Altmäe Tallinn 2005 Ülesanne Tuleb valmistada meiselrakis V=178,096cm3 ; toorik: 50x50x80mm (joonis 5) Operatsioonid 1.Alumise osa koonilisuse sepistamine pneumovasaraga. Toorik paigaldada pneumovasarale. Löökidega tuleb kujundada kooniline 4-kandiline varras. Tuleb jälgida mõõte, et saada õige pikkus, koonilisus ja läbimõõt. (joonis 1). Kuna varras venib pikemaks, siis tuleb üleliigne jupp maha lõigata. 2. Ülemise osa valmistamine. Varrest kinni hoides töödelda ülemist osa nii, et tekiksid astmed (joonis 2), alustades suuremast. Kui lõpupoole venib ülemine osa jälle liiga pikaks, tuleks lõigata liigne jupp maha. 3. Kumeruste tegemine. Käiaga nurgad maha käiata, vaadates samal ajal, et raadius oleks õige või pneumovasaraga spetsiaalsete rakistega vormida. (joonis3) 4. Meisli otsa sepistamine.
kuju taastada. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsete kehade korral kirjeldab seda elastsusjõudu Hooke’i seadus 𝐹𝑒 = 𝑘∙∆𝑥 , (1) kus Fe- elastsusjõud [1 N], k- jäikus- või elastsustegur [1 N/m] ja Δx- keha kuju muutus ühes suunas [1 m]. Kõige lihtsam on vaadelda rippuvat vedru. Kui me vedrule jõudu ei rakenda, siis on vedru kindla pikkusega. Pannes vedru otsa raskuse, siis venib vedru. See kui palju vedru venis ongi Δx. Tähtis on meelde jätta, et Δx ei ole lõpp pikkus vaid pikenemine. See kui palju vedru venib sõltub sellest kui suure raskuse me sinna riputasime. Mida suurem on see raskus, seda pikemaks see vedru venib. Seega mõjub vedrule jõud, mille saame leida valemist 𝐹𝑅 = 𝑚∙𝑔 , (2) mis on raskusjõud. See on teile tuttav eelmisest tööst
Hautamise keskel punktverevalumid loodetel ja lootekestadel Hautamise teisel poolel ja viimastel päevadel tibude koorumine algab liiga vara, tibudel on naba halvasti kinni kasvanud, rebukott kõhuõõnde tõmbumata. Koorunud tibud kuivavad aelgaselt, neile on iseloomulik püstine kehahoiak, jalad ebanormaalselt kõverdunud või väljastunud, munakoore nõrk praostus. Madal temperatuur: Hautamise esimestel päevadel: tibude koorumine on hiline ja venib pikale, tibud on loiud, püsivad halvasti jalul, pärast 21. hautamispäeva leidub munades elusaid looteid, kes ei ole praostunud munakoort Pidev optimaalsestt madalam temperatuur hautamise teisel poolel: tibud loiud, naba on hästi kinni kasvanud, jalad liiga laiali Liigniiskus: Munade massi kahanemine ja õhuruum on väike. Koorumine hilineb ja venib pikale. Koorumise ahal leidub palju lootevedelikku, mis muutub kuivades kleepuvaks. Tibud on kleepuva, määrdunud udusulgedega
1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl 4.keha tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Gr...
Euru kalgulaaturid Na tervidus teitele! Eiltse kuupeevaga pidid nee 580 000 euru kalgulaaturid egal Eestimaa perel kee olema ja nüid saavad keik nupule vajudamist arjuta ja teeda kui pitkaks see miinus so kontu peel peele euru tulemist venib. Medele oli ka see postkasti pantud. Ma arudasi paki lahti, keertsi kalgulaaturil isegid kruu välje, vetsi senne plassmass plätaga ee ja pani kaane uueste tagasi. Siiss ma muljusi seda vad on-nuppu, sest äi-ole-nuppu pole olnd ja kaheksmad akkastkid sihverplaadi peel eest lebi joosma! Kalgulaatur töötas mihesti vajudad sa euru- vöi eeku-nuppu kohe oli vastus kee. Siss teedis Juhan ta reekida, et kuskis pool oli kolmest kalgulaaturist ainuld üks tööle akand.
10000 aastat ning need on seotud kalapüügiga. Eesti aladel on lina kasvataud umbes 3000 aastat. 18. sajandi teisel poolel oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse: madratsite katteriidena igapäeva riiete valmistamiseks võib ka kasutada filtrina Kanepikiud Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vasutpidavat kiudu. Kiudu andev erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ning ei ole narkootilise toimega. Eestis on kiukanepi kasvatamine keelatud. Kanepikiu Omadused
PÖÖRDVÕRDELINE SEOS Pöördvõrdelise seose näiteks mingit tööd tegevate tööliste arvuga ja selle töö teostamise ajaga. Kui töölisi on 2 korda vähem, venib tööaeg 2 korda pikemaks ja kui töölisi on 2 korda rohkem, siis tööaeg on lühem. Näeme, et muutuja suurenemisel teatud arvu korda teine muutuja väheneb sama arvu korda ja vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x
niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4% Teine fakt veekonad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusi. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANESC2.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Veekonn
kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib
ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust. Silmuste hulk oleneb käe suurusest, lõnga jämedusest ja köe tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu
Puuvillasest: ...lõngast kootakse ja heegeldatakse sokke, kindaid, mütse, salle, kampsuneid. ...riidest õmmeldakse mantleid, kleite, pükse, jakke. Lisa: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem.
13 2 19,62 0,57 -0,27 0,16 -0,06 -0,21 14 1 9,81 0,29 -0,28 0,10 -0,06 -0,22 15 0 0,00 -0,01 -0,30 -0,01 -0,11 -0,19 Elastsusmooduli arvutamine: Elastsusmooduli vea arvutamine: Traadi elastsusmoodul on , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Traadi elastsusmoodul on , usaldatavusega 0,95. Graafikult on näha, et ühtlaselt koormuse poolt antud jõu suurendamisel venib ka traat ühtlaselt. Terase elastsusmoodul on . Suhteline viga on: Käesolev metoodika sobib traadi elastsusmooduli määramiseks.
Igal inimesel on ainult üks elu Elu on minu jaoks nagu raamat, millel ei ole kordustrükki. See on täis rõõmsaid naudinguhetki, keerulisi olukordi ja ka kurvastavaid sündmusi. Mõnikord jääb lehtedest puudu ja lugu peab lõppema varakult, vahel venib pikemaks. Rumal inimene lehitseb oma eluraamatut pealiskaudselt, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. Eesmärgid on need, mis annavad elule tähenduse. Minu eesmärkideks on nautida elu ja hoida neid kellest hoolin. Soovin pakkuda maailmale midagi, mille üle uhkust tuntakse. Selle lühikese aja jooksul suudab inimene korda saata rohkemgi kui esialgu tundub. Endast tuleb anda maksimum igas elu valdkonnas ja
protsent, mis ongi gluteenindeks. Teraliimil elastsuse ja venivuse määramine. Elastsust määratakse sõrmeprooviga. Vajutades sõrmega teraliimile lohukese ning teraliimi algkuju taastub on tegemist hea teraliimiga, kui mitte siis rahuldav. Venivuse hindamiseks eraldatakse 2,5 grammi raskune tükk, mida venitatakse joonlaua kohal 10-ne sekundi jooksul katkemiseni. Venivust määratakse kolm korda ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Puuduliku kvaliteediga teraliim venib alla 8 cm, rahuldav 8..15 cm, hea üle 15 cm. Tulemus: Peale läbipesu kaalusid teraliimid 2,1g ja 2,5g. Tsentrifuugist tulles kaalus esimese teraliimi vedelam osa 0,7g ja tahkem osa 1,4g. Teise teraliimi vedelam osa kaalus 0,9g ja tahkem osa ka 0,9g. Teraliim on elastne, kuna näpuga peale vajutades võttis ta oma esialgse kuju tagasi. Venivus oli 11cm, mida venitati joonlaua kohal 10-ne sekundi jooksul katkemiseni. Keskmine märja teraliimi sisaldus on 25% (10g jahu/2,5g).
suurusega(Fe): Fe= kl . 4. Kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? Hooke´i seaduseks- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl Graafik on kõverjoon ülesse poole tõmmatud. 5. Kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? Mida raskem on kummi otsas olev ese seda rohkem kumm venib. Eksperimendi ettevalmistamine Venitame kummipaela riputades selle otsa raskuse. Kui tekib tasakaal on elastsusjõud võrdne rippuvale kehale mõjuva raskusjõuga. Raskuseks on kilekott veega (1 ml=1g). Seome kilekotti kummipaela otsa ja sõlme lähedale kinnitame nööpnõelast osuti. Teine kummipaela ots on kinni seotud ukselingi külge. Kleeplindi abil paneme uksele pabeririba, millele märgime pliiatsiga nööpnõelast osuti näite. Nr
Tööleht Kristiina Jaagus MT-09A Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Mida nimetatakse siiditeeks? Siiditeeks nimetatakse siidi kaubateed. 2. Kust algas ja kus lõppes siiditee? Sai alguse Hiina vanast pealinnast Xianist ja lõppes Damaskus. 3. Millal rajati siiditee ja kaua seda kasutati? Siiditee rajati 2. saj. e.m.a. ja kasutati kuni 15. sajandini. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kus toodetakse siidi? Siidi toodetakse Hiinas 2. Kes toodavad siidi (kuidas siidi saadakse)? Siidi tootavad siidiussid. Ja saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. 3. Nimetage siidi tootmise etapid. a.i.1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad. a.i.2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva ...
" (valikkogu) 1970 "Kui tulevad käod" (Loomingu Raamatukogu, loodusluule) 1975 "Luuletused : Mässulaulud" (valikkogu) 1976 "Avatlused. Heitluste kumad." (valikkogu) 1979 "Tööpoeesia" (valikkogu) Esimene uri Mina Ohverdan, ohverdan konna Tumes siniuduilmas Sussivussiseb tuli, ohverdan mina Konna säristes tuleltudiksel Keskel tooresrasked suitsumüsa Sitke suitsumüsa põsil Venib silm, teine silm, Suu kui kuu luitund ja lage lõdvalt laius: Nägin muigas..... kadus! Aastate aadrist kuivetand muigas Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna Sulistes sügavas kaevus Kahvel käsi haaras põhjast. Võtsin siis ja heitsin tulle Lämme ja pehme südame Huuu! Laiaks läks Sussivussises veel miski
· Kes on käsnad? Vees elavad loomad, kes ennast ei liiguta. · Kus käsnad elavad? Soojades meredes (soolases ja magevees). · Millised käsnad elavad Eestis? Eesti seisuveekogudes elab järvekäsn, vooluvetes jõekäsn · Järvekäsna ehitus. · Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunu...
aega kulub kuus või aastas, kui igal päeval vaadata üht 45-minutilist telesaadet? Ühes kuus kuluks selle peale peaaegu terve ööpäev ja aastas lausa 270 tundi. Kujuta ette, kui neid 45-minutilisi saateid oleks 2, 3 või isegi rohkem. Igal päeval 1 tunni raiskamine tähendab automaatselt seda, et aastast läheb kaotsi 15 päeva mitte millegi peale. Ma usun, et te kõik olete märganud, kuidas aeg lendab midagi meeldivat tehes, ja venib, kui midagi vastumeelset teed. Samas ma usun, et te pole mõelnud selle kasulikele külgedele. Te käite igal argipäeval koolis, vabatahtlikult ei teeks seda vist peaaegu pooledki, ja iga tunni lõpus ootate pikisilmi, millal kell heliseb. Seega saab öelda, et kool venitab teie aja pikemaks. Kui selle asemel saaks midagi meeldivamat teha, saaks noorus palju kiiremini läbi. Kas teie jaoks on tähtis üks sekund või üks minut? Suurem osa ajast vist mitte. Väga paljud
rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse järgmiselt: pool silmuste üldarvust (jalapealne osa) jääb kahele vardale, seda osa esialgu edasi ei koota (JOON. 1.). Känd kootakse kahel ülejäänud vardal olevatest silmustest edasi-tagasi ridades, nii et ääred jäävad silmuselised. Kanna kõrguseks kootakse tavaliselt 17 rida, s. o. 6--7 cm. Kannaosa kudumisel võtta villase lõnga kõrvale üks kapronlõng, mis teeb
tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks? Kurb luuletus sügisesest päevast, mil kõik on hall ning vihma sajab lõputult. Vihmasadu masendab. Ka udu pimestab kõiki oma teel ega taha kaduda. Kaoks vihm, kaoks udu, kuid seda ei juhtu. Inimene loodab, et kord saab see öö otsa, kuid öö aina venib. Isegi tähti ei ole taevas, mis valgustaksid natukene rändaja teed. Kõikide nende tegurite koosmõjul on rändajal oht ära eksida.
kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. Mida pikemaks karantiin venib, seda lootusetumaks inimesed epideemia lõpu suhtes muutuvad. Hullemaks teeb asja see, et paljud perekonnad on karantiini tõttu lahutatud ja peavad üksi hakkama saama. Inimesed õpivad raske kogemuse tõttu tundma iseennast kui ka enda linna elanikke kuna raske periood tuleb läbida ühtse meeskonnana-nad kõik on püütud õhte lõksu. Inimesed õpivad tänu kohutavale epideemiale rohkem hindama oma perekonda, sõpru ja lähedasi. Kogu raamatu jooksul
Aeg Inglased alustavad oma juttu ilmast, eestlased räägivad palju ajast. Küll teda ei jätku, küll ta lendab või venib või seisab. Kas eestlase aeg liigub aeglasemalt kui teistel rahvastel või hoopis kiiremini? Küllap aeg annab arutust. Mis see aeg ikkagi on? Kas see on midagi, mis liigub meie mõtetes või on tegu füüsikalise suurusega? Filosoofilises mõttes ongi aeg subjektiivne. Seega võib arvata, et oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline
võib tuua Pirita tee. Bussid pääsevad vabal rajal linnani õlitatult. Ma arvan, et parim viis kogu seda kaadervärki kiiremaks teha on liiklust umber korraldada. Tuleks lasta ehitada juurde uusi lisaradu. Samuti on peetud viimastel aegadel plaane ehitada tasandilisi teid. See annaks lisaruumi sõidukitele ja kõik oleks laiemalt ära jaotatud. Kokkuvõtteks võib öelda, et aeg mängib väga olulist rolli meie elus. Aeg esineb näiteks tipptunnina liikluses, mil liiklus venib nagu näts. Paljudele inimestele on faktid olulised ehk kindlad ajad, mil peaks peatuses ootama liiklusvahendit. Kui peaks, aga midagi muutuma ning vahele tulema, siis võib ka maha jääda ning uut ootama jääda. Selle vältimiseks tuleks alati leida aega, et mõni minutike varem juba peatuses oodata. Kindlasti on olemas ka muudatusi, mida tuleks liikluse hõlpsamaks muutmiseks tegema, näiteks lisarajad ja tasandid.
parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornamente kaldruudud, kaldristid, siksakjooned, kalasaba jne.Vikeldamine on viklite kudumine enamasti parempidisele koepinnale
Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Kui villast eset triikida, siis surutakse kiud lapikuks ja tema endised omadused ei taastu. Villa loomulik värvus sõltub loomast ja on valgest ja hallist kuni mustani. Värvitakse villa hapete mõjul. Värvained võivad olla nii sünteetilised kui looduslikud. Villased esemed ei talu pikaajalist päikesekiirgust, mis muudab kiu hapraks. Märg kiud venib kergesti, sellepärast ei ole hea kuivatada villaseid esemeid nööril. Alusel kuivatamisel pannakse alla valge hästi-imav riie.
mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha (telefon), vesi. Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke'i seadust ja määrata keha mass. Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e = k l, kus l (delta l) väljendab deformatsiooni pikenemist ja k on võrdetetegur, mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m. 4. Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine. 5. Kummipaela jäikus sõltub keha materjalist, kujust.
Kui sõita uiskudega otsa inimesele, kes on paigal, jääb liikuv keha seisma ja seisev keha hakkab liikuma. 4. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus Niidi otsa riputatud koormis, mis on liikuma pandud, jonnipunn 5. Mida näitab sagedus? Näitab võngete arvu ühes sekundis. 6. Mis on sageduse ühik? Tähis? Sagedusühik on Hz , tähis on f 7. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? Raskusjõu tõttu venib vedru seda rohkem välja, mida raskem on keha mass. 8. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? Kehade vastastikumõjus muutub suurema keha kiirus vähem, kui väikese massiga keha kiirus. 9. Millisel juhul muutub keha kiirus? Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul 10. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? Kui teine keha ei avalda esimesele jõudu 11. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik
segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib lund katsudes meenuda lumememme ehitus ja tahtmatult venib näole särav naeratus maailma tajumine ja saadud informatsiooni läbielamine ongi eksisteerimine ise. See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui põliseurooplasel
17 Viskevõistluse läbiviimine A2 14.00 25' 18 Pesemine E 14.15 15' Tekib pikk mängudevaheline paus, lähen sööma 19 Riietumine E 14.25 10' 20 Sõit sööma E 14.30 5' 21 Söögi tellimine ja ootamine E 14.45 15' Küll aeg venib 22 Söömine H 15.15 30' Ootamine tasus ära, toit maitses hästi 23 Poes käimine H 15.30 15' 24 Sõit tagasi võistlustele E 15.35 5' 25 Riietumine E 15.45 10' 26 Teiste võistlusmängude vaatamine H 16.10 25' Teiste vaatamine hakkab juba ära
Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravava Mänguaeg kooneb kahest 45- minutilisest poolajast ja nende vahel on 15-minutiline poolaeg. Sageli esineb olukordi, kus mänguaeg venib pikemaks (vigastused jm seisakud). Kohtunikul on õigus lisada poolajale lisaaega. Mängu lõpetab kohtuniku vile. Mäng võib lõppeda viigiga. Olukorras, kus on vaja kindlasti selgitada võitja, antakse 30 min lisaaeg ja kui ka see lõppeb viigilise tulemusega, määratakse penaltid. ht). Mängijad, varustus ja kohtunikud. Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht
2. Kui kaaslane on seljaga vastu posti ning lükkab sind siis sina liigud edasi rulluiskudel. Ehk tõuke tulemusena hakkad sa liikuma. Kaaslane võib ka sind peatada kui sa tema poole sõidad. 3. Pendel liigub võnkliikumisega [ühelt poolelt teisele (amplituudasend) liikumine] 1. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. 5.Sageduse ühik on 1Hz, tähis on f ( f=1/T) 1. Kui vedrukaalule otsa riputada mõõdetav keha, siis raskusjõu tõttu venib vedru seda rohkem välja, mida suurem on keha mass. 1. Raskema keha massiga kiirus muutub vastastikmõjus vähem. 1. Kui sa oled kergem kaaslasest ning ta lükkab sind siis sinu keha kiirus muutub. 1. Kui sa oled paigal siis sinu keha kiirus ei muutu. 1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.Tähis: F ,Ühik: 1N (1 njuuton) 1. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg.
Vanemad inimesed, kes on jõudnud puberteedi aega ning hakkavad proovima iseseisvat elu, on minu arvates kõige raskesti mõistetavad. Ühel hetkel üht ja teisel momendil teist asja soovides on raske nendega üksmeelt leida. Tihti tekivad neil probleemid vanematega suhtlemisel, raskused koolis ning tülid isegi oma kunagiste sõpradega. Siiski tuleb neist aru saada, sest sellel ajajärgul hakkavad neist sirguma nö. täiskasvanud inimesed ja mida rohkem neile takistusi seada, seda pikemaks see venib ning omaltpoolt nad annavad kindlasti kõik, et see aeg meeldejäävaks muuta ka teistele. Kõige tõsisemaks osutuvad siiski tülid inimeste vahel, kes otsustanud kooselule ja pere loomisele. Iga suhte juurde kuuluvad tülid, nendest täielik pääsemine on võimatu. Konfliktid peavad siiski jääma teatud piiridesse, nii, et üksteist ei solvata. Pidevate tülide ja füüsilise kokkupuute korral peavad osapooled endi jaoks selgeks tegema, kas antud suhe on enam seda väärt
3. 1) Illusioon, mis tekib kahe rongi kohtumisel jaamas. Kui teie rong seisab, aga vastutulev liigub, siis võib jääda mulje, et ka teie rong liigub. 2) Temperatuuri tajumise illusioon. Hoides üht kätt soojas, teist aga külmas vees ja siis veidi aja möödudes pannes käed vahepealse temperatuuriga vette, siis ühele käele tundub see soe ja teisele külm. 3) Liikumiskiiruse illusioon. Pärast pooletunnist sõitu kiirteel tundub meile, et kiirusegau 50 km/h sõitev auto venib lausa naeruväärselt aeglaselt. 4. Feigli sõnul on teaduse taotlusteks kirjeldamine, seletamine ja ettenägemine. 5. Feigl nimetab termin intersubjektiivsuseks täpset sõnastust, mis peab olema täielikult arusaadav ja kontrollitav, et kindlaks teha nende kehtivust. 6. Tuomela nimetab teaduse kriitilisuseks kriitilist suhtumist eelarvamustesse. 7. 1) Teadus uurib reaalseid asju - olgu need siis kivid, loomad, elektronid või ajaloolised dokumendid.
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis o...
Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ...
Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline". Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel natuke langemissuunas lapikuks surutud. 5. Tihedaks vajunud mullast on ka vee auramine kiirem, st kobestamata muld kuivab kiiremeini kui kobestatud muld. Kõik see aga omakorda
76 + 0.76 D= = =0,76mm 3 3 2 * 0,01 ...= =0,007mm 3 Traadi ristlõikepindala S=r 2 S=3,142·0,380 2=0,454 +/- 0,007mm2 Traadi elastsusmooduli E arvutamine: l (F .. - F..) 225( 45 - 4) E= = =241,897 S(l.. - l..) 0,454(94 -10) Elastsusmooduli viga: Järeldus Tehtust järeldus, et ühtlaselt koormuse jõu suurendamisel traadi venitamiseks venib ka traat enam-vähem ühtlaselt. Mõõtmistulemuste põhjal koostatud graafikult on suhteliselt lihtne arvutada elastsusmoodulit.
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju. Temal on sõpruskonnast suurim kogemuste pagas ning hämmastav võime leida ükskõik mida ükskõik millal. See suurepärane võime tuli neile peamiselt kasuks toidu hankimisel. Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt, jagas seda siiski sõpradega, ja kui palju, siis nendega, kel seda tol hetkel polnud. Probleemid: · Sõda- nei...
mitmesugused ravimid. On oht nakatuda nahaseenhaigusse, kui klient seda haigust põeb. Profülaktika. Teatud tööetappidel peab kindlasti kasutama kaitsekindaid, kuid needki (lateksi sisalduse tõttu) võivad põhjustada allergiat. Allergikutel ei ole soovitav õppida juuksuriks. Juuksuritel võivad tekkida varikoossed (veenikomulised) laiendid alajäsemetel. See on veeniseina või -klappidenõrkusest johtuv haigus, mille puhul veenisein venib välja. Kaevatakse jalgade väsimuse ja valude üle. Veenilaiendeid täheldatakse muudegi elukutsete puhul: müüjad, kudujad, ketrajad, kokad jt. Kui ei kanta elastseid tugisukki, -põlvikuid või -sukkpükse (sõltuvalt sellest, kus paiknevad veenikomud), võib laienenud veenides tekkida põletik, millele lisandub tromboflebiit. Nahk selles piirkonnas muutub õhukeseks, võib ilmneda nahahaigus ekseem või/ja visalt paranev haavand.
paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu
aeg. Keha võib ümber kukkuda, kui ta üritab oma liikumise kiiruse muutumatuna säilitada. See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa tõmbab ühesuuguse tugevusega nii kaalutavat eset kui kaaluvihte. Raskusjõu tõttu venib vedrukaalu verdu rohkem välja, mida suurem on keha mass. Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga.
) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid valminud, "täiskasvanud" sidekoe rakk Makrofaagid "õgirakud", palju lüsosoome" Kollageenkiud painduv, kuid venib vähe, eriti palju kõõlustes Elastiinkiud kudede elastsuse tagajad, kortsud vanas eas! Sidekude asub "kõikjal, kus ei ole muud kude" Traumast paranemisel täitub koepuue kõigepealt sidekoega "armkude". Tihe sidekude kõõlused, sidemed. Elastne sidekude veresoonte seintes RASVKUDE: Palju rakke, vähe raku vaheainet.Rakkudesse kogunevad rasvatilgakesed. Lõpuks moodustab suurema osa rakust rasv. Naisel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15% Kõhrkude: 1
puuviljavaliku, seal ei näe. Muidugi on ka karastusjoogid keelatud, aga ma ei leia, et see valikut tervislikumaks muudaks. Ka sööklakord ei ole mitte midagi rõõmustavat. Uus talongisüsteem ei tasu ennast ära. Õpilastel jäävad talongid alalõpmata koju ja sellegipoolest lubatakse nad sööma, mis on muidugi õige, aga milleks siis üldse neid koguda. Selle peale kulutatakse lihtsalt väga palju aega ja söömaminemise järjekord venib veel pikemaks. Ainult siis ei pea järjekorras oma väärtuslikku aega kaua raiskama, kui mõni õpetaja on olnud nii heatahtlik, et laseb õpilased veidi varem tunnist ära. Kui vana süsteem sööklas tegelikult toimis, siis ma ei saa aru, miks oli vaja seda muuta? Seega räägivadki õpilased koolis igapäevaselt sellest, kuidas saaks tegelikult kõike paremaks muuta, sest reaalsuses oleme meie ikkagi need, kes peavad süsteemile
Kuigi Goriot ja Rastignac olid kõigest pansioni naabrid, maksis viimane kinni Goriot' matused ja oli ka ainus lähedane, kes teda TÕSISELT leinama jäi. Tsiaadid On olemas alatuid hingi, kes ei tee iialgi head oma sõpradele või lähedastele, et nad seda peavad; kuid näidates vastutulelikkust tundmatuile, võidab sellest nende enesearmastus: mida lähem neile on nende kiindumuste ring, seda vähem nad armastavad; mida kaugemale ta venib, seda teenistusvalmimad nad on. Kui inimsüda paiguti puhkab, tõustes armu kõrgustele, peatub ta harva vaenutunnete järsul nõlval. Tema vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud tunded.
Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh! Mul on õigus rääkida. Sõnavabadus
ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega. Vastu valgust vaadates on võimalik kangast läbi näha. Kanga lõngad on peenikesed. Seetõttu on kangas õhuke ja kerge. 5. Pinna faktuur, läige, värvilahendus
sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Rünnaku ajal ajendab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet. Baasides olles aeg venib ja kõik on üldjuhul rahuik. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega
Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi krants võib temast jagu saada. Sigimine Kährikud on monogaamsed. Neil moodustuvad paarid juba oktoobris-novembris, mistõttu innaaeg möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni aprillis. Emase indlus ei kesta üle 6 päeva, kuid kordub 2024 päeva pärast, isegi kui emane on juba tiine. Tiinus kestab keskmiselt 59 päeva, aga mõnikord venib 70 päevani. Teateid on koguni 79 päeva kestnud tiinusest. Poegimine toimub mais, erandina aprillis või juunis, kuid vastsündinud kutsikaid on leitud isegi septembris. Tavaliselt on poegi 6-7, aga vahel kui 16. Sigivus sõltub loomade toitumusest ja ilmast. Kui ma võtaksin oma turismitallu kähriku, elaks ta suures puuris, et tal oleks seal palju ruumi. Lähedale talle ei laseks kliente ning sööki ka ei lubaks anda, sest igal loomal turismitalus on
Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas. Puuvillakiud venib enamasti vähe, seetõttu segatakse puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. 2006/2007 aastal toodeti maailmas 25 miljonit tonni puuvilla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
