tagasi maksta. 5. seisuslikud vahed vähenesid (kaotati aadli eesõigustatud poliitiline seisund, sõjaväekohustus ja haridussüsteem) majanduselu elavnes (sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine) kultuurielu elavnes (head tulemused ajakirjanduses, kirjanduses, teatris ja kunstielus) ühiskond vabanes vaimselt (sõnavabadus, ühiskondlik arvamus) 6. Venestamisele pani aluse Aleksander III võimuletulek. Venestamine tähendas vene keel sundust ja õigeusu pealesurumist. Eesmärk oli kõik muuta vene keelseks Ja Venemaa sarnaseks. Kogu asjaajamine muudeti venekeelseks ning ametimehed, kes valdasid vene keelt halvasti, vallandati. 7. 1905. a toimus poliitiline üldstreik, rahvas oli rahulolematu ja mässumeelne. Stolõpini mõrv tõi kaasa veel hullema poliitilise segaduse. Impeerium varises kokku, algas revolutsioon, mille keskpunktiks Eestis oli Tallinn
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kiri...
liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud rahvusliku liikumise juhtitel. Minu arvates oleks võib-olla jäänud venestamine ära, kui rahvusliku liikumise juhid oleks teinud rohkem koostööd ja jätnud kõrvale oma erimeelsused ning pingutanud Eesti nimel. Venestamisele aitas samuti kaasa see, et eestlastel ja sakslastel olid omavahelised vastuolud ning nad ei suutnud ühiste huvide nimel koostööd teha. Ma võin öelda, et need erimeelsused olid lausa vesi venestamispoliitka veskile. Minu arvates kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine
loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse gümnaasium edendamise eest Kreutzwald (arst) ajakirja väljaandmine, mis rääkis maailmaasjadest Rahvusliku eneseteostuse tõus seotud eeposega (Kalevipoeg) Seltsiliikumisega seoses suur Saksa mõju, balti-sakslaste mõju nende pealt kopeeriti (laulupidu, seltsid) ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht" ja ,,Inland" (1836) VENESTAMINE Vene keskvõimu poliitika baltimaades, mis viis vene mõju järsenemisele ja suurenemisele Põhjused: 1. Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda 2. Rahvusluse tõus (nii venelaste kui muulaste hulgas) 3. Vene riigi julgeoleku huvid Eesmärgid: 1. Tööstuse moderniseerimine, majanduse mobiliseerimine 2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene...
ning Jakobsoni kriitilisus sakslaste suhtes. Selle tulemusena lahkusid Jakobson ja Hurt ,,Postimehe" juurest. Teise tüli osapooled olid endised sõbrad Jakobson ja Hurt. Need tülid tekkisid usu pärast. Kuna Hurt oli pastor, ei talunud ta Jakobsoni vaenulikkust ja rünnakuid pastorite ja kiriku suhtes. Ka olid neid huvide lahkhelid, kuna Jakobson oli majandusmees, Hurt rohkem vaimsemat laadi. Lisaks toetas Jakobson venelasi, Hurt pooldas iseolemist. VI Venestamine Mõiste Venestamine oli tsaarivalitsuse poliitika kehtestamine Eestis. Eesmärk Eesmärgiks oli ääremaade ühtlustamine Venemaaga. Teostus Senise ametliku asjaajamiskeele, saksa keele, asemel sai ametlikuks keeleks vene keel, riigiametnikeks määrati venelased. Toetati õigeusu kirikut ja usuvahetust. Seda ei sunnitud küll peale, kuid usku vahetanud inimestele võimaldati soodustusi, anti maid juurde vms.
kirikus. Jakobsoni positsioon tugevnes ning ta sai Kirjameeste seltsi presidendiks, misjärel enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Samuti pöörast Jakobson tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1882 aastal suri ootamatult Jakobson; tema surm oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. VENESTAMINE Liivimaal : Eestimaal: M. Zinovjev S. Sahhovski levitas õigeusku Eestimaal Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda.
Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma haridusteed jätkata Karskusseltsid (ja muud ühingud) Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884) 1909 ERM Kolm rahvarohket laulupidu ...
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti sakslaste ülemvõimu ja omavoli. Need kasutas keskvalitsus peagi oskuslikult ära saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu lammutamisel ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus Kõigepealt kaotas koha enamik senisest õpetajatest, kes ei osanud vene keelt
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel...
Autorid: 1801. sai Venemaa valitsejaks Hea hariduse ja kasvatusega, suhtleja, vabameelne Kaitses järjekindlalt keisri eesõigusi Tegi olulisi haridusreforme Keisri lähim usaldusalune Kindral Koondas endale võimutäiuse Halastamatu, julm, kättemaksuhimuli ne ja täpne. Peale keiser Aleksander I surma tekkisid segadused, mida kasutasid ära salaühingud. Salaühingute põhimõtete vastu olid tsaarivõim ja pärisorjus, mis Venemaal kehtisid. Mäss suruti veriselt maha ja salaühingute liikmeid hakati nimetama Dekabristideks. Eesmärgiks oli poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine. Ei toimunud ulatuslike reforme ja ümberkorraldusi – pinnapealsed. Läänlased Slavofiilid ülistasid taotlesid Lääne- Venemaa Euroopa arengutee minevikku ja pooldamist ja o...
võrdseid õigusi ja selles võitluses hakkab Sakala rahvast toetama.) (Ajalehes kritiseeris ta ühiskondlikke olusi, kirikut ja usku ning nõudis õiglust.)) Eeldused: 1) haritlastest juhid 2) pärisorjuse kaotamine 3) talude päriseks ostmine 4) Saksamaa rahvusliku liikumise eeskujuks võtmine 5) eestikeelne kirjasõna (Perno Postimees) Tulemused: Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus. 3. Venestamine Eestis 1882-1917 Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati
a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane)
Eriti aktiivselt levitas õigeusku Eestimaa kuberner Sahhovskoi,kelle eestvedamisel rajati suur õigeusu katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele oskusest oli siiski ka kasu.See võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal.Ent venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu.Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased,kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks.Ainsaks rahvuslikuks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees.
1802 võttis Eestimaa vastu regulatiivi, mida selle algussõnade järgi tuntakse "Iggaüks...". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglas...
· Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus · Tõusis eestlaste eneseteadvus ja arenenes rahvustunne · Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus · Hariduse edendamine VENESTAMINE VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. · Eestis ja Liivimaal rakendati ülevenemaalised seadused · Kehtestati venekeelne asjaajamine · Õigeusu levitamine · Koolide sunniviisiline üleviimine vene õppekeelelele
a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam majanduslik sidumine Vene impeeriumiga , mis oli Venemaa kõige kiiremini arenev piirkond. - Baltisakslaste saksa keele ning meelduse allasurumine, kuna kardeti , et baltiosaksalsed
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
Eestvedajateks A. Peterson ja J. Köler. 1869 (18-20jun) Esimene üldlaulupidu Tartus. 50 aastat pärisorjuse möödumisest! 1870ndail -1880ndail Eesti Aleksandrikooli loomine 1872 Eesti Kirjameeste Selts 12) Tülid RL ajal J. Hurt C. R. Jakobson (usuprobleemid) J. V. Jannsen C. R. Jakobson (sakslus) J. Hurt J. Köler (Aleksandrikooli rahad) *5a hiljem Köler ja Jannsen Venemaal tööl, Jakobson ajas Eestis oma asja, rajas talu jne, kuid 1882. suri. 13) Venestamine Eestis 1881-1894 Aleksander III ajal Manasseni revisjon (1882) Uued kindralkubernerid! Riias M. Zinovjer, Tlns S. Sahhovskoi Ametiasutustes vene keel, õppekeeleks vene keel 1888. avati Aleksandrikool venekeelsena TÜ-st sai Jurjevi ülikool Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal) Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv (,,Valgus" Tln) ja Ado Grenzsten (,,Olevik") 14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid Karskusseltsid
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakk...
pealesurumine Põhjused: · Vajadus kaasajastada iganenud halduskorda · Vene riigi julgeoleku huvid(Eestimaa geograafiline asukoht oli oluline neile) · Vene riik oli seesmiselt siiski ebakindel ja killustatud · Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust · Prantsuse revolutsioonis sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidu ka Venemaal · Eestlaste ja lätlaste ,,õigeaegne" venestamine pidi kõrvaldama sakslaste mõju ning asendama lääneliku kultuuri vene omaga Venestamine algas vist 1880 vms Alexander III korraldusel Haldus: · 1888 ühtlustati politseikorraldus ülevenemaalisega · 1889 kehtestati Vene kohtusüsteem mõningate eranditega · Linnaseadus- pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremad võimalused saksa ülemvõimu murdmiseks · Rüütelkondade ülemvõim maapäeval jäi püsima Kultuur:
suurenesid nende õigused ja vabadused. Majanduse arengut soodustasid 1870. aastal valminus Eesti esimene raudtee, mis ühendas Paldiskit ja Peterburgi.Võib oletada, et võõrvõim Eestis isegi aitas teatud määral noore rahva majanduslikku olukorda parandada, sest just niimoodi tekkis võimalus paremate tingimustega importida ja eksportida. Samas võib võõrast võimu pidada piduriks arenguteel. Võõra valitsuse teenimine, Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871. aastal ning venestamine 1887. aastal aeglustasid eestikeelse hariduse arengut. Samuti oli raske hoida oma keelt ja kultuuri ühiskonnas, kus valitseti ühes keeles ning turul kõneldi hoopis teises keeles. Võib oletada nii palju, et mis oleks olnud kui Eestimaa ning -rahvas oleks vabanenud võõrast võimust juba näiteks 1820ndate aastate alguses, kuid kindel on see, et 19. sajandi sündmused olid need, mis aitasid Eesti rahval, keelel ja kultuuril püsima jääda ning need sündmused olid kui ime
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt
Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...
dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!).
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 18...
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase Linnaseadus Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad. Majandus 20. sajandil · 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse arengu ja kirjaoskuse järgi. · Eesti majandus oli ...
Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi c) poliitiline erakondade loomine, rahvahariduse edendamine d) võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane ...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Tänu sellele hakkas majandus kiiremini kasvama ja vähenes tööpuudus. Usas hakkas Reagan samuti makes kärpima. Tööpuudus langes ja sissetulekud suurenesid. 6) I ja II maailma suhete soojenemine Lane riikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis nsvl tugevnevat läänerigid vajasid hingetõmbeaega - algas pingelõdvendus. 7) mida tähendas venestamine ja stagnatsioon baltiriikidele Majanduse taandarengut. Baltiriigid jäid järjest rohkem tootlikuselt maha lääneriikidele. Baltikumi ökoloogiline seisund halvenes. U 50% põllumaj toodangust viidi välja. Stagnatsiooniga kaasnes uus venestamiskampaania. Baltikumi suunati hiigel arv vene töötajaid. Koolides hakati kasvatama nn nõukogude inimest. p
J.V.Jannsen-koolmeister ja rahvusliku liikumise juht, andis välja esimest eesti keelset ajalehte Postimeest, asutas mängu-ja lauluseltsi Vanemuine ning organiseeris esimese üldlaulupeo L.Koidula-luuletaja, isamaalaulik, Emajõe ööbik-luulekogu, mis sai väga kuulsaks J.Hurt-eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, EKS-i president C.R.Jakobson-hakkas väljaandma Sakalat, kolm isamaakõnet-tema kolm propagandakõnet. Milles seisnes ja mida tõi kaasa venestamine? Eestlastele suruti peale vene keelt ja kultuuri. Tõi kaasa vene keele kehtestamise nt koolis, õppekeeleks oli vene keel(usuõpetus oli eesti keeles), õpilastel keelati suhelda eesti keeles, õpetajaid vallandati, kuna nad ei osanud vene keelt, kirja-ja lugemisoskus langes. Levitati õigeusku. Keelati rahvuslikud organisatsioonid(EKS). Milles seisnes ja mida andis Eestile Eesti Üliõpilasselts?
eesti soost üliõpilaste kooskäimisi. 1870.a. toimus esimene Kalevipoja õhtu, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts ( EÜS). EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge. SININE - kodune sinine taevas MUST - põllupind; eesti mehe must kuub VALGE - lootus paremale tulevikule 1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta Balti kubermangud vene keelt rääkivaks ja vene seaduste järgi elavaks maaks. Venestamist põhjendati sellega, nagu oleks see vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Venemaalt oli loodetud toetust oma rahvuslikele püüetele, nüüd selgus, et tsaarivalitsus on võtnud suuna eestlaste ümberrahvastamisele.
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtus...
Vene impeerium 19. sajandil 1. Venemaa valitsejad a) Aleksander I (1801 1825) lubas jätkata vanaema Katariina II poliitikat: liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3
III jaos kasvas ajaloo osakaal veelgi. Rohkem kui eelmistes osades leiavad käsitlemist Venemaa ja üldajalugu. Kohe pärast lugemiku I jao trükkimist andis Jakobson välja 1868. a. " Veikese Geograafia". 1873. aastal ilmus veel " Kooli- atlas" ja viis aastat hiljem " Saksa keele õppimise raamat koolidele" 1880. aastal ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas tütarlaste kihelkonnakoolile " Helmed". Õpik räägib külbelisest ja esteetilisest kasvatusest. 8. Venestamine (1885-1917) 1880. aastate teisel poolel algas eesti kooli ajaloos venestamise ajajärk. Pärast Aleksander III trooniletulekut muutus täielikult tsaarivõimu poliitika ääremaade suhtes. Läänemere kubermangudele tähendas see Balti erikorra täielikku likvideerimist ja kohaliku seadusandluse ühtlustamist Sise-Venemaa omega. Uue poliitika eestvedejaks Baltimaades sai Eestimaa kuberner S.V.Sahhovskoi(1885-1894). Kooli uuestikorraldamist
o Hurt- Pööras rohke tähelepanu vaimsetele väärtustele. Andis eestastele jõudu kasvamiseks. Kogus rahvus luulet. o Too kolm näidet 1881. aastal Aleksander III esitatud märgukirjas sisalduvate poliitiliste nõuete kohta. (Vali sellised kolm, millest lõpuni aru saad ja seletada oskad.) 1- Saksamaa mõju vähendamist nõuti. 2- Mõisa- ja talumaadel võrdne maks. 3- Vabastada Eesti koolid baltisaksa koolivalitsusest. 6. Venestamine Ajaline määratlus. Tea lisaks daatumile ka Vene keisrit, kelle valitsemise ajal venestamine algas.- Venestamine sai alguse 19. Saj teisel poolel. Aleksander II ajal. Põhjused.- Rahvusluse tõus, Balti kubermangudes valitses saksa ülemkiht kultuur,Riigi julgeoleku huvid. Milles venestamispoliitika seisnes? Too näiteid.- Kehtestati uus linnaseadus, kohtusüsteem. Eriti oluliseks peeti parandada õigeusu kiriku seisundit.
Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid
Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud" >1881 Sini-must-valge > 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei suutnud seda hävitada. POLIITILNE ARENG SAJANDIVAHETUSEL · Venemaal viimane tsaar Nikolai II (1894-1917). · Venestamine vaibus, areenile ilmus uus põlvkond haritlasi. · Kui varem oli rahvusliku liikumise kandjaiks maarahvas, siis nüüd kandus rahvuspunkt linnadesse ja kõrgintelligentsi. · Uued poliitilised vaated: Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia.
puhkpilliorkestreid, arenes Eesti muusika Millega tegeleb EKMS EKMS tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Miks loodi Aleksandrikooli kommitee. Kirjelda selle tegevust Aleksandrikooli kommitee loodi, sest rajatav kool oli vaja ehitada ja ülal pidada rahva enda rahaga ja , et koguda annetusi loodigi Aleksandrikooli kommitee pea kõikides kihelkondades. Kommitee kogus annetusi, korraldati näitemänge, kontserte, nöitusi. Mis on venestamine. Millist kahju tõi venestamine eestlastele`? Venestamine on venepäraseks tegemine, siinsed provintsid tehti teiste Vene riigi osade sarnaseks, Baltisakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, asjaajamiskeeleks muutis vene keel. Eestlastele tõi see kahju nii, et nende kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Paljud senised rahva poolt valitud vallategelased lasti lahti. Vallavalitsused ja kohtud kelle eelmine keiser
Eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. Komiteed loodi, et koguda annetusi Aleksandrikooliks(eestikeelne kreiskool) pea kõikides kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendases kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arustati tähtsamaid küsimusi. Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis Jakob Hurt. 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine on venepäraseks tegemine, tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Kahju: vähenes eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades, kuna valla töötajad lasti vene keele mitteoskamise tõttu lahti, haridus käis alla, pidurdus kultuuri areng. 10
eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893. aastal mindi vene keelsele õppele üle ka Tartu Ülikoolis, mille ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. Venestamine pärssis Eesti kultuurielu kuid oli kasulik neile, kes idas karjääri teha. Eesti Üliõpilaste Selts. 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. 4. juunil 1884. a pühitseti Otepää kirikus sisse sinimustvalge lipp.
Aastal Tartus. *See kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. 7. Millega tegeles EKmS? Ekms ehk Eesti Kirjameeste Selts tegeles : 1) eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid. 2) eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. ) aleksandrikooli komiteed loodi annetuste kogumiseks.raha saamiseks korraldati näitemänge,kontserse,näitusi 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine - venepäraseks muutmine, koolide ja muude asutuste töö venekeelseks muutmine. Nüüdsest peale käis kogu asjaajamine vene keeles. Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile?vihik. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
