tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK). Aastast 2008 kehtib majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK 2008. Vastavalt sellele klassifikaatorile kuuluvad teenustesektorisse jaod G-S (vt Tabel 1) (EMTAK 2008 selgitavad märkused, 2012). Tabel 1. EMTAK 2008 teenustesektori struktuur Jagu Pealkiri G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus I Majutus ja toitlustus J Info ja side K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus. ja tehnikaalane tegevus N Haldus ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused 1.1.1 Areng
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, ...
meeskonnatöö. Keemiatööstus * Jagatakse erinevateks harudeks: -) Vanad harud hapete, aluste, oksiidide tootmine ja tooraine (fosforiit, apatiit, väävel, asbest, põlevkivi) -) Uued harud kapron, nailon, plastmass (nafta ja gaas) -) Uusimad harud teadusparkide juures: kosmeetika, ravimid * Keemiatööstuse paigutamise põhimõtted on: tooraine, kvaliteetne tööjõud ja tarbija. Transport ehk veondus * Mere- ja jõetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: aeglane, sadamate rajamine ja hooldus on kallis (Suurimad sadamad: Roterdam Euroopas; Singapur; Hongkong) üldjuhul arenenud riikides. * Torutransport eelis: kiire, odav; puudus: oht, sobib vaid teatud asjade vedamiseks. * Raudteetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: vajab teede korrashoidu, aeglane. * Autotransport ehk maanteetransport eelis: ,,ukesest ukseni", kiire; puudus: vajab teede korrashoidu, kallis
esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas. 1. LOGISTIKA Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundamine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega. Terminit logistika on äritegevuses traditsiooniliselt kasutatud materjalivoogude juhtimise kohta (Dawis & Manrodt 1994) ning see tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi [1]. Tüüpilised probleemid, mille lahendamisega logistika tegeleb, on (Van Rensberg 2004):
rauda ja terast vürtsi keemiatooteid kohvi veondusseadmeid toiduaineid, riisi kivisütt Ekspordib(veab välja) rauda ja terast kalliskive ja väärisehteid tekstiili insenerivarustust masinaid tekstiili veondus seadmeid nahka pühvleid, eesleid teed lambaid, sigu ja kitsi kala ( sardiini ja garneeli ) Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on selline riiklik- tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab
· Maavarad (mineraalsed ja energiavarad). · Põllumajandus, toiduainetetööstus ja agroteenused. ·Energiamajandus. · Venemaa -- Euroopa energiabaas. · Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. · Siberi ja Petsora söebasseinid. · Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad, tuumaelektrijaamad. · Metsatööstus ja selle võimalused. · Raua, vase, alumiiniumi metallurgia. · Kullatootmine. · Masinaehitus. · Veondus. VENEMAA MAASTIKU PILDID VENEMAA MÄED · Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Asub Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus. Kõrgus 5642 meetrit. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam 5621 meetrit.
Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus. SELLELE JÄRGNEV UUSIMA AJA INIMGEOGRAAFIA Vanad peavoolud olid regiooniteadus ja ruumianalüüs. Traditsioonilise teaduse kohaselt peavad teadustulemused vastama tõele, olema vaadeldavad, selle ülesanne on avastada üldiseid ja seaduspäraseid seoseid.
Sellest tulenevalt inimgeograafia uued arenguvõimalused: Läks lahku loodusgeograafiast, muutus eraldi haruks Sai teha koostööd majandusteaduse, politoloogia, sotsioloogiaga Uued rakendused regionalistikas (regionaalpoliitika, regionaalareng, regionaalplaneerimine) Parem suhtumine süstemaatilistesse geograafiatesse. Laiem teemadering, uued valdkonnad Protsesside uurimine võimaldas ekspertiisi ja prognoosi Suhete uurimine (migratsioon, veondus, kaubandus) Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus. SELLELE JÄRGNEV UUSIMA AJA INIMGEOGRAAFIA Vanad peavoolud olid regiooniteadus ja ruumianalüüs. Traditsioonilise teaduse kohaselt peavad teadustulemused vastama tõele, olema vaadeldavad, selle ülesanne on avastada üldiseid ja seaduspäraseid seoseid.
Finants- ja kindlustustegevus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Info ja side Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Kunst, meelelahutus, vaba aeg Haldus- ja abitegevused Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Veondus ja laondus Töötlev tööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Ehitus Kinnisvaraalane tegevus Hulgi- ja jaekaubandus 0 100 200 300 400 500 600 1.
ehk vahetooted liiguvad üle riigipiiride, suurendades nii ekspordi ja impordi mahtu. Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud maailmamajanduse peamine mootor................................................................................................ 13 Kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega. Ligi poole äriteenustest moodustavad veondus ja turism. (Ainsaar jt, 2013 lk 110).........14 Kuna Lesothos puudub võimalus sadamate jaoks, on ka üks transporditee vähem. Seeeest leidub maanteid, lennuteid ja mõningal määral raudteid. (Wikipedia, 2017).............................................................................................. 14 Põhiliselt imporditakse toiduaineid, kütust, mehhaanikat ja ehitusmaterjale. Peamised partnerriigid selleks on Lõuna-Korea, Hiina, Tai, Hong Kong, USA ja Lõuna-Aafrika
3. Mäetööstus 8687 8734 10070 4. Töötlev tööstus 6696 7526 8844 5. Elekter-,gaas 7468 8480 10385 6. Ehitus 7468 8480 10075 7. Hulgi-jaemüük 6915 7401 9111 8. Hotellid, restoran. 4535 5421 6148 9. Veondus, laondus 8048 8859 10126 10. Finantsvahendus 14998 16384 16915 11. Kinnisvara, rent. 9332 9724 11433 12. Avalik haldus 9224 10101 11482 13. Haridus 6474 7219 7949 14. Tervishoid 6524 7900 9026 15. Kalapüük 4430 4575 7107 16
Vajati odavat metalli, mida sulatati söebasseinides, sealsed jääkained läksid tooraineks keemiatööstusele. Kergetööstus. Jaguneb: 1)tekstiilitööstus (kangas) jaguneb: -siid -lina 2)õmblustööstus 3)trikotaazi tööstus 4)naha- ja jalatsitööstus Paigutamine: *Tarbija lähedal *Odav, töökas tööjõud Sai alguse käsitööst. Kadukäsitöönduskäsitöömanufaktuuridvabrikudrõivastus kompleks 12. Transport e. veondus Veoprotsessi etapid: 1) Kaupade kogumine rong,autod 2) Ladustamine 3) Põhivedu rong, laevad 4) Ladustamine auto 5) Kaupade laialivedu Transpordi liikide eelised ja puudused : + - milleks kasutatakse?
TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.....................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
26. Raudtee ettevõtete töö tehnoloogiline protsess a. Veoks esitatud kauba ettevalmistus ja vormistamine (nt. pakkimine) b. Kauba veoks esitamine – saatja peab täitma saatelehe (dokumendid) c. Kommertsoperatsioonide teostamine – teostavad nii saatjad kui saajad (toll). Kauba vastuvõtmine, dokumentide vahetus. Maksude ja lõivude tasumine. Kauba hoidmine kaubajaamas ja väljaandmine d. Laadimisoperatsioonide teostamine – sõltub kaubast e. Veondus protsess f. Kommerts ja tehniline järelvaatus – vedurijuhil dokumentide vastuvõtmine. Saatelehed, rongikoosseisu kontrollimine. Plommide kontroll. Kalendritempel. Kommertsakt – kui midagi on puudu (loomulik kaubakadu – tuleks kasutada teatud keemiat) g. Vagunite tühjendamine h. Kauba ladustamine – oleneb, milline on ladu ja kauba liik i. Kauba väljaandmisega saajale – kauba kättesaamiseks peab olema allkirja/pitseriga volikiri (ühekordne või püsiv)
sh töötlev 26 tööstus Põllumajandus 1 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Saksamaal Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7%, teatab Statistikaamet. SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja 8 laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses. Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Helen Sildnik SÕJANDUSLOGISTIKA JA LOGISTIKA AJALUGU Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Mõdriku 2015 1 SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng..................................................................................
Ärisektor- 76,6% Tervishoiu- ja haridussektor- 77% Turismindussektor- 83,5% Sooline palgalõhe Eestis9. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük- 7% Töötlev tööstus- 33,9% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine- 31% Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus- 8,2% Ehitus- 22% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont- 33,8% Veondus ja laondus- 2,4% Majutus ja toitlustus- 18,3% Info ja side- 29,9% Finants- ja kindlustustegevus- 43,3% Kinnisvaraalane tegevus- 15,7% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus- 17,5% Haldus- ja abitegevused- 16,7% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus- 9,7% Haridus- 25% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne- 27,3% 8 Protsendina on näidatud rahvusvahelist protsenti. 9 2012. aasta oktoobri seisuga
· Veonduse areng o Võimaldas kaugemad veod, algul meritsi, al 19.saj raudteed, sisemaal Tõuge geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised Koloniaalsüsteem tööstusriigid ja neile toorainet/põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna
Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sy...
+62 miljonit krooni. Eesti eksport on pidevalt domineeritud ühe kaubaartikli poolt - puit ja puidutooted (2003. a. 311 miljonit krooni, 2002.a. 236 miljonit krooni). Investeeringud Vastavalt Eesti Panga andmetele olid Iirimaa firmad seisuga 30.06.2004 investeerinud Eestisse 145,5 miljonit krooni. See moodustas 0,2% otseinvesteeringute mahust ja andis Iirimaale riikide pingereas 26. koha. Iiri investeeringud on läinud järgmistele aladele: hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja põllumajandus. Ettevõtete äriregistris on registreeritud 46 Iiri osalusega firmat. Kahepoolsed suhted 1998. a. Eestile esitatud kutse alustamaks läbirääkimisi Euroopa Liiduga tihendas Eesti ja Iirimaa omavahelist suhtlemist. Eestit on sestpeale külastanud peaminister Bertie Ahern (1998. a. kevadel, 2003. a. suvel ning 2004. a. kevadel) ja president Mary McAleese (2001. a. kevadel). Iiri EL eesistumine 2004. a. esimesel poolel ning Eesti
5 Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad ka kakubandustegevusega seotud ettevõtted Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Hulgi- ja jaekaubandus Tertsiaarsektor Hotellid ja toitlustus Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö ja tervishoid Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 10
elud mugavamaks ja korrapärasemaks. Nad said kasutada enda oskusi ja oli tööd, mille eest nad said ka väärilist palka. Kõige probleemsemateks tegevusaladeks (see tähendab tegevusalad, kus langes tööhõive) peetakse just mitmeid vabrikute ja tehastega seotud töökohtasid tekstiilitööstus, riietusesemete tootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, transpordivahendite tootmine, veondus, laondus ja side, kummi- ja plasttoodete tootmine, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kui võtta aega tagasi 1980ndatesse, siis sellel ajal oli tööstusühiskond väga populaarne. Enamus meie emadest ja vanaemadest töötasid vabrikutes ja olid enda alal spetsialistid, kes jälgisid nahatoodete korralikku toomist ja selle vastupidavust. Niisamuti oli meil Tallinnas enda klaasivabrik, kust kogu Eesti ja ka lähimad naabrid said varustatud meie endi ilusate nõudega
tsitrusi, puuvilju, viinamarju, puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. Kreeka Veondus on oluline merelaevandus, mis karjakasvatus teenib 90% välismaale suunduvatest veostest. Rahvastik Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka on peaaegu rahvus riik 97% on kreeklased, piirialadel elab ka türklasi, makedoonlasi, albaanlasi. Kreeklaste usk Kreeka õigeusk. 98 % rahvastikust on koguduste liikmed. Aasta suurimad pühad on lihavõtted. Kaunid bütsantsi kirikud on vaatamisväärsus omaette
SKT-st annab Flandria 57%, Valloonia 24% ja Brüssel 19%. Tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus (21,2%, keskuseks Antwerpen), masina- ja metallitööstus (19,3%, keskused Antwerpen, Liege ja Namur), metallurgia (12,4%) ja toiduainetööstus (12,3%). Haritavat maad on 27,5%. Põllumajanduses on valdav piima-lihakarjakasvatus. Kasvatatakse nisu, otra, kaera, suhkrupeeti, kartulit, söödapeeti, köögi- ja puuvilja ning tubakat. Teeninduses annab rahandus 29%, veondus ja side 28% tulust. Olulised tööandjad on Brüsselis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid. Belgia on Euroopas enim kontsentreeritud pangandusega riike, 5 suurimale pangale kuulub 835 krediidiasutuste koguvarast. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 8 Belgias on väga tihe raudteede- ja maanteedevõrk. Raudteid on kokku 3518 km, kattega maanteid umbes 117000 km. Siseveeteid on 1493 km. Jõgesid ühendavad rohked kanalid.
lõpptoodangu hinnas (raamatupidamine, tööjõu koolitamine, seadmete rent) 2) Kes pakub? erasektori teenused avaliku sektori e. sotsiaalteenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või teenus ostetakse eraettevõttelt ja mille korraldamist organiseerib kas kohalik või keskvalitsus. Teenuseid pakutakse maksumaksja raha eest. (arstiabi, piirivalve, politseistruktuurid) Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist? IT areng transpordi areng turismi areng 5. TRANSPORT e. VEONDUS kaupade kokkuvedu kaupade ümberlaadimine põhivedu laialivedu Terminal transpordisõlm, kus toimub transpordi ümberlaadimine, ühelt transpordiliigilt teisele suunamine. Transpordiliik Eelised Puudused Milleks sobib 1)paindlikkus ei pea 1)väikesed kaubakogused 1)väiksemahulised kaubad Autotransport ümberlaadimisi tegema 2)teede rajamine kulukas 2)kohalikud veod
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid enne...
Meeste ja naiste tööelu Eestis · Naistel haridustee on pikem, nad sisenevad tööturule hiljem · 25-34-aastaste naiste hõivemäär on meeste omast madalam (laste kasvatamine) · Mehed sisenevad hõivesse varem ja langevad hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)...
12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Töötlev tööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus- ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus jpm. Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Ülesanne 19 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb tertsiaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Jae- ja hulgikaubandus Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Ilu- ja isikuteenindus Ülesanne 20
6) Tolliterminal veel tollimata kauba ajutiseks säilitamiseks. 7) Tolliladu on tolliametniku järelvalve all olev territoorium tollimata kauba pikema ajaliseks hoidmiseks. 8) Tolliagent on väliskaubanduse spetsialist, kes tegutseb kaubaomaniku nimel. 9) Toll on riiklik järelvalve organ, riigi majandusliku halduspoliitika elluviimiseks. 10) Riskimaandus kauba kindlustamine 11) Veondus 12) Infoedastus, infosüsteemid 13) Finantsvoogude juhtimine Mikro- ja makrosüsteemid logistikas Makro: Riigid, EU, NATO, OPEC Mikro: Ettevõtte tasand(seesmised ja et. Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja või logistateenuse tarnija vahel(tellimuste
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad ...
· õigus kehtestada oma eelarve,kohalikud maksud tuluallikana ja koormised · subsidiaarsus põhimõte · detsentraliseeritus üldhariduses · riigi KOV suhted põhinevad seadusele · keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus KOV tegevusalad Euroopas: · üldharidus,raamatukogud,rahvakultuur · avalikud teenused,tööhõive,sotsiaalhoolekanne,perearstivõrk · planeerimine,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus,teed ja veondus · elekter ja soojus,veemajandus,kommunaalvõrgustik · avalik kord ja heakord,kodanikukaitse ja päästeteenistus,tuletõrje,keskkonnakaitse,jäätmemajandus,turism (10) Võimude lahusus, avaliku võimu harud ja institutsioonid 1 Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab et riik püüab järgida põhiseadust. Põhiseadus määrab ära: 1)valitsuse tegevuse 2)formaalsed võimusuhted
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm) Mitmetasandiline valitsemine n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
Tartu Ülikool Tabel Kvoodid ettevõtte suurusele (töötajate arv) ja tegevusalale A põllumajandus, jahindus, metsamajandus B kalandus C mäetööstus D töötlev tööstus E energeetika, gaasi ja veevarustus F ehitus G hulgi ja jaekaubandus; remont H hotellid ja restoranid I veondus, laondus, side J rahandus, kindlustus (finantsvahendus) K kinnisvara, üürimis ja äriteenindus L riigivalitsemine ja kaitse, sotsiaalkindlustus M haridus N tervishoid ja sotsiaalhoolekanne O teised riigi, sotsiaal ja isikuteeninduse liigid Lumepallivalim Lumepallivalim on üks tuntumaid meetodeid varjatud populatsioonide uurimisel. Meetod põhineb
37. Eesti majandusgeograafiline asend, majanduse regionaalsus. 1. Avatus Läänemerele; 2. Ajas muutuv, asend Euroopa majanduslikul ja poliitilised „kaardil“; 3. 20. saj. neli perioodi; 3. 1. maist 2004 EL liikmesriik. SKT arvestatuna 1 el kohta on rikkamaiks piirkonnaks Põhja-Eesti ja vaesemaks Kirde-Eesti. Arenenuim piirkond on Harjumaa (SKT-st 60 %) ja Tallinn. Kõige rohkem „ajast maas“ Jõgeva ja Põlvamaa. 38. Energeetika, metsandus, põllumajandus, toiduainetööstus, veondus, välismajandus (iseloomustus). Põlevkivi toodetud alates 1916. a., tootmine tõusis pärast II MS (nõudlus suurem), 1966 ja 1973 ehitati Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam. Vähenes jälle pärast taasiseseisvumist (ekspordi vähenemine, uus tehnoloogia). Turvas (aastas 1 milj tonni), suurimad rabad, kus toodetakse on Tootsi ja Lavassaare Pärnumaal ning Sangla Tartumaal. Kuivendatud turvast kasutatakse peamiselt küttebriketina, aga ka väetisturbana.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 1 4 4 4 4 4 4 4 3 2 4 5 5 4 4 4 4 3 3 4 4 3 4 4 4 4 4 4 4 5 4 4 5 5 4 3 5 3 2 2 1 2 2 2 3 6 4 3 2 2 4 4 4 3 7 2 3 3 2 2 3 2 2 8 4 3 2 4 2 3 4 4 9 5 5 4 4 3 4 4 2 10 4 4 4 4 2 4 4 2 11 4 3 4 5 3 4 4 3 12 3 3 2 3 3 3 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 14 4 4 3 4 5 5 3 3 15 3 4 3 4 4 4 4 4 16 4 4 4 4 3 4 3 17 4 4 4 3 4 4 4 4 18 4 5 4 3 4 2 4 4 19 4 4 3 4 3 4 4 4 20 4 4 5 4 ...
12.2019. 2017. ja 2018. aasta andmed on 2017. aasta haldusreformi järgse jaotuse järgi. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). Tööstus ja ehitus*: * (B-F) Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus. Teenused*: * (G-T) Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused; kodumajapidamised kui tööandjad ja muud tegevused. LAST-UPD2019-12-13 SOURCE: Statistikaamet COPYRIGHT UNIT: Väärtus
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
10. Mis on transpordisüsteemi esmane ülesanne Tagada kõigile juurdepääs nende igapäevategevusteks vajalikele objektidele. 11. Mis on transpordi arengukava 12. Lähtedokument transpordisektori arendamiseks, üldküsimuste lahendamiseks, uuringuteks, analüüsiks, muudatusteks, riigieelarve vahendite planeerimiseks. 13. Iseloomusta Eesti transpordisektorit Selle osised toimivad tihedas koostöös. Reisijate veondus toon turiste, vaba turulepääs liini- ja juhuvedudele, infrastruktuuri teenustele ja operaatortegevusele. Teenindab majandus- ja sotsiaalelu valdkondi, kuid samas tarbib nende poolt pakutavaid teenuseid. Probleeme vaadata 2 kategoorias: suured keskused ja maapiirkonnad. Suurtes linnades transpordi infrastruktuur ülekoormatud. Tallinn on tähtsaim transpordisõlm. Maal on infrastruktuuri hooldamine kulukas kuna vähe inimesi. Omab negatiivseid keskkonnamõjusid. 14
Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 2. Veondus. Transpordiliigid. Veonduse olukord maailmas. Autotransport : Vedu kiire ja paindlik, Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud hea: Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted . Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel. Raudteetransport : vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure koguse transportimiseks) ; teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu
Tingimus: >4000 2013. - 2015. aasta andmed on korrigeeritud 14.12.2017. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). Tööstus ja ehitus*: * (B-F) Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus. Teenused*: * (G-S) Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused. LAST-UPDATED 2017-12-14 SOURCE: Statistikaamet COPYRIGHT UNIT: Väärtus ODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond,