Rühma ühtsuse kinnitamiseks on ühise ,,seinamaalingu" joonistamine üks parimaid võimalusi. Saab kasutada juba mõnda aega koostegutsenud ja üksteise võimeid tundva rühmaga. Oluline on ühisosa leidmine (nimi, pealkiri, tunnuslause, tunnusmotiiv) ja sellele siis üksikute panuste lisamine vastavalt nende võimetele, vormi ja värvieelistustele. Töö toimub pidevas muutumises, liikumises, mida saatmas arutelu ja kommentaarid. Oluliseks komponendiks verbaalne eneseväljendus. Lähtudes tööst rühmaga, alustaks esimestel kohtumistel kindlasti savitööga, järgnevatel jätkaks rühma ,,seinamaalinguga" ja kohtumiste lõpufaasis julgeks ,,raamatut" joonistada. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 14 Tänapäevasel digitaaltehnikat kasutavaid ja arvutipõhiseid kunstiteraapia meetodeid on hea kasutada kooliõpilastega
kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Struktuur: 1. Iroonia- ma tean, et sa midagi ei tea 2. Induktsioon- suunavad küs ja vastused õpilastelt 3. Maieutika- ämmaemandakunst, Kuulab-analüüsib-suunavad kus õpilane peab ise edasi jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne - ostensiivne 10. Argument ja selle struktuur. Argument ehk arutlus on mõtlemisvorm, mille eesmärgiks on põhjendatud veenmine. Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus. Iga veenmisviis pole argument. Argumenteerimine tähendab ratsionaalset põhjendamist. Argumendi struktuur: · Väide · Seletus · Tõestus · Järeldus 11
teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine - füüsiline, verbaalne - otsene ja varjatud Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt. lisaks Bolton) Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel enda suhtumise muutmine teise inimesse à teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Meeldimist suurendavad: - teistest huvitatud olemine - naeratamine - nime mäletamine
Mis on Diskreetne Matemaatika ? Termineid: — verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. " diskreetne " ≡ " mitte pidev " ehk " astmeline " — formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk kokkulepitud sümbolite abil. vs. " Diskreetne Matemaatika " ↔ " Pidev Matemaatika " NB!
võtja kohustus hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Fiducia oli vanimaks pandi vormiks. Pignus-on leping, mille alusel kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta oli saanud oma nõudmise kindlustamiseks 45.Literaalsed ja verbaalsed lepingud Literaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi olemasolu. Verbaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine. Stipulatio on vanima ja ühtlasi ka peamine verbaalne leping Rooma õiguses. See on suuline lubadus täita teatav kohustus. Verbaalne leping on ka leppetrahv., Käendus võidi tagada väga mitmesuguseid kohustusi. 46.Nimetud lepingud Vahetus Asjade vahetus isikute poolt. Aestimatum on kokkulepe, millega üks lepingalane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest,kohustusega teatud aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. Sobing-on kokkulepe,
Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Tegeleb ajaga. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Verbaalne väljendus. · Tegeleb ruumiga. · Aritmeetika. · Näomiimika, kehakeel. · Sõnad ja numbrid. · Suhted, matemaatika. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Mõistus · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. 8
Oskavad reeglina ennast ja oma isikuruumi kaitsta Suudavad enda ja teiste elusid kontrollida – võimu abil Miinused Hirm Vastuagressiooni provotseerimine Kontrolli kaotamine Süütunne Inimlikkuse kaotamine Inimestest võõrandumine Vilets tervis KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Inimesel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Teiste verbaalne konfronteerimine võib olla efektiivne või ebaefektiivne. Üks efektiivsemaid moodusi konfronteerumiseks on kolmeosaline kehtestav sõnum oma mittesüüdistavas vormis esitatud käitumise kirjelduse - oma soovi tuleb väga täpselt ja erapooletult kirjeldada. Käitumist tuleb kirjeldada täpsete sõnadega, piirduda tuleb ainult käitumise kirjeldamisega (ei mingeid oletusi, motiive, hoiakuid jne). Kehtestava sõnumi puhul on see, mis
· Tihelioleku stress püsiv eksponeeritud. Stressi allikas kooselavatel rühmadel nt haiglas, ühikas, tänapäeval linlastel. Tihelioleku ületamise(privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, persioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Nii füüsiline kui verbaalne rünne. vägivald füüsiline agressiivne rünne instrumentaalne agressiivsus inimene on teise suhtes agressiivne eesmärgi saavutamiseks vaenulik agressiivsus suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm) agressiivsus. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine
26. Mis on sümbol? Miks on sümboleid vaja? Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. · Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne) · Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest · Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada 27. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus 28. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. 29. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
· Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa
Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Rakendusloome osakond Arts therapies: A research-based map of the field Karkou, Vassiliki & Sanderson, Patricia (2006) II ja III ptk refereering Autor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsi...
individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Durkheimi järgi on sotsiaalseid fakte võimalik teaduslikult uurida. Sotsiaalne fakt on fikseeriv, kirjeldav sotsiaalse tegelikkuse fragment. Fragmente on neljasuguseid: Indiviidi või sotsiaalse grupi käitumisaktid, massikäitumine mida inimesed teevad Inimtegevuse tulemused (materiaalsed ja vaimsed) mida inimesed tegid Massiteadvuse karakteristikud, verbaalne tegevus (arvamused,vaated) mida inimesed väljendavad Üksikud sündmused, juhtumid, interaktsioon võimaldab interpreteerida tegutseva subjekti positsioone Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? Seletage lahti kolm sotsiaaluuringute uurimistasandid. Sotsioloogide uurimisobjektid. Mitmed erinevad võimalused: · Uurida indiviide · Uurida konkreetseid gruppe · Uurida sotsiaalseid fakte ja nende põhjal teha järeldusi
See tekitab inimeses tunde, et ka temal on vastutus ja õigus kaasa rääkida ettevõtte edendamisel. Kui inimesi kaasata firma siseasjade arutamisele, siis nad tunnevad ennast täieõigusliku asjaosalisena. Tähtis on, et suheldaks avatult ning ausalt. Tunnustamine Kõigest olulisemaks peab Jack Mitchell ettevõtte töötajaid. Töötajad väärivad tunnustust, kui nad on tähelepanelikud, usaldusväärsed ning teevad oma tööd hästi. Tunnustus võib olla nii materiaalne kui ka verbaalne. Tähtis on, et inimene saaks tehtud töö eest tänu. Muidugi on raha väga tähtsal kohal, sest see on esialgne asi, miks tööle asutakse. Kui palk on väike ning inmest ei premeerita, ei ole see motiveeriv. Kirg oma töö vastu võib kaduda ning töökvaliteet langeb. Seetõttu tuleks välja mõelda süsteem, et töö panus vastab palgale. Kuigi raha on oluline aspekt, on siiski kõige olulisem inimese enesetunne töökohas. Isegi kui palk on hea, ei kompenseeri see ebameeldivat käitumist
lapse andmeid, sest osa lahkusid koolist või vanemad ei lubanud laste andmeid uurimuses kasutada). 308 lapsest oli 173 poissi ja 135 tüdrukut. Uurimus kinnitas, et töömälu efektiifsus ei sõltu soost. Iga last testiti 2-3 neljakümneminutise sessiooni ajal, kahenädalaste vahedega. Samuti vastasid laste klassijuhatajad lastega seotud küsimustikele. 2. 1. 3. Tulemused Mõlema vanusegrupi näitajatest olid kõige madalamad verbaalne töömälu ja visuaalruumiline töömälu. Visaalruumilise töömälu ja verbaalse töömälu vahel on siin kohal seos, nagu sooviti uurimusega ka kindlaks teha. 5 Hinnangud näitavad, et sõnavara tulemused, mis mõõdeti BPVS'i järgi (British Picture Vocabulary Scale), olid oluliselt madalamad vanemal vanusegrupil. Teine skaala, mille järgi teste analüüsiti, on WASI (Wechsler Abbreviated Scale of
materjalid/vahendid kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks. Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib potentsiaalselt Joseph Maguire (1999) käsitlusele tuginedes võime rääkida globaalsest põhjustada kahju ja hävingut. sportistumise süsteemist. Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses domineerida, mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid, pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste kontrollida või teha kahju teisele inimesele. korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik mõõde, mis Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist sportaste vahetu
· Rääkija viib kuulaja tähelepanu kõrvale järgmiste märkidega: pendeldab ruumis edasi- tagasi, kortsutab kulme, vaatab kuulajat fikseeriva pilguga, teeb närvilisi ning kibelevaid liigutusi, hoiab näol pahurat ilmet, väldib pilkkontakti, trummeldab sõrmedega laual, tegeleb juttu ajades ise kõrvaliste asjadega. 6. KUULA MÕTTEID, MITTE SÕNU Suhtlemise edukust ei määra enamjaolt kaugeltki mitte üksnes verbaalne tekst, vaid ka sõnu saatev siirus, enesekindlus, zestide veenvus, silmavaate meeldivus, aga ka toon, millega midagi öeldakse, seda kõike tuleks ka kuulajal tähelepanna. Kuulajal tuleb meeles pidada järgmisi asju: · Enne juhiste jagamist ja kriitika tegemist tuleks mure kurtjale anda kinnitust sellest, et aktsepteerime teda ja oleme valmis talle kaasa elama · Järsk kriitika süvendab inimese tõdemust, et tal on tõsised probleemid, ta ei saa
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline aren...
tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikke toiminguid või objekte. Keelekasutus ei ole kunagi neutraalne! Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust vastavalt väärtushierarhiatele; suhteliselt kestvad;
Koed moodustavad elundeid, mis omakorda moodustavad elundkondi. Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, soolestik, hambad, keel süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Suguelundkonna moodustavad meestel munandid, seemnejuhad, suguti ja naistel munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2. Silm, keel, kolju, rinnakorv, nina,selgroog, arterid. Mäng Õpeaine: Inimeseõpetus Teema: Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Klass: 6 Vahendid: lipikud pantomiimi teemadega Eesmärk: Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Mängu käik: Etapid Õpetaja ja õpilasi tegevused Kavatsus Õpetaja näitab õpilastele videot Charlie Chapliniga. -Praegu me hakkame vaatama lühike video lõik mis on seotud meie tunni teemaga. Te peate otsustama, mis suhtlusvahend(verbaalne või
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed ...
hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination) S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine selektiivsus · primaarne generaliseerimine füüsiline sarnasus kaasasündinud · sekundaarne generaliseerimine verbaalne ( semantiline) kultuur IV Konflikt 1. Lähenemine- lähenemine (approach-approach) võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid .. Lahendus: järjestus 2. Vältimine-vältimine (avoidance-avoidance) võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid .. Lahendus: otsustamisest loobumine; põgenemine: reaalne, näit. unistused 3. Lähenemine-vältimine (aproach-avoidance)
) kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta. Isiku vaimuseisund ongi selle isiku teatud käitumiskalduvus – isiku kalduvus käituda kindlates tingimustes kindlal viisil. Ryle: "Vaim" kuulub tema arvates keeleliselt käitumisviisi kategooriasse: teadvusel olema, otsustama jne. Biheivoristid arvavad, et , et ainsat laadi tõendiks, mis meil võib olla kellegi (ka iseenda) vaimuseisundite kohta, on inimeste väliselt vaadeldav käitumine, nii verbaalne kui mitteverbaalne). Kategooriaviga (dualismi puhul) Dualism põhineb kategooriaveal Gilbert Ryle – dualismis on vaimunähtused samas kategoorias füüsikaliste nähtustega. Arvati, et ka vaimusfääris on põhjused ja tagajärg. Nii füüsikalised nähtused kui ka vaimunähtused suruti ühte kategooriasse. Dualismi järgi on vaim kui keha kõverpeegeldus. Keha Vaim
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
hirmutavad mõtted - karistus III Stiimuli generaliseerimine (stimulus generalization) · stiimulite sarnasuse määr generaliseerimine: S(1) või S(2) R(1) õpitud reaktsioon generaliseerub vastandprotsess: diskrimineerimine (discrimination) S generaliseerumine kogemus S diskrimineerimine selektiivsus · primaarne generaliseerimine füüsiline sarnasus kaasasündinud · sekundaarne generaliseerimine verbaalne ( semantiline) kultuur IV Konflikt 1. Lähenemine- lähenemine (approach-approach) võrdselt atraktiivsed eesmärgid, objektid .. Lahendus: järjestus 2. Vältimine-vältimine (avoidance-avoidance) võrdselt ebameeldivad eesmärgid, objektid .. Lahendus: otsustamisest loobumine; põgenemine: reaalne, näit. unistused 3. Lähenemine-vältimine (aproach-avoidance)
Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna- sõnalt kordama, 8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb
žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10. Kumba tuleks rohkem uskuda – kas verbaalset sõnumit või mitteverbaalset? Miks? Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
tuginedes T-T tasandit. 1) MUUDETAVA KÄITUMISE HINNANGUTA KIRJELDUS. Mõnikord käituvad inimesed teiste suhtes ebaõiglaselt teadvustamata. Hinnanguta kirjeldus tähendab seda, et kritiseeritakse teise käitumist, mitte isiksust. Tuleb jälgida, et mitteverbaalne käitumine oleks neutraalne. Nt Sa hilinesid täha hommikul tööle 20 minutit. 2) KOKKUVÕTTEV KEHTESTAV SOOV KUI KEHTESTAMISTEHNIKA. Lisatakse oma soovi kehtestava sõnumi lõppu. Nt Ma ootan, soovin, tahan. 3) TUNNETE VERBAALNE VÄLJENDAMINE. Väljendatakse suhtluspartnerile oma suhtumist toimunusse, olemata sealjuures ründav või süüdistav. Inimesed tajuvad vaistlikult, et igaühel on õigus oma tunnetele ning õigus neid väljendada. Kõigepealt kirjeldad toimunut hinnangut andmata ja siis lisad oma tunne. 4) TEGEVUSE AKTSEPTEERIMINE JA POSITIIVNE SUHTUMISE VÄLJENDSMINE. Sõnum puudutab indiviidi juba toimunud käitumist, sõltub eelkõige sõnumisse suhtumisest, kas sõnum üldse võetakse vastu või mitte
· Watson, Pavlov, Skinner: tingimine · Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga · Bandura: sotsiaalne õppimine; vaatlusõppimine · Mischel: tasu edasilükkamine; kognitiiv-afektiivne isiksusesüsteem 1) B. F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine
? Tagasiside Õpetaja annab nii positiivset kui negatiivset tagasisidet, kusjuures positiivne peab olema ülekaalus. Efektiivne tagasisside on kirjeldus. Kirjeldatakse käitumist, mitte last ennast. Vahetu tagasiside on efektiivsem kui edasilükatud. Efektiivne tagasisside on pigem spetsiifiline kui üldine- kirjeldada võimalikult üksikasjalikult õpilase käitumist. Efektiivsuse taga on konstruktiivsus, mida motiveerib soov aidata ja arendada verbaalne, mitte verbaalne. Kui on akadeemiline enesehinnang ja siis on ka üldine enesehinnang Akadeemiline enesehinanng on võimekatele õpilastele üldise enesehinnangu oluliseks nurgakiviks. Vaimselt võimekatel õpilastel on küll kõrge akadeemiline enesehinnang, kuid teistes valdkondades madala enesega rahuloluga ning nad on tundlikud kaaslaste poolt antavate hinnangute ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes. Enesehinnagu kujunemine:
Jututoad ja privaattoad, Suhted võivad alata ka jututubades ( see sarnaneb reaalelus baarides käimisega), mis sageli pühenduvad seltskondlikele või looritatud seksuaalsetele teemadele. Seal võite kohata ka oma unelmate küberarmastust ja edasi lähetegi privaattuppa, kus teha, mida soovite. Telefonikõned. Enamikul juhtudel eelnevad tegelikule seksile telefonikõned. Interneti kasutajaliides võimaldab ainult kirjavahetust ja peaaegu alati areneb sellest verbaalne kontakt. Lähebki lahti. Privaattubades esineb mitmesugust tegevust, kuid sageli kuulub selle hulka vähemalt veidike flirti, millele järgneb kübeseks, kus kirjeldatakse seksuaalsuhteid trükitekstis ( paljude hüüumärkidega!). Umbes 15 protsendil Interneti kasutajaist esineb küberseksi ja -armulugusid, kuid Interneti-sõltlaste puhul kerkib see arv tõeliselt kõrgele 43 protsendini! ( Greenfield, D.N., 1999. Võitlus interneti-sõltuvusega
Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle
Eelneb/põhjustab transport, ilm, haigus. Deviantne käitumine Deviantne käitumine käitumise, mis ähvardab organisatsiooni heaolu. 1. tegevuse tõsidus 2. tegevuse suunatus organisatsiooni või teiste inimeste vastu · tõsine ja organisatsioonile suunatud: omandihälbed: saboteerib vahendeid, tunnistab tulu osalist tagasimaksmist; valetab töötundide arvu kohta, varastab firmalt. · Isikutevaheline- tõsine: isiklik agressioon seksuaalne ahistamine, verbaalne sõim, kaastöötajatelt varastamine, kaastöötajate ohustamine. · Isikutevaheline- vähetähtis: poliitilised hälbed näitab välja soosimist, klatsib kaastöötajaid, süüdistab kaastöötajaid, konkureerib kasutult. · Organisatsiooniline - vähetähtis: tootmishälbed : lahkub varem, ülipikad pausid, meelega aeglane, raiskab ressursse. Töö otsimine Motiivid : pühendumine tööle, rahalised raskused Oskused
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled...
3.lapsendajate ja lapsendatute vahel ei saa abielluda. 4.lapsendatu vahel kui neil on hine lapsendaja 5.teovimetul kellele on mratud eeskostja ---Perekonnanime valik--- 1.abikaasad valivad nimeks he abikaasa nime. 2.kumbki silitab abielueelse perekonnanime. 3.silitakse eelnev nimi ja lisatakse abikaasa nimi Nimeseaduse jrgi ei tohi eesnimi koosneda rohkem kui kolmest nimest vi kaahest sidekriipsuga eesnimest. Nelja osalist lahku kirjutatud nime lapsele panna ei saa. AJU Parem pool:mitte verbaalne - snadega seaos on minimaalne ja ttab jooniste skeemide, plaanide, piltide ngemisel. Snteesiv- terviku moodustamine osadest Eirab fakte ja phjuseid ja soovib edasi lkata otsustamist Ruumiline- asjade asutus ja paigutus ngemse kaudu ja orjenteerume ruumis. Hea ruumitaju. Kujundite meeldejtmine, episoodiline mle Intuitiivne- vaist Neb elu roosades vrvides. Parema ajupoolkera domineerimisel on polulatsioonis 40-45%- nad hangivad infot meeleorganite kaudu neid on hea tegelikuse ldistamise vime
formuleerida. Loomulik keel on tähenduste, teadmiste ja arvamuste otsesel väljendamisel kõige selgem. Diskursus suudab kirjeldada sündmusi, tegusid ja uskusmusi mistahes konkreetsuse/ üldistuse ja ajalisel tasandil. 9. Kuidas defineerib Dijk diskursust? 3 eristust. Diskursus on laiendatud põhitähenduselt kommunikatiivne sündmus, piiratud põhitähenduselt kõne või tekst ning üldmõistena verbaalne tulem. 10. Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis? See seletab süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid, mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse ehk inimeste poolt luuakse, tõlgendatakse ja kasutatakse. 11. Tooge välja Foucault, Laclau ja Dijki diskursuse kontseptsioonide erinevused? Laclau diskursus on suhetel põhinev tähistavate jadade totaalsus, mis ületab eristuse
usaldus (Albert & Emmos, 1990, lk 119) 5. teiste huve ja õigusi arvestav – tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad, 6. teavitav – suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles, 7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne – peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema. Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna-sõnalt kordama, 8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..................................................................................
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
- näitab välja, et saab aru, miks teine nii teeb/tegi kuid ei peeta seda õigeks; - taotleb võrdset kasu nii enesele kui suhtele; - kohandatud isikutele ja situatsioonile (pole universaalne); - ei saa muuta teise inimese isiksust ja saavutada totaalset käitumise muutust pigem suhtumise muutust; - muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus kui kehtestamistehnika; - kokkuvõttev kehtestav soov kui kehtestamistehnika; - tunnete verbaalne väljendamine; - teise tegevuse aktsepteerimine ja positiivse suhtumise väljendamine Hinnangutevaba kirjeldus on kehtestava mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtu või öeldu, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav kirjeldamine. Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib
ei pruugi selles ise süüdi olla. Tõrjutus ei ole käitumisprobleem, aga see võib tekitada käitumise probleemi. Kiusamine on pigem aktiivne tegevus ja tõrjumine on passiivne tegevus (tajutav vähemalt nii). Tõrjutus on ignoreerimine. 14. Millised on kiusamise liigid? Kuidas need väljenduvad? Füüsiline kiusamine - löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine Psühholoogiline kiusamine - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine Verbaalne – narrimine Sotsiaalne -kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine Väljapressimine – raha või asjade varastamine Virtuaalne kiusamine – internetis postitamine 15. Mis on väärkohtlemine, kuidas see jaguneb? Füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne väärkohtlemine. Oluline aru saada seaduspärasusest – väärkoheldud laps on suurema tõenäosusega hiljem ise väärkohtleja. Kui laps on kodus
Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem. Joosep Toots "Kevade" Narkootikumid AUTISM Pervasiivsed arenguhäired häirete avaldumine kolmes valdkonnas: 1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon 2) vastastikune verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon 3) puudused tegevustes ja fantaasiamängudes Psüühilise arengu spetsiifilised häired algus varases lapseeas; peaaju mitmete funktsioonide väljakujunemine ja küpsemine häirub või pidurdub; kulg on pidev ja remissioonideta; suuremal või vähemal määral on mõjustatud kõne, ruumitaju võime ja/või motoorika areng; ilmneb ka intellektuaalse ja kognitiivsete võimete kergem või sügavam puudulikkus;
Sissejuhatus Vägivald on käitumine, mille abil saavutatakse teises inimeses hirmu tekitades võim tema elu üle. See tähendab ka teise inimese käitumise, mõtete ja tunnete kontrolliminest. Vägivaldse käitumise liigid on: 1. Vaimne vägivald 2. Füüsiline vägivald 3. Seksuaalne vägivald Vaimne vägivald võib eksisteerida väga erinevates vormides, nagu verbaalne, psühholoogiline, majanduslik, sotsiaalne vägivald. Vägivallatsejad rakendavad oma ohvri suhtes erinevaid tehnikaid alates psühholoogilisest survest ja õhkrast sõimust kuni majanduslike piirangute seadmise ja sotsiaalse isolatsioonini. Mehe vägivaldne käitumine võib olla alguses peaaegu märkamatu manipuleerimine ja naise elu ning tegemiste kontrollimine. Manipuleerimine ja kontrollimine tähendab teise inimese mõtete, tunnete ja käitumise suunamist ja juhtimist
ümbruses õpilaste (Dwivedi & Gupta, 2000; viidatud Kõiv, 2012 järgi) kui ka korrektsiooniasutustes noorukite ja täiskasvanute seas (Jennings, 2003; viidatud Kõiv, 2012 järgi): treeningul osalejad on õppinud viha paremini kontrollima. 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima. See võib olla nii füüsiline kui ka verbaalne, otsene või kaudne, endale või teistele suunatud. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas läbi enda kogemuste või läbi teiste käitumise mudeldamise. Lapsed õpivad, kuidas saab haiget teha, kes on sobivad sihtmärgid, kuidas oma käitumist õigustada ja millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt
Reklaam -Isiklik müük (Personal Selling) – presentatsioonid, ergutusprogrammid, otsekontaktid, ... -Müügitoetus (Sales Promotion) – auhinnad, allahindlused, kupongid, võistlused, demonstratsioonid, eriväljapanekud, garantiid, ... -Suhtekorraldus (Public Relations) -Otseturundus (Direct Marketing) – valitud otsekontaktid, pikaajaline kliendisuhe, individuaalne suhtlus, ... -Sisuturunduslikud võtted -Word-of-Mouth e WOM sh mitte vaid verbaalne suhtlus, aga ka üksteise tarbimisotsuste jälgimine st mitteverbaalne kommunikatsioon. -Tootepaigutus (Product Placement) • Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab
Alakonformsus põhineb normide ignoreerimisel või tagasilükkamisel, sisaldab mittealluvat käitumist (äärmusjuhtumeil võib viia anarhiani). Ülekonformsus põhineb normide mittekriitilisel aktsepteerimisel, sisaldab ülialluvat käitumist ja punktuaalset normide järgimist (äärmusjuhtumeil võib viia fašismini). 8. Vägivald spordis Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib potentsiaalselt põhjustada kahju ja hävingut. Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses domineerida, kontrollida või teha kahju teisele inimesele. Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist: sportlaste vahetu suhtlusringkond (treenerite või vanemate „toetus“); mängustruktuur ja kohtunike poolne reeglite käsitlemine; fännide, meedia ja ühiskonna hoiak Millised on pealtvaatajate vägivalla põhjused ja vormid - Otsesed põhjused (kõrged ootused meeskonna võidule, kõrge pingeseisund, vaenulik
olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul tähendab menetlus muude tegevuste kõrval ka seda, et sündmus asendatakse tekstiga. Verbaalne arutlus-ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest), psühholoogia on ,,käitumiskeskne" - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese käitumist kui kohastumuslikku reaktsiooni välistele stiimulitele. Üldjoontes eristatakse kaht ühistegevuse tasandit: 1) Õigus kasutab psühholoogiaalaseid teadmisi ,,enda sees":
konflikte, mis igapäevases elus oleksid võimatud. Mängu 4 faktorit · mäng on protsess · mäng kui kohanemine · mäng kui jõud · mäng kui niisugune mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlikkuse moment mängul ohud- õnnemängud ja spordifanaatikud. 5. kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed mänguteooriad Bateson- mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks. Verbaalne kommunikatsioon toimub alati mitme abstraktsioonitasemel · metalingvistiline- sisaldab sõnumeid, milles arutelu sisuks on keel ise · metakommunikatiivne- iseloomustavad suhted kõnelejate vahel. Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi `see on mäng` abil. · Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel.
passiivselt vastavad välistele põhjustele Soov näha inimest, inimese elu tervikuna, mitte ainult kategooriatesse jagatuna Soov kätte saada inimese ainulaadset kogemust, tema eluilmast sõltuvalt Kvalitatiivne uurimus Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit 5 3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
