Saksa keele asemele vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Talurahvakohtud kaotati. Maakondades talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine 1887 sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Vallakoolides emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi omavahelises suhtluses. Need õpetajad, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Uued kooliprogrammid heitsid kõrvale kodumaa ajaloo, maa teaduse ja kirjanduse õppimise. Venestamine tõi kaasa kirjaoskuse languse. Aleksandrikool avati 1888 vene õppekeelega. Vanim eesti kool lõpetas tegevuse. Tartu ülikool – vene keeles. Õigeusu levitamine Šahhovskoi levitas õigeusku Eesti kubermangus. Üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid. Eesti ühiskond venestusajal
2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus:
2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus:
opositsiooni kiusati taga vähendas Venemaa jne. tähtsust. Vene õigeusu 1905.a. revolutsioon: pealesurumine muu- usulistele; teistele Põhjused: usuvooludele tegevuse 1.Soov laiendada takistamine. kodanikuvabadusi. venestamine - 2.Soov reformida senist mittevenelaste rahvuslik aegunud rõhumine (seda eriti riigikorraldust. Baltikumis; Poolas; 3.Viletsad majandus- Soomes; juutide likud olud; talurahva tagakiusamine vastuolud mõisnikega. 1882).Venemaa kui 4.Venestamispoliitika.
sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
B) isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. C) Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. D) venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!).
1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid. 1880 Janseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson nõudis eestlastele samu õigusi nagu balti sakslastel. Samas Hurt kartis seda ja ei tahtnud mingisuguseid tülisid mõisnikega. Jakobson nägi liitlasena vene valitsust. Hurt jällegi manitses rahvast kõigi ülemate sõna kuulama. Jakobson nõudis kooli vabastamist kiriku alt. Ühel meelel olid nad, et rahvas peab saama emakeelse hariduse. Venestamine 1881. troonile astunud Aleksander III-daga algas Veneriigi äärealade venestamine. 1885 määrati Eestimaa kuberneriks Sergei Sahhovskoi. Asjaajamine riigiasustustes läks vene keelseks. Eesti sajandivahetusest Esimese maailmasõjani Rahvastik 1897 oli üle Venemaaline rahvaloendus. Selle andmetel elas Eestis 986 000 inimest. Nendest 90% olid eestlased, 4,5% venelased, 3,5% sakslased.
Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel Vene impeeriumi vastu püha sõda. Vastupanu keskusteks Tsetseenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik- imamaat. 1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani. Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus, et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine),
STALINISM 1945-1953 (kevad) SULAAEG 1953-1968 NEOSTALINISM 1968- Repressioonid tugevnesid Lavrenti Beria Leonid Breznev NLKP Keskkomitee esimene sekretär Massilised arreteerimised Vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud inimesi Improvisatsioonid lõppesid Küüditamised Piirati julgeolekuorganite omavoli Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima Vangilaagrite võrgustik GULAG Pingelõdvendus lääneriikidega Stalinistlikku terrorit ei olnud võimalik taastada Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud ...
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelasek...
aastal Venemaal sisse seatud maksukohuslaste nimekirjade aluseks olnud loendus 15. hernuutlus 18. sajandist KeskEuroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. 16. pietism saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. Sajandil, peamine eesmärk oli uuenenud inimene 17. rahvuslik liikumine eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse 18. venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole, kaasates lisaks vabrikutöölistele ka ametnikke, käsitöölisi linnades,tudengeid koolides,mõisamoonakaid ja taluomanikke külades.Teravnesid võitlusvormid:majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega,streigid muutusid igapäevaseks,maal hävitati mõisavara. *Venemaal põhjustas seda kaotatud Vene- Jaapani sõda,jagamatu tsaarivõim,kodanikuõiguste puudumine. *Eestis venestamine,maapuudus Venemaast lahkulöömise möödapääsmatus: Seda süvendas veelgi oktoobripööre. Peamiseks ajendiks oli kartus,et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt.Kardeti Venemaal vallanduda võivat anarhiat kui ka kodusõda ja Saksa vägede sissetungi. Autonoomia saavutamine Eestis: Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus,mida juhtis J.Poska
Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes: Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab Eesti olukorda, kui venemaa võidab, siis võib tulla uus venestamine ja kui saksa võidab, siis saksastamine ja baltisakslaste positsiooni tugevnemine. Baltisakslaste seas- hirm, lootusetus, tahtsid eestlastega koostööd teha Elu sõja ajal: Ühiskondlikus elus- sakslased otsisid kontakte, palju mehi saadeti sõjaväkke ja muudustus eesti ohvitserkond Majanduses- oli suunatud sõjaressursside tootmiseks § 23 1917 AASTA Eesti iseseusvuse eeldused: Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ
Johan Voldemar Jannsen korraldas ka esimese üldlaulupeo Tartus 1869. aastal. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimene president oli Jakob Hurt, kes oli teinud suure töö rahvaluule kogumisega ja avaldamisega. Carl Robert Jakobson hakkas välja andma ajalehte Sakala, mis muutus Eesti loetavamaks ajaleheks.1881. aastal tuli Venemaal troonile Aleksander III, kes tahtis muuta Eesti ja teised Baltimaad teiste Venemaa osade sarnaseks, algas venestamine. Baltisakslastest ametnike asemele määrati venelased, kes ei osanud keelt ega ka kohalike olusid. Eestis valmis esimene raudtee 1870. aastal ning see ühendas Peterburi, Narva, Rakvere ja Tallinna kaudu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee andis tõuke vabrikutele ja tehastele, sest siis oli palju lihtsam toorainet kohale toimetada. 1896. aastal sai ajalehe Postimehe toimetajaks Jaan Tõnisson. Ajalehe Postimehe peamine nõue oli eesti keelse kooli hariduse taastamine. Teiseks
novembril 1982.a. Breznevi valitsemisaja algust iseloomustavad suhteline poliitiline liberaalsus ja majandusreformid, mis aga üsna varsti asendusid üha süveneva jäikuse ja stagnatsiooniga. Omamoodi rajajooneks oli siin 1968. a. "Praha kevade" mahasurumine, mis muutis Breznevi ettevaatlikuks nii poliitiliste kui ka majanduslike muutuste suhtes. 1970. aastate II poolel algas taas Venemaa äärealade venestamine, mis näiteks Eestis tõid 1980. a. sügisel kaasa noorsoorahutused ja "40 kirja". Välispoliitikas jätkas Breznev nõukogude hegemoonia taotlemist Ida-Euroopas (Breznevi doktriin) ning püüdis seda laiendada ka aladele, mis varem Nõukogude mõjusfääri ei kuulunud. See tõi kaasa sõja puhklemise Afganistanis 1979. a. Samaaegselt püüdis Breznev näidata end rahvusvahelise rahuliikumise ning rahuliku kooseksisteerimise eestvõitlejana. Tema suurimaks saavutuseks oli 1975. a
Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur...........................................................................................................................4 Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5 Järeldus.................................................................................................................................6 Kasutatud materja...
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin
3) 19. Saj II poolel Tsetseenia, Amuurimaa, Sahhalini saar · 1801-1825.a valitses Aleksaner I , kes sai troonile pärats isa surma Paul I tapmist 1) Vene viimased keisrid: Paul I Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III Nikolai II · Vene koloniaalimpeerimu põhimõtted: 1) Venestamine 2) Bürokratiseerimine 3) Unifitseerimine · 1825.a sõjaväe eliidi mäss e. Detsembrimäss>uus valitseja Nikolai I rajas politsei riigi · 19. Saj rahvaarvu kiire kasv · 19. Saj kehtis kesk-ja uusaegne sotsiaalne struktuur 1) Domineerib aadel (makse ei maksa ja sõjaväes ei pea olema) 2) Kaupmehed ja vaimulikud: keskklass (makse ei maksa, nekrutiks ei võeta, ihunuhtlust ei anta)
SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljo...
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid o...
saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa 1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku kutsuda parlament (Riigiduuma), lubati luua parteisid (osalised järeleandmised) 1917 veebruar puhkes Venemaal revolutsioon, võitis Petrogradis, moodustati Ajutine Valitsus (aadlikud + kodanlus)
Kapitali väljavedu vara, millest saab tulu, ära viimine riigist Protektsionistlik kaubanduspoliitika majanduse vorm, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest neile limiitide kehtestamise, kõrge tollimaksu kehtestamise ja piiravate kvootidega Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada Isevalitsus piiramatu ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
1860. a esile kerkinud poetessi Lydia Koidula värssides. Just tema luule kaudu sai eestlastele omaseks isamaa kui rahvuse sümbol. Koidula kirjutas pateetilisi hümne isamaale ja meenutas dramaatilistes värssides esiisade kannatusi sõdade keeristes ja orjastajate raske käe all. ,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001 10. Venestamine Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venstusreformid lõid sensed arengud ja lootused segamini. Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. Aastal pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. See ajalooline lipp on tänini EÜS-I valduses. 1888. aastal algatas Peterburis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt)....
· Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust. · Venestamine tabas rängalt hariduselu. -ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist. - uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati -1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis. · Oli ka kasu: - Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri
b) mõisamaid ei puudutatud c) talupoeg võis külakogukonnast välja astuda d) Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga kõrged, mõisnikele kasulik . e) ümberasustamine Siberisse, Kaug-Itta, Kesk-Aasiasse jm. Eesmärk: leevendada tihedalt asustatud piirkondades maapuudust ja saada lahti revolutsioonilisest elemendist, varjatud eesmärgina ka äärealade venestamine Seaduseelnõu võeti Duuma poolt vastu 1910. a. 14. juunil. Juba okt 1906 anti välja seadus, millega talupoegadele anti õigus saada kätte pass ilma kogukonna loata. Talupoeg võis vabalt valida tegevusala ja elukoha. Stolõpini agraarreform jäi aga pooleli, sest. a) Stolõpin tapeti b) Puhkes Esimene maailmasõda c) Puhkes revolutsioon (1913. a sai üks prantsuse majandustegelane ülesande uurida välja, millised olid
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse ...
Riigis oli tugev vaesus ja toimus ulatuslik väljaränne. Siseturg oli riigis kitsas ning toorainet vähe. Itaalia oli sõjaliselt nõrk ja selle tõttu olid hinnad kõrged ja maksud kõrged. USA: Maailma arenenuim riik. Demokraatlik vabariik. USA huvi tekkis Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdas suhteid Jaapaniga. USA jäi neutraalseks esimese maailmasõja ajal 1917 aastani. Venemaa: Keiser omas piiramatut võimu. Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele toimus. Venestamine ehk kiusati juute jne. Majanduslikult väga maha jäänud ning tööstused olid ainult mõnedes piirkondades. Rahvaarvu kiire kasv ja enamus inimesi elas maal. Venemaa tähtsus teiste riikide hulgas vähenes kõvasti. 1905 toimus revolutsioon ning selle põhjustasid soov laiendada kodanikuvabadust, viletsad majanduslikud olud. Selle ajendiks oli Verine pühapäev Peterburis. Erinevates kohtades puhkesid tööliste streigid, mässud
Tuleks öelda, et lootmine Läänele ei ole jätkusuutlik, kuid tuleks välja pakkuda ka mõni aseaine, millele loota saaks. Eesti sihiks on olnud maksimaalprogramm ehk iseseisvaks saamine, kuid järsku toetasid nii mõnedki hoopis minimaalprogrammi ehk Ida-Euroopa föderatsiooni kuulumist. Eesti rahva olukord oli raske nii majanduslikult kui ka rahva edasikestmise seisukohalt, enam ei olnud kindel, mis eesti rahvast saab. Eestlaste suurimad ohud olid sel hetkel venestamine ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Teati, et kui Venemaa intellektuaalne opositsioon ühendab jõud töölisopositsiooniga, siis muutub Nõukogude Liit kategooriliselt. Eesti strateegia oli see, et eestlased peavad astuma parteisse ja töötama end nii kõrgele kohale kui võimalik, sest seal saab vähemalt midagigi Eesti heaks ära teha. Milleks Eesti Vabariik? Mulle, kui mitu generatsiooni nooremale inimesele, tundub see küsimus
Kalevipoja väljaandmine 5. Vanemuise selts 9. Miks on rahvuslik liikumine tähtis? 1. ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õigusi Baltisakslastega, hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. 2. Arendas kultuuri, vaimuelu. Eelnes oma riigi tekkele 10. Millal algas eestlaste venestamine? 1. 1880ndatel 11. Nimeta venestamise tunnuseid! 1. asjaajamind venekeelne 2. riigiametnikud ja muud tähtsad isikud vahetati venelaste vastu 3. haridus venekeelne 4. õigeusukiriku tegevuse toetamine 1. Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist? 1. I MS 2. Saksa okupatsioon 1918. aastal 3. Bresti rahu 4. Vene revolutsioon 2. Millised tagajärjed olid Vabadussõjal? 1. Tekkis piir NSVLi ja Eesti vahel
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
6) mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale *** Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess (=sündmused): Meenutuseks: Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1987 · kevadel algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23
Sakslased toovad Eestisse kartuli, mustavalged lehmad. Kui läheb aeg edasi ja inimesed arenevad mõistuselt, luuakse Õpetatud Eesti Selts. Koole tekib juurde ja talurahvas läheb kooli. Koolikatsumused võrreldi koolide tasemeid. Eesti talupoeg kuulutati kõike paremini lugevaks talurahvaks Euroopas. Rahvustlik liikumine 19saj II poolel ja ärkamisaeg avastati, et oleme eestlased, lätlased, prantslased jne.. mitte ei nimetatud end kohanime järgi. Aleksander III pealetulekuga hakkas venestamine, ametlikes asjaajamistes mingi üle vene keelele. Kõik muutus vene keelseks koolid ja omavahel suhtlemine. Ainuke hea asi oli see, et saadi Venemaale kõrgkoolidesse. Loodi nn salajasi seltse karskusseltsid, kutseühingus, tuletõrjeseltsid, kus tegelikult arutati ka eesti asju.
1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Eesti köök on toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on Esti rahvustoidu, nende valm. ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandikeskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti toidu eripära Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus, veekogud, metsad, neli aastaaega) Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee
aadlimatriklikesse kantud aadlikud. õigused, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Pearahamaks – riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Maksust olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned - + venestamine Piirati senist keskajast pärit uued omavalitsusorganid omavalitsusstruktuuri (lagunes ja muutus allutati riigivõimu demokraatlikumaks) kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696
suurendamine. kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982).
kaupa sai vähem. Tekkis taas kontroll mõtteavaldustele. 14. Mis oli iseloomulik vastupanuliikumisele Baltimaades 1970. aastatel? Leedus koguti allkirju usuvabaduse ja katoliku kiriku kaitseks. Tekkisid põrandaalused organistasioonid.vastupanuliikumistega sotud inimesed vahistati, saadeti siberi vangilaagritesse.toimusid protesti ja meeleavaldused. 15. Kes oli EKP esimene sekretär 1950-1978 ja 1978-1988? Kelle ajal algas uus venestamine? Esimene: Johannes Käbin, 1988_karl vaino-tema ajal 16. Millised olulised muudatused ja miks toimusid Lääne inimeste maailmapildis 1970. aastatel? Tekkisid vabakliinikud ja ülikoolid.levis kontrakultuur. Levis ka roheline liikumine-pestitsiidide kasutamine tapab looduse.saadi aru et tuleb hakata säästma. Geenitehnoloogi amuutus polulaarseks.homoniidiluustik Lucy.laetoli jalajäljed-kuuluvad kahel jalal kõndivale olendile. ABBA-diskoajastu, teksad.platvormkingad.punkarid
väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud. Viimane Eesti metsavend August Sabbe (pildil) tabati alles 1978. aastal. Metsavendluse lämmatamise järel võtsid vastupanuliikumise teatepulga üle koolinoorte salaorganisatsioonid, 1960ndate lõpust alates aga juba teisitimõtlejad. 1972. aastal saatsid mitu vastupanuorganisatsiooni Eesti memorandumi ÜRO-le, nõudes Eesti okupeerimise lõpetamist. Tugevnev venestamine tõi kaasa protestiliikumise kasvu. 1979. Aastal nõudsid Balti riikide teisitimõtlejad nn Balti apellis Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist. 1980. aastal toimusid Tallinnas stiihilised noorterahutused, mis nõukogude võimude poolt brutaalselt maha suruti. Selle vastu protsestides koostasid Eesti tuntud kultuuritegelased nn ,,40 kirja", mis käsikirjaliste koopiatena levides laialdaselt tähelepanu
Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. täiendus koolitus täienduskoolitus raamatupidamis eriala raamatupidamise eriala v raamatupidamiseriala kaubandus erialadel kaubanduserialadel algus aastatel algusaastatel iseteenindus kassad iseteeninduskassad igavlemis tüübid igavlemistüübid majandus harude ,,venestamine" majandusharude venestamine Kaubanduse kiirele arengule kasvas Tänu kaubanduse kiirele arengule tarbimis ja ostmis vajadus. kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Kaubanduse kiire arengu tõttu kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Järgnevalt analüüsingi erinevaid Järgnevalt analüüsingi erinevaid suhtlemis vahendeid riigiasutuses, suhtlemisvahendeid riigiasutuses,
parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale VENESTUSAEG *Ärkamisaja ja 20.saj ühiskonnaelu I Peamised põhjused: *vajadus kaasajastada iganenud halduskorda *rahvusluse tõus nii venelastel kui muulastel *Vene riigi jugeolekuhuvid II Venestumise ettevalmistamine Saadetakse Vene kubermang komisjoni. See on Nikolai Massein. Ta uurib olukorda, võtab vastu tlp kaebusi mõisnike peale.Balti erikord takistab eestlaste elu, venestamine on päästja. Teeb ettepaneku tsaarile teha reforme. III Venestusreformid *Haldusreform e valimisreform. Baltisakslaste asemele pannakse vene kubermangud. Eestimaal E.Sahhovski(Maru valitseja), Liivimaal Z.Zinovjev 1888 politsei korralduse reform 1889 kohtu reform. Kohtuprotsess avalikuks, kaotatakse seadusandlikud kohtud. Hakkavad tööle advokaadid. 1889 valla reform. S.t kui valla tegevuse üle kehtestati tsaari riigi reform. Pannakse ametisse
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
toimub dekabristide ülestõus( Püškini, Lermontovi aeg). Eestis 1802- avatakse Tartu ülikool. 1816/1819- vabastatakse talupoeg pärisorjusest. Ta saab isiklikult vabaks, aga tema elu ei kergene, sest säilib põhiliselt vihatud koormis, teoorjus. 1849/56- võeti sama seadus Liivimaa kubermangus. 1860-80- nim ärkamisajaks, oli ka kõrgaeg. (1869-üldlaulupidu, Jansen, J. Hurt,Jakobson, Köhler, eesti aleksandrikooli liikumine, Eesti kirjameeste selts) Nikolai 1 (1825-1855)- algab venestamine, ei kinnita baltisakslaste eriprivileege, imperialismiajastu, kus suurrahvad üritavad vähemusrahvaste üle võimu võtta(venestamine) venestamine algab 1886, 1887 seatakse kõigis koolides õppekeelena vene keel, 1893- koolireform, tartu ülikoolis saab keiserlik Jurjevi ülikool, õppekeeleks vene keel. 1890tel see taandub, sest juhid kaovad. Kerkib uus kõrgelt haritud põlvkond. Tuumikuks saab eesti üliõpilaste selts, kes tegeleb rahvustunde ja keele säilitamisega
peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 1861 ilmus ,,Kalevipoeg", rahvaväljaanne ilmus 1862 · 1865 loodi Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts · 1869 18-20.06 toimus I üldlaulupidu Tartus · 1878 ilmus Viljandis ,,Sakala" · 1887 venestamine Eestis · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp · 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28
Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool. Tema hilisemad järgijad olid Villem Reiman ja J. Tõnisson "Postimees". Pages Peterubri. - aatemehed. Jakobson: Eesti Põllumeeste Selts. Ajaleht "Sakala" 1878. Tabas äkiline surm. Tema hilisem järgija oli ning Päts "Teataja". Ärkamisaeg muutus järsult 80-ndatel. Hurt oli pagenud, Jakobson surnud, samuti sureb 1886 Koidula. Venemaal tehti atentaat Sass II-le ning võimule tulnud Sass IV polnud enam nii vabameelne -> 80-90 toimus venestamine. Hääbus rahvuslik ärkamine, kuid oli tekkinud põlvkond, kes oli rahvuslikult meelestatud (eesti haridus). Villem Reiman Reiman (1861-1917) jõudis oma õpingutega Tartu Ülikooli (1882) venestamise alguses. Koos mõttekaaslastega loodi Eesti Üliõpilaste Selts. 1884 õnnistati sisse nende lipp - sini-must-valge. Pärast ülikooli lõpetamist (1887) asus Hurda juurde prooviaastale Peterburi. Peterburist kutsuti Kolga-Jaani kirikuõpetajaks, sai ametlikuks. 1896 ostis talupoegadega ära
kogemuste edasi andmisel 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: Väheneb tõenäosus kõrgema haridustaseme kaudu jõuda kõrgema saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv staatusega positsioonile Kutsehariduse algus Haridussüsteemi tunnistused ei ole enam 20. sajand I pool industriaalajastu – tööturu võtmed vaid nende eestubade
sobiv sadam aastaringselt; Venemaa sai lüüa, mis vallandas revolutiooni. 1905 revolutioon algas Verise pühapäevaga 9.01, mil tuli avati Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta. 17.okt manivfest Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust P. Stolõpin agraarreform talupoegadele eraomand Venemaa ja Soome N. Bobrikov veebruarimanifest tühistada Soome enamik privileegidest; venestamine Baltimaad Jaan Tõnisson Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna Konstantin Päts Teataja väljaandja: majanduse edendamine ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3
Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti Kremli müüri äärde. Majanduspoliitika. Põllumajandus. Uudismaade ülesharimine. Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine, hakati suurendama maisi külvipinda, majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu - hinnatõus. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
