8. Suhtlemine telefoni teel Telefon leiutati üle 100 aasta tagasi ning siis ei osatud veel aimatagi, kui tähtsaks ta meie elus osutub. Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvanud suhtlemisviise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel (näiteks hotellide broneerimiskeskused). Kuidas toimida telefoniga suhtlemisel? Kõigepealt tuleb meelde tuletada, mida oleme rääkinud suulisest suhtlemisest kõik see kehtib ka telefonisuhtluse kohta, kuid heaks telefoni teel suhtlemiseks tuleb teada veel väga palju muud.
Ei meeldinud, et oli halb sõnakasutus. Lisaks veel palju kirjavigu. Kahjuks mõned näited polnud siiski kõige paremad. Olgugi, et mainisin ka positiivses, et meeldisid näited, olid mõned neist kaheti arusaadavad ja ebaselged. Arvan, et näide Ask.fmist oli meelt lahutav, kuid liialt äärmuslik näide. Töös üleliigseks võib lugeda pidevat teema korrutamist, erinevate näidetega. Puudulikuks aga faktipõhisust ja selgelt välja loetavaid abinõusid, kuidas ja mida teha, et vältida oma verbaalse suhtluse ebaselget edasikandmist kuulajale. Kindlasti on mõni nipp, kuidas end paremini talitseda, välja töödatud tarkade psühholoogide poolt. Kuna mõtlematus enne rääkimist on harjumus, siis kuidagi tuleb harjumust muuta, sealt võiks käiku tuua psühholoogide nõu. Leidke retsenseeritavast tekstist 1.Sissejuhatus ,,Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks
takistab lahendusele jõudmist. Keeleõppes valmistavad seda tüüpi õppijatele probleeme detailse lugemise ja otsinguülesanded. Nad tulevad hästi toime üldlugemise ja üldkuulamise ülesannetega. Seda tüüpi õppijatele võivad kerged olla ka vaba kirjutise ülesanded, mis ei nõua konkreetse keelematerjali kasutust VERBALISEERIJA Info põhjal kujunevad neil peamiselt sõnalised assotsiatsioonid. Nad saavad enam infot kätte tekstidest ja suusõnalistest juhistest. Verbaalse mõtlemisega inimesed on aktiivsed, neid mõjutavad enam välised ärritajad, mistõttu nad eelistavad stimuleerivat keskkonda. Keeleõppes tuleks selle tüübi õppijatele pakkuda suhtlusülesandeid, infolüngaga ülesandeid. Teretulnud on tegevuste vaheldumine. Nende jaoks on sobiv mitmesugustel tugisignaalidel (märgid, pildid, skeemid) põhinev tekstiloome. KUJUTLEJA Info põhjal kujunevad neil põhiliselt pildilised assotsiatsioonid. Nad jätavad kergemini
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
1979. Selle autoriks on jällegi Viivi Neare ning täpne pealkiri on „Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi“. Artiklis on analüüsitud nii vaimselt alalarenenud kui ka vaimse arengupeetusega 6-7 a laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. On välja toodud mitmed omadused vaimse arengupeetustega lastele. Vaimse arengu peetusega lapsed ei suuda kasutada oma teadmisi standardsetest hulkadest verbaalse ülesande lahendamise situatsioonis(nt nad teavad, et neil on 2 kätt, aga nad ei oska öelda, mitu kätt on nt tüdrukul/poisil) ning nad ei taju hulki täielikult, vaid pealiskaudselt. Nad ei erista koguhulgas osahulki ega ühenda osahulki koguhulgaks. Nad omandavad liitmise ja lahutamise mehaaniliselt, sest pole selget kujutlust arvust. Nad ei oska kasutada loendamisoskust, teevad ebatäpseid üldistusi, on rasketi õpetatavad.Viiest suurema arvuga
teha seda kohe - ootamata teise inimese rääkimise lõppu. /4/ 7 Deshifreerimine Olles vastu võtnud ja tajunud ärritust, algab kuulamise kolmas samm: sõnumi lahtimõtestamine, sellest aru saamine. Algab kuuldud helide võimalikult täpne interpreteerimine, nende jagamine teatud kategooriatesse nagu muusika, müra või kõne; ning mitte ainul verbaalse vaid ka mitteverbaalse ärrituse lahtimõtestamine. /3/ Deshifreerimine tähendabki ärrituse dekodeerimist ning sellele tähenduse omistamist. Tihitpeale pole aga deshifreerimine võimalik, kui hästi seda ka ei püütaks teha. Kui ei saada aru teise inimese keelest, siis vaatamata sellele, kui selgelt ollakse ärritus vastu võetud ning kui hästi fokuseeritud, ei suudeta sõnumit deshifreerida. Samuti muutub deshifreerimne raskeks, kui erinevad inimesed omistavad
Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine - Kehakeel või mitteverbaalsed elemendid eitavad või ei lange kokku verbaalse sõnumiga, näiteks nagu naeratamine samal ajal kui väljendatakse viha või valu. - Liigse tähelepanu osutamine sellele, kuidas teine inimene sõnumit edasi annab või kuidas ta võib reageerida. - Väga ainulaadse koodi või ebahariliku meetoti kasutamine sõnumi kätte toimetamiseks Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine - nii põnevil ja ärevil olema sellest, mis sul on teisele öelda,et sa kuulad peamiselt selleks,et enda korda oodata
tänaval möödujaid, sõbranna võtab teie partneri tantsima, mees jääb hiljemaks tööle, ostab endale uue lõhna jne), suvalisi märke tõlgendatakse kui kindlat tõendusmaterjali partneri truudusetusest või tajutakse ohtu, et suhe võib lõppeda. Tulemuseks on emotsionaalsed häired: depressioon, süütunne, ärevus, vaenulikkus ja rida käitumuslikke muutusi: kontrollimine, korduv käsitlemine, uurimine, detektiivi palkamine-mängimine kuni verbaalse ja füüsilise vägivallani välja. Soovitused armukadedatele inimestele · Ebarealistlike hoiakute kujunemise selgitamine. Mis pani sind mõtlema, et partner on truudusetu? Millal sul esimest korda sellised mõtted pähe tulid? Kust nad võisid tulla? Mis paneb sind mõtlema, et kõik mehed on liiderlikud? Kas haiglaselt armukade ema/isa on ainuke autoriteet maailmas? · Inimeste erinevuse rõhutamine. Võrdle oma praegust partnerit truudusetu varasema partneriga
Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui zestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui liigutused toetavad sõnu. Emotsioonide tõlgendamisel tuleb kaasata ka situatsiooni eripära. Kui tekib lahknevus inimese sõnade ja liigutuste vahel, siis situatsiooni analüüs näitab, et liigutustest saadud teave on tõesem. Igal zestiklastril on teatud struktuur, mis on võtmeks järgnevate liigutuste etteaimamisel ja
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide rakendamine teenindusorganisatsioonis. Eesmärgiks selles seminaritöös on selgitada, kui tähtis on teenindada hästi ja korrektselt nii siseklienti kui ka välisklienti ning tuua välja näiteks võimalusi kuidas seda hästi teha. 1. Teeninduse mõiste ja olemus "Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb...
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et ...
kohapeal aga selgus, et tal tuleb hakata tegelema hoopis intiimteenuste pakkumisega. Riskid Vägivalla risk on prostituudi elus väga kõrge. Valdav on psühholoogiline vägivald (solvamine ja alandamine), mida on kogenud 59% vastajatest . Sageli tuleb ette ka füüsilist ja seksuaalset vägivalda, iga kolmas-neljas naine omab kogemusi nende vägivalla liikide osas. Kliendid on tüdrukute suhtes vägivaldsemad. Verbaalse vägivalla järel domineerib jõhker füüsiline vägivald, nagu peksmine käte ja jalgadega. Peksmine kliendi poolt on osaks langenud igale kolmandale - neljandale tüdrukule. Kolmandale kohale jääb seksuaalvägivald, kus tüdrukut sunniti vahekorras olles tegema asju, millest ta on keeldunud. Kliendipoolse seksuaalse sunni kogemus on igal neljandal tüdrukul. Prostitutsiooni hind on kõrge, 2/3-l seksiärisse kaasatutest on pikaajalised tervisehäired. Kõige
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ...
mõõdame üldintelligentsuse kõrval suuresti ka mälu treenitust. Kui aga võtta erisugust tüüpi ülesannete sooritusest keskmine, peegeldab see kõige paremini just üld intelligentsuse taset. - Intelligentsuse mõõdikud - Binet’-Simoni ja Stanfordi-Binet’ testid – laste ingelligentsuse hindamiseks. 30 erineva raskusega ülesannet; prototüüp enamusele IQ testidele - Wechsleri intelligentsusskaalad – arvas, et liiiga palju sarnaseid ülesandeid; verbaalse ja mitteverbaalse intelligentuse skoorid; mitmesugused ülesanded - Verbaalse taibukuse test – sõnade defineerimine, sõnapaaride sarnasus jne - Raveni progresseeruvad maatriksid – mitteverbaalsete IQ testide rühmas; abstraktsed seosed; pildimaatriksid; 60 küsimust; sõnaliste ülesannete puudumine - Wonderlici test – 50 küsimust 12 minutiga, tüüpilised küsimused - Eestis kasutatavad – - Intelligentsuse mõõtmise eksperimentaalsed meetodid
Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Elus tuleb ette palju olukordi, kus ei piisa soleerimisest, oluline on grupi tulemus. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Lisaks verbaalse suhtlemisoskuse arendamisele oma treeningkogemusi sõnastades, teistele liikumisi õpetades, enda ja teiste vigu sõnastades pakub kehalise kasvatuse tund palju võimalusi ka mitteverbaalseks eneseväljenduseks. Vajalik on nii võime ise väljenduda kui ka teiste signaale mõista. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võistlusvaimu. See aitab ennast
Keele- ja kõneprobleemid on Aspergeri sündroomi puhul samuti reegliks. Tavalised on arusaamisega seotud probleemid (raske mõista metafoore või väljendeid, mida pole 3 üksikasjalikult ära seletatud.) Isegi piisava keelelise arengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada. Paljud räägivad ebaselgelt või vaikselt. Mitteverbaalse suhtlemise probleemid on silmnähtavad kõikidel juhtudel. Tegemist võib olla näomiimika vaesusega, näoilme ja zestide puudumise, vähesuse või stereotüüpsuse ja halva distantsitunnetusega teiste inimestega suheldes. Motoorika on eriline, kõnnak on vantsiv ja rütmiliselt õõtsuv, kehahoiak võib olla jäik kui tinasõduril
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2009 Hea teenindamine tähendab oluliselt rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega ning oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Suuremal või väiksemal määral on kõikide klientide soovideks olla teretulnud, saada toodet/teenust õigeaegselt, tunda ennast mugavalt ja turvaliselt, olla mõistetav, saada abi ja toetust, tunda end tähtsana, olla äratutud ja meeldejääv ning olla lugupeetud, tähele pandud ja väärt viisakat ning sallivat käitumist. Klienditeenidaja peab olema suuteline ka seda kõike pakkuma. Inimestevah...
VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.7. klassis 3.5.1. Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi. 3.5.2. Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine. 3.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.9. klassis 3.7.2. Õpetuse põhitaotlus on õpilase sotsialiseerumine ühiskonnas: valmisolek eluks perekonnas, osalemiseks tööturul, jõukohaseks kutse- ja täiendusõppeks. 4.1
.......................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on välja toodud peamised zestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi
1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev
jne. Ilmed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel
Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine Ruumi kasutamine suhtlemise ajal: valitud distants kui suhete kirjeldaja Emotsioonide tõlgendamine Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse sõnumiga; ühte emotsiooni võimalik väljendada mitut moodi. Emotsionaalne seisund ja konflikt. Irratsionaalsuse kasv pidurdab kainet mõtlemist. Konfliktsituatsioonis, oluliste teemade korral, soovitatakse teha paus. Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks. Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp. · esteetiline aspekt, · "mis on ilus on ka hea" stereotüüp, · sotsiaalsed oskused, · ülekanne
siginenud,,. Edasi lähevad sõnavara ja seisukohavõtud järjest karmimaks, eriti pärast seda, kui esimene kokkupuude osapoolte vahel on juba toimunud ja sellest ei ole mingit abi olnud. Viimase kokkupuute võimalikku sõnavara ma teatud põhjustel välja tooma ei hakka. Koos sõnavara muutumisega muutub ka hääletoon, hääle valjudus ja miimika. Konflikti algfaasis on sõnum kindlasti tahtlik verbaalne, hiljem süveneb tahtmatu verbaalse ja tahtmatu mitteverbaalse sõnumi osakaal. Kindlasti on kardinaalselt erinev esimese ja viimase käitumise sõnavara. Kui algfaasis mitteverbaalne sõnavara praktiliselt puudub, siis viimases kontaktis on selle osakaal eeldatavasti vähemalt viiskümmend protsenti. Konflikti tagajärjed Konfliktil ei pruugi alati olla positiivsed tagajärjed. Kui konflikt väljub sündsuse piiridest, on negatiivsed tagajärjed kindlasti tulemas. Näiteks isiksuste vahelist läbisaamist mõjutab
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
Kaitseliidu liikmeskonna kohta Küsimuse tekst Tagasiside Theodore Newcomb pidas püsivate suhete kujunemisel oluliseks ... Õige vastus on: liidritest ja tõrjututest. Vali üks: Küsimus 19 a. suhtepartnerite avatust Küsimuse tekst Võrreldes verbaalse suhtlemisega iseloomustab b. kõiki loetletud asjaolusid mitteverbaalset suhtlemist ... c. suhtepartnerite erinevust Vali üks: d. suhtepartnerite sarnasust a. väiksem kontroll oma tegevuse üle Tagasiside b. selgete sõnastike olemasolu Õige vastus on: suhtepartnerite sarnasust. c. suurem konformismitase Küsimus 14
Viimased on semantilist laadi ning nende eiramine eitab sidusust. Näiteks küsimusele Kas keegi tuleb minuga? ei saa vastata Sina tuled või Mina tulin. Sõltuvalt suhtlemises osalevate partnerite rollist (kõne produtseerimine ja/või tajumine) jaotatakse tekstid (ütlused) kahte suurde rühma: 1. Dialoogid — repliikide vahetus kahe või enama (nim. ka polüloogiks) inimese vahel. 2. Monoloogid — ühe isiku poolt produtseeritud tekstid. Dialoog on verbaalse suhtlemise kõige loomulikum ja levinum vorm. Ka lapse kõne areng algab dialoogist ning kõik ülejäänud kõne liigid ja vormid kujunevad hiljem sellest. Dialoogile on iseloomulikud järgmised tunnused: Situatiivsus. Kavatsus ja eesmärk tulenevad tegevusest, milles suhtleja osaleb. Kontekstiks dialoogile on mõlema partneri poolt tajutav situatsioon. Väikelapse dialoogid on täielikult situatiivsed. Hiljem lisanduvad ka mälukujutlustele ja
Just arusaamine isiku ja ühiskonna omavahelistest vahekordadest erineb aga kultuuriti väga palju, sellest lähtuvalt erinevad ka kõnestrateegiad. Kolmas allikas esituse mõistele on poeetikast ja laiemalt kunstiteooriast lähtuv primaarselt kunstilise või poeetilise suhtlusakti esitamine, milles olulised on õnnestumine, oskused ja loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane teatud suhtluse vormidele, näiteks mis tahes lugu võib olla jutustatud huvitavalt või mitte. Lähemal vaatlusel on oskused ja õnnestumine oluline igasuguse kõnelemise puhul: mida ka inimene ei räägiks, võib ta püüda oma kuulajate tähelepanu huvitavate detailidega, näiteks
Eferentsed afaasiad: 1. Motoorne: kõne motoorse „meloodia“ häire. F sekundaarsed väljad (44, 45). a. Kõne arusaamatu, säilib arusaamine b. Kõne embolid, perseveratsioonid (eelneva tegevusprogrammi takerdumine, ei jõua järgmisesse) c. Raskusastmed: silp – sõna – keeruline sõna d. Kokutamine, kui perseveratsiooni näide, kuid pole kahjustus. 2. Dünaamiline afaasia: verbaalse mõtlemise häire. F tertsiaarsed väljad (9, 10, 46). a. Arusaamine ja artikulatsioon normis b. Raskusi tegusõnadega – seostatud jutuga (nii suuliselt kui kirjalikult) c. Kõne sisult vaene d. Voolavuse (fluency) häire Ajukoore topograafiliselt progresseeruva integratsiooni teooria Grigori I. Poljakov, „taasavastas“ E. Goldberg
Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraalide liturgilisele tähendusele mõtlemata ja koraalitekstide sisusse süüvimata. Ene Üleoja defineerib oma artiklis Kirikumuusika või muusika kirikus kirikumuusikat järgmiselt (26 juuli 2007 Meie Kirik): Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Ta on tegu. Sisemine ja väline väärikus ning rituaalitunnetus kuuluvad protsessi juurde kui juhend. Ometi tekib kirjutajal küsimus, kas ka Chopini valss võiks olla kirikumuusika ja isegi siis, kui see ei kõla kirikuhoones? Tuues jälle mängu lapseeas kinnistunu, on kiusatus vastata jaatavalt
See teraapialiik on küll veel vähetuntud, kuid kiiresti populaarsust koguv stressi vastu võitlmise vahend. Muusikateraapia pakub stressis vaevlevatele inimestele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki ning vabastama negatiivsest stressist läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes [5]. Muusikateraapia pluss võrreldes teiste teraapiatega on see, et muusikateraapia, jättes kõrvale kogu verbaalse, jõuab otse emotsioonideni. Muusika aitab inimesel kogeda erilisi emotsioone, neid hiljem analüüsida ja jõuda selgusele, millest on stress tingitud. Selle tulemusena saab inimene teada allikad, kust probleem pärineb ning need likvideerida. 2. METOODIKA Katse viidi läbi Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside vahel. Valituks osutusid need klassid, kuna selles vanuses on õpilased juba analüüsivõimelised ja peaksid mõistma muusikateraapia kasulikkust
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. ...
Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Et ma ei pea pikalt mõtlema, mis asi see küll on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad. Tähelepanus on ka mõned probleemid – vähene valivus ja vähene püsivus. Mis on iseloomulik ja paradoksaalne mingis mõttes – valivuse ja püsivuse probleemid ei ole üldist laadi, nad on seotud verbaalse info töötlusega. Laps võib olla väga püsiv teistes tegevustes, aga niipea kui tulevad mängu tähed ja häälikud, laps ei suuda eriti pikalt keskenduda. Valivusega samamoodi, muidu ümbrusest võib olulise info üles leida, aga lugemise kontekstis ta seda olulist infot üles ei leia.. sellega on seletatav see, et lapsed ei tea kustkohast lugema hakata. Teistele tavaarenguga lastele on iseenesest mõistetav, et alustatakse vasakult ülevalt
tervitamine ja hüvasti jätmine), küsimuste ja korralduste ning vastuste sõnastamine sõltuvalt situatsioonist ja partnerist, nõustumine ja äraütlemine, suhtlemise jätkamine, lisateabe hankimine jne. Tegevuse korrigeerimine kõne abil. Tegevuse (sh. õpitegevuse) korrigeerimine eeldab kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni ja intellektuaalse funktsiooni arendamist ning rakendamist. Rõhutada on vaja kõne kui verbaalse mälu ja verbaalse mõtlemise rolli nimetatud psüühiliste protsesside mehhanismina. Nagu varem märgitud, muudab kõne kogu psüühilise tegevuse kvaliteeti, kaasa arvatud taju ning mälu ja mõtlemise geneetiliselt varasemaid liike. Öeldut arvestades saab väita, et kõne on oluline vahend psüühiliste protsesside korrigeerimisel. Isiksuseomaduste korrigeerimine. Nimetatud valdkond sisaldab järgmisi ülesandeid:
Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi- konsultandi usalduslikul koost...
Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Aruta, millisel moel on iga uurimus ja eksperiment kasutanud transpositsiooni või eksperimentaalset realismi või mõlemit? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Mis arvad, kas osalemise tasustamine andis mingit effekti tulemustele? Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse 5.Hinda platseebo uuringut. Kas on tegemist tõelise platseebo grupiga või mitte? Kui arvestada, et teatav, olgugi küll marginaalne kogus alkoholi nn.platseebo grupile siiski manustati võiks öelda, et ei ole tegemist selle tähenduse absoluutse mõistega vaatamata sellele,et alkoholinäit näitas nullilähedast alkoholisisaldust veres.Samas antud eksperimendi kontekstis oli kontrollgrupi manipuleerimine sel piiril,et nad enda
küljest ning leida omale see kõige sobivam. Peep Leppik on teoses ''Õppimine on tõesti huvitav'' öelnud: Huvi kui emotsioon kutsub esile ka kindla füsioloogilise reaktsiooni südame kokkutõmmete sageduse vähenemise. Uuringud on lausa kinnitanud, et positiivsed ja negatiivsed emotsioonid mõjutavad ajupoolkerasid erinevalt negatiivsed aktiviseerivad parema ajupoolekera ja positiivsed vasaku, mis on omakorda seotud verbaalse ja loogilise mõtlemisega. Samuti on tunded otseselt seotud inimese mitmesuguste tarvete rahuldamisega (või mitterahuldamisega) (Leppik 2006, 95) Kokkuvõte Mälu on elusolendi üks lahutamatu 'organ', milleta ei oleks võimalik täisväärtuslikku elu elada. Mälu on väga mitmekesine,nimelt eksisteerib mälu mitmeid erinevaid liike: protseduuriline mälu, semantiline mälu, episoodiline mälu ning igal inimesel on need liigid erinevalt arenenud
uurimuses kasutada). 308 lapsest oli 173 poissi ja 135 tüdrukut. Uurimus kinnitas, et töömälu efektiifsus ei sõltu soost. Iga last testiti 2-3 neljakümneminutise sessiooni ajal, kahenädalaste vahedega. Samuti vastasid laste klassijuhatajad lastega seotud küsimustikele. 2. 1. 3. Tulemused Mõlema vanusegrupi näitajatest olid kõige madalamad verbaalne töömälu ja visuaalruumiline töömälu. Visaalruumilise töömälu ja verbaalse töömälu vahel on siin kohal seos, nagu sooviti uurimusega ka kindlaks teha. 5 Hinnangud näitavad, et sõnavara tulemused, mis mõõdeti BPVS'i järgi (British Picture Vocabulary Scale), olid oluliselt madalamad vanemal vanusegrupil. Teine skaala, mille järgi teste analüüsiti, on WASI (Wechsler Abbreviated Scale of Intelligence)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2. Nõustamistehnikad...........................................................................................................................6 2.1 Aktiivse kuulamise vastused......................................................................................................7 2.2 Tegevusvastused............................................
on osutunud väärtuslikuks vahendiks töös erivajadustega lastega. Kunstiteraapia eri vorme saab kasutada erinevate vajadustega laste juures. Meelepuuetega lapsed saavad ümbritsevast keskonnast kas liiga tugevaid aistinguid või väga nõrku. Sellistele lastele sobib väga hästi savi või pehme plastiliin. Ülitundlikele lastele sobivad kunstiprojektid, mis hõlmavad haamriga kopsimist, kuna see aitab neil ülemäärast pinget maandada loovas kontekstis. Lastele, kellel on probleeme verbaalse väljendusega, olgu selle põhjuseks siis tummus, alaarenenud kõne või muud kommunikatsiooniraskused, sobib hästi nii joonistamine kui maalimine. See annab neile lastele võimaluse väljendada oma tundeid visuaalsel moel, mille käigus areneb ka nende suhtlemisoskus. Ka allasurutud hirmude ja mälestustega lapsed saavad neid turvaliselt väljendada joonistamise ja maalimise abil. Lapsed tunnevad, et nad väljendavad endid oma enda tingimustel ja see tõstab nende enesekindlust.
liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10. Kumba tuleks rohkem uskuda – kas verbaalset sõnumit või mitteverbaalset? Miks? Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda
Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks? (ei ole see, milles inimene kõige rohkem aega veedab) Referentsgrupp ehk etalongrupp on inimeste kogum, kes avaldab otsest või kaudset mõju isiku vaadetele ja käitumisele
Suunava käsitlusviisi korral õpetati lastele, kes olid määratletud kui sotsiaalselt isoleeritud neid oskusi, kuidas grupis osaleda, eakaaslastega koostööd teha ja suhelda. Seda tehti spetsiaalsete mängusessioonide ajal ühe sihtlapse ja ühe eakaaslasega. Nende laste sotsiomeetriline staatus paranes rohkem kui laste oma, kes osalesid spetsiaalsetes mängusessioonides õpetamiseta. "Füüsilise agressiooni" näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. "Otsese verbaalse agressiooni" näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine. "Kaudse agressiooni" näited on: halbade või valede juttude rääkimine, kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine. Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. On ebatõenäoline, et kalduvus panna toime kindlaid kuritegelikke tegusid on pärilik. Pärilikud võivad olla teatud temperamendi tunnused
(Pruulman, 2010) 2. Düsleksiat põdeva inimese aju on erinev tavalisest ajust. Uurijate sõnul on põhjused geneetilised, tulenevad aju ehitusest ja funktsioneerimisest ning põhinevad närvitalitlusel. Põhjuseks võib olla ka toitumus või halb uni. Neist häiretest tulenevad omakorda kognitiivsed raskused, millest lugemisoskuse ja selle omandamise jaoks on olulisimad nägemis- ja kuulmistaju, töö- ja lühimälu, verbaalse mõtlemise ning suulise kõne raskused. (Lukanenok, 2008) 3. Düsleksia ei ole seotud rassi, sotsiaalse tausta või intellektuaalvõimega, kuid düsleksiat võib leida ühest perekonnast, mis viitab, et ajus toimuvad muutused on pärilikud. Düsleksia põhjused on individuaalsed ja raskesti eristatavad. 6
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon....................................................................................................... 1.3Riigikeel............................................................................................................................. 1.4Raha......................................................................................................................................
Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles
Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta.
tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Ei pea pikalt mõtlema, mis asi see on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad. Tähelepanus on ka mõned probleemid – vähene valivus ja vähene püsivus. Mis on iseloomulik ja paradoksaalne mingis mõttes – valivuse ja püsivuse probleemid ei ole üldist laadi, nad on seotud verbaalse info töötlusega. Laps võib olla väga püsiv teistes tegevustes, aga niipea kui tulevad mängu tähed ja häälikud, ei suuda eriti pikalt keskenduda. Valivusega samamoodi, muidu ümbrusest võib olulise info üles leida, aga lugemise kontekstis ta seda ei leia.. sellega on seletatav see, et lapsed ei tea kust kohast lugema hakata. Teistele tavaarenguga lastele on iseenesest mõistetav, et alustatakse vasakult ülevalt.
nägemist. SMSi saatjal ei tarvitse kirjutada isegi oma nime, sest sellegi näitab telefon enamasti omal algatusel ära. SMS on hõivanud koha suhtlustüüpides, mis olid olemas ka enne seda, nt kohtumiste kokkuleppimine, aga on loonud ka uusi suhtlustüüpe- silmast silm kohtumisi ennetavad või neile järgnevad sõnumid( nt Oli hea rääkid. Head ööd! Pärast väikest suhete klaarimist). Telefonisuhtlus tagab visuaalse privaatsuse, SMS-suhtlus lisab sellele veel verbaalse privaatsuse. SMS-suhtluse algataja eeldab, et talle ka vastatakse SMSi teel, ning loob endale nõnda turvalise suhtluskanali. SMSile ei pea vastama otsekohe, sõnumi saab põhjalikult läbi komponeerida ning soovi korral võib jätta lihtsalt vastamata- ka null- vastus on vastus. Piisava mõtlemisaja eelis on seegi, et kui vahetus vestluses tuleb alatasa kümme sekundit pärast õiget aega pähe just see õige lause, siis SMS jätab kasutajale need kümme vajalikku sekundit.
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskus...
McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003): 1. sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus, vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enese tunnustamine, abi küsimine, teene palumine, segavate mõjutuste ignoreerimine 2. kooliga seotud oskused: küsimuste esitamine, juhtnööride järgimine, raskuste puhul pingutamine, vestlusesse sekkumine 3. sõprussuhte loomise oskused: tervitamine, mitte verbaalse kommunikatsiooni mõistmine, kaaslaste tegevusse lülitumine, oma järjekorra ootamine, enda asjade jagamine kaaslastega, abi pakkumine, mängude alustamine, mängureeglitest kinni pidamine 4. toimetulek tunnetega: oma tunnetest arusaamine, negatiivsusega toimetulek, abi otsimine, toimetulek hirmuga, teiste tunnetest arusaamine, positiivsuse väljendamine 5. alternatiivid agressiivsele käitumisele: kiusamisega toimetulek, vihaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
