· suurim kõrgustevahe on 12 km · palju vulkaane · orbiit on praktiliselt ringikujuline · 1 aasta Veenusel = 225 ööpäeva Maal · keskmine liikumiskiirus on 35.02 km/sek · Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi · looduslikud kaaslased puuduvad · peale Päikese ja Kuu kõige heledam taevakeha · 1962. a NASA kosmoselaev Mariner 2 · 1970. a Nõukogude Liidu kosmoselaev Venera 7 · 1990-1994 a NASA kosmoselaev Magellan · 2005 Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express Maa · Päikese poolt kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu · tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi · maakoor on jagunenud laamadeks · 71% pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega · ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek · ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km · mass 5,9736 x 1024 kg · värvuse järgi kutsutakse ka helesiniseks planeediks
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata. Ku...
Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal. -Sümbolid: Valitsuskepp, piksenool ja kotkas. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea poeg. -Iseloomustus: Õiglane. - Kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Zeusi peast astus ...
Mehed vs naised: (John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist. Kui mees vaikib, kip...
Kui ei oleks konkurentsi, siis ka ei areneks tooted, aga toodetel ei lasta liiga palju areneda. Kui ärimehed oleksid ausad, siis nad kõrbeksid üsnagi kiirelt. Süsteem pole loodud selleks et teenida inimeste heaolu. Kui kogu tootmine läheks masinate peale sureks vist inimkond välja, sest siis ei oleks inimesele enam mitte midagi teha, kui masin tema eest kõik ära teeks. Maailma juhib tehnoloogia mitte poliitika. Tehnoloogia tulemusel on meil võimalik asju lihtasmini teha. Venus projektiga kaoksid seadused ja elu muutuks palju lihtsamaks. Päikese energia on maailmas üks võimsamaid. Üks päevane päikesetund keskpäeval sisaldab rohkem energiat, kui terve maailm tarbib aasta jooksul. Minu arvamus sellest filmist: film oli hea, paljastas palju maailma ühiskonna saladusi. Sellepärast ongi meie ühiskond selline nagu ta on, et me ise kujundame seda endale. See kõik on võlts.
Kontrolltöö küsimused 10. klassile Barokk 1. Millal tekkis barokk ja mida tähendab tõlkes? Tekkis 17.saj. ja tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Muusika üldiseloomustus Tehti muusikat ka ainult kuulamiseks, virtuoossed soololaulud, polüfooniline muusika asendub monoodiaga, helikeel kummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne, emotsionaalne. 3. Uued muusikazanrid (liigid) Ooper: kantaat, oratoorium, instrumentaal kontsert, sonaat, süit. 4. Barokkooper, millal ja kus tekkis I ooper, ooperi autor ja pealkiri? 1597.a. Firenzes, Jacopo Peri ,,Daphne" 5. C. Monteverdi ooperi uuendused *Suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine. *Soolod vahelduvad ansambli ja koori numbritega. *Juhtmotiivid. 6. Mis on intsrumentaalmuusika? Muusika liik, milles teos esitatakse instrumentidega. 7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul? Barokk trio j...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta on Zeusi ja Dione tütar. Teda kujutatakse ka reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Tema abikaasaks on Hephaistos. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. HERMES Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalatest oli ta kõige nutikam ja kavalam; tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba
ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Nt Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris Verona San Zeno Maggiore kloostris 23) Foorum- Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Nt Rooma foorum. Rooma foorum 24) Willendorfi Veenus- Willendorfi Venus on naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib
põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega. Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla. Erebosse lähevad
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA
Kelle/mille jumalad? Kuidas on nende Rooma vasted? ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO APOLLON Valguse- ja ennustusejumal APOLLO APHRODITE Ilu- ja armastusejumalanna VENUS HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla. · EEPIKA ehk PROOSA - romaan , novell, jutustus, eepos, andekdoot, muinasjutt,
Peter Paul Rubens(Pieter Pauwel Rubens) Elukäik 28. juuni 1577 Siegen 30. mai 1640 Antwerpen. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantist...
vallutanud kogu Vahemere ümbruse, võib öelda, et palju võetigi Kreeklastelt üle. Vana – Kreeka kultuuri iseloomustavad hästi nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Suuri avastusi tehti ka matemaatika ja meditsiini valdkondades. Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest Venus jne. Kuna roomlased laiendasid järjest oma riigipiire, siis oli nende jaoks üks tähtsamaid jumalaid Mars – sõjajumal. Inimeste ja jumalate vaheliseks suhtluseks olid preestrid, kuid Roomas olid need märksa suurema tähtsusega isikud kui Kreekas kuna Roomas olid preestrid ka riigiametnikud kuid kreeklastel jäi preestrite roll pigem usuvahendamisega seotuks. Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. Seda hakatigi ülesse kirjutama kreeklaste eeskujul 3. saj eKr.
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
"Jumalate kujutamine Vergiliuse ,,Aeneise" I laulus". Vergiliuse teoses jumalad on esindatud ülendavalt, rahulikus vormis, vähem inimlikud võrreldes Kreeka mütoloogiaga. Nad on distsiplineeritud, tegutsevad irratsionaalselt, oma vastutusel ja ei lähe riski peale välja. Nad ei tee ennatlikke otsuseid ning igaühel on oma tegevuste eriala ja funktsioonid. Esimeses laulus me näeme peamiselt 3 jumalat: Juno, Jupiter ja Veenus. Ladina keele vasted on: Iuno, Iuppiter, Venus. Esimesena räägime Junost. Juno on kujutatud nagu kõige inimlik võrreldes teiste jumalatega. Tema käitumises võib märkida järgmised isiklikud omadused: viha, hirm, armastus, hoolitsus. Ta tunneb hirmu ja on vihane ennustuse pärast. Ennustus rääkis sellest, et troojalased hävitavad Kartaago. Juno oli Kartaago eeskostja ja kaitsja (soosija), kõige rohkem ta armastas just seda linna. Ta on hooliv, sest ta on valmis teha mis iganes, selleks, et kaitsta oma linna.
Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal. Temaoli esimene, kelle naised olidtema poeg- tiivuline amor, flora oma täies ilus, tõelised firenze naised, jeesus ja ristija johannes tavalised noorukid. leonardo da vinci 1452-1529 daam hermeliiniga(poola) j.a.d ingres temast on järel ainult 15 lõpetatud tahvelmaali ja iLa grande odalisque 1814(louvre) seinamaal, madonna värtnaga varasti, 6 leonardo odalisk on teener või tantsija haaremis.
Veneetsia koolkond · Selle koolkonna all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistva kujutava kunsti koolkonda 15.-18.saj. · Ven. kujutavat kunsti on mõjutanud Bütsantsi ikoonimaal ja miniatuurmaalikunst · Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) ...
Louvre JH Ülevaade ● Ehitati 12. sajandil Philippe II kuningapaleena. ● 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. ● 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. ● Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. ● Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. a. ● Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Muuseumi kollektsioon 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda : 1. Vana-Egiptus 2. Lähis-Ida 3. Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma 4. islami kunst 5. skulptuurid 6. dekoratiivne kunst 7. maalid 8. trükised ja joonistused ...
Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. · Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. · Eros lad. Amor - armastuse jumal, Aphrodie ja Arese poeg. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. · Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim.
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see e...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Jean-Antoine Watteau Pilgrimage to
• Sa pointe, qui culminait à 159 mètres, constituait un repère pour les bateaux approchant de la ville. • Cela faisait accessoirement office de paratonnerre et la foudre frappa la pointe a de nombreuses reprises, brulant totalement la structure à trois reprises. Église Saint-Nicolas L'église, dédiée à saint Nicolas, patron des marins, est d'abord une église catholique construite au XIIIe siècle (vers 1230–1275) par la communauté germano-balte et sa guilde de marchands venus de Westphalie. En 1515 on donne davantage de hauteur à la tour et on lui ajoute une flèche de clocher gothique. On peut remarquer dans la chapelle Saint-Antoine des objets liturgiques médiévaux et de la Renaissance. Le long fragment du tableau représentant La Danse macabre de Bernt Notke (1435-1509), peintre de Lübeck est particulièrement célèbre. Des autels créés par des maîtres flamands de Bruges ou de Bruxelles sont exposés, ainsi que des sculptures de saints des XVIe et
Diego Velazquez Karola Kaugema 11.k Täisnimi:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Velázquez sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tol ajal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Ta oli päritolult väikeaadlik. Ta sündis perre esimese lapsena. Vanemad kasvatasid Diego jumalakartlikuks, õpetasid nad talle keeli ja filosoofiat. Ta õppis järgemööda kahe kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ei mänginud nad erilist rolli. Autoportree, u 1640 20-ndaks eluaastaks oli leidnud oma maalimisstiili. Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud on Velázqueze noorpõlveperioodile nn. Bodegone maalid, kus kujutatakse igapäevaseid joomise ja söömise tseene. ...
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
11. Peetri kiriku kupel, aga selle ehitus jäi pooleli, sest ta 15. Raffael- valitseb ülev rahulolu ja harmoonia, tasakaal suri ära värvi ja vormi, keha ja vaimu vahel. "Püha Cecilia 12. ANDREA PALLADIO ekstaas, "Naine looriga" Sixtuse madonna 13. Oskad ise ka vastata 16. „Taaveti figuur“ „Moosese figuur „Bacchus“ 14. Tizian 17. Giorgione: „Magav Venus.“ Teoses valitsevad 15. selge vorm ja lihtne kompositsioon unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. „Äike" 16. Sixtuse kabeli laemaalingud, "Viimne kohtupäev" maastikumaal, kus avaldub inimese vahetu side a. dramaatiline ja vägivaldne joon – peegeldab ajastu loodusega, idülline. olemust; 18. Tizian värvis õlivärviga, värvi on tihti väga paksult ja b
ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hooleks ...sequi deum/ cingentem viridi tempora pampino - ... järgi jumalat, kes halja viinapuu pärgab laupa. Brevis omnis militia super malitiam mulieris tühine on kõik õelus naise õeluse kõrval. Humani nihil a me glienum puto midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks
naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana.
Kõrgrenessanss kujutavas kunstis Tatjana Laius ja Anneli Teiste Kõrgrenessanss e. cinquecento Itaalia, Rooma ja Firenze 16. sajandi esimene kolmandik üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine Idealiseeritud tõde Leonardo da Vinci (1452-1519) Maalija, skulptor, arhitekt, graafik, muusik, luuletaja, insener, leiutaja, teadlane Uued ideed, katsetamine Tähelepanu inimeste sisemaailmale Suur osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite väljakujunemisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna kaljukoopas" Click to edit Master text styles Second...
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
KUNSTIAJALUGU. KUJUTATAVA KUNSTI LIIGID. 1.Mis on arhitektuur ? Arhitektuur on ehituskunst, mille puhul on oluline, et ehitis täidaks oma ülesannet, kooskõlastuks ja sobiks loodusega, ning samuti nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub. 2.Mis on tarbekunst ning nende erinevad harud ? Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil....
meesfiguur.Kore riietatud se kujutama keerukamaid lii dramaatilisust.Kujud naisfiguur.Kehavormid on gutusi.Kujud olid ilmekas muutuvad ülisuureks, teatraal üldistatud, anatoomia järgimi igast küljest.Näod tõsised ja sus.Kujud on liikumises, ne oli kohmakas.Meesideaal rahulikud.Kontrapost vaba tähelepanu kangelastel.Riie alasti atleet, naise ilu seostus seisak.Tõepärane anatoomia. tuse õrnus.Nt.Milose Venus, riietuse ja soenguga.Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal
Kunsti KT 1. Millal ja kus tärkab Egeuse kultuur ja millal lõpeb? Umbes 3000 eKr. Egeuse mere saartel ja rannikul. Lõppes 12. saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Mi...
levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas
levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7. Ehitusmälestised Roomas
RENESSANSS EHK ANTIIGI TAASSÜND (14-16saj) Enne renessanssi oli gootika. Ilmingutest saab rääkida juba 12-13saj. Sünnib Itaalias. Tuli valgus, vari, ruumilisus. Proportsioon hakkas tekkima. Ideaal inimene oli kõige tähtsam. Autorlus arenes(inimene tahtis märki maha jätta). Blond naine kõige ilusam. 15, 16 aastase poisi keha kõige ilusam. Homosi respekteeriti. Vara renenssansi kunsti kekus on Firenze, hiljem Rooma. Brunelleschi- arhitekt ja skulptor Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal ...
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
4p Sarnaused:Neil oli kunst üsna sarnane Erinevused: Roomas olid suurejoonelisem ehituskunst ga kreekas mitte. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Athena Minerva Aphrodite Venus Ares Mars Hestia Vesta Poseidon Neptunus 8. Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? 5p Colosseum gladiaatorite võitlused toimusd seal. Termid pesemis- ja lõõgastumis ruumid. Circus Maximus kaarikute võiduajamine. Akvedukt On veesildjuht, et suunata vett kuhugi.
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. 1460. aastal asutab enda töökoda. Joonte peensust ja täpsust sai ta oma teiselt vennalt, kes oli juveliir. Mõnga aega õpis koos Leonardo da Vinchiga Verrocchio töökodas. Botticelli talandi originaalne jooneks on kalduvus fantaasiale. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloodiast ja allegooriat, ja erilise armastusega töötas müütiliste süeeZe kallal. Eriti efektne on Venus tema maalil ,,Venuse sünd" , kes paljana ujub merel merekarbi sees ja tuule jumalad puhuvad karbi ranna poole. Väljaõpetatuna ja kiindunud maalikunstis , otsustab pühenduda talle. Filipepide perekond on austatud linnas ,mis hiljem tagab Botticellile imposantsetele sidemetele. Esimesed iseseisvad kunstniku tööd valmivad 1469. aastal isa majas. Just sel aastal toimub ta elus järsk muutus. 1470. aastal saab oma esimese ametliku tellimuse
Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
kiivriga. Hephaistos ehk Vulcanos Ta oli tule- ja sepatööjumal. Ta oli kunstnike ja käsitööliste hoidja. Teda kujutatakse sepavasara ja tangidega. Athena ehk Minerva Ta oli Zeusi tütar ja tarkusejumalanna ja sõjameeste kaitsja. Teda kujutatakse kiivri ja odaga ja tema sümboliks on öökull. Artemis ehk Diana Ta oli Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Teda kujutatakse jahikoera, vibu ja nooltega ja tema loomaks oli emahirv. Aphrodite ehk Venus Ta oli Zeusi tütar ning armastuse- ja ilujumalanna. Ta sündis merevahust ning teda kujutatakse peamiselt peegli ja lilledega. Arhitektuur ja templid Arhitektuuri iseloomustab mõõdukus, proportsionaalsus ja liialduste vältimine. Ehituseks kasutati enamasti marmotit ja kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel
Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks. Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet) Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja suur osa kultuurist on väga tugevalt mõjutatud etruskides ja Roomast. Selles töös üritasin ära
Sisukord Sissejuhatus .................................................................. 2 1.Zeus ja Poseidon ......................................................... 3 2.Hades ja Hestia ........................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest...
3. Keisririik - keiser/imperaator (res publica) 30eKr-235/284 pKr 12. Kuidas seda kutsutakse? Mis on asja mõte? See on advedukt. Roomlased ehitasid selle silla, et viia vett Uzesist Nimesi, kuna nende kahe koha vaheline tee oli väga mägine, sellepärast tehti maaalune tee mis on otsem. Kuna ühes kohas oli jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Uraan - Uranos taevajumal Marss - Mars sõjajumal Jupiter - Jupiter peajumal Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt 14. Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest.
Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 15081510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka mon...
· Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad!
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus I...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
