Starman 2006. aasta detsembris alustas Starman tavaantenniga vastuvõetava digitaaltelevisiooni ZUUMtv pakkumist. ZUUMtv kasutamiseks on vaja soetada Starman’i ZUUMbox. ZUUMbox teisendab digitaalse signaali analoogsignaaliks ja muudab selle telepildiks. ZUUMbox paigaldatakse tavalise katuseantenni ja teleri vahele. Starman pakub võimalust boksi nii osta kui ka rentida. ZUUMbox’i tehnilised andmed: MPEG-2/MPEG4 ühilduv Standard Definition resolutioonile eesti- ja venekeelne menüü SCART RCA komponent RCA komposiit s/pdif (optiline) digitaalne heliväljund heli keele valiku võimalus võimalus ühendada teleriga, millel pole muid SCART või RCA sisendeid, pilt ja heli liiguvad antennikaabli kaudu Starman keskendub digiTV teenustes veebivälistele lahendustele. Hetkel pakub Starman eelnevalt kirjeldatud salvestavat digiboksi ZUUMbox. Starmani digiTV arengusuunad võiksid töö autori prognooside järgi keskenduda Apple TV-le sarnaste toodete arendusele.
5) esimene üldlaulupidu 11. Venestusperiood Eestis Venestamine - vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele Põhjus: 1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võim Aleksander III-le Tähtsaimad venestusreformid: 1) ametisse pandi uued kindralkubernerid 2) tühistati Balti erikord 3) asjaajamiseks vene keel 4) Eesti koolivõrk vene keeles, õpetajad Venemaalt 5) Aleksandrikool avatakse vene keeles 6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet.
Sellega rahanduslik kasum, kuid see oli vaid välismaalastele, mitte aga eestlastele. Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusruumi. Areng põllutööriistad, haridus( enne 17ndat sajandit aga talupoegadeni mitte) tekkisid aga koolid linnades, algas haridutegevus. Geograafiliselt- ristiusk toodi läänest, see oli hea, sest see päästis meid venestamisest. Ristiusk oleks meie maale tulnud nii või teisiti ja oli hea see, et venemaa meile seda ei toonud. Vene õigeusu kirik oli venekeelne ja sellega sunniti keelt õppima. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur väga euroopalikud. Kõik positiivsed ilmingud aga on mõistetavad alles tänapäeval. Negatiivsed tulemused vabadus kadus ja sellega seoses oma saatuse määramine ja otsustusvabadus. Lõpptulemuseks pärisorjastamine. Ei kujunenud aga 13 sajandil. Koormised, maksud, kümnis. Ristirüütlite tulekut oli kaugelt näha, sest metal helkis päikesepaistel ja lipud ja kolin oli ka kuulda
bändi juurde taustalauljaks. Sel ajal võeti bändi tööle ka "manager" Juri Altov, kes nägi "Ruja"-s potensiaali ka väljaspool Eestit. Ta püüdis "Ruja" muuta "kellekski teiseks" - bändiks, kes oleks populaarne ka endises Nõukogude Liidus. See tähendas aga laule vene keeles. See idee lõhestas bändi, sest oli nende kokkusaamise põhimõtete vastu, mis pandi paika juba 1971. a. Pinge bändiliikmete suhetes kasvas. Alender tegi lauludest vene versioonid ja sellest tehti ka hiljem venekeelne LP "Pust budet vsjo". See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus". Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. Ansambli (ja eriti Alenderi) siiras austaja ajakirjanik Ivan Makarov teeb venekeelsed tekstid ja püüab neid igati vene lainele häälestada. Paljudele selleaegsetele eesti pillimeestele tuttav "vene põrgu" elatakse täie rauaga läbi. Kaks, kolm, kuni viis kontserti päevas, külmad kinosaalid läkiläkides pahurate vene jõmmidega ja lõpuks veel
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit...
välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1956 muudeti Karjala-Soome NSV taas Karjala ANSV- ks. (Uibopuu, 1984) Seoses NSVL lagunemisega leidis teatav rahvuslik taassünd aset ka Karjalas. Selle kandjaiks olid eelkõige humanitaarharitlased (kirjanikud, keeleteadlased). 1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks. 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa niinimetatud suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. (Nõmmevalitsus, 2015) Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. (Uibopuu, 1984) 11 Kokkuvõte Karjala on väga ammu tekkinud piirkond Soome ja Venemaa piiril, Laadoga järve äärealal, kus elavad karjalased
kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad ja kohati kääbuspuud. Tundrast lõuna poole laiutab taiga (türgi-tatari keeltes tähendab ,,taiga" tukkuvat metsa), mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taigas kasvavad põhiliselt okaspuud: kuusk, mänd, nulg, lehis, seeder. Tuntud taigaasukas on karu. Muide, välismaalased armastavad venelasi võrrelda karuga ja Venemaad nimetada karude maaks. Karu on teadupärast tugev ja osav loom, kes väga armastab mett. Looma venekeelne nimetus medved pärineb sõnadest mjod (mesi) ja vedatj (teadma). Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud - nagu meil Eestiski - heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask - Venemaa tõeline sümbol. Kaug-ldas on ülekaalus segametsad, mis oma olemuselt sarnanevad keskvöötme metsadega. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsaste-pid: puid leidub seal vähe, see-eest on taimkate päris tihe. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-
kahjuks on mõjutatud ja pole adekvaatsed. Jälle toon näiteks pronksiöö, kus Vene uudistesaated näitasid eestlasti üdini halbadena ja venelasi selles valguses, nagu nad oleksid vastu tahtmist kistud eestlaste vägivalla keerisesse. Kuid kas Eesti riik siis ei üritagi venelasi rohkem adekvaatseid uudiseid jälgima panna?Nad vajavad emakeelset infokanalit. Eesti endi uudiseid? Sellejaoks on tehtud palju saateid, näiteks venekeelne Aktuaalne Kaamera või siis Kanal2 meelelahutussaade Subboteja. Samas on venekeelsele elanikkonnale antud võimalus õppida tasuta Eesti keelt. B. Brecht (1898-1956) -Sündis 10. Veebruaril Augsburgis, paberivabriku ametniku peres. -Töötas sõjaväehaiglas arstina -Ülikoolis innustus marksistlkest ideedest -Huvi kirjanduse vastu tekkis ülikoolis -Eepilise draama rajaja -Oli ka lavastaja,luuletaja, teatri uuendaja -1924-1933 elas ta Berliinis -1941 asus elama USAsse
Kui äriregistri teabesüsteemis avaldatud majandusaasta aruanne ei ole kehtiv või omakapital ei ole piisav, siis esitatakse vajaliku omakapitali olemas-olu tõendav bilanss koos juhatuse liikme ja raamatupidaja kinnitusega kinnitusvorm, mis on kättesaadav ERAA kodulehe kaudu (Ühenduse tegevusloa...). Varasemalt nimetatud lisagarantii saab vormistada piiril teiste dokumentide alusel: CMR, kaubaarve, sõiduki ja juhi dokumendid ning venekeelne volitus juhi nimele, mis vastavaid protseduure teha lubab. Pärast laadimist käru plommitakse ning kaup läheb teele. Kuna teatud päevadel võivad piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril venida väga pikaks, loodi augustis 2011 elektrooniline süsteem eestipiir.ee, mis lubab sõidukil broneerida endale järjekorra vastavas piiripunktis. See säästab autojuhte mitmetunnistest või päevastest seismistest piiripunktides.
1940 tunnistatakse organisatsioon ideoloogiliselt valeks ja keelatakse. Gaidlus Esimene gaidide rühm asutati 1919 Tallinnas. Gaidid kuulusid skautide malevasse, alles 1920 hakati eralduma ja koonduma iseseisvaks rühmaks. Noorkotkad olid Kaitseliidu noorteorganisatsioon ja samuti rõhutatult skautlik organisatsioon. Samuti kodutütred gaidlik organisatsioon. Need loodi 1930ndate alguses. TEADUS 1919.a. avati Tartu Ülikool eestikeelsena üleminekuajaga - kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. Ülikoolis töötas usu-, arsti-, õigus-, filosoofia, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928.a. avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut. Õigusteaduskonnast eraldus majandusteaduskond. 1925 TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere-
19 Virumaa on paik, kus nende ajakirjade näitel loetakse kõige vähem ning kõige rohkem Lõuna- Eestis. Ida-Virumaa vähese lugemuse saab lahti seletada oletusega, et seal leidb rohkem venekeelseid ajakirju. 9. Keel Eestis võib ajakirjad liigitada eesti-, vene-, soome-, saksa- ja ingliskeelseteks. On vähe võõrkeelseid ajakirju, mille ilmumismaa on Eesti, peamiselt müüakse ajakirju, mis on välja antud Inglismaal, Venemaal, Saksamaal või Soomes ning on meile sisse toodud. Tuntuim venekeelne ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset, 4235 venekeelset, 38 soomekeelset ja 93 saksakeelset ajakirja(Apollo veebipoe otsingu järgi). Küsitav on nende andmete õigsus, sest arvud näivad utoopilisena. Apollos müüdavad Ingliskeelsed ajakirjad on nt 25 Beautiful Homes, Allure, Air International, BBC Top Gear, Burda Style, Elle; venekeelsed on Atelje, Burda, Lena kreativ, Esquire, Forbes (RUS), Gala
SISSEJUHATUS Töö uurimisobjektiks ja müügiobjektiks on Al Mare Galeriimaja, mis on ehitatud Rocca al Mare asumis, Haabersti linnaosas. Töö eesmärgiks on koostada kinnisvara arendusprojekti müügikorralduskava, lähtudes ülevaatest valitud Tallinna piirkonnast ja arendusprojekti tuludest ja kuludest vastavalt etteantud struktuurile. 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses, ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on ...
Uued, rahvamajandusnõukogude aegsed suunad tööstuslikus tootmises olid enamasti vähese materjalimahukusega, kuid nõudsid töötajatelt kõrget kvalifikatsiooni (näiteks elektromehhaanika ja aparaadiehitus). Et kohapeal sageli vajalikke oskustöölisi ei olnud ega ka koolitatud, toodi kümne aastaga (19561965) Eestisse taas ligikaudu veerand miljonit muukeelset ning kohalikke olusid mittetundvat inimest. Migratsioon kasvatas jätkuvalt Kirde- ja Põhja-Eesti linnu, mille venekeelne elanikkond saavutas üha suuremat ülekaalu eestlaste üle. Rahva elujärg paranes sulaperioodil kõigile möödalaskmistele ja valearvestustele vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga.
1905. a revolutsiooni põhjused ● Poliitilised ○ Rahulolematus absoluutse monarhiaga ○ Bürokraatia - võim vene ametnikel ○ Puudusid demokraatlikud vabadused (tsensuur, erakonnaloome õigus puudus) ● Sotsiaalmajanduslikud ○ Baltisakslaste ülemvõim maal ○ Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid ○ Tööliste kehv olukord ● Rahvuslikud ○ Venelaste asjaajamine ○ Venekeelne haridus ○ Kultuurilised piirangud ● 9. jaanuar 1905. aasta - V erine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis: ○ Töölised streikisid ○ TÜ-s katkestati õppetöö ○ Mõisamoonakad ei teinud tööd Revolutsiooni sündmused. ● 1905. a oktoobris suur üldstreik ● Nõudmiste toetamiseks korraldati Tallinna Uuel turul rahvakoosolek - võimud tulistasid ● 17. oktoobril Tsaari manifest
Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vene: 17 köidet, küladest ja linnadest kirjapandud materjal, venekeelne rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19.saj. Saksa: 3 köidet, laulud, anekdoodid, „keelelised ja folkloristlikud märkmed“ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud,
) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine
(Toots 2006) Venekeelset elanikkonda esindavad parteid pole tänaseks veel ühinenud. Samas ei saa nad enam apelleerida kogu venekeelse valijaskonna huvide esindamisele, sest valijate käitumise ajendiks ei ole kunagi ainuüksi rahvustunne olnud. Poliitilisele areenile astusid nad mõnevõrra hiljem, kuna vastavalt põhiseadusele võivad erakonda kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Seega kulus aega, enne kui tekkis piisavalt suur naturaliseerunud venekeelne kodanikkond. Kuigi katseid ühendada vene vähemuse huve esindavad parteisid on tehtud mitmeid, pole ükski neist õnnestunud. Sagedased organisatsioonilised ümberkorraldused, ebakindlad omavahelised valimisliidud ning põhimõttelage koalitsioonistrateegia on toonud kaasa vene erakondade toetajaskonna killustumise. 2005. a oli registrisse kantud neli vene parteid, millest igaüks kogus avalikkuse toetust vaid alla 1%. Suure tõenäosusega hääbuvad mõned neist lähiaastatel,
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Vana-Kuuli 1; Linnaosa: Lasnamäe, Tallinn; Asukoht: Vana-Kuuli tänav Allikas: http://www.ncc.ee/vanakuuli/location Kirjeldus: Kesklinna piiril, Lauluväljaku naabruses kerkinud korterelamu. Vana-Kuuli elamurajoon on väga omapärane oma arhitektuuri ja lahenduste poolest. Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega. Hoone: Ehitatav hoone on 8 korruseline. Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga...
Linnarahvastiku osakaal hantide seas on aastail 1989-2002 tõusnud 29,8%-lt 34,6%-ni ning emakeelsus on samal ajal langenud 60,8%-lt 44,2%-ni. 1989. aasta seisuga elas oma (Handi-Mansi) autonoomse ringkonna piires 53,4% hante, 2002. aastaks oli see protsent tõusnud 59,7-ni. Seega on autonoomiast kasu, sest väljapool selle piire on assimileerumine kiirem. Samas moodustavad handid vaid tühise osa (umbes 1%) oma autonoomse ringkonna rahvastikust. Piirkonnas domineerib naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond. Väljapool Handi-Mansi autonoomset ringkonda elab hante enim (umbes 7000) Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis moodustab osa nende ajaloolisest asualast. (Jääts 2006) Vahetult enne nafta- ja gaasimaardlate avastamist ning massilist migrantide saabumist, 1959. aasta rahvaloenduse andmetel oli hantide osakaal Handi-Mansi autonoomse ringkonnas ligi 10%. See piirkond on üks väheseid Siberi alasid, kuhu venelaste, ukrainlaste jt sissevool jätkub tänaseni
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
tulema suurriigi poolt ming reaksioon. Algab keisrikoja poolt korraldatud revisioonist Baltikumis. Eestlased panid venestumisele palju rõhku, sest võideldi saksastumise vastu. TAGAJÄRJED: polnud valitsusele meelepärane. Eestlasele oli tegelikult hea, venestumise läbi vähendati saksa mõju ja eestlastele tuli see kasuks. Saksa kodanlus suhtles eesti haritlasega. Eestlaste koolid vene keeles, samas kirjandus venekeelne proletarjaatlik, mis andis tõuke hakata tegelema omariikluse loomisega. Kohalik omavalitsus tegi läbi suure hüppe 19. saj. Alguses. Eestlased ise said tegeleda osade probleemidega ise. (nekrutid, vallavaesed,magasivili) 1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. See oli eeldus omariikluseks tekkimiseks Olles jõudnud sajandivahetusse:
Konstantini varajane lapsepõlv suure pereliikmena oli muretu ja turvaline. Mere lähedus avaldas sirguvale lapsele oma mõju. Meri pakkus avarust ja lasi aimata kaugete võõraste maade olemasolu. Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Takhuranna koolis sai Päts käia vaid aasta, sest isa otsustas kolida Pärnusse ning seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis. Kool oli venekeelne. Konstantin õppis hästi, tema lemmikaine oli kreeka keel ning ta armastas lugeda Homerose värsse. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust. Konstantin Päts õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa, pidi ta valima - kas koolist lahkumine või jätkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Ta otsustas õppida gümnaasiumi viimase aasta Pärnus
● Propaganda; ● Mälestusmärkide hävitamine– üritati hävitada kõik, mis viitas Eesti Vabariigile. Repressioonid: ● NKVD – arreteerimiste korraldamine; ● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine; ● 14. juuni 1941 küüditamine; ○ u 10 000 inimest. ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism: ● Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale; ● Industrialiseerimine; ○ Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%. ● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
põllumajandussaadused. 10.peatükk kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuurielu edenes kiiresti. Kultuurikapital väljastas preemiaid kirjanikele,kunstnikele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuri asutusi. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste ülalpidamise ja juhtimise eest. Omavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. Venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmisega kehtestati 6-klassiline koolikohustus, trükiti uusi õpikuid, laiendati koolivõrku. 1.detsembril 1919 avas uksed EV Tartu Ülikool. Hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsat teadust tehti ka teaduslikes seltsides. 1938.aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Mitmed Eesti teadlased saavutasid
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
Siin kehtib keeleõppe korraldamisel kindel vastavus: mida vähem võimaldab või sunnib keelt omandama ümbritsev keskkond ja mida inertsem on vähemusrühm keelt õppima, seda suuremat rõhku on vaja panna selle tõhusale õpetamisele koolis. Nii on võimalik integratsiooniprotsessi vajalikul viisil mõjutada seda soodustada ja tagada. Mõistagi vaid siis, kui eesmärgiks ei ole vähemusrühma tahtlik eraldamine. Eesti venekeelne elanikkond moodustab tüüpilise keeleliselt suletud kogukonna, keda ise- loomustavad eeskätt rühmasisesed kontaktid ja kelle suhted muu ühiskonnaga on nõrgad. Viimased aastad ei ole toonud olukorda muutust (Vihalemm 1998: 241). Paradoksaalne on, et eesti keelt ei ole valmis kasutama isegi need, kes seda hästi oskavad. T. Vihalemma andmeil suhtleb tegelikult iga neljas venelane, kes eesti keelt aktiivselt oskab, eestlasest vestluspartneriga ainult vene keeles (1997: 252)
tsaarivalitsuse reaktsioonilise hariduspoliitika tulemusena viidi läbi ülikoolireform, mille tulemusena kaotati ülikooli autonoomia ning likvideeriti ülikooli kohus. Kogu akadeemiline tegevus allutati rangele administratiivsele kontrollile, keelati ära üliõpilasorganisatsioonid. Loenguid hakati pidama vene keeles. Kõrgkoolist lahkus palju baltisakslasi, juurde tuli üliõpilasi Sise-Venemaalt, suurenes ka eestlastest üliõpilaste arv. 1872. aasta jaanuaris avati Tallinnas venekeelne Aleksandri Gümnaasium ja kümmekond aastat hiljem samasugune kool ka Narvas. Tallinnas avas J.Westholm 1907.a. venekeelse poeglastekooli, mis 1915. aastal omandas eragümnaasiumi õigused. Rakveres rajati kroonu poeglastegümnaasium 1912.aastal. 1885. aastal viidi kõik linnakoolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. 1887.a. anti välja seadus " Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes". 1889
1885 algas sellega, mida talurahva paljude ärkamisaja liidrid olid soovinu, oli see, et koolid allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8. 1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused. Dekaanide valimine lõppes, neid hakati määrama rahvahariduse ministri poolt. Venekeelne õpe viidi sisse õigusteaduskonda. Hiljem ka teistesse teaduskondadesse, va usuteaduskonda. Oluline muudatus oli see, et tartu ülikooli uksed avati õigeusu hariduse kasvandikele.
olevate isikute ringile. Selleks oli vaja Ukrainast stabiilsust. Uus president tundus neile olevat rahuliku elu garantii. (Popov) Ajalugu vaadates võib kokkuvõtlikult nentida - Kutsma trumpas oma kavalusega võimule saades kõik üle. Keda võimule lähemale tuua, aga keda sealt eemaldada emigratsiooni või türmi seda otsustas tema isiklikult. Nii keeleliselt, kui kultuuriliselt kaheks lõhestunud Ukrainas ei tundunud Kutsma ajal venekeelne elanikkond repressioone, kuid vene keel ei saanud siiski ka teiseks riigikeeleks. Suhted Moskvaga ei muutunud paremaks ega halvemaks kui Kravtsuki ajal. Nii nagu tema eelkäija ajal, hulpis Ukraina nüüdki aeglaselt Venemaast eemale, muutudes tasapidi iseseisvaks riigiks. (Popov) Samas ei saa öelda, et Ukraina seisukohalt Kutsma halb juht oleks olnud. Ta juhtis riiki oma võimete kohaselt. Ukraina uus, klanlik majandusstruktuur oli loogiline ja lihtne:
http://www.thefreelibrary.com/The+Carolina+and+the+Culture+of+the+Common+Ma n%3a+Revisiting+the+...-a066123083 (30.11.2013) Kasutatud normatiivmaterjalid 1. Kriminaalmenetluse seadustik - RT I 2003, 04.10.2013, 5. 2. Peinliche Halsgerichtsordnung Kaiser Karls V (Constitutio Criminalis Carolina) von 1532 URL: http://www.llv.li/pdf-llv-la-recht- 1532__peinliche_halsgerichtsordnung__carolina_.pdf (30.11.2013) 3. Constitutio Criminalis Carolina venekeelne tõlge URL: http://www.law- students.net/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=298&page=1| (30.11.2013) 4. Strafgesetzbuch für das Deutsche Reich vom 15. Mai 1871 URL: http://lexetius.com/leges/StGB/Inhalt;jsessionid=1sktltl7ralnr8kieo8nnbe5a?0 (30.11.2013) 5. Bambergische Halsgerichtsordnung 1507 - URL: http://www.koeblergerhard.de/Fontes/BambergischeHalsgerichtsordnung1507.pdf (30.11.2013) 6
Realismi esiletõusu tingis elutunnetuslik murrang, milleni viisid Euroopas levinud uuemate mõttevoolude mõju, realistliku väliskirjanduse eeskuju, kõigepealt aga muutused eesti ühiskonnas endas. Venestusaeg Venestusaeg sai alguse 1881. aastal Aleksander III trooniletulekuga. Eesmärk oli piirimaade venestamine, et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel: üks keiser, üks usk, üks isamaa ja üks rahvas. Ametiasutustes, ka nendes, kus enne oli kasutusel eesti keel, kehtestati venekeelne asjaajamine. Senistesse eestikeelsetesse koolidesse tuli vene õppekeel. Paljud õpetajad ja ametniku vallandati ja asemele toodi umbkeelsed ja oskamatud. Tartu ülikoolilt võeti senine autonoomia ja õppekeeleks kehtestati vene keel. Ühtlasi soosisid võimud igati vene õigeusu levikut. Senised vaimsed juhid oli kas surnud (Kreutzwald, Jakobson, Koidula), muude hädadega eemal (Jannsen halvatud) või asunud võõrsile (Hurt, Veske). Alles jäänud inimesed võtsid
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
hoolimata, leviks issanda imena üksteisemõistmise vaim. Ega seda vaimu olegi neile riigi valitsejate ja põlisrahva poolt ette nähtud. Vihkamine on Eestis aga selgelt olemas. Eestlased ei salli venelasi. Venelastele ei meeldi eestlased. Seda sallimatust salata ei saa. Pärast esmast ehmatust hakkas kostma nõrgukesi hääli, mis imestusega küsisid: milles küll said olla niisuguse mässu juured? Leiti, et häda olevat selles, et venekeelne elanikkond elab Venemaa meedia mõjuväljas, kuna eestikeelset meediat keelebarjääri tõttu ei tarbita. Oli see vast avastus! Pronksiöö põhjuseks ei olnud mitte võimude käpardlikkus ja läbikukkumine ühiskonna ühendamisel, vaid lihtsalt Vremja?! Olgu peale, kuid kolmandikul Eesti elanikest on õigus emakeelsele telekanalile kindlasti. Alles kuusteist aastat pärast Eesti taasiseseisvumist võeti üles arglik mõte Eesti oma venekeelsest riigitelevisioonikanalist. Muidugi mõista asuti
Riia Pärnu, Tallinn Haapsalu, Riia Tallinn (läbi Viljandi Karksi ühines Tartust tuleva teega), Tartu Tallinn (peale Jõgevat hargnes kaheks Piibeks ja Põltsamaa Paide Tallinna haruks), Tartu Pärnu. Iga 1500m tagant olid verstapostid mis ilmusid vastavalt ,,Teede korrahoiu seadusele" 1724.a. 1799 muudeti nende välimust, endise punase asemel must-valgeteks. Seni kasutatud puidust postid asendusid 19 sajandi lõpus kivist postidega. Info oli peamiselt saksa ja venekeelne, hiljem ka eestikeelne. (Esimese Vabariigi ajal 1922.a. mindi üle ka meetersüsteemile ja postid ilmusid iga kilomeetri järel.) Teekonstruktsiooniks oli fasiintee, mida ehitati juba standardite järgi. Ent 1730-40 need asendati peagi pinnastäitega teedega. 1742 nõuti Peterburi tänavatele kivisillutist, sealt levisid need ka maanteedele. Suurt hüpet võimaldas Katariina II soov takistamatult reisida, kuid kõik alustatu jäi mingi aja möödudes ikka soikku
aristokraatiaga ja meedial kästi kõigest vaikida. Riigijuhid lasid oma soovide järgi koostada uue põhiseaduse, sest nad rikkusid vana põhiseadust korduvalt. 1937. aastal loodi põhiseadusega presidendi ametikoht, kelleks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng. Kultuurielu hakkas kiirelt arenema. Talurahvakultuurist kasvas välja euroopalik kõrgkultuur. Haridus: Venekeelne õppetöö asendus eestikeelsega. Üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Kehtestati 6-klassiline õppekohustus, laiendati koolivõrku, rajati uusi moodsaid koolimaju, trükiti eestikeelseid õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele. Loodi uusi koole(Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja muid kõrgemaid muusika- ja kunstikoole Tallinnas ja Tartus).
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
kes pooldavad õnnetu abielu korral lahutust. Aja jooksul on muutunud eestimaalaste silmis ka laste tähendus. Kui 1990ndate aastate algul oli 91 protsenti vastanutest nõus väitega, et naisel peab olema laps, et ennast teostada, siis nüüdseks on langenud see protsent 52,9 peale. Seejuures on laste olemasolu eneseteostusena olulisem vanematele inimestele. Väitega nõustujate osakaalu erinevus noorimas ja vanimas vanuserühmas on pea kahekordne. Samuti peab venekeelne elanikkond lapsi eneseteostusel olulisemaks kui eestlased. Meeste eneseteostuse puhul on aga lapsed veel madalamalt väärtustatud. Ainult 43,7% vastanutest nõustus, et mehel peavad olema lapsed, et end teostada. Ka meeste puhul on lapsed vanemate inimeste ja venekeelse elanikkonna silmis tähtsamad kui noorte ja eestlaste silmis. Uuringust ilmneb, et kolmandik eestimaalastest on samasooliste inimeste kooseluõiguste suhtes neutraalel või koguni pigem pooldaval seisukohal
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Peamiselt saabusid siia venelased, ukrainlased ja valgevenelased, aga vähesel määral ka juudid, ingerisoomlased ning volgasakslased. Lisaks tuli Eestisse ka hulk Venemaa eestlasi. Võõrtöölised tõid Eestisse kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise. Muulaste massiline sisseränne moodustas 1959. aastaks ¼ kogu elanikkonnast. Enamik uustulnukatest asus elama linnadesse. Ida-Virumaal tekkisid ja kasvasid tööstuslinnad, mille elanikkond oli pea täielikult venekeelne. Põhja-Eestis muutusid ka mitmed vanemad linnad pooleldi või valdavalt venekeelseteks (nt. Paldiski, Narva, Tapa). Seda tendentsi võimendas näiteks Paldiskis või Tapal Nõukogude sõjaväe arvukas kohalolek. 1945. aastal elas linnades 1/3 kogu elanikkonnast ja 1945. aastal juba üle ½ kogu elanikkonnast. Linnades oli olukord võrdlemisi kehv, asjade saamine toimus kaardisüsteemi alusel. 1947. aasta rahareform kaotas kaardisüsteemi ning reguleeris hinnakujundust.
haridusministeeriumile ja alates 1887.aastast tuli talurahvakoolides alatest 3 kl lapsi õpetada vene keeles(v.a usuõpetuse tundides); peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati. Koolireformi tagajäreks oli,et kirjaoskuse tase hakkas langema. Lisaks vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolimeistreist. 1888.a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas venekeelne linnakool. 1886.a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla-ja linnavalitsustes. Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
võimalustele. · kesksed keelekorraldusprintsiibid: süsteemsus koos loogilise selgusega, otstarbekohasus, rahvakeelsus. · keskne panus: keele normimine ja terminoloogia loomine Oli ametilt bioloog. Ei armastanud laenamist, vaid tuletamist. Tahtis kiiret ja ranget normi. Eesti Vabariigi aeg: · keel sai juurde tähed z, z? · Eesti keel riigikeeleks · venekeelne asjaajamine, kohus, sõjavägi, teadus, haridus eestikeelseks. Saavutati 1930. aastateks · Vähemusrahvustele keelelised õigused: õigus kasutada asjaajamises emakeelt vähemusrahvuse ülekaaluga kohtades, õigus pöörduda riigiasutustesse oma keeles · olulisim terminoloogia loomine ja korraldamine, keskne J. V. Veski 1920-40 ca 40 oskussõnastikku ca 200 000 märksõnaga (keelekorraldajate osalemine terminoloogia tegemisel ebatavaline)
2. Sokolov, I. Gaaskeevitus. 1984. Tallinn, Valgus. 296 lk. 3. .. : - .: .., 1986. 304lk.: ill. 4. Überblick über die Schmelzschweissprozesse. Verlag für Schweissen und verwandte Verfahren. DVS Verlag GmbH, Düsseldorf. 5. Schweissgeräte, Zubehör. Verlag für Schweissen und verwandte Verfahren. DVS Verlag GmbH, Düsseldorf 47 EESTI-VENE SÕNASTIK EESTIKEELNE VASTE VENEKEELNE VASTE LK. alalisvool 7, 15 aluseline kate () 19 argoon 7 detail 14 elektrikaar 6 elektrood 6
-Tiina Laanenil domineerib vaimukus, kerge jutustamisviis, tihti sisse toodud rõhutatud kummastus, kuid esile tõstetud ideoloogiline tasand ja naise psüühika jm puudub. -Kätlin Kaldmaa 2013 „Islandil ei ole liblikaid“ loo keskmes 5 põlvkonna (eelkõige naised) areng, taustaks karm loodus ja lood esivanematest; müüdid, lood jm. Alguses arhailine maailm, lõpus modernne. Mehed on kas kaduma läinud vms, võimendab naise aspekti. Maagiline realism. Eesti venekeelne kirjandus [leht olemas] Eesti iseseisvumine 90ndate alguses, siis suhe vene kultuuri ja kirjandusse üsna ambivalentne. Termin „piirikirjandus“ – kirjandus, mis sünnib kahe kultuuri kokkupuute alal. Viimase 20-30 a vältel välja kujunenud ’transnational’ (rahvusülene) kirjandus olukorrast, kus maailma suurlinnades elab palju erineva päritoluga rahvast, mitmekuultuuri pinnasel elavad inimesed väljendavad (kirjutavad) oma maa keeles.
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
Selts korraldab regulaarselt teabepäevi, kuhu kutsutakse lektoritena esinema oma ala spetsialiste. Teabepäevade teemad on välja pakkunud seltsi liikmed. Möödunud aastal viidi läbi viis teabepäeva, millel osales 199 inimest ja esines 12 lektorit. Käesoleval aastal on läbi viidud kolm teabepäeva 128 osavõtjale ja ümarlaud "Diabeetik eriolukorras", millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike. Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse korral määratud kolesterooli taset, luuhõredust ja kehamassi indeksit. See on saanud võimalikuks tänu ravimifirmade aktiivsele osalemisele teabepäevadel. Toimuvatest üritusest teavitame seltsi liikmeid koostatud infoteatmiku kaudu, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
