lastesaated ja spordisaated. · ENSV-s läbi viima äärmiselt intensiivset venestuspropagandat: kõik eestlased pidid "teise emakeelena" ära õppima vene keele, samas kui venelastelt ja teistelt sisserännanutelt eesti keele õpet ei nõutud. muulaste sisseränd jätkus, tekkis peagi oht, et eestlased muutuvad vähemusrahvuseks omal maal. · 1. oktoobril toimusid noorterahutused Nõukogude venestuspoliitika vastu Tallinna kesklinnas. Neid sündmusi püüdis Nõukogude võim igati maha vaikida ja moonutada. 28. oktoobril otsustas aga 40 Eesti haritlast ja avaliku elu tegelast koostada "40 kirja" all kuulsaks saanud dokumendi, milles nad protesteerisid samuti Nõukogude venestuspoliitika vastu ja avaldasid muret Eesti rahva tuleviku pärast. Kiri saadeti küll nii "Rahva Häälele", "Peavdale" kui ka "Sovetskaja Estonijale", kuid võimud keelasid seda avaldada. Siiski levis
Tööleht 9.klassile. ENSV EV sai iseseisev olla............aastat. II maailmasõja ajal oli Eesti...............võimu all. Nõukogude okupatsioon taastati...........a. Sellest alates oli Eesti.......................aastat okupeeritud. Eestis rakendus sotsialismileer nii: 1. Kehtestati üheparteiline süsteem. Eestis oli ainus tegutsev partei..........., mille liidriteks olid............ 2. Toimusid ebadem. valimised. ENSV-s valiti.............................................. 3. Viidi läbi repressioone. Neist suurim oli......................................................... 4. Majanduses rakendus.....................ja...........................majandus. 5. Maal viidi läbi............................................................................... 6. Tööstuses pöörati tähelepanu rasketööstuse arendamisele e.................................................................., oluliseks rööstuspiirkonnaks kujunes............
liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas. Sel perioodil oli Eestis pealetungil venestuspoliitika, paljud rahvuslikud organisatsioonid suleti, maad kippus võtma lootusetus. Eesti üliõpilaste ja Jaan Tõnissoni usk eesti rahvuse tulevikku ning valmisolek selle heaks midagi ära teha äratas laialdast tähelepanu. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe "Postimees" toimetaja, mis muutis selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma
Nimetab ainult Eestimaa kubermangu maakondi, Lõuna-Eestit ei nimeta. Naabermaadest kerkivad esile Saaremaa ja Soome. Eepose lõpul jõuab ühtse Eesti ideeni. 3) Nägemus elu- olust. Väga vildakas. Näitab elu muinasaja lõpul väga uhkelt, tegelikult oli must ja räpane. Kalevipojal on suur tähtsus. Teadvustatakse, et eestlased on enne sakslaste poolt vallutamist olnud vabad. KULTUUR JA SELLE MÕJUTEGURID EESTIS ÄRKAMISAJAL (1850. AASTATE LÕPP 1880. AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle. Juri Samarini ja Carl Schirreni poleemika 1860. aastate lõpul. TÜ vene ajaloo
· Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal. · Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater (1861 - 1875). (8) · Samuti esindavad neobarokki Brüsseli Justiitspalee ja Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neovene stiil · 19. sajandi teisel poolel hakkas Vene tsaarivalitsus soosima eriti vanavene arhitektuuri jäljendavat stiili · 1880.aastail alanud venestuspoliitika tõi ka Eesti neovene stiili (7) · Selles stiilis püstitati Eestis mitmeid õigeusu kirikuid, neist väljapaistvamal kohal Aleksander Nevski katedraal Eklektika · Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. (9) · Hakkas 19. sajandi teisel poolel fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma · Inseneriehituses hakati kasutama uut ehitusmaterjali raudkonstruktsioone (Coalbrookdale`i sild, Kings Crossi
algasid ka arreteerimised. 40. aastate lõpus toimus märgatav pööre stalinismi poole, mis oli tingitud nii tugevnevast stalinismist NLis kui ka NL positsioonide tugevnemisest Eestis. Alanud stalinismilainega kaasnes ka muulaste massiline vool Eestisse ning üha ägenev propaganda. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalinistlik venestuspoliitika hõlmas eriti kultuuri, loomeinimesed langesid rünnaku alla, kritiseeriti haridussüsteemi ja hävitati õpikuid. 1946. teeb enesetapu Johannes Vares-Barbarus (võib olla ka pol. mõrv). Majanduslikult valitakse edasiseks suunaks suurtööstuse arendamine Eestis. Põllumajanduses riigistati veel maid. 1947. aastaks kosus põllumajandus löökidest, kuid juba 1946. aastal oli suund võetud kolhooside loomisele. 47 aasta lõpuks oli kolhoose 5, 48. aasta keskpaigaks oli juurde loodud veel 53
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
gerontokraatia Majandus Majandusreformi algatamine; sõjatööstuskomplekside tugevdamine; majanduslikud suurprojektid; varimajanduse osakaalu süvenemine (varastamine); majandusliku mahajäämuse suurenemine (toiduteravilja sisseost) Ideoloogia Tsensuuri karmistumine; ideoloogiline surutis; idee ühtsest Nõukogude rahvast; ühiskonnateaduste parteiline juhtimine Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides
Viies tase Vittorio Emanuele II monument Roomas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neovene stiil 19. sajandi teisel poolel hakkas Vene tsaarivalitsus soosima eriti vanavene arhitektuuri jäljendavat stiili 1880.aastail alanud venestuspoliitika tõi ka Eesti neovene stiili Selles stiilis püstitati Eestis mitmeid õigeusu kirikuid, neist väljapaistvamal kohal Aleksander Nevski katedraal Aleksander Nevski katedraal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elektika
1.Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka ...
Rahvusliku teatri algust arvestatakse 1870. aastast, kui "Vanemuise" selts lavastas Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg". Kirjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest. Carl Robert Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes etendab rahva kooliharidust ja armastab eesti soost neidu. Rahvusliku liikumise lähenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veelgi 1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886; Jannsen 1890, olles viimased kümme eluaastat halvatuna töövõimetu); Jakob Hurt siirdus 1880.aatal Peterburi eesti koguduse pastoriks. Tuli loid piiratud võimalustega ajajärk, majanduslik edenemine aeglustus, rahvalik vaimustus taandus. Uus tõus algas siis, kui oli esile astunud uus rahvajuhtide põlvkond-1890.aastate lõpul. Faktid ja väited: 1)
kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima. Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja orekstripalaade; sündis Bergenis, kus nüüd toimuvad koorifestivalid. Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma; helsingis ülikoolis õpis- õigusteadust ja helsingi muusikaakadeemias kompositsiooni ja viiulit); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj. Selle teose ,,Filandia"; kirj. Arvukalt sümfooniaid. Vene romatikud- kunstimuusika jõudis Venemaale õukonna kutsel läbi Lääne; tol ajal hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866. Pjotr Tsaikovski (1840-1893)- 10 aastaselt asus ta õppima õiusteaduste kooli; seal asus ta
Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi Jakobson väärtustas majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18 ÄRKAMISAJA LÕPP Aleksandrikooli peakomitee laialiminekuga oli eesti rahvuslik ärkamisaeg sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika L. Vahtre "Eesti ajalugu" 2004, 334 lk M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent "Eesti ajalugu I" 2005, 162 lk A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" 2006, 168 lk et.wikipedia.org www.estonia.ee www.google.ee 20
Tööstus ja põllumajandus EestiNSV-s 1944-1985 Majandusraskused Eestis süvenes toiduainetekriis Kasvas tehnoloogiline mahajäätus Lääneriikidest Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile. Kuni pool loomakasvatustoodangut veeti NL turule Põllumajandussaaduste eralduse suurendamine Venestuspoliitika Eestis ning selle tulemused. Kuidas väljendus venestuspoliitika? o Prooviti riigi rahvuks üheks sulandada o 1978. a. pandi EKP KK juhiks täiesti Moskva-meelne Karl Vaino o Kakskeelsuse juurutamine Eesti muutus üheks militiseeritumaks piirkonnaks Eestlaste osakaalu suur vähenemine. Sõjaväe poolt toodetud mürgised jäätmed reostasid meie keskkonda ja põhjavett Balti Apell o 1979. a. pöördusid Baltikumi Dissidendid sellega kahe Saksamaa, NSV liidu ja
onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus Tallinnas "Estonias", seejärel paljudes Eesti linnades ja ka maakohtades. 1880. aastal algas Eestis venestusaeg, millega Vene tsaarivõim püüdis vähendada baltisaksa mõisnike võimu Eestis. Koolid ja riigiasutused muudeti venekeelseks, hakati aktiivselt levitama vene õigeusku. Venestuspoliitika takistas igati rahvuslikke organisatsioone ja ajakirjandust. Sai selgeks, et Eesti rahvusliikumine ei saa oma võitluses baltisaksa mõisnike vastu tuge Vene tsaarivõimult nagu algul loodeti. Vahtre, L. 2000. Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn:Virgela. Laar, M., Tilk, M., Hergauk, E. 1997. Ajalugu 5. klassile. Tallinn: Avita. kuulamast!
saksa jandi mugandus.Koidula oli peakorraldaja,ta tegi kõike peale näitlemise.Tähtis oli rahvuslike ja valgustusideede levik.L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj
inimkett. In nõudsid vabadust Baltikumile. Iseloomustab perestroika (uutmine) Selle küige tagajrjel nõrgenes tsensuur. 1982 suri Breznev Ajakirjanduses levis taas sõnavabadus. Laienes väliskontaktide hulk. 1985 NLKP Keskkomitee peasekretär Gorbatsov. Algus ENSVs venestuspoliitika, mille vastu protestrisid rahulolematud kooli- ja üliõpilased. ,,Propeller" kontserdil. 1980 ,,40 kiri" e ,,Avalik kiri Eesti NSV-st". Tunti muret eesti k saatuse pärast. Juhiti tähelepanu ühiskondlikele probleemidele. Levis tuhandetes eksemplarides. Mitmed allakirjutanud said avaldamiskeelu (Kaplinski).
ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus. 1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See jääb küll avaldamata, ent nn.,,40 kiri" levib käest kätte ja välisraadios. 1981 Kohtuprotsessid rahvuslaste ja mässanud koolinoorte üle. 1982 14.juuni Ronald Reagan kuulutab päeva Balti vabaduse päevaks. 10
Tugipunktiks kujunes siin Eesti Üliõpilaste Selts oma noorte rahvuslaste, eeskätt Villem Reimaniga. 22. II 1888 pöördus Jakob mitme ajalehe kaudu üleskutsega kogu rahva poole päästa unustusest rahva vaimuvara, vanu laule, muistendeid ja vanasõnu. Üleskutse käivitas esimese tervet maad haaranud rahvusliku aktsiooni, mis pani aluse maailma ühele kõige esinduslikumele rahvaluulekogule ja aitas ühtlasi säilitada rahva usku ja eneseväärikust venestuspoliitika raskeimal surveperioodil. 1890. aastate alguses üritas Jakob vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused ja "Setukeste laulud". Jakob sekkus ka kodumaal toimuvasse
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
esimesteks Eesti poliitikuteks. Poliitikutele omaselt läksid nende seisukohad ja teed Eesti asja ajamises lõpuks ka lahku. Ehkki mõlema eesmärk ja aade oli eestlaste suurem vaimne ja aineline iseseisvus ning nüüd juba rahvuslik püsimajäämine, erinesid nende nägemused selle saavutamisest. Hurt oli hariduselt teoloog ning sellisena esimesi eesti soost kirikuõpetajaid. Ta pooldas mõõdukat koostööd baltisaksa klerikaalsete ringkondadega võitluses tsaaririigi venestuspoliitika vastu. Jakobson seevastu vihkas kirikut ja sakslasi üle kõige ning oli pigem valmis koostööle minema keskvõimuga. Oma vaateid propageeris ta oma Viljandis ilmunud ajalehes ,,Sakala". 19. sajandi teine pool oli eesti kultuurile üpris lootustandev. 1862. aastal oli ilmunud ,,Kalevipoja" rahvale mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869
*1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) * valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks: Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti 90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka sisserännanud, kes kohapealseid olusid ei tundnud
1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p) 1739 – Roseni deklaratsioon, milles Liivimaa maanõunik Otto Fabian von Rosen
juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3
(Kroon=tsaar=Caesari Tehased Seltsimajad mugandus) Tsiviilehitus Talud Raudtee – ehitised – Üürimajad – trügitakse 1968 Paldiskisse linna, maad ei jätku. Õigeusu kirikud – Äärelinna venestuspoliitika puulobudikud Eesti aeg Riigiasutused - Eesti aja alguses ei olnud raha, et ehitada, kui siis alustati Pankade ehitamisest. Ehitati riigikogu hoone nt, muuks raha ei olnud. Koolimajad Elamuehitus (Asuniku)Talud Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere
raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP KK süsteemis tööstuse valdkonnas. 1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena
liidrid vahetati välja radikaalselt meelestatud tegelastega, kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. C) ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. - riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. - mõned eesti lehed hakkasid toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (N: A.Grenzsteini "Valgus"). - Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. Peep Reimer 4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn.Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks
20. saj. · kultuurilised o talurahvas oli vabanenud pärisorjusest, mistõttu ei olnud enam suurt lõhet sakslastest linnarahva ja eestlastest maarahva vahel o toimunud oli rahvuslik liikumine, mis sai jälle juurde hoogu o oli loodud mitmeid seltse nagu Eesti Põllumeest Selts, Üliõpilaste Selts läbi nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) · majanduslikud o tööstuslik pööre kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid
20. saj. kultuurilised o talurahvas oli vabanenud pärisorjusest, mistõttu ei olnud enam suurt lõhet sakslastest linnarahva ja eestlastest maarahva vahel o toimunud oli rahvuslik liikumine, mis sai jälle juurde hoogu o oli loodud mitmeid seltse nagu Eesti Põllumeest Selts, Üliõpilaste Selts – läbi nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) majanduslikud o tööstuslik pööre – kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid
3. Millises stiilis on Suurbrittannia parlamendihoone Londonis? Põhiosa klassitsistlikult reeglipärane ning gootikal viitavad vaid rohked kaunistused 4. kes õhutas huvi neogootika vastu Prantsusmaal? Eugene Viollet-Le-Duc 5. Maini paar tuntumat neogooti stiilis mõisahoonet Eestis. Nt Alatskivi ja Sangaste 6. Milliste ehitiste juures võib meil sageli näha neogooti stiilis elemente? 19 saj kirikud, mõisahooned 7. Millise neostiili sissetungi põhjustas 1880.a Eestis alanud venestuspoliitika? Neovene 8. Milline on Pariisi toredaim neobarokne ehitis? Pariisi ooperiteater 9. Mida tähendab mõiste eklektika? Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. 10. Millist uut ehitusmaterjali hakati kasutama nn inseneriehituses? Too paar näidet. Hakati kasutama raudkonstruktsioone. Coalbrookdale´i sild, Kristallpalee, King Crossi ja Paddingtoni raudteejaamad. 11. Mille poolest oli eriline 19. saj ehitatud Pariisi raamatukogu
· vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid
salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel, kuid 1870. aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke. 1866. aasta märtsi algul tegid narodnikud salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma. 5. AleksanderIII vastureformid ja venestuspoliitika. Pärast AleksanderII surma sai troonile AleksanderIII. Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide
NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning ÜRO peasekretärile. 1980.aasta sügisel toimusid noorsoorahutused (Venestussurve teravdas ohutunnet , et rahvuskultuur on määratud hääbumisele). Elavnes intelligentsi protestivaim 1980 a. oktoobris-novembris koostati grupi haritlaste poolt "Avalik kiri Eesti NSVst". See adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Alla kirjutas sellele 40 Eesti teada tuntud vaimu- inimest. "40 kirja" tulemusel edaspidi venestuspoliitika Eesti NSVs pehmenes. 1983.aastal muudeti "Vabadusraadio" osakond iseseisvaks ja aasta pärast liideti "Vaba Euroopa"ga (RVE). Eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare jms sündmustest NSV Liidus ja Eesti NSVs.Välisraadiojaamade saated olid oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSVs ja aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu 1983. Võttis Parlament 1983 aastal vastu resolutsiooni, millega
Alustanud rahvusliku suuna esindajan, tegi Grenzstein 1890ndate aastate algul kannapöörde ja asus venestamist õigustama. Vastupanuvaim säilib Grenzstein kuulutas oma lehes, et eestlaste loomulikuks tulevikuks on venelaste sisse ärasulamine, ja pidas rahvulikku äramisaega eksituseks. Rahvusliku suuna esindajad ei saanud karmides tsensuurioludes talle vabalt vastu vaielda, kuid saavutus oli seegi, et teistsugune seiskoht üldse säilis. Ja see säilis eeskätt tänu tõigale, et isegi venestuspoliitika kõrgajal ei suutnud või ei taibanud keksvalitsus ära keelata eestikeelset ajakirjandust, mistõttu hakkas tasapisi jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud ,,Postimees". Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884.a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lippu sinimustvalge . see ajalooline lipp on tänini EÜS'i valduses. 1888.a algas peterbutis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise
Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino võimulolek 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse Tugines eelkõige Ajas mõõdukat Venestuspoliitika! Üdini Moskva- põhisuunad juunikommunistidele ja laveerimispoliitikat, püüdes olla meelne. Vene keele kasutamise laskurkorpusest tulnud parasjagu Moskva-meelne ning propaganda. Peaaegu umbkeelne. eestlastele, püüdes oma samas arvestada ka ENSV Venemaalt tööjõu toomine. tegevuses arvestada ka eripäridega. Suutis edukalt liiduvabariigi vajadustega
esimesed saadetised. Rahvaluulekogumine haaras kiiresti endaga kaasa Eesti kõige erinevamad kihid ja nurgad, muutudes esimeseks tõeliselt üle- eestiliseks ettevõtmiseks. Rahvaluulet korjasid õpilased ja õpetajad, taluperemehed ja sulased, üliõpilased ja teadlased, linna ja maa käsitöölised. Korrespondentide hulk lähened 1500-le, kusjuures suuremal osal puudus seda laadi tööks igasugune ettevalmistus. Tsaristliku venestuspoliitika surve all kujunes "isamaa kohusena" välja kuulutatud rahvaluulekogumine rahva eneseteadvust ning rahvustunnet ülalhoidvaks ürituseks. J. Hurda tegi ta aga rahvusvaheliset tuntud teadlaseks, kelle suursaavutuste vastu tunti huvi nii lähedal kui kaugel. Eriti tihedad olid J. Hurda sidemed soome rahvaluuleteadlastega. J. Hurda töö tulemuseks oli hiiglaslik rahvaluulekogu, meie rahvuskultuuri uhkus, mille üldmaht on 122317 lehekülge 172 köites.
1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel.
Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine – ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. („Teataja“ kinni ja Päts kohtu alla). Ka „Postimees“ suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju.
Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil. 1841. aastal levisid kuuldused väljarändamisvõimalustest Venemaale, kus pidi saama maad, mis ei kuulu mõisnikele. Liikumise haripunkt saavutati 1841. aastal Pühajärve sõjas. 19. sajandi teisel veerandil püüdsid slavofiilsed ringkonnad piirialade rahvaid tihedamalt "emakeelse Venemaa" külge siduda. Venestuspoliitika peamiseks 4 kandjaks oli õigeusu kirik, lootes sel teel kohalikke elanikke kiiremini venelasteks muuta. Levis kuuldus, nagu antaks "tsaari usku" siirdujatele maad ja muid soodustusi. Algas massiline usuvahetus 1845. aastal, mille eesmärgiks oli puht maiste hüvede saavutamine. Varsti paljud talupojad aga pettusid usuvahetuses ja 1847. aastal oli liikumine vaibunud. 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED 2.2 1802
1880.1890. aastatel tugevdati järelvalvet ka haridusning vaimuelu üle. Oluliselt piirati mitteaadlike pääsu gümnaasiumidesse, sest sealt võis edasi minna ülikooli õppima. Venestus impeeriumi eri piirkondades Lisaks poola kultuuripiirkonnale, kus venestus oli alanud juba varem, laienes see nüüd kõigile impeeriumi mittevene aladele. Aleksander III jättis troonile asudes esimese Vene keisrina kinnitamata Balti aadli privileegid. Venestuspoliitika eesti ja läti rahvusliku eneseteadvuse vastu algas 1880. aastate keskelt. Kõigis koolides seati õppekeeleks vene keel. Tartu nimetati ümber Jurjeviks. Seni küllaltki iseseisev Soome oli majanduslikus ja kultuurilises arengus tegelikult juba rohkem seotud LääneEuroopa kui Venemaaga. Impeeriumi keskvõimud üritasid Soomet ka oma keskvõimu alla saada, aga kultuurilist ja keelelist venestust seal ei toimunud. Impeerium vaatas läbi sõrmede ka Kaukaasias rakendatud vägivallale.
[---] Narvas teisendati teatri nimi Narva Töölisteatriks ja loodi selle juurde ka vene trupp; aga kuivõrd toetussummad ei kasvanud samal määral, tuli püsipalkadelt minna punktitasule, mis viis teatri mõneti tagasi poolkutselisele tasemele." (Rähesoo 2011: 230) Seega on tegu Narva teatri puhul taandarenguga, kus niigi keerulistes oludes teatril tuleb rahaliselt ots-otsaga hakkama saada, samuti ka Draamateater peab kannatama rahalisi kahjusid ruumide ja esinemisaegade jagamisega. Venestuspoliitika on saanud oma alguse, teatritel ei ole võimalus otsustamisel enam kaasa rääkida ning peab toimima ettekirjutuste järgi. Minu arvates on sellega tehtud teatud mõttes lõpp ka ,,ehtsale" kunstile. Idee poolest peaks kunst olema ideaalis vaba igasugustest piirangutest ning kulgema omasoodi, mööda oma rada, mitte ettekirjutuste järgi. Samas ei saa ka päris öelda, et teater kui kunstivorm oleks nüüd täielikult ära kadunud või et loomingus oleks täielik seisang olnud
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. - ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. 3) riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. 4) mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi ,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
3) riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 13 4) mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi ,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880- ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem
ka Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega. Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomine: 1955: VLO rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATOsse. Samas oli IdaEuroopa riikides kindlustunud säilitamiseks Euroopas. · Seega oli külma sõja mõlemal leeril kujunenud välja omad sõjalised blokid. III. ENSV STAGNATSIOONIPERIOODIL (NN. LEONID BREZNEVI AEG 1964-1982) 1. Uue venestuspoliitika algus: 1970ndatel aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks poliitikaks ühtse nõukoguderahva väljakujundamine ning riigi rahvastiku ühtesulatamine. Seda poliitikat sai ellu viia ainult NSVL väikerahvaste venestamise teel. Venestuspoliitika elluviimiseks Eesti NSs: A) Tehti muudatusi ENSV tippjuhtkonnas. 1978 sai uueks EKP juhiks (EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks)
Sellega kaasnes uus võõrtöölise sissevool. Kehtestati käsumajandus. Viidi läbi uus maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ja ümberjagamist. Ümberjaotustest ei kujunenud elujõulisi talusid. 1947 aga loodi nagunii kolhoosid. 70-ndatel alustati venestamist. EKP esimeheks oli moskva-meelne Karl Vaino. Hakati rõhutama vene keele osatähtsust, mis omandas suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse. Vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja algkoolides vene keelt. Venestuspoliitika pehmenes veidi peale 40 kirja. Kultuurialad olid tohutu ideoloogilise surve all. Toimus raamatukogude puhastamine "kodanliku ühiskonna pärandist". Suur osa intelligentsi põgenes läände. Uue põlvkonna haritlased murdsid läbi alles 60-ndatel. Jätkus aga laulupidude traditsioon ja isetegevusharrastus (seltsid, näitetrupid, koorid). Järjest kasvas massiteabevahendite tähtsus. ER saatemaht suurenes, 1955 alustas ETV. Kõik massiteabekanalid olid allutatud rangele tsensuurile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
