arendamine, Postimees EESTI 19. SAJANDI II POOLEL - Manasseini revisjon baltisakslased kaebasid et ei suuda eestlasi ja lätlasi ohjeldama manassein läks asja uurima 50 k kaebekirja baltisakslaste kohta taheti piirata bs võimu - Venestamisega kaasnenud ümberkorraldused saksa ametnikud asendati venelastega vene keel kui riigikeel TÜ venekeelne õigeusu levitamine nimede venestamine - eestlaste suhtumine venestamisesse venestamise poolt - Jakob Kõrv (whoo shee) BS poolt - harry jannsen eestlus - hurtsik
· Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks
Hannover. *Sõda algas 22. veebruaril 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. *Sõda lõppes(10. septembril 1721 )Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga.. PILET 6 Venemaa impeerium Katariina Suur, baltierikord, talurahvaseadused ja pärisorjus, Aleksander III, venestamine, ärkamisaeg, Kreutzvald, Postimees, Hurt, Jakobson, Jannsen, I laulupidu. Õpik: Eesti ajalugu I, ptk 20-24, õp lk 128-157, Atlas lk 13-14, Inimene, ühiskond, kultuur III ptk 12 lk 74-75 -Katariina Suur (1729-1796), Stettinis 21.aprillil 1729a. 1744 asus elama venemaale, kus hiljem abiellus troonipärija Peere Feodorovitsiga. 1745 ristiti ta Vene õigeusku. Väga edukas oli Kata välispoliitika. Türgi sõja(1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja musta mere raniku.
,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venestamine. 1906 Eesti k. oli vabatahlik õppeaine 1905 1905nda aasta revolutsioon 1918 realistid osalesid riigi loomisel 1917-20 iseseisvumine, Vabadussõda 1919 õppetöö muutus eesti keelseks 1921 reaalkooli tekkel 1927 pandi püsti reaali poiss 1940-41 NSV I okup. 1952 lõpukella traditsioon
· Eestis mõjukas j. Tõnisson, postimees, oluline hariduse ja kult edendamine · K. Päts, teataja, kuulutas uueks jumalaks majanduse · Mõju kogus lätis ja eestis sotiaaldemokraatia · Lätis ja eestis kasvas nende mõju ühisk oluliselt, nt mitmed maj asutused ja omavalitsused läksid nende kontrolli alla · 1904 saavutas eesti-vene blokk võidu tlnas, eestlaste võimuletulek pealinnas · Leedus jõhker venestamine, keelati rahvuslikud org, isegi lad tähestik, alles 1904 leevenes 1905-1906 aasta sündmised Baltikumis: · 1905 puhkenud vene rev mindi aktiivselt kaasa, lätis algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, osaleti ka ülevenemaalises üldstreigis · 16.okt 1905 sõjaväe rünnak tlnas meeleavaldusel, ärevust leevendas Nikolai II 17.okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20
laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada ,,külma sõja" üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. 1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks. Rahvademok
11. Millal ja millise vaherahuga sõda lõppes. Sõja lõpp 1918 11.nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja 12. Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused ja tulemused. (Venemaal) 1917. aasta 2. märtsil loobus viimane Vene tsaar Nikolai II võimust. Sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine. Peamine põhjus: ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Tagajärjed: majanduslik kaos, tööjõu puudus, kriis metalli- ja transporditööstuses, kaos riigijuhtimises, naiste tööjõu tähtsustamine, rahva usaldamatus keisrinna suhtes, töölisliikumine hoogustus (esseerid ja sotsiaaldemokraadid), armees levisid sõjavastased meeleolud, armee revolutsioneerub, rahvusliku vabadusliikumise tõus.
laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada külma sõja üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. (1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos.) 14, Millised valikud olid Balti rahvastel 2. MS-s? Kuidas mõjutas see iseseisvuspüüdlusi? Too näited valikute tegemisest.
1840. aastail hakkas tähelepanu äratama eesti talurahva seast pärinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R. Kreutzwald) tegevus. Hariduse alal loodi Eestisse külakoolide võrk. kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi läbi raskete aastasadade alles jäänud üht-teist väga väärtuslikku. Selle hulka kuulus keel, rahvaluule, rahvamuusika, kunstipärane kodukäsitöö ning tugev külaühiskond. Rahvuslik ärkamine. Venestamine. J. Tõnisson ja K. Päts Mis eestlasi ärkamisaja künnisele tõi? Tänu paremale haridusele osa eestlasi saksastus, kuid teine osa ei unustanud oma rahvust ning pani aluse rahvusliku haritlaskonna tekkele. Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Oma isamaalüürikas ülistab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku. Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski
teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks
lahendamist. Sellise suuna ideaoloogiks oli kirjanik Janis Rainis(1865-1929). Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Alguses levis see peamiselt vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi jõudsid ka kohaliku rahva sekka. Eriti kiire levik oli Lätis, kuis 1904.a asutati juba Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Leedu olukord oli erinev. Venestamine oli seal jõhker. Keelati rahvuslikud organisatsioonid, ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904.a andis Nikolai II loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19.saj mõjuvõimsamaks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson(1868 sünd), kes andis välja Tartus ajalehe ,,Postimees", mille ümber oli koondunud suur hulk tollaseid rahvuslasi. Advokaat Konstantin Päts(1874-1956) hakkas 1901.a välja andma ,,Teatajat".
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
aegade. 1972. aastal sai Traat romaani eest Nõukogude Eesti preemia. Mats Traadi teoste paralleelid oma eluga on väga lähedased. Postimehe artiklis ütles ta järgmist: "Üldraamistik on muidugi minu suguvõsalt võetud, 1885. aastal abiellus minu isa esimest korda ta oli siis 20-aastane ja tema abikaasa oli tast kolm aastat vanem. Nende pulmaga hakkabki saaga peale. Ja ka ühiskondlikus elus tähendas see murranguaega: venestamine, uued reformid jne. Aga siiski polnud «Minge üles mägedele» mälestuste kogu ega ajalookroonika, vaid ikkagi täie teadmisega komponeeritud romaan." Õige on ka see, et autor kasvab koos oma tegelastega. Tegelased elavad oma elu ja ajavad oma asja. Sa võid olla nendega nõus või mitte. Tekivad psühholoogilised võrgustikud ja liinid, mis ei sõltu enam autori tahtest. Ise võid sa teada või mitte teada, kuid kirjaniku ülesanne on jutustada inimese ja tema saatuse lugu."
välja ka Saksamaa endised liitlased, mis tähendab, et sakslastel pole enam pääsu. Novembri algul kukutatakse ka keiser ning 11.11.1918 sõlmitakse Compeigne´i vaherahu. Esmane tingimus oli, et sakslased peavad oma väed vallutatud aladelt ära tõmbama. See andis rahvastele võimaluse iseseisvuda. 3. Veebruarirevolutsioon 1917 1917 AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL PÕHJUSED 1. Sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine. 2. Ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Veebruarirevolutsiooni olemus oli kodanlik. Rahulolematustes peamiselt osalised sotsialistid, aga olukorra kasutasid ära kodanlased. Sotsialistid moodustasid TSSNi (Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). 02.03.1917 - Nikolai II loobub troonist Moodustatakse ajutine valitsus. TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolsevikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus
veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: *arenes põllumajanduslik ühistegevus. *talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj
Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu. Tema sisepoliitiline eesmärk oli paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. Seda nimetati vastureformipoliitikaks. Venestamine tabas eelkõige Poola alasid, kus kaotati viimsedki autonoomia tunnused. Venestamispoliitika tabas ka Läänemere kubermange, Ukrainat, Valgevenet, Leedut, Siberit jt impeeriumi äärealasid. 6. Vene Jaapani sõda. 1904. aastal puhkes Koreas Venemaa ja Jaapani vahel sõda. Venemaa lootis eduka sõjaga süvenevat kriisi leevendada, kuid sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. 7. 1905
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
· Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased edasiviiv jõud),Viljandimaa Rahvuslikust liikumisest üldiselt Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R
· Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949.a-l toimunud suurküüditamine (26.03.), mil Eestist saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. · Märksõnad: 1) Sundkollektiviseerimine e kolhoseerimine (nt 1952.a. 95% taludest kolhoosides). 2) Üliindustrialiseerimine tööstuse ülikiire arendamine. eesmärgid: 2.a) Kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides. 2.b) Piirkonna venestamine. tulemuseks urbaniseerumine e linnastumine. Euroopa 7.03. Lääne-Euroopa 1950-1960.aastatel Lk 47-51 Inglismaa 11.03. (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigid(Inglismaa, Wales, Põhja-Iirimaa, Sotimaa). Suurbritannia 2/3 moodustab Inglismaa. Briti impeerium. 1870.a-test võetakse kasutusele Sb + tema kolooniad.
tragöödiast, võib öelda, et Balti mõisnike tragöödiast. Juba sünnipäraselt on ette määratud, et ta ei kuulu teisest rahvusest ja alamast kihist teenijatega ühte. Vahetult pärast isa surma läks Aurel Riiga kooli. Ta võttis missiooniks võidelda venelaste vastu. Aurel alustas sellest, et ta ei kavatsenud vene keelt õppida. Baltlaste üldine venevastasus avaldub teoses seetõttu, et 19. sajandi lõpul toimus ulatuslikum venestamine ja seega baltisakslaste õiguste piiramine. Eriti isiklikult mõjus Aurelile aga see, et Vene tsaar oli tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli
Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni ettevõtmisel b) Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842. Tallinnas. Mõlemad organisatsioonid uurisid eesti ajalugu, eesti keelt- ja kirjandust. Nende eestvedamisel anti välja Kalevipoeg. Sajandi lõpupoole hakkas liikumine vaibuma, sest ühelt poole algas venestamine, teiselt poole eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Vaadata üle vihikusse antud küsimused. Millised muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis, talurahva seaduste vastuvõtmise järel? Kirjuta märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. 1) järk-järguline liikumisvabaduse andmine 2) vallakohtute loomine 3) talude pärandatav valimisõigus 4) talude kruntiajamine 5) pärisorjuse kaotamine
ettevõtted ja pangad. Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia valitseb tsaar, Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti feodaaliganditega kogukondlik maakasutus põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused:
* 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi Saksamaale * esimest korda võeti kasutusele tankid 8.1905. a revolutsioon *algas 22.jaanuaril (9.jan) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega Põhjused: 1) kodanikuõiguste puudumine 2) maa puudus 3) linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel 4) kogu ühiskond vajas põhjalikke reforme, kuid neid ei tulnud 5) Venemaa-Jaapani sõda, kus Venemaa lüüa sai 6) venestamine *streigid, seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad jne *16. okt leidis aset suur rahvakoosolek *17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas kokku kutsuda Riigiduuma ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused. Tagajärjed: *revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järelandmiste tegemisega * Riigiduuma volitused olid piiratud *Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord 9
Aktiivne vastupanu lõppes 1955.-1956. aastal, kuigi üksikud metsavennad jätkasid enda varjamist 1970. aastate lõpuni. Sundkollektiviseerimine ja üliindustrialiseerimine Sõjapurustustele vaatamata säilisid Eestis ja Lätis tingimused tööstuse arendamiseks, nõukogude võim kasutas neid üliindustrialiseerimiseks ehk tööstuse ekstensiivarendamiseks. Eesmärgiks oli kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides ja ühtlasi hõivatud alade venestamine. Terrori ja võõrtööliste sissetoomise järel hakkas põhirahvuse osa Eestis ja Lätis kiiresti vähenema. 1959. aastal moodustasid muulased Eestis 25,4% ja Lätis 38% rahvastikust. Leedut 1940. aastate lõpu üliindustrialiseerimine täies ulatuses ei puudutanud, kuna selleks vajalik infrastruktuur oli nõrgem. Teiseks oluliseks majanduspoliitiliseks sammuks oli põllumajanduse sundkollektiviseerimine. Maareformiga oli
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................................................2 Elulugu; Kihlus, abielu ja troonipärimine...................................................................................3 Kroonimine ja valitsusaeg..........................................................................................................4 Nikolai II perekond.....................................................................................................................5 I Maailmasõda ja Nikolai II valitsusaja lõpp..............................................................................6 Arest ja hukkamine....................................................................................................................7 ...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
tema suhtumine kirikusse ja võimudesse oli kritiseeriv. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedajaks, Hurt suhtus kirikusse hästi, kuid sakslastesse ja riigivõimu suhteliselt kriitiliselt. Jakobsoni eesmärgiks oli õpetada eestlasi põldu ja ennast harima, Hurt tahtis säilitada eestlaste luulet ja oli eestvedajaks ka Aleksandri kooli rajamisel. Rahvusliku liikumise peatas venestamine. 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt. Ka õppetöö koolides ja ülikoolis pidi toimuma vene keeles
Võimuloleku aeg 1944-1950a 1950-1978a 1978-1988a Tegevuse *võitlus metsavendlusega *laveerimispoliitika *massiline võõrtööliste põhisuunad *käsumajandusega *side välismaailmaga sissevool üliindrustrialiseerimine *mugavdas Stalinismi,sula *uus venestamine *kolhooside loomine aega ja Breznevi aega Eesti *linnastumine *suur küüditamine(märts oludega 1949-20 000inimest) *elatustase paranes Tegevuse ühisjooned,sarnasus-käsumajanduse rakendamine,täitsid Moskva juhiseid,olid seotud vastupanu mahasurumisega. Tegevuse erinevused-Vaino proovis vene keelt populaarseks muuta. 7.Milles seisnesid vastupanuliikumise eripärad 1940. ja 1970
kunstistiil, mis oli seotud rahvusliku tärkamisega. Rahvusromantism luules rahvusluule ja mütoloogia motiivid, muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine, uuestisünni ja parema tuleviku ootus. Autorid: rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald, Lydia Koidula, Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars romantilis-patriootiline luule, Jakob Pärn algupärane proosa ,,Must kuub", ,,Oma tuba, oma luba" 18. Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused: o Venestamine o 1885. a. koolireform õppekeeleks sai vene keel, õppejõudude vallandamine koolides o 1893 Tartust saab Jurjev o 1888 Jannseni halvatus, Koidula, Kreutzwald, Jakobson surevad
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabast...
elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu. Õigeusu levitamine, rajati õigeusukirikud, kuid üsna tulutult. Sisulagedad näidendid, ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, 1893 hoopis lõpetati valitsuse korraldusel. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe "Valgus", sundis
Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hruštšov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta...
dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!).
rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel, ta seisis samuti ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Teine tähtis tegelane rahvuslikus liikumises Hurda kõrval oli Carl Robert Jakobson, kes ka andis välja sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavaks eesti leheks, Jakobson sai tuntuks 1868. aastal peetud isamaa kõnega valguse, pimeduse, ja koidu ajast. 35. Eesti sajandivahetusel Esimene asi mis toimus oli venestamine mis pidurdas rahvuslikku ärkamist, ametlikud jutud olid vene keeles ja kiusati paljusid inimesi taga. Sajandi vahetusel valmis esimene raudtee eestis ehk 1870. aastal. Jaan Tõnisson hakkas kirjutama Postimeest mis põhines haritlaskonnale, rikastele taluomanikele ja linnakodanlusele. Tallinnas hakkas aga ilmuma Teataja mille toimetaja oli Konstantin Päts kes otsis liitlasi vene vabameelsetest ringkondadest ja võitis Tallinna linnavolikogu
.. (talupoegade kaitseseadus) 1905.a revolutsioon Eestis Revolutsioon algas Verise Pühapäevaga 9. jaanuaril 1905. aastal ning vallandas rahutusi ja streike üle kogu Venemaa. Põhjused: sotsiaalsed pinged ehk klassivõitlus (vaesed jäid järjest vaesemaks ja vastupidi-tööliste õigusteta olukord), demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1. 16. oktoobri veretöö. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek, kus Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Sõjaväe üksus avas rahva pihta tule ning surma sai 94 inimest. Mälestusmärk asub Estonia teatri taga. 2. 17. oktoobri manifest. Manifestiga kinnitati luba kokku kutsuda ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma
Impeeriumi keskvõimud üritasid Soomet ka oma keskvõimu alla saada, aga kultuurilist ja keelelist venestust seal ei toimunud. Impeerium vaatas läbi sõrmede ka Kaukaasias rakendatud vägivallale. Muhamediusuliste krimmi ja volgatatarlaste juures püüti riigivõimu toetusel õigeusu kiriku poolt teha misjonitööd ja muuta muhameedlikke koole kristlikeks õppeasutusteks, kuid see ei õnnestunud eriti. KeskAasias levis venestus tänu õigeusklikest venelaste sisserännule. Rahvas, keda venestamine kõige rohkem puudutas, olid juudid. Põllumajandus Viljasaak jäi reformijärgsel perioodil varasemale tasemele või isegi langes. Sellel olid mitmed põhjused. 1. Nii mõisa kui talumajandus elasid pärisorjuse kaotamist raskelt üle. 2. Valitsuse rahanduspoliitika ei olnud põllumajandussõbralik. 3. Põllumajanduspiirkondades kujunes suureks probleemiks ülerahvastatus: maad ei jätkunud. 4
“ Marid ka kaunistavad oma riideid ja muid esemeid looma-, taime- ja sarvemotiividega. (Infokeskus, 2003) Udmurdid on aga hoopis teistmoodi iseloomuga. Nimelt on nad töökamaid soomeugrilasi. Räägitakse, et marid alustavad kõike hästi, aga udmurdid teevad seda hästi ja kõigi reeglite kohaselt edasi. Udmurtide peamisteks iseloomujoonteks on rahulikkus, töökus, rahuarmastus, kannatlikkus ja puhtus. (Ptšelovodova, 2003) Sellest võib järeldada, et venestamine on jätnud udmurtide ühiskonda palju suurema jälje, kui maridele. Udmurdid on leplikum ja rahumeelsem rahvas, marid aga järsud ning mitte nii väga leplikud. Kultuuri ja keele säilitamise oluliseks komponendiks võõrvõimu sissetungil on just sisemine trots ja ind oma rahvust säilitada, mis aga udmurtidel jäi maridega võrreldes veidi vajaka. Kultuur ja keel tänapäeval Marimaal on siiski käimas jätkuv venestumine, mistõttu õpetatakse näiteks mari
korraldatud puuetega hoolekanne peale võimu · Abistati sõjainvaliide inimeste? vahetust (al 1940)? Sotsiaalhoolekande seaduses Hoolkanne peale 1940. aastat: 52. Milline oli kiriku roll lähtuvalt puuete inimeste eestlaste venestamine (peaeesmärk), hoolekandes al 1940? Milline hoolekanne Eestis. sotsiaalsete probleemide eitamine, on see tänapäeval? Puuetega isikutele teiste lastekaitse puudus, vanemate suur Hoolekandtööd hakkas kontrollima inimestega võrdsete võimaluste panus tööle. üksnes riik. Suurem rõhk oli pandud tagamiseks, nende aktiivseks
teaduskontaktide sõlmpunktiga. Selline positsioon tagas ideaalsed tingimused nii kiireks infovahetuseks kui nn akadeemiliseks rändurluseks. Tartu omanäolisust Venemaa oludes rõhutas ka see, et siin rakendati paljusid mujal riigis mõeldamatuid akadeemilise vabaduse printsiipe ega hoolitud nii mõnestki Vene Impeeriumis kehtestatud piiravast määrusest. Sellistes oludes sai Tartust tähtis hariduskeskus nt juutidele ja poolakatele. Saksapärase ülikooli ajalugu lõppes 1889. aastal, mil venestamine muutis ülikooli venekeelseks. Baltisaksa eneseteadvuse üheks keskuseks olemine andis oma tähenduse ka teaduse arengule. ·Johann Wilhelm Krause- 1757-1828. Oli Eesti arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana. ·Õpetatud Eesti Selts- on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva
anti täielik valikuvabadus mida õppida ning mida lugeda. Pere tahtis, et Aleksander ja tema vend saaksid hea hariduse. Seega pandi Julius Tartu Kroonugümnsaasiumi, mis oli küllaltki kulukas kooli ning Aleksander pandi Hugo Treffneri gümnaasiumisse kui ta oli kooliealiseks saanud. Kuna vend Julius õppis mõnevõrra odavamas koolis, siis taheti ka Aleksander odavamasse kooli panna. Seega pandi Aleksander Aleksandri gümnaasiumisse Rüütli tänaval. Uus kooli oli puhtalt vene kool, kus venestamine käis täie hooga. Venekeelne oli nii õpetus kui ka asjaajamine. Õppejõud olid enamasti venelased.Kuigi pere oli vaene ei kavatsenud pereisa hariduse pealt kokku hoida. Esimeses klassis andsid Aleksander ja tema klassikaaslased välja käsitsi kirjutatud ajakirja ,,Noorus". Ajakirja levitati salaja kaasõpilaste seas. Ühel päeval oli aga keegi õipilastest ajakirja lohakile jätnud ning see sattus direkrori kätte. Kuna Aleksander oli ajakirja toimetaja siis
Eesti NSVL iseloomustus - Eesti EKP: Karatamm, Käbin, Vaino. 1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist). Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50
(Vilde, Liivi luule jne) **************** Valgus tõstis oma tiraaži avaldades kohtuistungite ülevaatusi, kohtuistungite tulemeid. Postimees pani seda neile pahaks, sest pidas seda ebaausaks, ebaeetiliseks võtteks, Valgus aga teenis selle pealt juurde palju lugejaid, inimesi huvitas see, hakati saama palju tulu ning Valgust võib pidada esimeseks väljaand eks, kes oskas teha ajakirjandusega „head äri“. TARTU RENESSANSS 1896-1907 Venestamise hoog vaibunud – mõisteti, et venestamine pole oma eesmärke saavutanud, eesti kultuur endiselt elujõuline ja saksa ülemvõim nõrgenenud Majanduslik alus- said talusid välja osta ja taluperemeeste seisus sai kiiremini jõukamaks – saatsid oma noori, lapsi õppima, haridust omandama – uus põlvkond tegutsemishimulisi noori, kes ei kanna endas rahvusliku liikumise läbikukkumise pettumuste taaka, soov õppida, kodune majanduslik toetus
venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama). Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused olid 90% allutatud üleliiduliselt, varimajandus(ehk tutvused) 37. Mis muutus Eesti NSV sisepoliitilises elus 1978. aastal? 37. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond. Käbini asemele tuli Karl Vaino, kes täitis Moskva käske ning sellega algas ka venestamine. Käivitati ulatuslikke kampaaniaid 38. Mis oli iseloomulik Nõukogude inimesele? Mis ühendab nõukogude inimest ametlikus käsitluses? Milline oli reaalsus? Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidu erinevate rahvaste (sh eestlaste) venestamisel? 38. Ühiste majandushuvide, ideoloogiliste ja poliitiliste eesmärkidega inimese kooslus. Ametlikus käsitluses- võrdsus,vabadus ja üksmeelsus maailmavaadetes. Reaalsus- puudusid vabadus ja valikud, pidev kontroll ja hirmuvalitsus.
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
a. tunnustasid suurriigid Kreeka iseseisvust. 20 VENEMAA Vene impeerium oli saavutanud oma suurima ulatuse 20.sajandi alguseks. Vene tsaari võimu alla kuulusid Baltikum, Soome, Poola, Bessaraabia, Valgevene, Ukraina, Kesk-Venemaa, Volgamaad, Siber, Kaug-Ida, Taga- Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kasahstan. Venemaa koloniaalpoliitikale oli iseloomulik 3 põhimõtet: 1. unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), 2. bürokratiseerimine 3. venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladele kuni selleni, et põlisrahvail keelati rääkida ja kirjutada emakeeles). Venestamine oli kõige ulatuslikum keiser Aleksander III valitsemisajal 1880.- 1890.aastatel. Koloniaal-poliitika varieerus piirkonniti ja eri aegadel, näiteks Poola ja Soome aladel rakendati ulatuslikku autonoomiat, hiljem laienes venestamispoliitika ka sinna. 19.sajandil oli Venemaa vallutuspoliitikas olulisel kohal Kaukaasia alistamise lõpuleviimine
Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...
jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama. Kõige olulisem oli agraarreform talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
