_ Vahetustega tööaja kasutamine _ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine _ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine _ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine: _ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine _ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine _ Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine _ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine _ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks _ Logistikarajatiste väljaarendamine Mõjutegurid - Tootega seotud tegurid: Netokaal – kauba puhaskaal pakendi kaalu arvestamata
võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine kauba maaletollimise, maalt väljatollimise ja transiiditollimise protseduuride juhtimine ning korraldamine kauba liikumistee kujundamine ja kauba ratsionaalne käsitlemine liikumisteel Millises järjestuses toimub transpordilogistikas üldjuhul valikute langetamine? veoviisi valik, veomarsruudi valik, veovahendi valik veoviisi valik, veovahendi valik, veomarsruudi valik veovahendi valik, veoviisi valik, veomarsruudi valik
Kui valemi tähis on seletatud sissejuhatavas lauses, 16 siis ei ole seda vaja korrata valemi järel. Tähiste seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga ,,kus", järgneva koolonita. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt. Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7] PS K= , (2.1) S (Ti - Te ) kus K veovahendi kere soojusläbikandetegur W/(m2K); P veovahendi keres eralduv soojavõimsus W; S S veovahendi kere geomeetriline keskmine pindala m2;
jällegi lattu seisma, vananeb, toote tähtsus kaob, uus ja parem toode tuleb selle asemele. Toob kaasa suuri kulutusi, vanad varud võtavad laos ära palju ruumi. 6. Mis on tellimisintervall? V: Kui tihedalt klient kaupa tellib. Paindlik varustamine? V: Erinevate aegade ja viisidega kauba transport. Koormaruum ja selle mahutavus? V: Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini, kui selle kaal veovahendi, on oluline kasutada laadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C? V: Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb
all olevaid kaupu pikaajaliselt, lisaks saab teostada kauba omaniku vahetust ja kaupade ostu-müüki. Kauba ostmisel ja müümisel peetakse kaubaartiklite üle arvestust tavaliselt netokaalu alusel. NETOKAAL- kauba puhaskaal pakendite kaalu arvestamata. BRUTOKAAL- kauba kaal koos pakendite kaaluga. NB! Veonduses kasutatakse enamasti brutokaalu, mahukaalu ja arvestusliku kaalu mõisteid. KAALULINE TÄITEASTE- veetava kauba kaalu ja veovahendi või -ühiku kandejõu suhet väljendatuna protsentides. MAHULINE TÄITEASTE- lastiruumi täitva veoste ruumala ja veovahendi või -ühiku lastiruumi veoks kasutatava ruumala suhet väljendatuna protsentides. LAADIMISMEETER (LDM)- veovahendi või- ühiku koormaruumi pikkuse meeter, mida on võimalik kasutada selle laiuse ja kõrguse täies ulatuses. Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu
toimetamised ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse. · Transport peab teenindama oma klientuuri eesmärgiga hoida ära ettevõtete töö seiskumine ja defitsiidi tekkimine kaubanduses. · Transport peab suutma vedada suhteliselt väikseid kaubapartiisid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. Transpordilogistika hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi ja funktsioone: · Sobivaima transpordiliigi valik. · Sobivaima veovahendi valik. · Kauba liikumistee kujundamine. · Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine. · Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel. Konkreetse kauba liikumistee kujundamisel tuleb võtta arvesse: · Transpordivahendi maksumus veo tellijale. · Kaubakoorma tasuvus. · Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg, vaheajad, sissesõidud põhimarsruudilt). · Täiteaste.
transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus, vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid - Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid, kes pakuvad mitmekülgseid logistilisi teenuseid); 4PL (iseseisvad neutraalsed ettevõtted, kes pakuvad strateegiaid ja konsultatsioone). Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7
ohtusjuhendita 2. Vastu võtta kaubakonteinerit ilma kehtiva ohutusplaadita(mereveol) 3. Lubada treileri/konteineri vedamist, millel on küljes ohumärgised, mis ei vasta tegelikkusele! 4. Kasutada(lubada paigaldada) ohutustahvleid, mis on vigastatud ja kulunud 5. Hoida hoiatustahvleid/märgiseid lahtiselt kabiinis 6. Alustada reisi enne, kui ei ole kontrollinud, kas kõik vajalikud ohutusvahendid on olemas ja kasutuskõlblikud 7. Mingil juhul kasutada veovahendi läheduses lahtist tuld(suitsetamisel, toiduvalmistamine priimusel jms), kui veoseks on kergestisüttivaid või plahvatusohtlikke aineid. 2.2 Ohtlike veoste administratiivne kontroll Lepinguosaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal teostada igal ajal kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas ohtlike kaupade veo nõudeid ja turvanõudeid on täidetud. Sellist kontrolli peab läbi viim ilma inimesi, vara või keskkonda ohustamata ning
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Vastuvõtja kohus on kontrollida kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumnetidel märgituga, kas saadetis on nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel või pakenditel pole vigastusi. Minu tööaja kooksul on õnneks kõik kaubad ja tellimused ilusti oma tellija juurde ka jõudnud ja probleeme transpordiga pole olnud. SAADETISE LAADIMINE Kui kaup viiakse ära treileris või konteineris, teostavad laadimistöö üldjuhul laotöötajad. Kauba laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada vastavalt koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikule juhendile. Ei tohi unustada et üldjuhul vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. Nõuded: kaup peab olema paigutatud tihedalt, vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või mõnel muul viisil kinnitada, kaupu tuleb paigutada nii et kaupade üksteise vigastamine oleks viidud miinimumi peale. Pealelaadimine peab olema vastupidine mahalaadimise järjekorrale.
erinevate osade vahel, Kaupade laadimistööde kiirendamine, Sõiduaja lühendamine liinidel, Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks, Logistikarajatiste (vt logistika infrastruktuuri I loeng) väljaarendamine 9. Nõuded veoteenusele: Transport peab garanteerima nii ühekordsed kui [ööpäevaringsed] regulaarveod ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse.
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
eraldada poegiv ema koos lootega mõneks ajaks. Selleks on kindlad veterinaarnõuded, nimelt loom pead olema kliiniliselt terve, peab olema viibinud ühes karjas 30 päeva enne liikumist, loom peab olema registreeritud ja teda peab olema lihtne identifitseerida, looma eelmine kari on läbinud loomatauditõrje uuringud ja menetlused ja karjale ei ole kehtestatud liikumist piiravat loomatauditõrje alast keeldu. (Jäärmaa, 19. aprill 2012) Bioohutuse tagamiseks loomapidaja peab: isiku ja veovahendi liikumist korraldama; loomakasvatushoonesse ja rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemist piirama loomakasvatushoonesse ja rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale välisriigist saabunud isiku pääsemist piirama enne 48 tunni möödumist selle isiku Eestisse saabumisest karja juurde toodava looma pidama muudest loomadest eraldi, lähtudes looma taudialasest staatusest
tuleb kontrollida, et treileri põrand oleks kindel, kinnitusdetailid defektideta. · Soovitav on kasutada jälgimisvahendeid, et märgata õigeaegselt transpordil tekkinud probleeme. · Korduvate transportide korral on soovitav järgida alati toimivaid reegleid -- laadida hobused ühes järjekorras, samadele kohtadele, kus tavaliselt, samade naabrite kõrvale jne. Veoeeskirjad · Veoeeskirjade alusel peab vedaja taotlema endale vedaja tunnusnumbri, litsenseerima oma veovahendi. Kui vedada sporthobuseid mittemajanduslikul eesmärgil, siis pole vedaja tunnusnumbrit ja veovahendi litsenti Eestis,Lätis, leedus, Soomes vaja. Muudes riikides võidakse seda nõuda, mistõttu soovitatakse praegu inimestel,kes hobustega palju reisivad, endale need veoõigused taotleda. seda enam, et hetkel on need kursused veel tasuta jne. Võistlustel · Võistlustel olles tuleb arvestada sellega, et hobuse jaoks on see tavapärasest stressirohkem situatsioon.
arvestamisel. Paljud kaubaveoteenuse osutajad pakuvad veotariife lähtudes saadetise arvestuslikust kaalust. Kaubasaadetiste arvestuslik kaal arvutatakse järgnevalt: Autotransport 1 cbm = 333 kg; 1 laadimismeeter = 1850 kg; 1 EUR alus = 740 kg 1 EUR alus = 0,4 laadimismeetrit; 1 FIN alus = 1000 kg;1 FIN alus = 0,5 laadimismeetrit Lennutransport: 1 cbm = 167 kg. Meretransport (LCL): 1 cbm = 1000 kg 21. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? Veovahendi või veoühiku lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses. Kuna veoki furgoonide, poolhaagiste ja haagiste laiused on enamasti ühesugused (2,452,50 m), kõrgused aga oluliselt erinevad (2,23,0 m), pole laadimismeeter kindel suurus, vaid sõltub konkreetsest veovahendi või veoühiku lastiruumist. Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3, megatreileri laadimismeetri ruumala aga 7,3 m3. 22
4.1 tooraine ostmine 4.2 tooraine vastuvõtmine 4.3 tooraine ladustamine ja säilitamine 4.4 tooraine ettevalmistamine 4.5 toiduvalmistamisprotsess: Toidu kuumtöötlemine Toidu jahutamine Täidiste või katete lisamine Toidu säilitamine või müügiks väljapanemine Toidu taaskuumutamine Toidu müümine või jaotamine või serveerimine Veo ja veovahendi vastavuse kontrollimine toiduhügieeni üldeeskirja nõuetele Puhastamine ja desinfitseerimine Jäätmete kogumine ja äravedamine Kahjuritõrje Töötajate hügieen Kaebuste käsitamine Arvelduskohustuste täitmine Laboratoorne kontroll Dokumentide säilitamine Kõrvalekalded enesekontrolli näidisplaanist TUNNUSTAMISELE ESITATAVAD DOKUMENDID
kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. 20. Transpordi osa logistikas Transpordilogistika tegevusvaldkonnad ja funktsioonid Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Tegevusvaldkonnad: sobiva transpordiliigi valik, sobivaima veovahendi valik, kauba liikumistee kujundamine; kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine, kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine, kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel. Lisab toodetele ruumilist-ajalist väärtust, ühenduslüliks erinevate logistiliste valdkondade vahel. Mõjutab teisi valdkondi: varude taset, laomajanduse kulusid, osutatava teenuse taset ja firma finants tulemusi. 21. Transpordiliigid
Kui koormat vastu ei võeta siis väljastab jäätme vastuvõtja ametliku dokumendi, kus on kirjas järgnevad puntkid: 1) jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kuupäev ja kellaaeg; 2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus; 3) jäätmeid üle anda soovinud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress; 4) veovahendi registreerimisnumber; 5) komposti tootja nimi, aadress, registrikood; 6) dokumendi välja andnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri. Koorma heakskiidul sõidab masin käitlusalale, kus koorem kallatakse selleks ettenähtult katusealuseta kohta , kus antud biojäätmed sorteeritakse, vajadusel purustatakse. Kaetakse kile või selleks ettenähtud kattematerjalidega, et ei saaks toimuda biloogilist reostumist. Vastavalt vastuvõtule tuleb ka siin väljastada lähtudes seadustiku määrusest § 4
9. Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimused väljatöötanud arvestusega, et minimaalne veetav kaubakogus on 35 tonni ja veokaugus ületab 101 kilomeetrit. Mida need reeglid sisuliselt tähendavad? Kas alla nende parameetrite ei saagi vedada? See tähendab, et need kogused on minimaalsed, mille ees peab igal juhul maksma. Saab ka alla nende parameetrite vedada aga maksma peab ikkagi 35t ja 101km eest, et tagada veovahendi ja transpordi püsikulud. 10. Veoteenuse osutamise kuupäevaks on saabuva kauba puhul veose sihtjaama saabumise kuupäev ja väljuva kauba puhul selle veoks vastuvõtmise kuupäev 11. Kes koostab veoeeskirja? Kellele ja milleks on vaja veoeeskirja Dok. mis reguleerib enamikku raudtee kaubaveoga seotud õiguslikest ja tehnilistest küsimustest. Selle kehtestab raudteeveo-ettevõtja ning see sisaldab veotingimusi reisijate
väike kilohind ei korva enamasti kallist kaubast koosnevate veosaadetiste kahjusid 38 katab alati täielikult võimalikud kahjud veoprotsessis, kui klient teeb lisaks veosekindlustuse kahju korvamise määr sõltub veoviisist ja veokaugusest 30. Milline tegur ei oma rolli veoste säilivuse tagamisel? sobiva veovahendi kasutamine veovahendi ohutu liikumise tagamine kaupade kindlustamine veo- ja hoiureziimist kinnipidamine 31. Milline nendest ülesannetest ei kuulu saatja kohustuste hulka? peab informeerima vedajat kauba iseloomust peab pakendama kauba nii, et see ei kahjustuks veoprotsessis ja käsitlemisel loovutama kauba vedajale kokkulepitud viisil kontrollima veoki vastavust nõuetele 32. Kodumaiste autovedude korral tuleb kauba vedajalt vastuvõtmisel nähtavate vigastuste korral esitada
erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad. Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle
mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad. Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud šarniirselt, veoühiku poolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõrgusele. Laadimisilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
1 tooraine ostmine 4.2 tooraine vastuvõtmine 4.3 tooraine ladustamine ja säilitamine 4.4 tooraine ettevalmistamine 4.5 toiduvalmistamisprotsess: · Toidu kuumtöötlemine · Toidu jahutamine · Täidiste või katete lisamine · Toidu säilitamine või müügiks väljapanemine · Toidu taaskuumutamine · Toidu müümine või jaotamine või serveerimine 5. Veo ja veovahendi vastavuse kontrollimine toiduhügieeni üldeeskirja nõuetele 6. Puhastamine ja desinfitseerimine 7. Jäätmete kogumine ja äravedamine 8. Kahjuritõrje 9. Töötajate hügieen 10. Kaebuste käsitamine 11. Arvelduskohustuste täitmine 12. Laboratoorne kontroll 13. Dokumentide säilitamine 14. Kõrvalekalded enesekontrolli näidisplaanist TUNNUSTAMISELE ESITATAVAD DOKUMENDID 1
müügikate. Müügimarginali saamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ehk müügikate müügihinnaga (KM=0) Madala lao tehnoloogia Laotehnoloogia, mille korral kasutatakse suhteliselt madalaid kaubaaluste laoriiuleid. Riiulite kõrgus on tavaliselt 6,0 - 8,0m ja vahekoridoride laius 2,7 - 3,5m Mahuline täiteaste Mahuline täiteaste on koormaruumis paikneva kauba ruumala ja koormaruumi ruumala suhe mahuühikutes mida väljendatakse üldjuhul protsendina. Täiteaste näitab, kui suur osa veovahendi või veoühiku koormaruumist kubatuurist on täidetud kaubaga. 75 - 80% -list mahulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks. Materiaalne ressurss Materiaalsete ressursside all mõeldakse töö objekte, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne. Materjalivoog Materjalivoogusid määratletakse kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja
Reklamatsioonidega kaasnevad kulud Turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu Keskkonnakulud Kindlustada toote hõlbus käsitsetavus Näitajad: Ruumala/maht ja mass/kaal - Pakendi füüsilised mõõtmed peavad arvestama (vaata järg. slaid): ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt; kauba käsitlemise vahendeid laos. Kogus ja suurus Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet, mis toob kaasa järgmised tagajärjed: Kapitali seotus Laod täis kaupa, mida on raske müüa (moekaubad jäid hooajal müümata) Standardid
veotellimused esitatakse õigel ajal, töödeldakse operatiivselt ning veolepingud täidetakse korrektselt. Optimaalsete veotingimuste tagamiseks tuleb kiirendada kaupade laadimist, lühendada sõiduaega, viia sisse vahetustega töö, kasutada veovahendi ja/või -ühiku kandejõudu ning mahuta- vust maksimaalselt, võtta kasutusele kombineeritud vedusid nii palju kui võimalik, lihtsustada kaubaveo dokumenteerimist ning lühendada sellele kuluvat aega. Kaupade säilivuse kindlustamine eeldab üldjuhul sobivat veovahendit ja veoühiku kasu-
Toote käsitsemisel pakendist lähtuvalt tuleb arvestada järgmisi näitajaid: 1) ruumala/ maht ja mass/kaal; 2) kogus ja suurus; 3) standardid. 1. Ruumala ja kaal Toote mõõtmed ( pikkus., laius, kõrgus, paksus) on eriti tähtsad kaitsva pakkimise logistilisel planeerimisel. 6 Pakendi füüsilised mõõtmed peavad arvestama : a) ruumikasutuse kasulikkust lao, veovahendi ja veopakendi seisukohalt; b) kauba käsitsemise vahendeid laos. Ruumi kasutuse tõhusust mõõdetakse selle kaudu: 1) kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga ( pakenditäituvus), seda väljendab suhe toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vahel; 2) kuivõrd täidavad pakendid veoruumi (veoruumitäituvus), seda väljendab pakendi välisruumala ja koormaruumi suhe.
pakenditel pole vigastusi. 39. Laotöö toimingud ja operatsioonid. Saadetiste pealelaadimine. Laotöö toimingud on: vastuvõtt, hoiukohtadele paigutamine,siirdamine,komplekteerimine, konsolideerimine, pakkimine,loovutamine,inventeeriine,veokorraldus,töö infosüsteemis ja muu kontoritöö.Kui kaup viiakse ära treileris või konteineris, teostavad laadimistöö üldjuhul laotöötajad. Kauba laadimine veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teostada vastavalt koorma paigutamise ja kinnitamise ametlikule juhendile. Ei tohi unustada et üldjuhul vastutab koorma paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. Nõuded: kaup peab olema paigutatud tihedalt, vajadusel tuleb kaup lastiruumis koormarihmadega või mõnel muul viisil kinnitada, kaupu tuleb paigutada nii et kaupade üksteise vigastamine oleks viidud miinimumi peale. Pealelaadimine peab olema vastupidine mahalaadimise järjekorrale. 40
ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada eri- nevad tasapinnad. Selleks tuleb kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinum üleminekutehnoloo- gia element on laadimislüüs ja seadmeks laadimissild. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja allalastavat platvormi, mille laopõrandapoolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühi- kupoolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõr- gusele. Laadimissilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega mahalaadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata
Kui kapten on arvestanud lasti nihkumise riski, peab ta enne lastimise alustamist veenduma, et: - tekk, kuhu last stoovitakse, on puhas, kuiv ja õliplekkideta - last või veovahend on väliselt transpordikõlblikus seisus ja võib olla tegusalt kinnitatud - laeval on olemas kogu kinnitamiseks vajalik töökorras inventar - last veovahenditel ja veovahendite sees on praktiliste võimaluste piires korralikult stoovitud ja kinnitatud veovahendi külge. Stoovimise ja kinnitamise deklaratsioon (Cargo stowage and securing declaration) Kui on põhjust kahtlustada, et stoovitud ohtlik kaup ei ole paigutatud konteinerisse või veovahendile ega kinnitatud vastavalt IMDG-koodeksi nõuetele või kui puudub konteineri/veovahendi lastimisdeklaratsioon, ei tohi sellist konteinerit või veovahendit laevale lastida. Ebaselgete olukordade vältimiseks on soovitav varustada konteinerid või veovahendid stoovimise ja kinnitamise deklaratsiooniga
Transpordi omahinna arvutamisel lisatakse transpordikuludele proportsionaalne osa ettevõtte logistilistest üld- ja halduskuludest. Oma veovahendite puhul on mõttekas arvestada ka oma transpordivahenditesse seotud kapitali kulu Ettevõtte omandusse kuuluvate transpordivahenditega seotud transpordikulusid tervikuna välja selgitada suhteliselt lihtne, kuid segmentide lõikes tuleb neid sageli tuletada. Sageli kasutab ettevõte kombinatsiooni veoteenuste sisseostmisest ja oma veovahendi opereerimisest (näiteks rahvusvaheline transport ostetakse veoteenusena sisse, kohalik jaotusvedu teostatakse oma veovahenditega). 2. Laokulud (warehousing costs). Neid võib jagada kaheks: a) Kaupade liikamisega seotud kulud (throughput costs) Ettevõtte oma ladude või rendipindade puhul on need peamiselt astmeliselt muutuvad püsikulud, mis otseselt ei seondu laos hoiustatavate kaubakoguste suurusega (laotöötajate tööjõukulu, amortisatsioon või rent,
· Materjalikasutuse vähendamine; · Ohutumate materjalide kasutamine; · Energia ja vee säästlik kasutamine-kokkuhoid; · Õhuemissioonide vähendamine; · Reoveeheite vähendamine; · Jäätmete vähendamine · Toote pakendamine · Pakendamise optimeerimine: · Pakendi koguse vähendamine · Taaskasutava-korduskasutava pakendi kasutamine · Toote levitamine- vedu · Toote levitamise-veo optimeerimine: · Toote toimetamine tarbijani keskkonnasõbralikuma; Veovahendi valik · Logistika optimeerimine Toote kasutamine · Mõju vähendamine toote kasutamise ajal: · Väiksem energiatarbimine · Kulumaterjalide vähesem tarbimine · Keskkonnasõbralikumate kulumaterjalide kasutamine, · Toote esmase kasutuea pikendamine: Toote kvaliteedi parandamine, kestvuse suurendamine, hooldus, parandamine, osiste vahetamise võimalus, hooldusteenuse pakkumine. · Toote kasutusest kõrvaldamine · Toote kasutusea optimeerimine: koostisosade taaskasutamine,
kätepesuks; 5) peab olema piisavas koguses sooja või külma vett; 6) pesu- ja desinfitseerimisainete, mittesöödavate ainete, vedelate ja tahkete jäätmete hügieeniliseks hoidmiseks ja kõrvaldamiseks kasutatakse selleks ettenähtud ning asjakohaselt tähistatud mahuteid ja nõusid; 7) toidu käitlemisel vajaliku temperatuuri tagamiseks ja jälgimiseks peab olema piisavalt sobivaid vahendeid ja seadmeid; 8) toit tuleb paigutada nii, et toidu saastumine oleks välistatud. IV. VEO JA VEOVAHENDI KOHTA ESITATAVAD NÕUDED 25. Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste säilitamiseks on vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei halvene. Veokit peab olema võimalik piisavalt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida. 26. Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata või halvendada nende omadusi. 27. Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
