otsustanud mitte kunagi abielluda. Ometi oli see teos, millele P luues pühendas kogu oma geeniuse, naise kuju. Ta töötas selle kallal kaua, kuid ei suutnud sellega rahule jääda. P tegi kuju täiesti täiuslikuks ja lõpuks armus sellesse. P hakkas kuju riietama jne. Ta võttis ta ööseks oma kõrvale voodisse. Kuid lõpuks P loobus ja sai aru, et ta on armunud elutusse asja. Armastusejumalanna Venus aga tundis kogu selle asja vastu huvi ning otsustas noormeest aidata. P läks Venuse altarile, et jumalanna tema armastatu inimeseks muudaks. Venus andis P kujule elu. Pygmalion oli väga õnnelik ja tänas Venust. Pygmalion pani naise nimeks Galatea, nad abiellusid ning neile sündis poeg Paphus, kelle järgi on saanud nime Venuse lemmiklinn. PILET NR 11 KULDVILLAKU OTSIMINE Kreeka kuningas Athamas tüdines oma naisest Nephelest ja abiellus teise naisega, printsess Inoga. Nephele aga kartis, et Ino üritab tema poega Phrixost tappa, et temast ei saaks pärija
voodisse, kattes ta kindlalt ja soojalt. Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise. Paarikese poja järgi aga nimetati venuse lemmiklinn. Pilet 11 - Kuldvillaku otsimine Pilet 12 - Daidalos Daidalos andis Ariadnele teada, kuidas pääseb labürindist, ehk kuidas Ariadne saaks päästa Theseuse. See õnnestus ja Minotaurus sai surma. Siis pandi Daidalos ise labürinti kinni, aga tema ja ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil. Pilet 13 - Phaeton Kord tuli Phaeton päikese lossi ja küsis, kas ta on tema isa. Tema ema rääkivat et on, aga poisid koolis naervat ta üle. Päike naeris ja ütles, et on küll
peale matabki Kreon Polyneikese ja suundub seejärel müüritut vabastama, kes on end selleks ajaks juba üles poonud. Kui Haimon seda näeb, torkab ta ennast mõõgaga läbi ja Kreoni koju jõudes on ka tema abikaasa end poja surma tõttu hukanud. „Cupido ja Psyche“ Psyche oli üks kolmest kuninga tütrest. Ta oli neist kõige ilusam. Tema ilu käidi kõikjalt imetlemast ning osad ütlesid isegi, et ta on ilusam kui Venus. Venuse templeid ei külastatud enam ning tema lemmiklinnad jäid tühjaks. Venus ei jätnud seda asja nii. Alati kui Venus kimbatusse sattus pöördus ta Cupido poole (poeg) . Ta tahtis, et Cupido paneks Psyche armuma maailma kõige jõledamasse ja närusemasse mehesse. Kuid Cupido armus hoopis ise Psyhesse. Psychel ei olnud meest. Tema kaks õde, kes ei olnud nii ilusad olid abielus kuningatega. Psyche ei armunud kunagi kellegisse ja temasse ei armutud ka. Tema ilu käidi ainult imetlemas
Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Renessanssi tähtsamad kunstnikud: Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Venuse sünd, Primavera Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli laemaalist, selle altarisein samuti. Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Ateena kool, Sixtuse madonna Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521)
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
saj Itaaliast siis Apu eesel ainestikult oma ajastu dokument. Kehvas seisus lihtinimene, orjade halvad tingimused, rikaste omavoli, ülevad teemad vahelduvad satiiriliste olukirjeldustega. Läbilõige ajastust. Huvitavaim muinasjutt Amorist ja Psychest, mida jutustab vanaeit röövlite salaurkas. Kuningapaaril on 3 tütart, noorim imekena. Seepärast hakkas Venus teda vihkama. Pidi abielluma koletisega, kes ei lubanud ennast vaadata, aga ükskord salaja ta seda tegi. Mees oli venuse ilus poeg Amor, kes vihasena lahkus P juurest. Siis naine kannatas täiega kuni uue mehe leidis. Salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatuse teemat käsitleb Apuleius allegooriliselt. Inimese hing astub uudishimu sunnil keelust üle ja peab heastama oma süü kannatuste ja kestvate rännakte hinnaga. Idee hinge kõlbelisest puhastusest kannatuste kaudu ilmus selle muinasjutu süzeesse uusajal ja on võõras Apu kontseptsioonile.
Montaigne, Essais hoogsus Peter Paul Rubens (15771640) NELJAS LOENG Autoportree, 1623 Rubens, Aheldatud Prometheus Antiikaja pärand eri Rubens, Diana kojutulek kultuuriperioodidel: barokk, Rubens, Bacchus klassitsism, romantism, Rubens, Joobnud Herakles modernism... Rubens, Venuse pidu BAROKK Barokk-kirjandus 16. saj lõpp, 17. saj, 18. saj algus Stiilimõiste kasutusel 20. saj Keskused: Itaalia, Hispaania, algusest Prantsusmaa (saksa kirjandusteadus) arvatavasti < portugali barroco Teravad kontrastid sisu ja vormi (pérola osas barroca) `korrapäratu pärl' Mosaiiklik keerukus Mõiste teadaolev esmakasutus Viimistletud metafoorid
,,Kuldne eesel" on mingi kreeka teose töötlus, mis on lühendatud kujul tuntud Lukianosele omistatava novellina ,,Lukios ehk eesel". Apuleiuse romaani on põimitud kümmekond mitmesugust jutustust. Huvitavaim nendest on kuulus muinasjutt Amorist ja Psychest, mida jutustab vanaeit röövlite salaurkas. Folkloorne süzee kirjanduslikus vormis. Kuningal ja kuningannal oli kolm tütart, kellest noorim oli haruldaselt ilus, sattus jumalatari Venuse viha alla. Pidi abielluma koletisega, sattus toredasse lossi, kus tal oli nähtamatu mees, kes oli keelanud end valges vaadata, käis teda öösel külastamas. Õdede nõuannet jälgides valgustas ühel öösel mehe nägu, mees osutus armastusjumalaks Amoriks, kes lahkus vihase ja kurvana. Psyche rändas kaua ja talus kannatusi, kuni viimaks leidis oma mehe. Apuleius käsitleb salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatu armastuse teemat allegooriliselt. Inimese hing
861.aastal visati Clemens merre ja ta jõudis kuhugi Krimmi. Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis. Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool. Antiikseid kujusid peeti paganlikeks ja kirik ei suhtunud neisse hästi. Saksamaal leiti Venuse kuju. Kirik väitis, et see on paganlik puuslik ning kuju pandi kiriku kõrvale, et iga usklik saaks ta peale sülitada. Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et päkapikud elasid maa all ja tegid seal savinõusid. Mõeldi ka, et kui savinõu maa alla panna, siis see võib paljuneda. Renessanssi ajal leide ei uuritud. Need kaevati välja ning kasutati ruumide dekoreerimiseks. Esimene korralik uurimine toimus 18
Oskasid tuld süüdata, kasutada ja hoida. Täiustus kivitöötlemise tehnika ja üha tähtsamaks elatusallikaks muutus kalapüük. Kunsti sünd kunstiks olid kujukesed ja koopamaalingus. Tuntuimad kõrgetasemelesid koopamaalingud on Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Arvatakse, et need maalingud seondusid mingite kogukonna jaoks oluliste rituaalidega või nendega pühitseti noori kogukonnaliikmeid täiskasvanuks. On leitud ka kujukesi, tähtsam on Venuse kujuke rõhutatakse pakse ja suuri sootunnstega alasti naistefiguure. Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse. Asustamine u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
lammutati, inimesed seisid püsti. Roomlased olevat tõdenud, et kreeklastel oli suur kirg vaatemängudele järele. Roomlased vaatasid kreeklastele igapäevaelus ülevalt alla. Üksi roomlane poleks kahtluse alla seadnud kreeklaste intellektuaalset üleolekut. Kreeklastel puudus rooma gravitas. 1 saj lõpus tuleb statsionaarne teater rooma, esimene kivist teater, laseb ehitada Pompeius oma kuludega. Ei saanud luba ehitada kivist istmete ridu. Laseb ehitada teatri venuse templi ette, kuhu viis trepp. Kuulsaim teater Marcelluse teater. Tänapäeval teatri varemete peale ehitatud korterid. Keiser augustuse õepoeg. Mahutab 14 000 pealtvaatajat. Ehitatakse väiksemaid teatreid, väga palju ei ole. Kõikide teatrite isekohad oli pool colosseumi mahutavusest. Termid Roomas ammusest ajast erakümblemis ruume, kuhu lasti perekonnast väljaspool olevaid inimesi. Avalikke terme hakati ehitama vabariigi aja lõpu poole. Kõigepealt ilmusid Campaniasse ja siis Pompeisse
ametlik stiil seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat. Amor rooma armastusjumal, jumalanna Venuse poeg. Kreeka usundis kannab armastusjumal nime Eros. anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud
Peategelaseks on Aeneas. Ta on Trooja kuningas ja Veenuse poeg. Teose võib jagada 2 ossa: IVI laul Aenase rännakud ning VIIXII laul võitlused Itaalias ja riigi rajamine. I laul Aeneas on rännanud 7 aastat ja purjetab Itaalia poole, Juno saab tema peale vihasex ja korraldab tormi. Kaitsjax on Venus (ema), kes toimetab ta Dido juurde Kartaago randa. IIIII laul A jutustab läbielatut, kuhu läheb, mida teeb. Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab At. V laul pinge võetakse maha, korraldatakse võistlusmaängud A isa auks Sitsiilias
Rooma eest nagu "I". Peategelaseks on Aeneas. Ta on Trooja kuningas ja Veenuse poeg. Teose võib jagada 2 ossa: I-VI laul Aenase rännakud ning VII-XII laul võitlused Itaalias ja riigi rajamine. I laul Aeneas on rännanud 7 aastat ja purjetab Itaalia poole, Juno saab tema peale vihasex ja korraldab tormi. Kaitsjax on Venus (ema), kes toimetab ta Dido juurde Kartaago randa. II-III laul A jutustab läbielatut, kuhu läheb, mida teeb. Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab A-t. V laul pinge võetakse maha, korraldatakse võistlusmaängud A isa auks Sitsiilias
Tõepoolest, oli raske kujutleda sisukamat ja dramaatilisemat teksti. Sellal kui proloogi neli tegelast oma kitsikuses kaebasid, ilmus äkki nende sekka Venus ise, vera incessu patult dea ilusas tuuni-kas, millele Pariisi linna vapp oli maalitud. Venus ise pidi olema kõige kaunim naine, kel õigus on delfiini endale nõuda. Jupiter, kelle kõue garderoobist kuuldi, toetas ta nõudmist, ja jumalanna oleks ta saanudki, või lihtsalt öeldes, olekski dofäänile mehele läinud, kui Venuse võistlejaks poleks ilmunud noor tütarlaps valges Kõnnakus oli tunda tõelist jumalannat (lad. k.). 41 damastis, käes karikakar' (Flandria printsessi läbipaistev sümbol). See oli haripunkt, peripeetia. Pärast mõttevahetust olid kõik Venus, Marguerite ja teisedki nõus alistuma neitsi Maria targale otsusele. Oli veel olemas üks tore osa, nimelt dom Pedro, Meöopotaamia kuninga oma, kuid nii rohkete katkestuste tõttu oli raske taibata, milleks teda vaja oli. Kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
