16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence - Revised 1989- WPPSI-R Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele vanuses: 3 kuni 8 aastat 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et ta suudaks rakendada toimetulekustrateegiaid, et ta saaks hakkama positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt
1. Kognitiivsed oskused: kõikide tajuliikide arendamine, mõtlemise vormide ja mõtlemisoperatsioonide kujundamine, mälu arengu toetamine, teadmiste laiendamine ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu.
klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa. Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse
(18h 21min) • Artikli sisu puhas statistika suurema põnevuseta või üllatavate tulemusteta Results (2/3) •Kodeeritud andmed lisati tabeli kujul •Tehti topelt kontrollkood kahele saatele; lahknevusi kaks- visuaalse alkoholi viitele, mis näitab suurt uurimismeetodi usaldusväärsust. Results (3/3) • Keskmiselt täheldati (saate kestvus keskmiselt 111,3min) • 2042 visuaalse alkoholi viitet ühes saates • 32 verbaalse reklaami viidet (viidati ka näiteks alkoli liigtarbimisele; võitja meeskonnal on hommikul pohmelus) • 17 otsest tellitud reklaami (moodustas kogu saate ajast ainult 0,6%) • Keskmiselt UK olid vaatajate reitingud ülekannetel 15M inimest (kuid kogu vaatajaskond üle maailma oli oluliselt suurem) • 10 aastaga on reklaamide maht tõusnud 2 korda (varjatud ja otsene ) TÄNAN KUULAMAST!
kiusamiskäitumisega, toetudes äsja ilmunud uurimusele, mis on ilmunud autori monograafias (Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006). Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine; umbes ühel neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda ja ähvardamist füüsilise vägivallaga kui tõsiseid kiusamiskäitumise liike. Teiseks, uurimusest ilmes, et umbes viiendik õpilastest oli kogenud õpetajapoolse kiusamise liigina karjumist ja umbes kümnendik õpilastest teisi verbaalse kiusamise liike (alandavad märkused, sõimamine, solvamine)
KUULAMINE Aktiivn e Empaatilin Vaikne e Peegelda v Kuulamistõkked Võrdlemine Mõtete lugemine Vastuseks valmistumine Sõelumine Unelemine Nõuandmine Väitlemine Teema vahetamine Takkakiitmine "Ma hoolin sellest, mis sinuga juhtub, sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad." Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat 4. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 5. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 6. On empaatiline 7. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 8. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 9. Ei kritiseeri ega mõista kohut 10. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat 2. Ei hoia silmsidet 3
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad.
kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Millest võib aga perevägivald olla tingitud ja mis võiks olla selle eesmärk? Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi
MÕISTEKAART e. "ämblik", tähenduskaart, mõisteskeem, ideedeskeem- on verbaalse teksti visuaalse esitamise viis. Mõistekaart annab infot õppija mõtlemisest, selle abil on võimalik hinnata asjast arusaamist. Mõtlemise põhiühikuks on mõiste. Mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõistmine on seoste loomine erinevate mõistete vahel. Õppimine on produktiivne siis, kui õppimise käigus selginevad mõistetevahelised seosed.
või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10
parimat Araabia külalislahkust • Viiel järjestikusel aastal World’s Leading Airline tiitel • Maailma kalleim lennupilet https://www.youtube.com/watch?v=YBLjIHTiGpI IATA • …on Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (The International Air Transport Association); • asutatud 19. aprill 1945; • 268 lennufirmat (2016); • lennujaamakood 3 tähte; • lennufirmakood 2 tähte; IATA treeningkursuse teemad • Klienditeeninduse edendamine • Verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise oskused • Klientidega kontaktiloomise tehnika • Kultuuride vaheline teadlikkus • Stressiga toimetulemine Kasutatud kirjandus ● Skytrax [http://www.worldairlineawards.com/awards/world_airline_rating.html ] ● IATA [ http://www.iata.org/training/courses/Pages/airline-customer-service-talm51.as px ] ● Wikipedia [https://goo.gl/Yf7eOB] ● Etihad [http://www.etihad.com/en/about-us/corporate-profile/] ● Etihad wikipedia [https://en.wikipedia
hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine sõnumi kordamine tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne.
Eesti keel Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Igal meist on oma emakeel. Keel on tihedalt seotud kultuuriga ja see on oluline suhtlemisvahend. See on kõige lihtsam viis, mille abil tundeid ning mõtteid väljendada. Inimestel, kellel on probleeme verbaalse kõnega, on mõeldud välja erinevad moodused. Kurtidele on leiutatud näiteks oma keel - viipekeel. Alati on võimalus ennast arusaadavaks teha, kuid kõnelemine on kõige tõhusam. Igas riigis on oma keel, millega inimesed suhtlevad omavahel ning, kui võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele.
keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma
18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23. contractus bilaterales kahekülgsed lepingud 24. causa põhjus, alus 25. offert/propositum pakkumus 26. mancipatio mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing 27. stipulatio stipulatsioon, verbaalse lepingu liik 28. mutuum muutlaen, 29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist laps...
,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust uurides ei uuri vestlusanalüütik mitte ainult keelt vaid ,keelt mis on seatud mingi sotsiaalses maailmas toimuva tegevuse teenistusse
järgmiselt: Kõnetud Lapsed, kes kasutavad üksiksõnu Lapsed, kes kasutavad grammatilist fraasi Ealise kõnega lapsed Kõnearengu probleemide kõrval esineb kuulmispuudega lastel veel: Mahajäämust kognitiivses ning isiksuse arengus Sagedased koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired Arendustegevus Õigel ajal alustatud ning süsteemse arendustegevuse tingimustes (arengut toetavad ka kuulmisaparaadid) on kuulmispuudega lapsed võimelised kooliajaks omandama eakohase verbaalse kõne. Seda juhul, kui laps kasvab arengut toetavas keskkonnas ning ei kaasne muid puudeid. Juba enne lasteaeda tulekut on kuulmispuudega lapse vanematel koostöös spetsialistidega täita olulised ülesanded: Säilitada lalinaperioodist hääle tekitamise oskus Kujundada õiget kõnehingamist Arendada kuulmistaju Õpetada last jälgima ning matkima kõneliigutusi Kujundada kõnemotivatsiooni Hilisemas kõnearendustöös tuleb arvestada, et vähese sõnavaraga laps
amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes (23.08.2013) Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näiteks: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Külastatud aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev) Näiteks: Tiit, E.-M. (2006). Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 2005-2006 Euroopa taustal. Rahvastikuministri Büroo Külastatud aadressil www.rahvastikuminister
Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele. Wechsleri intelligentsustest lastele. Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele. Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid: 1. Verbaalse võimekuse testid: o Sõnavara; o Mõistete võrdlemine; o Suulised arvutusülesanded; o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine; 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Šifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine Testide usaldusväärsus
3. Eksperimtaatorid väitsid et on intuitiivselt ilmne, et kontseptuaalne interpretatsioon nn. nõmedate piltide mäletamisel kergendab nende meeldetuletamist. Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika, mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse 5.Kirjelda mõnda praktilist ja loomingulist rakendust antud uurimusele Seostamine keeleõppega ning tehnilist verbaalset oskusteavet puudutava käsitlemisel 6. Autorid ei kirjelda täpselt, kuidas nad määrasid katseisikud kahte gruppi. Kuidas sina seda teeksid? Kasvõi paariks loe moel, liisutõmbamine, tähestikuline järjekord jne.
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata
jooksmise hetkel televiisori ees. Küll aga eeldan, et rohkem on see reklaam mõeldud neile, kes veel pole väga huvitatud alkohoolsest joogist, sest üldjuhul on tarbija kinni oma harjumuses ja võtab seda, mida ka eelmine kord. Antud reklaami argument minu arvates oleks see, et tarbi kodumaist, tarbi Eesti asja, üritused, tantsud, et just need kõik tekivad ja tulevad tänu sellele kindlale joogile. Antud reklaam otseselt seda edasi ei anna, küll aga emotsioonid, mis tekivad visuaalse ja verbaalse info edasi andmisega tekib selline mulje, et ilma antud tooteta pole võimalik ühtegi neist asjadest sooritada või märgata. Sõnum on üles ehitatud tootele, positsioneering tootel on reklaami lõpus, kus teada tuntud hoonest hajub välja pudel, ehk siis tegelikult kogu reklaami vältel pole küll antud toodet näha olnud, siiski annab see oma mõtte edasi. Reklaam on edasi antud väga kavalas võtmes, sest iga 2 sekundi möödudes on uus pilt, mis on
kelle emad tarvitasid raseduse ajal mõõdukalt alkoholi, oli madalam IQ kui lastel, kelle emad alkoholi ei tarvitanud, ja seda eriti raseduse teise kolmandiku jooksul. Uurimus hõlmas 611 ema koos lapsega. Emasid jälgiti terve raseduse jooksul. Ema ja laps vaadati üle lapse sündimisel, seejärel lapse 8-kuuseks saamisel, 18-kuuseks saamisel, seejärel 3,6-aastaseks saamisel ning ka 10. eluaastal. 10-aastaseid lapsi hinnati verbaalse, kvantitatiivse ja lühiajalise mälu testidega. Leidis kinnitust, et lapse sünnieelne kokkupuude alkoholiga võib tuua kaasa fetaalse alkoholi sündroomi (FAS) ning tehti järeldus, et ka väga vähene alkoholitarbimine, eriti raseduse teise kolmandiku ajal, võib põhjustada lapse madalama IQ taseme. «Kuigi igal aastal diagnoositakse väiksel, kuid märkimisväärsel hulgal lastel FAS, esineb kasvu ja kognitiivse funktsiooni puudulikkust palju rohkematel lastel, kes on
Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu puudumine ja 10 on talumatu valu. Seda skaalat toetavad tihti täiendavad valutasemete kirjeldused või piktogrammid. Imikute puhul kasutatakse selle skaala variatsiooni, kus valu tugevuse näitajana kasutatakse diagrammi lapse näost. Verbaalse kirjelduse skaala 0 valu puudumine 2 kerge valu 4 mõõdukas valu 6 mõõdukas valu 8 raske valu 10 raskeim võimalik valu Wong-Bakeri grimassi skaala Tugevuse talutavuse skaala
katkestamisega. Täishingamine ei tohi olla ebamugav, ei tohi end täis puhuda nagu õhupall. Väljahingamine on nagu vabanemine ja peab toimuma ühtlaselt ja vabalt. Väljahingamisel moodustatakse kõik häälikud, sellest sõltub kõnelemise viis. Õppides valitsema oma häält ja kõnet, tuleb meil kõigepealt õppida valitsema oma hingamist. 5 3. Suhtlemisoskus Suhtlemisoskus jaguneb tunnetusliku ehk verbaalse eneseväljenduse, kommunikatiivseks, ekspressiivseks ja mõjutamisoskuseks. Tunnetuslikke oskusi võib omakorda jagada neljaks. 1. Isikutaju ja inimesetundmise oskus. Siia kuulub võime eristada suhtluskaaslase akuutset psüühilist seisundit, anda inimesele nende käitumise põhjal tabav psühholoogiline kirjeldus, otsustada inimeste suhtlemisomaduste, arukuse, väärtushinnangute üle. 2. Situatsioonitaju ja käitumise ettenägemise oskus
TELEFONISUHTLUS Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvavaid suhtlemise viise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel. Näiteks suuremate hotellide broneerimisosakonnad jt. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle. Kui olete parasjagu hõivatud, siis vastake helistajale ja vabandage, et tegelete praegu teise kl...
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama
mälujälgede konsolideerumine. · Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem. Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem. Ebbinghaus verbaalse mälu katsed. 11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? EI pea paika protseduurilise mälu puhul. (Ka autobiograafilised mälestused). Tüüpiline unustamiskõver kehtib isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste (materjali) puhul
Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused:
rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine
Omaksvõtt – osavõtu situatsioon Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku *tuletada meelde sündmusi, kohti ja juhtumeid minevikust millel on tähendus grupile *tuletada meelde vastaseid väärtuste ja suhtumiste intensiivistamine *kontrastide süvendamine *emo tekitamine *eesmärgi lihtsustamine *intensiivne verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni kooskõlas kasutamine *avalikud rituaalid veenmisele vastuseisu suurendamine vastupidise hoiaku omandamisel *korge enesehinnang *kirjutada üles või öelda käitumine või käitumisviis *”kaitsepookimine” - ette hoiatamine - vastuargumentide pakkumine - nõrgad küljed Mis on eelarvamus? See on samuti hoiak. On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele.
et neid mõistetakse vääriti. Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele. Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista: näoilmeid või hääletoone; nalju ja sarkasmi; üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline.
kui palju ta kasutab praktilisele tegevusele kaasnevat kõnet. samuti peab õpetaja teadma, et lapse arenedes keelevahendite osakaal teadmiste omandamisel järjest kasvab.Kuid arenguhälvete puhul on see piiratud või pole üldse võimalik. Oluline on õpetajal teada, et kui õpilane ei suuda teha kokkuvõtet oma tegevusest, siis ei suuda ta ka samalaadset tegevust hiljem verbaalselt planeerida. Kuidas kujuneb reguleeriv-planeeriv kõne funktsioon? Oma tegevuse verbaalse reguleerimise-planeerimise eelduseks on võime tegutseda teise isiku keeleliste intsruktsioonide järgi ning samuti oskus oma tegevust verbaliseerida tegevuse käigus ja tagantjärgi kirjeldada. Tavapärase arengu korral hakkab laps ühendama oma väliskõnet ja tegevust kolme aasta vanuses. Selles vanuses lapsed annavad iseendile korraldusi mingi tegevuse alustamiseks, s.t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse,
käitumisaktis ilmnenud iseloomuomadusi; 5) kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis; 6) hoidub kaaslast kahjustavast käitumisest; 7) väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil); 8) mõistab omandisuhteid OMA VÕÕRAS ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt; 9) eristab fantaasiat ja reaalsust; 10) hoiab puhtust ja korda kodus ning koolis, hoidub loodust kahjustavast käitumisest; 11) täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku instruktsiooni) järgi; 12) õpib üksi, klassis ning kodus, osaleb ühistöös; 13) kasutab tuttavaid abivahendeid õpiülesannete täitmisel (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid); 14) kirjeldab oma tegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele; 15) kasutab õpitud enesekontrollivõtteid (resultaadi kontroll, operatsionaalne kontroll); 16) mõistab ruumi ja aja suhteid, väljendab neid kõnes;
.. ja sa oled siiani proovinud... ning sinu põhimureks on... Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -5- Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma. HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST Hea kuulaja tunnused on: Astub eemale segajatest Hoiab sobilikku pilkkontakti Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus)
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
huvides.P.mõõdab 2 komponent-ütlemine,jäämine,püüdlemine .360 kraadi tagasiside metoodika?Lähtub põhimõttest,et mitmest vaatenurgast saadav hinnang õiglasem ja informatiivsem e väiksema mõõtmisveaga. Millal/kus personalitöös kasut sa inimeste hindamiseks teste,hindamiskeskust360? 360 siis kui tahan saada tagasisidet töötaja tööalase käitumise kohta tema juhilt,alluvatelt, kolleegidelt,klientidelt.Testekui tegemist ametikohaga,kus oluline verbaalse info mõistmine ja selle alusel järelduste tegemine.Hindamiskeskust uute töötajate valikul ning olemasoleva meeskonna pädevuse ja arendusvajaduste määratlemisel. Vajaduste teooria Põhineb arusaamal,et tööga seotud käitumised on juhitud kindlate vajaduste rahuldamisest ning,et in-d püüdlevad selle poole,et töö neid rahuldax. (Maslow,Murray,Jahoda,Alderfer´i väärtusteooriad) Võrdusteooria Püüavad rahulolu määratleda ja selgitada selle kaudu,kuidas in-d ennast
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut KUIDAS MA RAKENDAKSIN LOETUT PRAKTILISES JUHTIMISTEGEVUSES? Essee Tallinn 2014 On iseenesest mõistetav, et iga organisatsiooni juht soovib, et organisastioon oleks edukas. Organisastiooni edukuse tingivad väga mitmed faktorid, kuid antud essees keskendun ühele faktorile – kommunikatsioonile organisatsioonis. Teadmine sellest, millist verbaalse kommunikatsiooni käitumist kasutatakse pidevalt tööl, annab meile võimaluse suunata fokusseeritumalt koolitamist ja töö tulemuslikkuse hindamist ning kommunikatsiooni planeerimise kaudu parandada organistatsiooni efektiivsust. (Keyton, J., et al. 2013) Kommunikatsioon organisatsioonis on äärmiselt oluline tagamaks töötajate rahulolu, mis omakorda parandab töötajate pühendumist ja motivatsiooni ning seega tagab ka paremad töötulemused
1) Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele. 2) Wechsleri intelligentsustest lastele. 3) Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele.[9] Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid: 1. Verbaalse võimekuse testid: o Sõnavara; o Mõistete võrdlemine; o Suulised arvutusülesanded; o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine;[9] 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Sifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine[9] 9 3.6 Intelligentsuskvoot
16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence - Revised 1989- WPPSI-R Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele vanuses: 3 kuni 8 aastat 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
olukordades ning näidanud, et 3-4-aastased lapsed oskavad juba varjata oma pettumust (nt mitteootuspärase kingituse puhul). Kui üksi viibides väljendasid lapsed oma pettumust, siis uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed, kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega manipuleerimist. Eelkooliealised lapsed suudavad väljendada elavalt kõiki põhiemotsioone, on olemas ka sotsiaalsed emotsioonid nagu empaatia, häbi, süütunne ja põlgus (Denham et al., 2004). Paavel (2005) tõi välja, et laste oskus juhtida oma emotsioone jaguneb kahte valdkonda:
liikmetel on ühine territoorium, keel kes tunnevad ühistvastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1 Lahendusi grupi säilivuse probleemidele. 2 Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumis reegleid 3 materjaalset kultuuri. Kultuuri võti peitub meie võimes kasutada sümboleid Sümbol-tähenduseta heli.Objekt või sündmus millele annavad tähenduse grupi liikmed. Osa inf. Antakse edasi mitte verbaalse informatsiooni abil.Kasutades näoilmeid ja liigutusi ja sellist kommunikatsiooni Kineesika. 3 Keel ja taju Me näeme ja tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuri ekraali. Keel kujundab meje mõtet ja sisu.Ollakse tugevasti oma keele,meele vallas Näiteks hopi indiaalastel puudub ajamõiste. Teise keele õppimine on sisuliselt sisenemine teise maailma
Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev. Suhtlemine - Tajumine(pertseptsioon) - Informatsiooni vahetamine( kommunikatsioon) - Mõjutamine (interaktsioon) Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne, meeldiv, ebameelidv? Isikutaju sõltub tajuta eelnevast kogemusest, hoiakutest, vajadustest- TAJU ON VALIV Taju on subjektiivne Isikutaju vead
Tähistamist ei toimu. Tunnete allasurumine surub energia ka alla. Juhini on jõudnud kaebused klienditeeninduse madala taseme kohta. Ta nõuab hommikusel koosolekul pahasel häälel oma meeskonnaliikmetelt säravaid silm, positiivset hoiakut ja kliendile rõõmu valmistamist. Mida teeb teenindusmeeskond? Kuulab vaikides noomimise ära, läheb noruspäi tööle ja... teenindab kliente pahase hääle ning kustunud silmadega. Meeskond võttis üle juhi emotsionaalse seisundi, mitte tema verbaalse sõnumi. VAJADUSTE JA TUNNETE SEOS Tunded on parimad indikaatorid, mis vajadustest kõnelevad. Positiivsed tunded annavad märku, et tegevus või tulemus rahuldab inimese vajadusi. Negatiivsed tunded tekivad vajaduste rahuldamatusest. Loetelu meeskondade rahuldamata vajadustest: Vajadus üksteise kuulamise ja arvestamise järele et üksteist ei süüdistataks ega surutaks külma loogikaga nurka Vajadus iga ettepaneku respekteerimise järele
Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Üldisel kultuurimaastikul võib kirikumuusikat nimetada ka nisikultuuriks, kuna ta teenib ühiskonnas kindlat huvigruppi ning joonistub väga selgelt välja üldkultuurilisel taustal. 1 Kirikumuusika ja muusika funktsioon üldiselt Muusika võib inimest üles ehitada, aga ka hävitada
Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. arengut. Diskrimineerimine Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne. Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta jätmisena ning mängudest isoleerimisena ja vähem väärtustatud ülesannete andmisena. Vahetu diskrimineerimine avaldub aktiivse tegevusena - sõimamise, kiusamise ja ähvardamisena või füüsilise agressioonina - löömise, peksmise ja nügimisena. Rassism Rassismi võib defineerida ideoloogiana, mille kohaselt inimesed moodustavad rassi ja/või kultuuri alusel jagunevaid erinevaid rühmi. Rühmi
Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: - sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; - sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; - sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused Autismispektri häiretega inimeste jaoks võib kehakeel olla sama võõras ja arusaamatu kui klassikaline kreeka keel. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad, et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista: - näoilmeid või hääletoone - nalju ja sarkasmi - üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi ,,see on äge", mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
