täielikult lahendada, küll aga oluliselt leevendada. Kui Hansapank 2005. aasta septembris Moskvas oma esimese kontori avas, olid sellele eelnenud suured kulutused ning aktsionäride peas keerles küsimus: kas Venemaa haru hakkab lõppkokkuvõttes kasumit tootma või kujuneb see investeering pigem kahjumiks. Ei olnud neil ju Venemaal arvestatavat turuosa, teadlikkus idanaabrite pangandusest jäi alla kohalikele pankadele ning tulid nad ju endisest Nõukogude liiduvabariigist, mistõttu venelased võisid neisse üsnagi skeptiliselt suhtuda. Lisaks oli 1998. aastal Venemaal toimunud panganduskriis ning riigi reiting seetõttu väga madal. Tollasel Hansapanga juhil Indrek Neiveltil oli selleks puhuks aga läbimõeldud strateegia: mitte lubada Venemaa haru varadel tõusta üle 10% kogu grupi kaalutud varadest ning keskenduda pigem Venemaal tegutsevatele Baltimaadest pärit ettevõtjatele. Nii vähenes igasugune risk kui ka suurenes võimalus soovi korral laienemiseks tulevikus. Samal ajal
NSVL läksid natuke Soomet(Karjala, Petsemo), Eesti, Läti, Leedu(II ms lakkasid olemast),Ida-Preisimaa, Ida-Poola, Besaraabia. Külm sõda- USA ja NSVL vahel, Lääs ei tahtnud konflikti, oli valmis järeleandmisi tegema NSVL-ile. Stalin sai hoogu juurde. Lääs hakkas mõistma, et vaja teha midagi.Trumani doktriin 1947- USA seisukoht, mis ütles et kui mõnes riigis sisemised või välimised jõud ohustuvad demokraatiat siis USA sekkub ja annab abi.(Henry Truman-esimene kes venelased pikalt saatis. Usa president, neli korda valitud.).Marshalli plaan 1947- abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, taheti majandust tõsta ja seeläbi kommunismi mõju vähendada.NSVL keelab vastu võtta oma mõju all olevatel riikidel. Jugoslaavia ainuke julge.Berliini blokaad 1948-49- NL lõikab Lääne-Berliini maailmast välja st. elektrist, toidust, kütusest, lootes nii linna endaga liita.NATO 1949- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga. Asutatud Põhja-
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! ...
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus
Sõdurid usaldasid ohvitsere sest nad juhtisid tegevust rindelt ja kõik sõdurid ja ohvitserid usaldasid ülemjuhatajat erkorset meest parun Karl Gustav Mannerheimi. N Liit kavandas 1. Maailmasõja moodi suurt rünnakut ja lootsis Soome alistada 12 päevaga. Soomlased lootsid looduslikule kaitsele. Paljud soomlased oli meeleheitel ja pidasid lahingut võia võimatuks . Soome pöördus Rahvasteliidu poole et too hakkas vahendajaks ja et läbirääkimised saaksid jätkuda. Venelased alahindasid Soome kaitsejõude ja olusi milles ad võitlema pidid. Eesti õhuväe baasist lendutõusnud lennukid pammitasid Helsingit, sihtmärkideks oli elumajad, koolid, kabanduskeskused. Talvesõja alal oli Soome kõige külmem talv ajaloos. Osava kottitõmbamisega hävitasid soomlased venelaste kolonne kergesti. Venelastel oli vähe teid kus liikuda, soomlased suutsid nad peatada ja ümber piirata. Soome vastupanu hämmastab maailma ja Venemaa tegevus mõistetakse hukka
johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad.
Külla tuleb ka Teljanin. Pärast on rahakott kadunud. Denissov otsib seda tulutult taga ja süüdistab teenrit, kuid Rostov teab tegeliku süüdlast. Ta läheb otsib Teljanini üles ja sunni raha tagasi andma, kuid lahkudes viskab siiski raha talle tagasi. Ta kannab ette ka polgu ülemale, kes asja maha tahab vaikida ja läheb viimasega tülli. Teised ohvitserid käsivad tal vabandust paluda ja oma eksimust tunnistada, kuigi tal on õigus. Rostov keeldub. VI-VIII Venelased taganevad prantslaste ees. Ühe silla ületamisel jõuavad prantsuse väed piisavalt lähedale, et tuli avada. Rostov saab esimest korda tule all olla. Lõpuks saavad kõik mehed üle silla ja see süüdatakse. IX-XIII Vene väed taganevad endiselt ja väldivad suuremaid kokkupõrkeid. Vürst Andrei viib teate väiksemast võidust prantslaste üle Viini ja pääseb keisri vastuvõtule. Andrei leiab, et kogu keisri õukond on mõttetu ega mõista sõja tõsidust
Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse. Orduväed purustati täielikult, vangi võeti väesalga juht, mitu komtuuri ja fookti. Varsti pärast seda langes ka Viljandi. Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla. Ka Rootsi ülemvõimu ajal toimunud sõjas Venemaaga (1656-1661) oli Helme taplusete tallermaa
Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk. 1577. aastal toimus teistkordne Tallinna piiramine. Venelased olid kohal umbes 50 000 mehega, kaasa olid võetud ka sepad, kes pidid kohapeal kahurikuule valmistama.
valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562.
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus
Riik ja rahvas on tugevas seoses omavahel. Loodetavasti tuleme me majanduskriisist kenasti välja. On ju ometigi nii, et ,,kõik mis ei tapa, teeb tugevaks." Kindlasti on äärmiselt raske praegu nii riigil kui inimestel hakkama saada, kui tuleb leppida praeguse olukorraga ning alla neelata praegused kasinad võimalused. Eesti kultuur on väga mitmekesine. Mitmekesiseks teeb kultuuri see, et Eestis elavad erinevast rahvusest inimesed. Kõige enam kujundavad lisaks eestlastele meie kultuuri venelased. Kuid äärmiselt märkimisväärne on see, et igas kihelkonnas on alles veel oma kultuur, kombed ja tavad. Need hakkavad küll tasapisi hääbuma, kuid loodetavasti ei kao need täielikult. Eesti on meie endi nägu. Meie ise oleme kujundanud ning vorminud Eesti riigi just selliseks nagu ta on Väike, armas riik. Kindlasti on meil põhjust uhke olla endi kätetöö üle ning me peaksime olema oma riigile truud, hoidma ja armastama teda.
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
Liivimaa kuningriik hertsog Magnus läks tülli oma vennaga ja otsis toetust teiste riikide juhtidelt Ivan IV lubas pruudiks oma onupojatütre ja abi lubaduse eest vasalliriigiks olla 1570 asuti piirama Tallinna (ebaõnnestus) 1577 teine Tallinna piiramine vene kindralite juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile
kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. 1702. aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva
Tartu koolipoisid vabadussõjas Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal, kui Punaarmee ründas Narvat. 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit tohutult rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi sõjavägi oli alles loomisjärgus, puudust tunti varustusest ja relvadest. Kuigi enamus elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli omariikluse püsimise usk üsna madal. Ei usutud, et Eesti vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu astuda. Vaatamata sellele otsustas Eesti valitsus siiski enamlaste agressioonile vastu seista. Suured lootused pandi välisabile. Soomest saadeti relvi ja 4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, k...
käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist
koostatud küsitlused näitavad, et elanikkond suhtub küllaltki tolerantselt prostitutsiooni, 63% meestest ja 46% naistest peavad bordelle vajalikeks. Bordellidesse koondunud prostitutsiooni võetakse kui paratamatut kaasnähtust turumajandusele, kus ostetakse-müüakse kõike, sealjuures üsna varjamatult ka intiimteenuseid. Eestis on kõige enam prostituute vanuses 22-25 eluaastat ning pooled naised kogu Eestis olevatest prostituutidest omavad vaid põhiharidust. 59% prostituutidest on venelased, 31% eestlased ning ülejäänud 10% mõnest muust rahvusest. Meeste hulk, kes ei kasuta juhusuhete korral kondoomi, on ilmselt aastate jooksul suurenenud, mis tekitab ka riski sugulisel teel levivate haiguste nakatumisesse. Prostitutsiooni teenust kasutavad mehed jäävad tavaliselt tahaplaanile, ilma, et keegi teaks nende sellisest tegevusest, kuid prostituudid pole ühiskonnas varjatuks jäänud. Arvan, et mehed on langenud sõltuvusse,
• Maadekreet. Nõukogude võimu kehtestamine • Suurtööstuste ja mõisate riigistamine, • 2. nov 1917 – Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon, • dets 1917 – tunnustati Soome, Poola ja Armeenia õigust enesemääramisele, • 5.-6. jaan 1918 – Asutav Kogu, • 3. märts 1918 – Bresti rahu, • 11. märts – pealinn Moskva, • 6.-7. juuli – esseeride mäss, üheparteisüsteem. Kodusõda Venemaal • Olukord muutus kriitiliseks 1917, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. • 1918 tekkisid mitmel pool “valged” valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid abiks ka Antanti tegevus, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud. Punaarmee propagandaplakat: “Oled sa end juba vabatahtlikuna kirja pannud? Punane ja valge terror Punane terror • Koonduslaagrid, tapmised. • 1918 juulis mõrvati Nikolai II perega. Valge terror vastas samaväärselt.
saada iseseisvaks autojuhiks. Eestis elab üpris palju vene rahvusest kodanikke.Näiteks Narva on suisa venelaste linn. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Siinsetel venelastel on identiteet oma komponentide poolest aga erinev eestlaste omast. Venelased, kes asusid elama väljaspool Venemaad, ei muretsenud oma rahvusliku identiteedi pärast, kuna seda kaitses liitriik. Tahes tahtmata jätkub veel pikalt nii soolist eelistamist, eestlaste ja venelaste konflikte kui ka ebavõrdsust. Teoreetiliselt võime midagi paremuse poole muuta, kuid praktikas on see keerukas.
Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla.
oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja kindlasti ka on siiamaani neid, kes kindlasti ei allu provokatsioonile ning võõrvõimule, kuigi on ka löövad käega. Näiteks eestis elavad venelased. Mis te arvate, kui suur on see protsent kes Eesti riigi eest sõtta läheks? 5-10%, kui sedagi. Vahest on tunne et elame Venemaal. Siin võõrvõimu rohkem. Nad on alati koos, hoiavad ühte. Muidu elavad vagaralt mie keskel aga kui sõjaks läheb siis on esimesed kes noa selga löövad. See pole ainult siin Eestis, see on igalpool, isegi Venemaal. Meil on, mida neilt õppida ja neil on, mida meilt õppida. Siiski on meil ju mitte ainult hingeline kuid ka füüsiline sitkus korduvalt
V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle
· Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord peab Mõõdukad kehtima, ei Suure poliitika soovitud muudatusi vastu Radikaalid Saada võim enda
Eestlane või venelane, paks või peenike, tark või rumal, noor või vana.. jne kõik inimesed väärivad pisukestki austust. Just nii nagu ütles Louis XIV: "Riik see olen mina!", olen ka Min, riik ja lisaks veel minu vanemad, klassikaaslased, sõbrad-tuttavad ja kõik ülejäänud EV elanikud kõik me kokku oleme riik, kusjuures me oleme väga väike riik maailmamastaabis. Tolerantsus selles väikeses Eesti Vabariigis, mis on nii pisike, et tegelikult on eestlased ja venelased, paksud ja peenikesed, targad ja rumalad, noored ja vanad kõik üks perekond, on absoluutselt iga kodaniku südameasi ning oma pereliikmetesse suhtutakse ikka ju armastuse ja hoolivusega.
Jüriöö ülestõus 13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi ...
gümnaasiumiõpetajates. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna hea koha pärast. Ülikooli asutamise peamise töö tegi ära J. Skytte, ta oli Liivimaa kindralkuberner ja ta oli rootsi üks haritumaid inimesi. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool 1656 a Tallinnasse. Ülikool jätkas Tartus tööd alles 1690 peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ülikool toimis ka Pärnus, kuni venelased linna 1710 vallutasid. Tartu ülikool sarnanes teiste Euroopa ülikoolidega, kuna siin oli ka usu, arsti, õigus ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi-aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatus üle poolesaja. Luther usk Eestimaal-
vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas
Eesti taasiseseisvumise ajal juhtus palju erinevaid sündmusi. Eestlased kasutasid ära Nõukogude liidu nõrkust ning oma kavalust. Taasiseseisvumise käigus toimus palju rahva maasimeeleavaldusi ning massiorganisatsioone, selleks ,et taastada oma riigi iseseisvus. 1986.aastal tahtsid venelased rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused, see tekitas eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus
Eesti keel ja kultuur Meie, eestlased peaksime olema väga uhked ja õnnelikud, sest kuigi eesti riik on väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda. Esiteks tahaksin väita, et eesti keel on meie riigi alusmüüriks, sest kindlasti on üks teguritest just meie emakeel, mis hoidis eestlasi nii heas kui halvas ühtsena. Näiteks enne taasiseseisvumist, korraldati nagu ka praegu laulupidusid. Kuigi tol ajal venelased olid keelanud, laulsid eestlased ikkagi isamaalisi laule just eesti keeles. Paljud eestlased, kes tol ajal elanud ja ise sellest osa võtnud, on rääkinud, et see oli väga võimas ja uhk...
Talvesõda Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid ...
saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka...
Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana). Raikkülas olevat toimunud vanemate iga-aastased ühised nõupidamised. Kirjalikes allikates kohtab juba nimetusi ,,Eesti" ja ,,eestlased". 12. Usundid muinasaja lõpul- Vägi, targad/nõiad, hing, vaimud/haldjad/jumalad, ohverdamine, ripatsid 13. EESTI- Kuni rahvusliku ärkamiseni kutsuti meie esivanemaid maarahvaks(põhiliselt balti sakslastest mõisnike poolt). Jannseni propaganda tulemusena hakati meid kutsuma eestlasteks. Venelased kutsusid meid tsuudideks, lätlased igaunlasteks, soomlased virolasteks, rootslaste esivanemad aestideks(idalased).
eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20.sajandit. Tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Asutas Moskvas trükikoja ja soosis trükikunsti arengut. Stefan Batory- a. 1576 kuni surmani Poola kuningas. Stefan oli oskuslik diplomaat. Edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt lahkuma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa,millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister 1559-1562 ja Kuramaa hertsog.Umbes 20-aastasena otsustas ta lahkuda Liivimaale, astudes Liivi ordusse ja oli edaspidi mitmes ametis. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas 1570-1577. Magnus püüdis väga erinevate vahenditega saavutada võimalikult suurt võimu
Loomulikult põhjustas see palju pahameelt idanaabrite poolt. Nad tunnevad, et neid koheldakse kui parasiite, keda üritatakse riigist välja süüa. Mina leian, et asi on kaugel sellest. Vene keelse õppe kaotamine on ju ka nende enda huvides. Tulevikus tähendab see neile Eesti tööturu õiglasemaks muutumist. Ehk ei nõuta enam Eesti riigis, mille riigikeel on justnimel eesti keel, vene keele oskust kõigi poolt, kes tahavad klientidega suhelda. Hetkel on näiteks Narvas eelisseisus just venelased ise, sest sealne elanikkond ei oskagi riigi keelt rääkida. Muljal on neil tõepoolest raskusi. Vene lapsi peaks minu arvates juba varajasest east eesti keelega harjutama. Vanemad teevad oma lastele karuteene, õpetades neile, et nad peavad olema uhked oma päritolu üle ja sellest mitte mingi hinna eest lahti laskma. Jah, olge uhked, aga ära unustage, kus te elate. Kui vanemad ise keelduvad eesti keelt rääkimast, annavad nad samad moraalid edasi oma lastele ja nii ei lõppe see
Venemaa Venemaa Föderatsioon Kert Randla 2011 IPK 9.klass Sissejuhatus Venemaa on suurim ja üks mõjuvõimsaim riik mailmas. Riigi pikkus põhjast lõunasse on 4000 km ja läänest itta 10000km. Venemaal on üksteist ajavööndit. Üldandmes Iseseisvus- 26. detsember 1991. Pindala- 17 075 400 km2 Rahva arv- 148 673 000 inimest Rahvastiku tihedus- 8,5 in/km2 Pealinn- Moskva Rahaühik- Vene rubla(RUB) Ametliud keeled- vene keel ja vabariikides kohalikud keeled. Vene rubla(RUB) 1 EUR = 39.7268 RUB Sümboolika Lipp Vapp Haldusjaotus Venemaal on 21 vabariiki, 7 kraid, 48 oblastit, 1 autonoomne oblast, 9 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (Moskva, Sankt-Peterburg). Suuremad linnad Moskva (10,4 milj. inimest) Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest) Novosib...
Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi `'Keskaeg'' 2004 aasta, lk 114- 121 `'Eesti Entsüklopeedia 7''1994 aasta, lk 140-141 `'Üldine Ajalugu'' lk 167-169 http://et.wikipedia.org/wiki/Paide#Ajalugu http://www.post.ee/?id=1595&product_id=631 http://www
rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist ja selle juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad. ● VAATAMISVÄÄRSUSED: ● Moskva Kreml ja Punane väljak ● Kizhi Pogost, unikaalne Karjala puuarhitektuur ● St. Peterburi Talvepalee (Ermitaaži) muuseum Vaatamisväärsused Huvitavat
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus
Eestile iseloomulikud tooted Eestile iseloomulikud tooted Navitrolla tsärgid Click to edit Master text styles Eesti vaatamisväärsustega tsärgid Second level Villatooted (kindad, sokid, sallid, Third level Fourth level mütsid, kampsunid) Fifth level ,,Õnnetäht", ,,Balti täht", ,,Kuusrist" Keraamilised kruusid, taldrikud Eesti rahvusmustrite ja vaatamisväärsustega Viltmütsid Click to edit Master text styles Linased riided ja ...
Kuigi eestlased õppisid sõjas palju, arvan ma et vaenlased olid neist alati sammukese ees ja sellepärast eestlased ka kaotasid. Riigi puudumisel ei teinud maakonnad omavahel koostööd. See põhjustas eestlaste vähemuse lahingutes. Nii oli vaenlastel kerge Eestimaad vallutada maakondade kaupa. Koostöö mitte tegemine tuleb välja ka sellest, et eestlastel polnud liitlasi. Prooviti küll venelastega koostööd teha, aga nemad tahtsid sellest kohe kasu lõigata. Samuti ei ilmunud venelased õigeks ajaks appi ja ei tihti ei pidanud kokkulepetest kinni. Ilma liitlasteta on raske võita vaenlast, kellel on suurem sõjaline osakaal ja pealekauba ka liitlased olemas. Mõjuvaks põhjuseks loen ka seda, et eestlased olid valmis ainult lühiajaliseks sõjaks. Nende linnused ja sõjariistad ei pidanud vastu pikaajalises sõjas. Alguses isegi suudeti vastu panna ja rootslased löödi tagasi. See kurnas kõike väljapannud eestlasi ja puudus tuli elavjõust.
56 119 neist määratles end niidu- idamaridena ning 18 515 mäemaridena. Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk- Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on
Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu ungarlased, isurid või vadjalased. Siiski on oluline osa eestlaste identideedis soomeugri keelesugulusel. Keel näitab ka rahvuse iseloomu. Näiteks itaallased on tuntud oma keele emotsionaalsuse ja temperamentsuse poolest. Kui nad räägivad, siis nad alati vehivad kätega ning kasutavad üldiselt väga palju kehakeelt oma keele väljendamisel. Samamoodi öeldakse ka hispaanlaste ja
Eesti keele olukord Me kõik oleme huvitatud sellest,et eesti keel püsima jääks. Me soovime seda ,et ka meie lapsed räägiksid ja õpiksid eesti keeles. See kõik paneb meid mõtlema eesti keele olukorra ja tuleviku väljavaadete üle. Üks tugev eesti keele mõjutaja on vene keel ,sest ligikaudu neljandik eesti rahvast on venelased. Neil on soov muuta vene keel teiseks riigikeeleks. Kui tahame ,et meie keelekõnelejaid oleks rohkem, siis peaksid ka vene rahvusest kodanikud eesti keele ära õppima. Teiseks probleemiks on eesti keele kõnelejate väike arvukus. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest eesti keel valdab umbes miljon. Kõnelejate arvu tõstmiseks tuleks anda teist keelsetele inimestele rohkem võimalusi eesti keelt omandada. Suurimaks eesti keele mõjutajaks on internet. Internetis kasutatavad väljandid on nähtamatult meie keelde tulnud. Kõigerohkem on arvutis ja internetis kasutatavatest sõnadest ...
Kirjand Üleminek talveajale. Hiljuti läksid eurooplased üle talveajale, mis tähendab, et kellasid pöörati tagasi 1 tund. Meil, eestlastel, ei olene sellest väga palju. Meie naaber, suur Vene föderatsioon, kella ei keera. Mõtlen, kas meiegi peame seda kella keerama. Inimesi on kahte sorti, ühed kelle elustiili kellakeeramine ei mõjuta ja teised, kelle päevakava rikub see täiesti ära. Ei saa õigel ajal magama, ei saa õigel ajal ülesse. Hommikuti on valge, kahjuks ei saa head ilma halvata ja hommikune valgus tuleb õhtu arvelt. Minule ei ole meeltmööda see, et õhtul juba kella viiest on kottpime. Ainuke põhjus, miks me kella keerame on fakt, et kuulume Euroopa Liitu. Teised liikmesriigid keeravad, keerame siis meie ka. Venelased lõpetasid kellakeeramise mõni aasta tagasi, alguses oli küll segadus korralik, kuid inimesed harjusid ära. Kindlasti võis seal olla ka soov olla erinevad, nagu viimastest uudistest loeme, ei kuulu Euroopa liit just...
kohanduda pikaajaliseks sõjaks. Läbimurre Idarindel. 1914. aasta oli näidanud Vene armee halba juhtimist ja puudulikku varustust. Vene väejuhatus kavatses ühelt poolt anda Saksamaale löögi Ida-Preisimaa kaudu Berliini. Teine rünnaku suund oli üle Karpaatide Viini. Saksa väejuhatus kavatses rünnata Ida-Preisimaalt ja Karpaatidest. Saksamaal õnnestus Vene 20. armeekorpus hävitada. Venelased tungisid aga teisest kohast läbi ning ähvardasid Ungari tasandikke. Sakslased tõid läänerindelt vägesid appi. Gorlice operatsioon. Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Saksa väed vallutasid Galiitsia. 9. sept. murti Vene rinne uuesti läbi. Septembri lõpul suutsid venelased rinde ikkagi stabiliseerida. Gaasisõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres'i kanali juures gaasi, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni. Kasutati kloori. Gaasimürgituse sai
konflikti kronoloogia: 1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu 1708. Vinni lahingus said Rootsi väed jälle venelaste käest kitli peale. 1709. Poltaava lahingus (Ukraina) hävitati Rootsi väed lõplikult. 1710. kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn 1710. 29. sept. kirjutas Rootsi Harku mõisas Tallinna lähedal alla kapitulatsioonile.
g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat. 15. septembril oli tln sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel.Vastavalt neutraliteedi seadusele hakati seda interveerima, kui laev põgenes Punaarmee sissetungi tõttu Poolasse. Kreml kasutas seda jutumit, et süüdistada Eestit neutraliteediseaduse rikkumises. Selle peale esitatigi Eesti välisministrile ettepanek allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. 25-26. septembril peeti läbirääkimisi Tallinnas.Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust. Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine
Välispoliitika Seoses ordu nõrgenemisega hakkas Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema. Naabrid tugevnesid: · 1385. sõlmisid Poola ja Leedu Krevo personaaluiniooni · Taani, Norra ja Rootsi sõlmisid Kalmari uniooni (ühine välispoliitika) · Venemaal kujunes ühtne tugev riik 1480 ordu ründas Pihkvat 1481 Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühisretk Liivimaale, mille käigus kuu aega rüüstati ja põletati maha Viljandi. 1492 venelased rajasid Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. 1494 Liivi ordu juhiks sai Wolter von Plettenberg, kes suutis ajutiselt Liivimaa sõjaliselt ühendada.Soovis anda venelastele lõpliku hoobi 1501 - · koguti Liivimaa suurim armee, kokkupõrge toimus Pihkva juures, venelasid lahkusid · venelased vastasid rüüsteretkega läbi Liivimaa 1502 suur edukas lahing Smolino järve ääres, venelased olid sunnitud taanduma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
