahel seostama;
kelleltki saladus välja ning levitatakse seda seejärel Internetis. 7. Ignoreerimine korduvalt ja meelega ei võeta mõnda inimest onlinemängudesse osalema, ei lisata oma ,,sõbralisti" vms. Nii kiusajate kui ka ohvrite puhul eristus sõimamine kiusamisliigina teistest enam (Naruskov 2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) 6 Mida teha, kui sind kiusatakse (Siimets, 2008): · Vaheta meiliaadress, sulge konto või võta ühendust veebimoderaatoriga ja palu tal kustutada solvavad märkused. Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit.
kaastähendus). 21. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on: abstraktne keel, järeldused, eufemismid, polaarsed sõnad, mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid kuna pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 26. Mis on parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine
järjekorda. Keele- ja kõneprobleemid või keelelised iseärasused on Aspergeri sündroomi puhul reegliks. Tavalised on ka arusaamisega seotud probleemid, neil on kerge valesti mõista metafoorset keelt või väljendeid, mida pole neile üksikasjalikult ära seletatud. Iseäranis silmnähtavad on pragmaatilised raskused, isegi piisava keelelise üldarengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada. Neil on raske mõista, et erinev rõhuasetus ja lausemeloodia võib öeldu tähendust märgatavalt muuta. Paljud räägivad ebaselgelt või vaikselt just siis, kui on väga tähtis väljendada ennast selgesti, artikuleerivad aga liialdatult selgelt standardfraase ja tühjemaid sõnu. Mitteverbaalse suhtlemise probleemid on silmnähtavad kõikidel juhtudel. Tegemist võib olla
Kanye võttis talt mikrofoni, öeldes, et Beyonce (kes oli nomineeritud samale auhinnale) video "Single Ladies" on üks maailma parimatest videotest üldse. Seepeale vilistati räppar välja. Kanye andis mikrofoni täiesti hämmastunud ja öeldavasti pahasele Taylorile tagasi, kes ei lõpetanud oma võidukõnet. Kui hiljem Beyonce võitis Best Video of the Year auhinna "Single Ladies" eest, kutsus ta lavale Taylor Swifti, et ta saaks oma teenitud momendi. Pärast showd vabandas Kanye West verbaalse väljapurske eest blogi sissekandes, mis on tänaseks kustutatud. Ta oli kritiseeritud paljude artistide poolt ja isegi president Barack Obama halvustava kommentaari. Kanye postitas seejärel oma blogisse ka teise vabanduse ning vabandas ka rahva ees live´s The Jay Leno show´s. 15. septembril 2009. aastal rääkis Swift The View show´s, et oli algul põnevil, kui Kanye lavale astus, et saab sellise suure staariga ühel laval olla, kuid hiljem, kui räppar oli oma "kõne"
Puhja: Väike Vanker, lk.113) Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Zeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Paljud zestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised mõne kultuuri- või geograafilise piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 58-59) Näoilme Nägu on inimese väljendusrikkaim kehaosa. Näoilmeid jälgides huvitab teid seegi, kas kulmud on kergitatud või kortsus, kas laup on kipras või sile ning kas lõug on kindlailmeline või jõetult ripakil. Ka nahk õhetav või kaame 12 võib anda kasulikku teavet. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P
Kogemuslik empaatia on mingi teise olendi seisundi tahtmatu ning vahel võib olla märkamatu kogemine Peegelneuronite poolt on see vahendatud. 1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. ). Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks Eristatkase kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub indormatsiooni säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent
erimetoodikat); arvestab oma töös HEV-lapse reaalse arenguvalla madalast tasemest ja potentsiaalse arenguvalla kitsusest tulenevaid nõudeid õppeprotsessile; arvestab HEV-laste õpetamisel nende tunnetustegevuse ja kõne arengu iseärasustega; suudab vastava õppevara puudumisel ise koostada nõuetekohaseid harjutusmaterjale/ülesandeid, muuta raskusastet ning kasutada töövõtteid, mis parimal viisil toimiksid laste elementaarse taju, piiratud töömälu mahu, puuduliku verbaalse mõtlemise tingimustes; nõustab õppijaid, õpetajaid ja lastevanemaid lapse erivajadustest lähtuvalt; on valmis osalema eripedagoogika/-metoodika edendamises nii haridusasutuses kui väljaspool seda; omab valmisolekut täiendusõppeks sõltuvalt eripedagoogika profiilist, sihtrühmast LOGOPEEDI: Logopeedi põhilisteks tööülesanneteks on: kõnepuuete väljaselgitamine (logopeediline diagnostika) on protsess, mille käigus uurib
kooli, ei suuda alati infost aru saada, raskusi mõtestamisega. III KOOLIASTE Juhtiv on mälu, Juhtiv on taju, Analüütiline taju, valdav on arenemas on praktiline kujundiline kujundiline mõtlemine mõtlemine mõtlemine Täiskasvanuiga - Kerge intellektipuue: verbaalse mõtlemise elemendid. Kutseõpe. - Mõõdukas intellektipuue: juhtiv on mälu. Võimetekohane praktiline töö (toetatud ja juhendatud töö). Kui tekivad probleemid, ei osata neid lahendada. - Raske ja sügav intellektipuue: potentsiaalile vastav iseseisev elu ja hooldus. Kaitstud töö töö väljaspool tööturgu. Põhjused ANATOOMIA/FÜSIOLOOGIA TASANDIL: difuusne ajukahjustus, mistõttu on psüühika kui terviku toimimine häiritud
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
õpilastele sõna "sonaat" tähendust. Sonaat on mitmest osast koosnev heliteos, mis on kirjutatud ühele või mitmele (instrumendile) muusikariistale. Seega, demonstreerimine (ühtlasi ka deskripteerimine) ei ole ainult defineerimist asendava mõiste tähenduse edastamise viis, vaid ka mõiste defineerimisele lisanduv täpsustav-täiendav võte mõiste sisu selgitamiseks. Kirjeldus on mõiste sisu edastamine vabas vormis verbaalsel viisil. Kirjelduses võivad sisalduda ka kõik teised verbaalse deskripteerimise viisid. 5 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 (iseloomustus, võrdlus). Kirjeldus võib olla üldsõnaline või detailidesse süüviv. Vastavalt sellele, kirjeldus on napp või paljusõnaline
lõhn). 3) Kirjalik (sh arvuti teel) 49. Kes vastutab teeninduses suhtlemise õnnestumise eest? Teenindaja 50. Miks on teeninduses väga tähtis esmasmulje? Ainult 1 võimalus esimese mulje saamiseks, oluline selle positiivsus. Esmasmuljega endast ja oma e/v-st võib kl saada v kaotada. 51. Milline on töötaja teeninduslik väljanägemine? Tagasihoidlik ning vormi riietus, puhtad juuksed, väike meik, neutraalsed küüned, hea lõhn. Puhtus, korrektsus. 52. Verbaalse suhtlemise ja keelekasutuse tüüpilisemad vead? - Kliendi süüdistamine, ähvardamine (Te saite valesti aru, Miks te kohe ei öelnud, kas te ei näe) - Käsutamine, kamandamine, õpetamine - Klient EI PEA midagi tegema! - Enese õigustamine (mina süüdi ei ole et arvuti ei tööta...) - Ükskõiksus (ega mina neid kõiki proovinud ei ole) - Pessimismi väljendamine (ma küll ei ostaks) - Lahenduse puudumise väljendamine (ma ei saa sinna midagi parata)
· Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi, otsib asendustegevusi või sahmerdab niisama ja väldib abi küsimist. Saavatusärrevus - mõõdukas ärevuse tase võib sooritust parandada.Ärevus halvendab töömälu, mõjutades just töömälu verbaalse info töötlemise blokki.Ärevad võivad sageli jätta mulje, et on lihtsalt tähelepanematud, vähe motiveeritud ja segavad tundi. Oluline ka see, millistele põhjustele omistab õpetaja õpilase edu ja ebaedu - edu tuleks omistada lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle - ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele . · Ülesanded/harjutused peaksid olema kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad kuid siiski saavutatavad
(igaveseks) just siis kui meie raamatu lõpetame, seega kasutatakse kirjanduslikke konventsioone. Palju on nende teoste rikkumisi, teiste osade kirjutamisega, ent seda tajutakse juba kui teist lugu. Konventsiooniks on saanud ka rõhutatud lõputa lõpetamine, kus peale põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi. Variant on ka mitme lõpu pakkumine. Teose piiritlemine on omaette kunstiteos. Teatrietenduse puhul on enamasti tegemist verbaalse tekstiga, millel on ühtlasi omad konventsioonid, kuid sarnaneb visuaalse kunstiga. Justkui neljas sein teatritegijate ja vaatajate vahel. Eesriie alustamiseks ja lõpetamiseks. Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid ei vähenda teksti seesmist semiootilist paljusust, kuna seal võivad olla erinevad keeled ja koodid. Kommunikatsioon kultuuritraditsiooni ja publiku vahel. Klassikalise ja paljutõlgendatud teksti on salvestatud paljud tähendused ja assotsiatsioonid.
Kumbki neist ei ennustanud aga täiskasvanu sõprussuhete kvaliteeti. Paljud psühholoogid usuvad, et sotsiaalsete oskuste treenimine võib olla kasulik laste jaoks, kellel pole sõpru. Treeningu eesmärk on tavaliselt muuta käitumisviise, mis on eakaaslaste tõrjutuse korrelaadid (nagu näiteks suur agressiivsus või endassetõmbumine). Füüsilise agressiooni näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. Otsese verbaalse agressiooni näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine. Kaudse agressiooni näited on: halbade või valede juttude rääkimine, kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine. Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. Kuigi varases lapsepõlves ja lapsepõlve keskel põhjustab agressiivne käitumine sageli tõrjumist eakaaslaste poolt, muutub olukord hulga keerulisemaks noorukieas.
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab...
piirkonnas. Hipokampus võtab osa meeldejätmise ja õppimisega seonduvatest tege- vustest. Aju piltuuringutes on märgatud, et väga palju joovatel noortel on see piir- kond vähenenud. 17 Neuropsühholoogilised uuringud on näidanud, et rohkelt alkoholi pruukivad noo- red tulevad karsketest noortest halvemini toime näiteks mälu ja ruumitaju nõudvate ülesannetega. Alkoholi kasutavatel noortel õnnestub nii verbaalse kui ka mitteverbaa- lse info meenutamine kümnendiku võrra halvemini kui nende karsketel eakaaslastel. Karsketel noortel on alkoholi tarvitavate noortega võrreldes paremad verbaalsed või- med, suurem sõnavara ja paremad üldteadmised. Kasv ja areng Alkohol mõjutab soo- ja kasvuhormoonide produktsiooni. Seepärast võib regulaarselt tarvitatud alkohol pidurdada noore kasvu ja arengut. Varases nooruses alanud rohke alkoholikasutus võib puberteeti edasi lükata
kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge? Läbiviimine Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Sõna häälikkoostise lihtsustumine häälikute ärajätmise teel viitab apraksiale. Laps otsib kõneldes õigeid hääldusliigutusi, hääldamine ei ole pingutatud, asendushäälikud on kohalt või viisilt sarnased, mis viitab apraksiale. Aferentse vormi puhul ongi raskemad hääldamine ja morfoloogia. Lapse kõnes puudub paljudes sõnades R häälik, mõnes sõnas on ta siiski ühelöögilise R-ina olemas. Vead silbiridade ja kõnetaktide võrdleval hääldamisel võisid tekkida verbaalse lühimälu puudulikkuses või sellest, et tegemist on kunstliku situatsiooniga, kus hääldamist ei toeta sõnatähendus. Samuti avaldub nende hääldamisel hääldusapraksia. Sõnavara. Laura mõistab üldnimetusi, saab aru sõnade mitmetähenduslikkusest, tema sõnavara areng jääb eakohase normi piiresse, kuid esineb sõnaleidmisraskusi. Tulemus jäi alla EK normi piiri tegusõnade sünonüümide ülesandes ( lisa 7, ül 3.1) ja nimisõnade homonüümide ülesandes ( lisa 7, ül 3.5)
- Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale. Õun teatud puuvili. o Süsteemmõisted toetuvad teadusmõistetele, kuid on paindlikud ja arvestavad konteksti. Mõtlemise operatsioonid Aktiivsus, mida ühikutega tehakse. o Analüüs ja süntees (detailid ja tervik) o Võrdlemine (erinevused-sarnasused, mitu asja korraga)
Need erinevad kasutusvaldkonnad sõnastas 1934. a tuntud keelepsühholoog K. Bühler, kes rääkis keelemärgi kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioonist. Kujutusfunktsioon tähendab seda, et keelemärgi abil luuakse seos nii kohal- kui ka eemaloleva suhtes. Väljendusfunktsioon tähendab seda, et sõnad võivad edasi anda kõneleja emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonid on inimese psüühilised seisundid, mis avalduvad psühholoogilise, motoorse või verbaalse reageeringuna. Lingvistilisest vaatepunktist eristatakse järgmisi emotiivse funktsiooniga sõnu (Herrmanns, 1995): tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju
Kui uurida nt lapse mälu või mõtlemist kõne vahendusel, saab oluliselt kehvemad tulemused kui ülesannetes, kus kõne osalus on viidud miinimumini. Omapäraste suhtlemisoskuste tõttu on oht, et autismiga laste vastuseid ignoreeritakse või ei taibata uurimisel kasutada võtteid, mis tunduvad olevat lapse arengust eespool. Nt võib lapse verbaalsete oskuste arengu järjekord olla ebaootuspärane. Nii võib näiteks laps, kes ei räägi, osata lugeda. Kui nüüd otsustada tema verbaalse võimekuse üle suulise kõne põhjal, ei pruugi tulla selle peale, et uurimisel saab toetuda lapse lugemisoskustele ehk kasutada kirjalikku kõnet. Uurimisel võib segadust tekitada lapse kajakõne. Tundub, nagu lapsed kasutavad seda täiesti kontekstiväliselt, kui otsustada öeldu sisu põhjal. Samas on uuringud näidanud, et kajakõnet kasutades võib laps reageerida millelegi, mis hetkel toimub, kuigi teeb seda justkui täiesti kontekstiväliselt
1 Sissejuhatus Meie igapäevane tegevus põhineb suures osas varjatud eeldustel, mille iseloomu või isegi olemasolu tavaolukorras ei teadvustata. Mingi alaga, praegusel juhul mitmekeelse oskussuhtlusega sügavamalt tegeldes aga tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis
laste kasvatamisega, kultuuritraditsioonide järgimisel Diagnostilised tunnused: IQ test 50-69 ; keeleliste väljendite kasutamise ja neist arusaamise hilisem areng ; iseseisvuse areng pidurdunud F71 MÕÕDUKAS VAIMNE ALAARENG *Areng aeglane ja piiratud *osa omandavad põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises *juhendamisel võimelised tegema lihtsamat tööd *liikuvad ja kehaliselt aktiivsed *täielik iseseisvus harv Diagnostilised juhendid: IQ test 35-49 ; verbaalse arengu tase varieeruv(võimest vaid põhivajadusi teatavaks teha lihtsa vestluseni, vaid lihtsamate korralduste mõistmine ning zestide kasutamine ; enamusel orgaaniline põhjus sedastatav ; epilepsia, neuroloogilised ja kehalised puuded tavalised ; enamus siiski võimelised kõndima abita F72 RASKE VAIMNE ALAARENG *Sarnane mõõdukale vaimsele alaarengule *Enamikul lisaks olulisi motoorikahäireid või muid puudeid *IQ test 20-34 F73 SÜGAV VAIMNE ALAARENG
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
