Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (pü...
Restaureerimistööd olid kooskõlas muinsuskaitseametiga ning püüti säilitada võimalikult palju originaali. Tegemist on pikliku ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaetud kelpkatusega. Fasaade liigendavad komposiitkapiteelidega sambaga lai portikus, joonia sammastega kujundatud korruseid läbivad kolmikanad. Kasutatud on rikkalikult dekoori nii väljaspool maja kui ka interjööris. Mõisahoonet ümbritseb park. Fassaadi ehib nelja sambaga rikkaliku dekooriga portikus ja kolmeosalised veneetsia aknad. Interjööris võib näha 19. sajandi lõpust pärinevaid maalinguid. Nagu mainitud, siis Saku mõis on oma ajastu poolest ehitatud kõrgklassitsistlikul perioodil, Sargvere mõis aga barokiajastul. Kui mõisaid võrrelda, siis esmalt hakkab silma katus: Saku mõisa katus on hoopis lamedam, kui Sargvere oma. Samuti esineb erinevusi ka sammaste ehituses, kui Sargvere mõisa
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti.
Tema kohta on öeldud isegi "maailma aare." Tähtsaimad filmid 1953 ,,Aida" 1954 ,,Kaks ööd Kleopatraga" 1957 esimene inglis keelne film ( ,,Poiss delfiiniga") 1958 ,,Must orhitee" 1960 ,,Kaks naist" 1964 ,,Abiellumine Itaalia stiilis" 1994 ,,Ptet-a-Porter" 1995 ,,Väsimatud vanad torisejad" 2004 ,,Pühakute elulood" 2004 ,,Täidetud paprika ja kala näkku" 2009 ,,Üheksa" Tunnustused 1959 võitis ta Veneetsia Filmi Festivalil parima näitleja auhinna filmis ,,Must orhitee". Oscari auhind : ,,Kaks naist" 1961 briljantse esituse eest. 1961 Kulde palmioks 1961 5 Kuld gloobust 1961 Oscar "Ciociaralanna" eest 1987 Ameerika Christopher Columbus Award (Itaalia-USA suhete arendamise eest) 1988 Premio Napoletani illustri nel mondo (auhind Napoli päritoluga inimesele, kes on maailmas tunnustatud) 1991 Oscar elutöö eest. 1991 Césari auhind 1991 Auleegioni order
Gargantua ja Puntagrul, grotesk romaan, Cercantes teravmeelne hidalgo don Quijote de mandrast, Shakespear Romeo ja Julia, tragöödia, Montaigne - esse `' Essee'' Sonett kõlav ja selge keel, väljendama terviklikku mõtet, 14 värsirida, 4+4+3+3, viimases reas kokkuvõte. Novell tihe sündmustik, püant, lühijutt, üks teema. Shakespeare tragöödia (Hamlet, Romeo ja Julia, Julius Caesar ), ajalookroonikad(richard II, richard III, henryIV), komöödia(Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Tõrksa taltsus) Kelmiromaan pikareskne romaan, uusaegne realistliku romaani esimene aste. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
IPõlvkond. 1400, tegutseti 1420-1460. Kujunes välja uus stiil, pehme meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika. Tertsile ja sekstile põhinev meloodia, imitats. pol. Missa tsükkel, motett. *Guillaume Dufay-alusepanija, flaami helilooja ja muusikateoreetik, teosed põhinevad cantus firmusel. Säilinud 200 teost (,,Äsja rooside õisi"). Sai hariduse koolist. Lisaks veel oli Gilles Binchois.IIPõlvkond 1430, tegutseti 1460-90. Juba pärast 100a sõda tõusis esile Burgundia. Prants. kuninglik kapell. Mõistusepärane, keerukus. Varem oli ilmalik laul oluline, nüüd missa ja motett. Viimistletud ratsionaalne kaanon *Johannes Ockeghem 1452.a alates. Prants. kuninglik kapell, teda hinnati järgmise põlvkonna parimate heliloojate õpetajat. 15missat säilinud, Requiem-surmale pühendatud missa. *Antoin Busnois->1442 antua bünua, ,,Fortuna desperata" *Johannes Tinctoris-muusikateoreetik. IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud ...
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Q...
Claudio Monteverdi Referaat Pärnu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Põhalikumalt C.Monteverdi`st 4. Monteverdi loominguid 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 2 Claudio Monteverdi -(15. mai 1567 Cremonia - 29. november 1643Venezia) Ta oli Itaali helilooja, laulja ja gambamängija. C.Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Monteverdi on on varaseim helilooja, kelle teoseid tänapäeval kogu maailmas sageli esitatakse (muusikakriitiku ja biograaf Harold C. Schonberg`i hinnanguil). Monteverdi on esimene suur ooperihelilooja ning tema 1607. aastal kirjutatud ,,Orpheus" on üks varasemaid oopereid üldse. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sealhulgas 3 ooperit. ...
hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha. Firenze-Renessanssi hall, rikas linnriik, kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad,käsitööliste tsumftid. 1348-Katkuepideemia 1440-Göteborgi trükikunst 1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele. 15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie
Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus.
Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga hooned, sinna kavandati ka haldushooned ja katedraal. Pietro Cataneo ja Cataneo linn - lähtusid uue linna loomisel inimfiguurist. Cataneo ideaallinna plaan koosnes regulaarsete tänavatega liigendatud linnast, mille kümnenurkne põhiplaan oli selliste proportsioonidega, et sinna mahtus vabalt ära laialisirutatud jäsemetega inimfiguur, kelle pea kohal asus viisnurkne tsitadell. Palma Nuova - See Veneetsia lähistel asuv kindlus rajati täiesti lagedale ühetasasele paigale ning kujutab endast ideaallinna igavaimat varianti – peamagistraal, peaväljak, 6 linnaväljakut ning radiaalne ühetaolisi hoonekvartaleid soosiv tänavavõrk. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. Kõige paremini rakendati renessanssiideid Itaalias.
emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), "Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on 6 norra tütarlapsest. K
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.L...
korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua,kelle rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha enam hakati tooma lambavilla Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodangut müüdi Euroopas ja isegi Bütsantsis ning araabia maades. Hansakaubandus
Inglased ja prantslased, kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal). Miks nii läks, on põhjendatud erinevalt
Et jätta rinnast ja õlgadest võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga leidis rõhutamist mitmesuguste dekoratiivsete rõivaelementidega kui ka erilise kubemekotiga Teravaninaliste jalatsite asemel tulid moodi väga laia ja poolkerakujulise ninaosaga jalavarjud, mida nimetati lehmaninadeks Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mida kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge. Vammuse peal oli neil põlvini ulatuv nööbitav tuunika ehk zipoone, kostüümi täiendas laiade varrukatega ja keskelt vööga kokku tõmmatav ülerõivas zornea Meestel oli maskikandmise eesmärgiks enamasti oma isiku varjamine VÄRVID TÜPOGRAAFIA MUSTRID - ITAALIA RENESSANSS ITAALIA RENESSANSS MUSTRID - PRANTSUSE RENESSANSS PRANTSUSE RENESSANSS
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju
Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto (keelpill), klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad), viola da gamba ( tsello eelkäija), pommer, krummhorn ja tsink (puhkpillid).Renessansi ajal hakati pille ehitama perekonniti. Ühest pillist valmistati erinevate kõrgustega pillikomplekt sopranpillist basspillini.
pinget ja rahutust. 21. Kelle palvel siirus michelangelo 1505. aastal rooma ja miks? Julius 2. kutsel. Ta sai temalt ja tema perekonnaliikmetelt palju tellimusi maali,skulptuuri ja arhitektuuri alal. 22. mis on michelangelo suurima fresko nimi, kus asub? sixtuse kabeli viimane kohtupäev, vatikanis 23. nimeta michelangelo 3 skulptuuri Taavet firenzez, medicite hauakabel, mooses. 24. kes on maalinud zixtuse kabeli fresko ,,viimane kohtupäev"? michelangelo 25. kes avas veneetsia maakooli Giorgione 26. milline oli tiziani maalide koloriit? hiljem muutb säravamaks ja küllastumaks. 27. mis on manerism? renessansi ja baroki vaheline suund kujutavas kunstis.
portreedes. El Greco kirglik maalimisviis on avaldanud mõju uuemaaja kunstnikele, näiteks El Greco Üks kõige kuulsamatest maalidest on ,,Kristuse lahtiriietamine" Tintoretto Tintoretto (pärisnimega Jacopo Comin) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad külmsinakad toonid; Veneetsia kunsti traditsiooni heledat koloriiti kohtab tema esimestel maalidel (näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri
kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad.Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete
harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi. Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks
KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni · 30-aastaselt kolis Pariisi · Ema suri sünnitusel, isa jättis maha · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik(lemmik), kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat · Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud · Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt · Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus ELULUGU · Suri Pariisi lähistel 1778 · Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm( matmistalitluseks ettevalmistatud inimese surnukeha või surnukeha jäänused ) Pariisi Panthéoni · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal(ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu
Näiteks: kindluslinn Monpasier Prantsusmaal 3. Loomulikul teel kasvanud linnad Arvuliselt on neid linnu kõige rohkem. Loomulikul teel kasvanud linna südamikuks oli kas klooster või feodaali loss, mille ümber siis ajapikku suurenes püsielanike arv. Klooster ehitati tugeva kindluskloostrina,mille müürid ümbritsesid linna igast küljest, peamist sissepääsu kaitsesid aga kaks tugevasti kindlustatud torni. Näiteks: Mont Saint Michel, Bern, Veneetsia 3. Mis iseloomustab keskaegset linna? Keskaegset linna iseloomustab: ● kaubanduse arenguks loodud tänavavõrgud ● keskne turuplats ● tänavasein, mis koosnes tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hoonetest ● perspektiivportaalid, millega kaunistati kivimajade kitsaid fassaade ● sõrestikansamblid
kõrgpunkti juba kadumahakkav muusikastiil.1600 asendus kirjaviis kiiresti uuega, mis keskendus vaid ühele väljendusrikkale meloodiahäälele. Suur oli ta osatähtsus õpetajana Saksa muusika arengule-arenes edasi ajastu iseloomulike joontega jõudes välja Schützi ja Bachi loomingus. 5.Veneetsia koolkond. Andrea Gabrieli. Giovanni Gabrieli. Veneetsia oli võimas sadam 15.saj.Euroopa kaubanduses ja majanduses.16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik- erilised tingimused musitseerimiseks) Kirikumuusika omapära pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola)Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid- canzon, sonata, toccata) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse
Kokkuvõttes saab siiski asuda seisukohale, et vaid vähesed Euroopa Nõukogu liikmesriigid on prokura- tuuri üles ehitanud täielikult eksekutiivvõimu osana ja allutanud selle valitsusele (justiitsministeeriumile). Samuti tuleb tähele panna, et paljudes riikides on prokuratuuri subordinatsioon täitevvõimule pigem for- maalne kui sisuline ja valitsus hoidub sekkumast konkreetsesse kriminaalmenetlusse.*25 Aga isegi sellistes riikides on Veneetsia Komisjoni arvates üleval fundamentaalne probleem, sest puudub formaalne kaitse selliste sekkumiste eest, sest sekkumise võimalus iseenesest võib olla sama kahjulik kui tegelik sekkumine ise.*26 Seda tõestab näiteks ka praegu Austrias käiv diskussioon sellel teemal.*27 Veneetsia Komisjon rõhutabki seetõttu, et Euroopas on täna pigem laialdane tendents suurendada pro- kuratuuri sõltumatust kui allutada või siduda seda täitevvõimuga. Prokuratuuri sõltumatuse suurendamine
Gentile Bellini võttis vastu mõlemad poisid , hiljem siirdusid nad Giovanni Bellini juurde. Sellel ajal olid Bellinid eriti Giovanni valitsevad kuntsnikud Veneetsias. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. ·Tizianist sai Giorgione assistent. Kriitikud ütlesid et nende koostöö oli muljetavaldav. Parim näide sellest oli fresgo Fondacio dei Tedeschile. Peagi said neist konkurendid. ·Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. ·1525 aastal abiellus ta Ceciliaga. Samal aastal sündis neil esimene poeg Pomponio hiljem Orazio, kellest hiljem sai ka Tiziuse abiline. ·1530 aastal suri tema naine sünnitusel. Sündis tütar Lavinia ·Peale oma naise surma kolis ta kolme lapsega õe juurde elama. ·Aastal 1533 nimetas SaksaRooma Keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks.
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. ...
sunnitud välja andma Veneetsias, tänu tollasele poliitilis majanduslikule olukorrale. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Arvestuste põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Neid nimetatakse reeglina päritolumaa järgi. Nii algselt Veneetsia ja Itaalia arvestuslikud süsteemid. Millele hiljem lisandusid Saksa, Prantsuse, Inglise ja Ameerika süsteemid. Meile küll võõrad, kui siiski olemasolevad on ka Jaapani ja Hiina ning Hong-Kongi variandid. Kus viimane on siiski edukas tänapäeval kasutatavate süsteemide hulgas. Ning mille on üle võtmas oma majanduslikul tõusuteel olevad riigid nagu Hiina, Korea ja Taivan. Meile on kahjuks need suhteliselt kaugelolevad ja oma päritolumaa ja kultuuri tõttu võõrad
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimi...
Firenzes kabel Benedetto da Maiano. Palazzo Michelozzo. Palazzo Medici Veneetsia linnulennult Strozzi Maalikunst: Masaccio. Paradiisist Fra Angelico. Maarja kuulutus Fra Filippo Lippi. Maarja
Renessanssi töö. 1) Renessanssimõiste, teke ja olemus ? Keskajale järgnev ajastu. Oli 14-16.sajandil. Sai alguse Itaaliast. Renessanssi iseloomustas eemaldumine religiooikesksetelt väärtustelt inimkesksesse maailmapildi suunas. 2) a) Dante ,,Jumalik komöödia"- osad : Sissejuhatus, põrgu, puhastustuli ja paradiis. b) ,,Jumalik komöödia" sisu-Dante oli 35.aastane ja ta eksib metsa. Talle tulevad vastu 3 kiskjat: lõvi, hunt ja panter (3 kukutavat pattu). Lõvi-uhkus ; Hunt-almus ; Panter- liiderlikus. Dante ehmatab, tema juurde tuleb Vergilius(rooma luuletaja). Vergiliusest saab tema teejuht. Põrgus ja taevas oli 9 ringi. c) Teose sõnum on see, et Dante kutsub inimesi rännakule pimedusest vaimuvalguse poole. 3) Petrarca-teda peetakse uusaegse lüürika isaks. a) Mis on sonett ? - Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist. b) Millest räägivad Petrarca sonettid ? - ,,Laulude raa...
William Shakespeare (23.04 1564- 23.04 1616) William Shakespeare on renessansi suurvaim, tuntuim näitekirjanik ja üks kõiki aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Tema varajasest elust on vähe teada. · Sünnipaik: Inglismaal, Stratfordis · Isa John Shakespeare ja ema Mary Arder · 7 õde-venda · Õppis kohalikus grammatikakoolis 1582. abiellus tollal 18 aastane William endast 8 aastat vanema Anne Hathaway'ga. Naisega sai ta tütred Susanna ja Judithi ja poeg Hamneti. (Viimased olid kaksikud) Poeg Hamnet suri 11 aastaselt. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta esialgu suflööri ja lavastaja abilisena, misjärel liitus Londoni parima trupiga ja osales The Globe'i rajamises. Temast sai näitleja ja dramaturg. Ta kirjutas teatrile palju näidendeid, kuid näitlejana polnud ta ilmselt kõige parem, sest ei mänginud isegi enda teostes peaosi. Shakespeare kogus jõukus...
Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja ...
1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus
Pikakaelaline madonna El Greco (1541 - 1614) - On tänapäeval kuulsaim manerist. Algselt pärit kreeka saarelt, kuid läinud ajalukku hispaania kunstnikuna. Talle on omane kehade venitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. Püha Martin ja kerjus Tintoretto (1518 - 1594) - On Veneetsia kunstnik, tuntud oma usulise sisuga hiigelpiltide pooles.Teostele on omane rahutus, ebasümmeetrilisus, heleda ja tumeda kontrast ning teatraalsed valgusefektid, Tihti on piltide kesk osa tühi. Püha õhtusöömaaeg Taust: Majandus: religioosed sõjad, reformatsioon oli katoliku kiriku vastu. Majanduslik vapustus. Linnade iseseisvuse häving. Üldiselt oli manerism kunstiajaloo langusaeg kuna esinesid plagiaat teosed.
naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maaasulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele.
keskkond avaldasid mõju kunstniku loomingule Ø saada põhjalikum ülevaade tema skulptuuride, maalide, joonistuste kohta Modigliani elulugu Lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Itaalias. Modiglianil olid sageli terviseprobleemid: põdes pleuriiti, tüüfust ja tuberkoloosi. Õpinguid alustas Modigliani oma kodus. Hiljem õppis Amedeo Livorno lütseumis. 1898. aastal alustas ta maaliõpinguid Micheli ateljees. 1903. aastal astus Veneetsia Kujutava Kunsti Instituudi Aktijoonistamise vabakooli. 1906. aastal asus elama Pariisi see oli tema unistustes uue ja ihaldusväärse kunsti õppimise koht. Kunstniku elus oli palju erinevaid naissuhteid. Olulised olid sõprussuhted Utrilloga, Picassoga ja poeet Max Jacobiga. Modigliani looming Loomingu põhisisu oli suunatud inimesele. Tegeles skulptuuriga, joonistas ja maalis portreesid ning naisakte. Ei maalinud Pariisi kodanlasi, vaid talle hingelt lähedasi inimesi.
· muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline
OTHELLO Othello-maur, Veneetsia riigi teenistuses Brabantio-Veneetsia senaator, Desdemona isa Cassio-Othello leitnant Jago-Othello lipnik Rodrigo-Veneetsia saadik Montano-Küprose asevalitseja Grantiano-Brabantio vend Lodovica-Brabantio sugulane Kloun-Othello teener Desemona-Othello naine, Brabantio tütar Emilia-Jago naine Bianca-kurtisaan Esimene vaatlus Rodrigo ja Jago räägivad Othellost. Rodrigole ei meeldi Othello. Kuid Jago on Othello lipnik ja austab teda. Kuigi tegelikult teenib ta teda ainult oma kasu pärast
Näitas inimese ja looduse vastastikust seost. Hülgas esimesena Veneetsias usulise temaatika. Giorgione. Magav Veenus. Giorgione. Vasakul Kontsert vabas looduses (viimasel ajal on omistatud Tizianile), paremal Judith. Tizian. (c 1490-1576). 16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga,
3 olulisemat tööd: Püha Jüri kuju (1417) üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab võitlusvalmis rüütlit. Tavet (1430) Elusuurune pronksfiguur juutide kuningast Taavetist, kes võitis hiiglasliku sõjamehe Koljati. Esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki. Alasti olek näitab vabadust, läikiv nahk ebaloomulikust, suur mõõk ja maha raiutud pea vihjavad lõppenud võitlusele. Gattamelata ratsamonument (1453) Veneetsia väejuhi monument ratsafiguur kõrgel alusel. Esimene vabalt seisev ratsafiguur pärast antiiki. o monumentaalne, suurejooneline ja realistlikult loomutruu ANDREA del VERROCCHIO (15. sajand) Tegutses kullasepa, maalija ja skulptorina. 2 tuntud tööd: Taavet Erinevalt Donatellost on kujutanud Taavetit elavamana ning teostus on looulikum, näol on naeratus, vaadeldav võrdselt igast küljest. Colleoni ratsamonument Verrocchio kuulsaim töö
õnnitlenud teda uute freskode valmimise puhul, mis tegelikult olid Tiziani tehtud. Peale seda vihastas Giorgione hirmsasti ning ta ei ilmutanud ennast enam ühtelegi avalikku paika enne, kui sai üldiselt teatavaks, et freskod oli maalinud Tizian. Tänu sellele juhtumine kahe kunstniku sõprus purunes ning nende vahel tekkis kibe võitlus, mille lõpetas Giorgione'i surm katku. 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526) 1516. aastal nimetatakse Tizian Veneetsia Vabariigi ametlikuks maaijaks, mis tagab talle privileegi maalida valitsevat doodzi ning toob kaasa regulaarse aastase sissetuleku saja tukati suuruses summas. Kunstniku töödest perioodil 1515.-1520 aastani on tuntumad madonnapildid. Patrooni, Ferra 5 hertsogi Alfonso d'Este tellimusel maalib Tizian ka seeria mütoloogilisi kompsitsioone ning alustab
Rubensi mõju noorele Dyckile oli tohutult suur. Kunstiajaloos ei ole teist näidet, et andekas meister oleks oma õpetaja maalimisviisi nii suures ulatuses omaks võtnud kui van Dyck. Kahekümne ühe aastasena oli ta saavutanud küpsuse , mis võimaldas iseseisvalt töötada. 1620. aastal sõitis van Dyck, Buckinghami hertsogi venna õhutusel, esimest korda Inglismaale. Seal töötas ta James I õuemaalijana. Peale Inglismaad tegi ta pikema reisi Itaalia. Seal viibides uuris ja jäljendas ta Veneetsia meistreid. 1632. aastal naasis van Dyck Charles I kutsel Inglismaale tagasi, kuhu ta jäi elu lõpuni. Van Dycki tuntakse siiski peamiselt portretistina. Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister. Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas. Enamik suurtest muuseumitest maailmas omab oma kollektsioonis vähemalt ühte van Dyck`i maali.
Mis on Sultan Saladini tegelik nimi? Miks peeti ristisõdu? Millisena nägid ristisõda kristlased ja millisena moslemid? Marco Polo: Kaupmees keskajal,pärit Veneetsiast Elas kaua Hiinas Khaan-mongolte valitseja Tõi teadmisi Hiinast ja Indiast Euroopasse Trükikunst,jäätis,petrooleum,püssirohi,kell,paber. Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Seda perioodi nimetatakse kõrgrenessanssiks 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad.
Näitas inimese ja looduse vastastikust seost. Hülgas esimesena Veneetsias usulise temaatika. Giorgione. Magav Veenus. Giorgione. Vasakul Kontsert vabas looduses (viimasel ajal on omistatud Tizianile), paremal Judith. Tizian. (c 1490-1576). 16. saj. Veneetsia maalikunsti väljapaistvamaid esindajaid. Loonud portreid, mütoloogilise sisuga ja usuteemalisi maale. Väljapaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Hakkas kasutama diagonaalkompositsiooni Tizian. (c 1490-1576). Veneetsia Santa Maria de´Frari kiriku altarimaal Maarja taevaminek, Tizian. Vasakul Madonna Pesaro perekonnaga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
