Polnud aga lihtne protsess lüüa lahku suurest Vene impeeriumist ja luua oma väike vabariik. Kuna aga oli käimas esimene maailmasõda ja venemaa oli nõrk, oskasid eestlased juhust kasutada ja nii see väikeriik sündis. Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirkondade hulka. Paldiski oli suur sadam ja Eestimaa oli venelaste ,,aken Euroopasse". Eestlased võimul ei olnud ja oma rahvust suruti venelaste poolt maha. 20. sajandi alguses jätkus ikka see aastaid kestnud venestamine ja kohalike saksa päritolu mõisnike surve. 1905. aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha. Esimese maailmasõja puhkemisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus. Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud
Nõukogude Liit nimetas irooniliselt pommitamist "Tallinna vabastamiseks" kuigi tegelikkuses tehti suurem osa linnast maatasa ning tapeti tuhandeid Eestlasi kes punaarmee vastu sõdida üritasid. Pärast taasokupeerimist taastati natsionaliseerimise poliitika. 1949 25 märtsil algas küüditamine kus üle kaheküme tuhande inimese saadeti Siberisse. Okupatsiooni ajal kannatas Eesti tohutult. Kogu Eesti riik, ideoloogiad, kultuur kaotati ning asendati Nõukogude Liidu väljavaadetega, algas venestamine. Kuigi paljud inimesed üritasid Nõukogude Liidule vastu panna ei õnnestunud see pikka aega. Okupatsiooni lõppu peetakse 7 oktoobrit 1992 kus võeti vastu Riigikogu deklaratsioon mis taastas põhiseadusliku riigikorra Eestis.
umbes 30 on läinud keele põhisõnavara hulka. Kahjuks ei olnud kõik Aaviku toodud sõnad tema enda poolt välja mõeldud, vaid soome keelest tuletatud. Eesti keele püsimiseks on eelkõige vaja seda pidevalt uuendada ja täiendada, sest keel, mis ei arene ega uuene, on välja surnud keel. Vaatamata sellele, et meie keel on üle elanud paljulugematu arv sõdu, mis on vähendanud keele rääkijaskonda ja mitmed okupatsioonid, nende seas ka venestamine, kus eesti keele rääkimist peeti taunitavaks- on meie rahvuslik au ja uhkus siiamaani püsima jäänud.
Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu E...
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine.
Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid nendega võrdseid õigusi, venemaal oli aga julgeolekuoht- eesti kaotamine Miks tabas rahvuslikku liikumist kriis? Tülis Hurda ja Jakobsoni vahel, suur lõhe §19 Venestusaeg 1880-1890 Venestamine vene kultuuri ja õigeusu pealesurumine Venestamise põhjused: Vajadus kaasajastada riiki Rahvusluse tõus (prantsuse rev) Julgeoleku põhjus Kuidas avaldus kultuuriline venestamine: Koolihariduses: vene keelne, alguses võis algklassides eesti keeles rääkida, kuid 1893 kaotati seegi Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased Ajakirjanduse osas: tsensuur Kirikuelus: õigeusu pealesurumine Miks alustati venestamist Balti kubermangudes: Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga
Tema matused kasvasid üle meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreeteerisid miilitsa ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. a. toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. 15. Kes oli EKP esimene sekretär 1950-1978 ja 1978-1988? Kelle ajal algas uus venestamine? Esimesteks EKP sekretärideks olid Johannes Käbin ja Karl Vaino. Venestamine algas Käbini ajal. 16. Millised olulised muudatused ja miks toimusid Lääne inimeste maailmapildis 1970. aastatel?
1. Üldlaulupidu1869 kandev idee-haridus->Eesti Aleksandri idee(peakomitee:Hurt,Jannsen,Krzw,Jakobson.) 1872-Eest kirameeste selts->Hurt > E keele õpikud, rahvaluule. Jannsen: Pärnu Postimees,EP,ürituste eestvedaja ja algataja. Hurt:ettekanded ajalehtedes rahva luulest,eestl ül:saada suureks vaimult... rahvaluule suurkogumise allgataja.Jakobson:Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. 3isamaa kõnet,talu Kurgjal, ajaleht"Sakala", kooliõpikud,luuletused(Linnutaja) Venestamine:-asutustes ja koolides vene keel,-algkool vene keelne.-õigeusu levik,-osa eestlastest toetas venestamist,-seltsid vaid meelelahutuseks.
Eesti realism Ajalooline taust:venestusaeg Aleksander III trooniletulekuga 1881.a. oli alanud sünge reaktsiooniaeg,igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme,mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Eesmärk oli piirimaade venestamine,et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel:üks keiser,üks usk,üks isamaa ja üks rahvas.Ametiasutustes,ka nendes,kus enne oli kasutusel eesti keel,kehtestati venekeelne asjaamine.Seni eestikeelseisse rahvakoolidesse tuli vene õppekeel;emakeelse õpetuse õigus püsis 1892. aastani.Paljud kooliõpetajad,valla-ja kohtukirjutajadvallandati,asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnike Venemaalt.Soositi vene õigeusu levikut.
Ajakirjandus hakkas laiemalt levima, uued poliitlised voolud - sotsiaaldemokraatia ja Marx`i kommunism. Rahvad hakkavad huvituma oma minevikust- rahvusluse teke ja levik. Probleemideks oli aga väga vaesed ja väga rikkad ning nende vastuolud ühiskonnas. Ning üheks suurimaks probleemiks oli veel ka imperialism, kus suurriigid allutasid väikeriike oma võimualla, arvestamata nende soove ja huve ega hoolinud nende arengust. Näiteks venestamine Eestis. Industriaalühiskond oli ühiskond kus kõik arenes stabiilselt ja kiirelt, tekkis palju uut ja ka palju probleeme. Kuna leiutati palju uut näiteks patarei, tänapäeva mallrats, raudteeliinid ja auriku esimene sõit, siis on see väga tänuväärne ajajärk ka tänapäeval, kuna siis tekkis palju mis ona ka kasutuses tänapäeval.
3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9
Ajaloo kt pt. 21-25 Mõisted Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. Abolotism- eesmärk oli kaotada viivitamatult orjapidamine. Läänlased-Lääne-Euroopa arengutee pooldajad. olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. Slavofiilid- Venemaa ainulaadseuse kaitsjad.(slaavlust armastavad). Üldistasid venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles,et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengu tee. Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Tsartism- Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Ühiselt otsustati pöörduda parlamendi poole oma nõudmistega, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas''. Selle järgi sai liikumine endale nime. Reservaat-Põhja-Ameerika indiaanlastele määr...
ENSV eluolu ja olme Koostas Elu ENSV-s Igal pool lehvisid puna lipud Enamikus kohtades oli vene keelsed tõlked (nt tänava nimed) Toimus üleüldine venestamine Ei tohtinud mälestada midagi mis oli seotud Eestiga või selle minevikuga. Inimeste võimalused Kaupa sai osta talongide eest Karistused olid ranged ,,Parem sada sõpra kui sada rubla" Enamus asju käis mustalt Tööstus Läbi kogu nõukogude aja eelisarendati Eestis rasketööstust, mistõttu toodi sisse ka palju võõrtööjõudu. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida- Eestis, aga ka Tallinnasse. Maal valitses
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks.
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad b)"Teataja" ringkonnad Vene isevalitsusliku korra Eesmärk parandada eestlaste asendamine demokraatliku majanduslikku ja poliitilist vabariigiga, kus kehtiksid kõik olukorda, suruda baltisakslased kodanikuõigused. Nõuti ka välja nii majandusest kui ka väikerahvaste õiguste arvestamist. poliitikast. Liidus vene
III keskus oli veel Sankt Peterburg seal elas palju eestlasi, nende hulgas palju haritlasi. Ntx Köler, kes oli prestiizikaks õukonna kunstnikuks, veel tsaari ihuarst, Karl Robert Jakobson. Tekkis Peterburi Eesti Patriootide rühm. Mõnikord ka Võru Kreutzwaldi pärast ainult. Edaspdidi hakkavad ka keskused liituma. Rahvusliku liikumise kõrgaeg 1878-1882. Seotud Sakala väljaandmisega, kui Jakobson saab viimaks loa seda välja anda. Edasi algab mõõn, seda näitab venestamine, (Jannsenil halvatus) SURI Jakobson ja Sakala kaotab välja andmise, Hurt lahkub Peterburi Jaani kogudusse vms. 1881 tapeti atendaadi tulemusena tsaar. Uus tsaar Aleksander III. Jätab demonstratiivselt kinnitamata Balti erikorra, sovinistide suureks rõõmuks. Võetakse vastu reaktsioonilised abinõud venestamine vene keel kohustuslik õppekeel. Ainult usuõpetust ei saanud vene keeles õpetada.
tolleaegsed suurimad linnad (1897): 1) tallinn - 64000 2) tartu - 42000 3) narva - 16000 (narva oli tollel ajal kiiresti arenenud tööstuslinn) 4) pärnu - 12000 5) valga - 10000 1902. toimus muutus. eestlased hakkasid linnapoliitikas ilma tegema. eestlased hakkasid aina rohkem võimu juurde saama. lõpptulemuseks oli balti-sakslaste võimu hääbumine. kaasa aitas ka I maailmasõda.' Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Ärkamisaeg algas 1860ndatel aastatel. Hõlmas ka 1870ndaid. Venestamine algas peale keiser Aleksander II tapmist 1881 a. Terves euroopas oli käimas rahvusluseidee, hakati väärtustama oma rahvust. Rahvuslikul liikumisel on omad faasid: 1) kultuuriline faas - emakeelse hariduse edendamine 2) majanduslik faas - rajati seltse, mille eesmärgiks oli rahvusliku äri edu saavutamine. 3) poliitiline faas - hakkasid tekkima poliitilised nõudmised, et saada võim linnades. tekkis autonoomia nõue ja seejärel iseseisvumise nõue. Eeldused rahvuslikuks liikumiseks: nt
Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas: · Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke. · Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles. Nii kuidas kolmandal aastal on hõlpsam vene keelele üle minna. Tõlgendati, et 1. Klassist saadik tuleb vene keeles õpetada. Mõned ained siiski eesti keeles. Nt emakeele lugemine, usuõpetus, kirikulaul. Inspektorid käisid kontrollimas. Ülejäänud
jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad Vene b)"Teataja" ringkonnad isevalitsusliku korra asendamine Eesmärk parandada eestlaste demokraatliku vabariigiga, kus majanduslikku ja poliitilist kehtiksid kõik kodanikuõigused. olukorda, suruda baltisakslased Nõuti ka väikerahvaste õiguste välja nii majandusest kui ka arvestamist. Toetajaskonnaks oli poliitikast. Liidus vene intelligents ja töölisklass demokraatidega tuleb reformida
üliõpilased siirdusid koju tagasi ning tollane kaasmaalaskond lagunes. Hatshatur Abovjan Armeenlaste järgmine Eestisse saabumine 1870. aastatel oli taas seotud rahvusvaheliste suhete teravnemisega. Vene-Türgi sõja järel toimus nn Türgi-Armeenia uus jagamine, mis sai kinnituse Berliini kongressil 1. juunil 1878. Armneenia delegatsiooni kongressile ei lastud. Türgis algasid sultan Abdülhamiti käsul armeenlastevastased pogrommid, Vene riigile kuuluvail aladel aga hoogne venestamine. Selles olukorras propageerisid Tartu ülikooli lõpetanud vennad Kherovbe ja Raphajel Patkajan, Levon Tigranjan, Mikhajel mirimanjan, Samson Majsurjan ja teised haritlased seisukohta, et Armeeniaga seotud küsimused tuleb lahendada Armeenias. 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200 armeenlast, lisaks M
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuu...
Talupojast oli saanud jälle pärisori, kes pidi jälle mõisnike põldudel tööd tegema. Aga samas ei kehtestatud nekrutikohustust. Ja oli ju Balti erikord ja sellega kaasnev, mis rajasid teed hilisemale pärisorjuse kaotamisele. Ning autonoomne baltisaksa valitsus hoidis eemal venestamise, mis mujal tsaaririigi äsja vallutatud aladel toimus. Veel, kuna Balti provintsid olid võrreldes teiste vene piirkondade kõrgemalt arenenud hoidis Balti erikord meid nö. alaarengust, mis venestamine kaasa oleks toonud. See kõik aitas aitas kaasa Eesti kultuuri säilimisele, mis oleks läinud väga raskeks, kuna Põhjasõja järel oli eestlasi ainult umbes 150000. Igaljuhul oli Peeter I otsus kehtestada Balti erikord tark, sest see aitas vältida võimaliku kohaliku aadelkonna mässu. Tagas Baltialade arengu jätku ning oli ülejäänud tsaaririigi aladele eeskujulik näide. Baltisakslaste integreerimine riigiaparaati aitas kaasa ka Vene riigi võimsuse kasvamisele. Kui vaadata hilisemat
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? Pärast pärisorjuse kaotamist 1816, 1819 ja teoorjuse kaotamist 1856 hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma. Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. M...
Venemaa rubla võis pankas vabalt vahetada kulla peale 1885-1913 aastatel Venemaa tööstus väga arenes ja sai väga kõrgele kohale Suuri tehaseid, kus töötas rohkem kui 5000 inimest oli ainult Peterburis rohkem kui Saksamaal ja USAs Venemaa oli teisel kohal pärast USA nafta tootmisel Üle 90% vajalikku toorainet toodeti Venemaal, mitte importeeriti Eksport oli suurem kui import, mis tõi riigile kõrged tulud. Venestamise poliitika 19. sajandil algas provintside venestamine, mis ebameeldis teistele rahvustele, sest hävis nende kultuuri Venestamisega algasid rahvusliikumised, mille põhieemärk oli lüüa oma vabariigid Rahvusliikus oli ka Eestis. Vene imperaatorid 19.sajandil Pavel 1 (6 november 1796 -- 11 märts 1801) Aleksander 1 (12 märts 1801 -- 19 november 1825) Nikolai 1 (12 detsember 1825 -- 18 veebruar 1855) Aleksander 2 (18 veebruar 1855 -- 1 märts 1881) Aleksaner 3 (1 märts 1881 -- 20 oktoober 1894) Nikolai 2 (20 oktoober 1894 -- 2 märts 1917)
saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine seflus, õpilased sügisel kolhoosis tööl ÜKT, ühiskondlik kasulik töö köögitoimkond, sööklas lauakatmine ja koristamine pioneeride maja, pioneerid kogunesid seal ja said ülesandeid, töö tegemiseks, huviringid, mängud raudne eesriie, piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, informatsiooni summutamine TPL, Töö ja puhke laager EÕM, Eesti õpilasmalev
tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht) Carl Robert Jakobson 1878 tüli Hurdaga 1841-1882 "Sakala" programm "Sakala" 1878 2300 tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 4600 tellijat 1881 1500 tellijat VENESTAMINE Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni Aleksander III vene keiser alates 1881, venestuse elluviija nõrgendamiseks
Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka. "Sakalast" sai kiiresti Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suu...
sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuuri halvustati süvendatud NSV Liidu ajaloo õpetamine 7 hiljem 8 klassiline haridus kõrgkoolides kursuste süsteem 3.Kuidas püüti vastu hakata nõukogude võimule? Tekkis teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Läänemaailma püüti teavitada inimõiguste rikkumisest Nõukogude Liidus. 1980. aastal koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri",
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine
ühtekuuluvus tunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks. Sakala – 1878 märts hakkas ilmuma, sai kiirelt eestlaste lemmikuks, Jakobson arutles ühiskondlike olusid, astus avalikult vastu kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Venestamine tähendas: Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt
Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. [6] 8 Ärkamisajale pani aluse Johann Voldemar Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857). Tema pöördumine lehe esimeses numbris: "Tere, armas eesti rahvas..." ennustas ühe rahvuse peatset sündi. [7] 1880.-datel algas venestamine, millega kehtestati venekeelne asjaajamine ning rahvakoolidesse tuli vene õppekeel. 1880. aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS). 1870. aastatel hakkasid Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt "Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn "Kalevipoja"-õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis registreeriti ametlikult 1883. aastal. [6,7] 19
homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, suuresti on sellele kaasa aidanud venestamine, sest enamik asualadest paiknevad Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning üleminek infoühiskonnale, mille tõttu noored, potentsiaalsed keele kandjad ja kaitsjad, lahkuvad kodupaigast.
· Venestamise poliitikat saadeti Eestimaale ellu viima S.sahhovskoi · Ülevenemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangu · Ametlik asjaajamine viidi lõplikult üle vene keelele · Piirati omavalitsuste tegutsusvabadust · Tugevnes tsensuur · Haridus muutus vene keelseks ja uutes õppeprogrammides ei olnud ettenähtud õpetada kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. · Õpilastel tuli koolis suhelda vene keeles ka tunni älisel ajal · Venestamine pärssis eesti kultuurielu Eesti Üliõpilaste Selts: · Uue rahvusliku tõusu ajal väärib esiletüstmist uutest organisatsioonidest EÜS, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kogunemis kohaks. · Seltsiliikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis sell ajal polnud sugugi tavaline. · 1884.aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp, mis hiljem sai Eesti Vabariigi lipuks.
koloniaalvaldused 2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Venemaal PÕHJUSED: * Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel * Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Majanduslikud põhjused: * Maa puudus * Sõjalised kulutused * 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: * Absoluutne monarhia ei suutnud läbi viia reforme * kodanikuõiguste puudumine * Vene-Jaapani sõja kaotus. Rahvuslikud probleemid: * rahvuslik rõhumine, venestamine, külakogukonnad. Sotsiaalsed probleemid: * Tööliste õiguseta olukord * Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi, ametiühingud olid keelatud. TAGAJÄRJED: * Paranes tööliste ja talupoegade olukord * Kaotati külakogukonnad * Absoluutsest monarhiast sai parlamentaarne monarhia Eestis PÕHJUSED: * Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi * Maa puudus * Venestamine TAGAJÄRJED:
aastatel Hurda lahkumine Eestist ja Jannseni halvatus 1880, C. R. Jakobsoni surm halvatusse 1882, Aleksander III võimuletulek 1881 kuidas mõjutasid kõik need tagasilöögid rahvuslikku liikumist? Hurt lahkus Eestist 1880, hakkas Peterburi Eesti koguduse pastoriks. Jannsen tõmbus halvatuse pärast rahvusliikumisest eemale. Jakobson suri ootamatult rabandusse. Aleksander III võimuletulekuga hakatakse peale suruma vene keelt ja kultuuri. 23. Venestamine mis see oli, millal see toimus, milles see seisnes ja milles see väljendus? Venestamise mõju rahvuslikule liikumisele. Algas aastal 1881 kui tuli võimule Aleksander III, asjaajamiskeeleks muudeti vene keel, kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele, trükiväljaanded allusid ametlikule tsensuurile. Suleti ajalehed ning Eesti Kirjameese Selts 1893. Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni.
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel · Tõnissoni pooldajad Martna ja Hans · venestamine tuleb Pöögelmann lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse monarhia kokkukutsumist · valida demokraatlik · vabariigi loomist rahvaesindus · Aula koosoleku otsused levisid rahva hulgas, ärevus kasvas ja oodati üldist ülestõusu · Mõisate põletamine · Karistussalgad · Verine terror 1905.a. revolutsiooni tulemused · mitmed ajalehed suletakse
Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. Kaotuse puhul poleks seda juhtunud. Seega oli rahuleping kasuks ka Nõukogude Venemaale. Kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud, oleks kindlasti kadunud ka Eesti riiklus ning eestlus üldiselt. Rääkimata kultuurilistest kaotustest, oleks eestlased pidanud unustama oma keele, rahvuse ning traditsioonid. Kuna venestamine oli karm, alustades eestlastelt võimu v Näiteks Mati Õu on avaldanud oma arvamuse selliselt: ''Minu prognoosi kohaselt umbes sama variant nagu tsaaririigi jätkumisel, aga veel kaugelt hullemgi. Jällegi tõenäoliselt venekeelne Eestimaa ja kõik muu siia juurde kuuluv. Ka meie kaasa arvatud oleksime praegu kaunis juhmistunud. Ei teaks, kes me õieti oleme. Vene sõjaväes sain kokku meie sugulasrahvastega maride ja udmurtidega, kes arvasid, et nad on ikka venelased, aga et nad
1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870).Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. 1918. aastal saavutatud iseseisvus
Andra Lepper 11B mis olid rahvusliku liikumise eeldused ja tulemused Rahvuslik liikumine oli protsess, mis toimus 19. sajandil paljudes Euroopa riikides. Eestlasteni jõudis see läbi balti-saksa mõisnike, kes omakorda jäljendasid oma kodumaal toimuvat. Eesti ajaloos räägime rahvuslikust liikumisest 19. sajandi teisel poolel. Kõige tugevam tegevus toimus venestamise ajal, mil üritati rahvuslikule liikumisele piir panna. Rahvusliku liikumise eeldusteks olid talude päriseks ostmine ja pärisorjuse kaotamine 50.a tagasi, erinevad seltsid ja liikumised, Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel(vallaseadus 1866) Üheks rahvusliku liikumise eelduseks võib nimetada võimalust osta talud päriseks. Selline talude päriseks ostmine leidis aset massiliselt. Kõik tahtsid ju omale isikliku maad, mida harida. Talupojad ostsid oma maad välja ning maksid nende eest pikaajalise maksuga. Tihti ei läinud aga õnneks ja la...
· kubermangudesse suunati tööle venekeelsed ametnikud · toetati õigeusukiriku tegevust · keelati eestikeelsed koolid · uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo · maateaduse ega kirjanduse õppimist · vene keelt pidi kõnelema ka väljaspool koolitunde · vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati · Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal · venestamine pärssis eesti kultuurielu 2.Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks ja sihtideks? Eeldused: · majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · kommunikatsioonivõrgu avardumine Sihid: · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine
Vene valitsus arvas, et eestlased võitlevad ainult sakslaste vastu. 20.Miks hiljem venelaste suhtumine muutus? Kuna see kasvatas mässu kogu impeeriumis 21.Jakobson pühendus rohkem poliitikale, Hurt kultuurile. Kumb neist toetas, kumb pelgas Vene poliitikat? Jakobson toetas, Hurt pelgas 22.Kes eesti ajaloolastest on kirjutanud uurimuse ,,Äratajad" rahvuslikust ärkamisajast? Mart Laar 23.Millal ja millise valitseja ajal algas venestamine Eestimaal? Aleksander III 24.Sel ajal määrati ametisse uued kindralkubernerid. Kes? Mihhail Zinovjev, Sergei Sahhovskoi 25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29
(sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need rohkem otsustusõigust anti
a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem. 1891 - 1893 toimus valdade reorganiseerimine. Hariduse ümberkorraldamine 1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel 1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega. 1893
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
