sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele. Saksamaa kuningas aastast 1152 ja Rooma keiser 1155-90. Taotles rüütlitele tuginedes kuningavõimu tugevnemist ja Edela-Saksamaale kompaktse domeeni loomist. Hävitas Põhja-Itaalia linnade vastupanu murdmaks 1162 Milano
pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
Kahekümnes sajand on aga moepildis otses mõttes kingade sajand. (Vende. 1971: 24-27) 2 STIILID 1.1 Chopinid Kõrgusrekordi purustasid 15.sajandil Hispaanias, hiljem Prantsusmaal moodi tulnud chopined, mis olid kuni meetri kõrgused. Valmistatud olid puust või korgist ning kaetud olid naha, tikandite ja hinnaliste kaunistustega. Kõndimiseks vajasid nad abi ja see näitaski nende üleolekut ja staatust. Peale rikkurite kandsid neid kingi ka prostituudid. Palju turiste sõitsid Veneetsia, et näha, kuidas inimesed nendel naeruväärsetel kingadel kõnnivad. Voltaire nimetas neid kohmakateks näitlejateks, kes on pooleldi inimesed ja pooleldi kingad. Isegi Shakespear viskas nende üle nalja oma raamatus Hamlet. Chopinide populaarsus hakkas vähenema, kui rasedad naised kukkusid ja nende rasedus katkes. Mood püsis Euroopas 19.sajandini. Platvormkingad on nüüdseks moodi tagasi jõudnud. (Põldroos. 2007: 77) Idamaades ulatusid kontsad 27
saadud elamustest lähtudes romantilise draama "Manfred" peategelaseks rikas rüütlilossi isand Alpides, kelle hingel näib lasuvat mingi kuritegu. Tegeleb maagiaga, kutsub vaime välja. Leinab naist, kelle kaotanud on (Astarte = Augusta) ja neab teist, keda peab süüdlaseks (Anna-Bella). Manfred ei suuda kaotusega leppida. Lugejad tundsid prototüübid ära. illustratsioonid draamale ,,Manfred" Byroni järgmiseks elupaigaks sai Itaalia Milaano, Veneetsia, Rooma. Vilgas seltskondlik elu. Itaalias sündis romantiline draama "Kain" piiblist tuttav vennatapulugu oli Byroni meeli erutanud lapsepõlvest saadik. "Kaini" tegelane Lucifer on vabaduseiha pärast taevast põrgusse heidetud mässuline ingel. Byron loobus lõplikult mõttest Inglismaale tagasi minna ja müüs Newsteadi pärusmõisa. Sellega sai Byronist üks Itaalia rikkamaid inimesi. Byron oli Euroopast ja selle seltskondlikust elust tüdinenud,
Kool Johannes Semper Referaat Koostas: koostaja 2012 Sisukord: Vanemad ja esivanemad................................................................................................3 Noorusepõlv ja kooliaeg..............................................................................................4-5 Elu keskaeg...................................................................................................................6 Täisküps elu.................................................................................................................7 Looming ja eluaeg 1940- 1970.....................................................................................8 Pildid.............................................................................................................................9 Teosed.............................................................................................
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist - Pidi olema tsentraalehitis, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva peakupli ning väiksemate kõrvalkuplitega - M lihtsustas seda ja alustas kupli(eeskujuks hilisematele kuppelehitistele) ehitamist - Lõpetas selle M jooniste järgi della Porta - Valmis lõplikult barokis o Andrea Palladio (1508- 1580) - Veneetsia arhitekt - Võttis kasutusele uue Palazzo tüübi, kus sambad jooksid läbi kahe korruse, näiteks Villa Rotonda - 18.saj lõpul, kui algas reaktsioon baroki vastu, tõusis tema looming eriti ausse - tal oli palju järgijaid- palladionistid - San Giorgio kirik Prantsusmaa: o Võttis üle Itaaliast- läbi Itaalia sõjakäikude o Renessansi kuningas- Francois I
Efektlasuur Tikkurila Taika Stardust, kuld, 0,333L K-rauta / Hind: 5,69 Marmorvärvid Marmorvärv on pärast poleerimist sile ja välimuselt looduslikku marmorit meenutav. Marmorvärvid, mis ei kannata niiskust, võib niiskuskindluse saavutamiseks üle lakkida. Kui kanda seinale vabakäetehnikas ning veneetsia kellu või pahtlilabida abil kaks kihti hapukoorepaksust värvi, tekivad pinnale kohati kõrgemad kohad. Kuivanud värv poleeritakse pahtlilabidaga siledaks ning kõrgemad kohad jäävad tumedamad. Kasutada võib ühte või kahte eri tooni. Lõpptulemus sõltub väga palju värvija käekirjast. STRUKTUURVÄRV ALPINA MARMOR EFFEKT 2,5L VALKJAS POOLLÄIKIV
August ja saksa kuningas Friedrich I Barbarossa · Koostööd ei tehtud · Prantsuse kuningas läks tagasi. · Lõvisüda jäi üksi · Märkimisväärset edu ei olnud. · Kristlased said õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada · Said endale Tyrose ja Jaffa vahelise ala IV ristisõda 1202-1204 · Innocencius III kutsus ristiusulist maailma ühendama, et vallutada Egiptus · Veneetsia lubas laevu üle toimetamiseks, aga kavalate tegutega ärgitas Bütsantsi vastu · 1204 ristisõdijad tungisid Konstantinoopolisse ja rüüstasid selle põhjalikult · Hävis suur osa antiigipärandist. Bütsants lakkas ajutiselt olemast · 1204-1261 oli temast loodud Ladina Keisririik · 1212 toimus laste ristiretk. Läksid Issanda hauda vabastama. Lapsed müüdi orjusesse V ristisõda 1217-1221 · Eesmärgiga vallutada Danietta mida peeti Egiptuse võtmeks
Tunnustust leidsid need linnaõigused, mis põhinesid keisrite poolt antud ürikuil. Keiser jättis endale õiguse määrata podesta’d ehk keisri ametnikud, kes olid linnade kõrgemaid võimukandjad, tehes sellega linnad endast täielikult sõltuvaks. LOMBARDIA LIIGA- Põhja-Itaalia linnade liit, mille eesmärk oli kaitsta oma õigusi Saksa-Rooma keisrite vastu. Asutati Milano juhtimisel 1167, algul 20 aastaks, kuid püsis aastani 1237. Lombardia liigat toetasid paavst, Veneetsia ja Sitsiilia uningriik. Legnano lahingus 1176 lõi lombardia Liiga vägi Friedrich I Barbarossa rüütliväge. Konstanzi rahulepinguga tunnustas keiser Lombardia linnade omavalitsusõigust. GVELFID JA GIBELLIINID: eellugu: Friedrich I Barbarossa palus tüli käigus Lombardia liigaga abi saksa vürstidelt, nende seasl Welfide soost Baieri ja Saksa hertsogi Heinrich Lõvi käest, kelle käes oli tooma 2/5 Saksamaa territooriumist, viimane aga keeldus ning seetõttu läks Friedrich sõja
maalidekollektsioon. (kollektsioon rikastus eelkõige Habsburgide dünastia - Karl V, tema poeg Felipe II ja Felipe III - ja Bourbonide - Felipe V, Carlos III ja Carlos IV valitsemiste ajal). Prado ruumides on esitatud täielik ülevaade Hispaania maalikunstist alates 13.saj. pärit hiljem lõuendile kantud seinamaalidest lõpetades 19. saj. lõpust pärit maalidega. Suurt loomingulist mõju avaldas kunstnik El Greco (1541-1614) - sündis Kreetal, kasvas üles Veneetsia kultuuri keskel, mõjutusi Rooma manerismist. Võlutud Toledo müstilisest õhkonnast on tema looming jõuliselt hingeline (religioosne)omane usuline kirg, pikendatud figuurid, käänulised piirjooned, kannatusi peegeldavad näod,valgus hüplev ja fantastiline.Tema maalimisviis avaldas silmapaistvat mõju ekspressionismile. Diego Velzquez (1599-1669).17. saj. üks huvitavamaid Hispaania kunstnikke,kuninga õuekunstnik,oma kompositsioonis püüab kujutada kõike liikuvana ja muutuvana ning
saj. · KAGU SUUND Selle all mõeldakse eelkõige ristisõdasid Lähis-Itta. Neid toimus 8, 1096-1291. aastatel. Ei toimunud ainult Lähis-Itta, vaid ka Bütsantsi, eelkõige Konstantinoopolisse (4. ristisõda). Vahepealsed ristisõjad toimusid ka Põhja- Aafrikasse, sest türklased olid saanud enda kätte ka selle ala. Taheti türklastelt võim võtta. Ajend: Rooma paavsti palve appi tulla moslemite vastu sõdima. Põhjused: maavalduste laiendamine, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemerel, Kristuse haua päästmine moslemite käest, Rooma paavsti soov allutada Ida kirik. Tagajärjed: feodaalekspansioon, sisesõjad lõppesid agressiivsus suunati väljapoole riigist, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemere idaosas, süvenes vaen läänemaailma ja idakiriku ning moslemite vahel, silmaringi laienemine tänu ristisõdadele. Paavsti positsioon muutus, ristisõdade jooksul langes, sest kokkuvõttes ristisõdade idee kukkus läbi. 15
pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust ar mastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja o ma maalikunstnike koolkond. Ar mastati suurejoonelisust ja de koratiivsust, maalidele on iseloo mulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: Giorgione- Maalidele o mane lüüriline ja ro mantiline m e ele olu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht le m mik m otiivi alasti naisekeha. ,, Lamav Veenus". ,,Kontsert vabas looduses" m eisterlik taustamaastik. Tizian- Suuri maid renessansi m eistreid, nautis kuulsust juba o ma pika eluea jooksul. O mas side m eid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslil öögid. Tuntumaid töid on allegooriline:,, Taevane ja maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane
näidendist (Spanish tragegy "Hispaania tragöödia"). Ainus Shakespeare'i targöödia, mis toob kohe alguses sisse surmateema, siinpoolsus ühendatakse testpoolsusega, mis ei olnud üldse tavaline. Alguses kõneleb oma isa vaimuga, kes ütleb, et ta vend Claudius on ta tapnud ja abiellunud tema naisega, Hamleti ema Gerthrudiga, ning seeläbi troonile saanud. 26. mai "Othello" (1604). Klassikaline armukadedus tragöödia. Othello on araabia päritolu ja kellel on suured teened Veneetsia ees, ta on kindral. Sellele räägivad vastu rassistlikud eelarvamused. Põlgus on sama suur nagu oli "Veneetsia kaupmehes" (kus oli Shylock juut). Jago põlgab Othellot, sest ta on samuti teistsugune, nagu Shylock. Jagot tõukad kõige lihtsam kadedus. (Unomuno "Udu"; "Ühe kire lugu" kadedus, Kaini kadedus Abeli vastu) "Kuningas Lear" (1606). Keskaegne inglise ajaloo teema, Britannia kuningas, keda võim on võõrandanud, on väga kapriisne, aremeneb peaaegu et muinasjutuline teema
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · ...
aastal toimus Viini kongress, kus otsustati ,,korrastada" sõjajärgset Euroopat. Seda tehti kolme põhimõtte alusel: · Legitiimsus ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim · Tasakaal: ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada: 1. Venemaa sai endale Soome, Poola ja Bessaraabia 2. Inglismaa valdusesse läksid Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseilon Kagu- Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik;
rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks.
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19
Oldi sügavalt usklikud . Näljahäda põllusaagi ikaldus, hinnatõus, epideemia, ilmastikuolud. Linnad Keskajal tekkisid linnad, sest: 1) neist oli saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopaliku tootmis/kaubandusvõrgustiku. 2) naturaalmajanduslike suurmajapidamiste kadumisega tekkis vajadus toodangu müümiseks. Linnad kujunesid: 1) Rooma ja Marseilles antiikajast peale arvestatavate linnakeskuste arvelt 2) Veneetsia paikneb soodsas kauplemiskohas (sadamad ja veeteed) 3) Toscana ja Lombardia paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse viivate kaubateede sõlmpunktis. 4) Pariis Seine'i jõe koolmekoht 5) Flandria Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee. Linnade kujunemiseks oli vaja: soodasas kauplemiskohas paiknemist, palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn hästi täiendust elanikkonnale.
Mõned aastad hiljem jätkas kunstnik nende sarjade kallal ja lõpuks lõpetas need Giverny ateljees. Monet oli loonud 85 tööd, millest 55 osales müüginäitusel. Sellest saadud müügitulu oli tema karjääri üks suurimaid. Tema tööde eest maksti kõrget hind, eriti Ühendriikidest ja Inglismaalt pärit kollektsionärid. Tööde menu ei ahvatlenud kunstnikku siiski ärritavamale massitoodangule. Ta esitas esitas ise oma töödele karmid kvaliteedi nõuded. 1.13 Veneetsia Calude ja Alice reisid aastal 1908 kaheks kuuks Veneetsiasse. Linnas ringi liikudes otsis Monet ikka omale sobivaid maalimiskohti, et ka siin maalida mitu pildi seeriat korraga. Tal oli välja valitud mitu head kohta aga siiki jäi tal eredalt meelde Doodzi palee, mis pakkus huvitavaid peegeldusi. Monet töötas iga motiivi kallal vahetustega kaks tundi, kui vaid ilm ja tema nõrgenev nägemine lubasid. Aga Monet jättis töö kõrvale, kuna tema naine Alice oli haigestunud leukeemisse ja ta
Sellid olid palgatöölised, rahulolematud ning vastuvõtlikud ketserlusele. Selleks, et aga selliks saada tuli läbida õpipoisiiga. S.t olema abimeheks, läbima prooviaja (2-5 aastat), seejärel rändama 2-4 aastat, et vältida mandumist. Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: · 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna · Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. · Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga Majandusharud · Käsitöö · Kaubandus · Aiandus · Kariloomade pidamine · Transport hobused · kalapüük
Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: ,,India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita." Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur
murtud 5 keskaja põhitunnust Ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Sõjavägi Kutsuti kokku sõja korral. Seisused Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus merkantilistlik. Maadeavastused Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra
rahvastiku suurenemisele. Hobuse rangid, hobuseraudade laialdane kasutuselevõtt, kärud, kolmeväljasüsteem, uued viljasordid jne. Tänapäeva suurlinnadega võrreldes polnud Lääne-Euroopa keskaegsed linnad siiski kuigi rahvarohked. Need jäid elanikkonna arvult alla ka toonasele Konstantinoopolile ning mitmele idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks.
Paleotti nunnade muusika suhtes sügavalt kahtlustavaks. Seetõttu pole liig arvata, et 1563. aasta sügisel üldkogudustele esitatud ülimalt piirav muusikaline dekreet võis olla peamisel ühe mehe Paleotti töö. Samas tuleb välja, et nunnade muusika leidis mõningasi toetajaid. Üldkogudustes rõhutasid Santa Severini peapiiskop Giovanni Battista Orsini ja Pienza piiskop Francesco Piccolomini spetsiaalselt, et ,,muusikalisi laule" ei tohiks ära keelata, samal ajal ütlesid Veneetsia delegaadid, et asi tuleks jätta nunnade ülematele otsustada. Dekreedi mustandite kriitika kokkuvõte võttis muusikasõbraliku seisukoha: ,,Mis puudutab nunnasid. Las otsustavad kogu selle teema üle nende ordude ülemad, muusikalisi laule ei tohi 9 ära keelata." 25. sessiooni dekreetidest olid välja jäetud kõik viited nunnade muusikale. Sellega jõudis Nõukogu lõpule. Konvendipolüfoonia oli seega ,,päästetud".
1814. aastal toimus Viini kongress, kus otsustati ,,korrastada" sõjajärgset Euroopat. Seda tehti kolme põhimõtte alusel: · Legitiimsus ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim · Tasakaal: ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada: 1. Venemaa sai endale Soome, Poola ja Bessaraabia 2. Inglismaa valdusesse läksid Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas ja Tseilon Kagu- Aasias 3. Austria sai endale Lombardia ja Veneetsia Austrias ning Galiitsia Ukrainas 4. Preisimaale kuulus Reini ja Vestfaali piirkond ning Põhja-Saksamaa · Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitilistelt nõrkade puhverriikidega. 9. KAPITALISMI ARENG Tööstuslik pööre (manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega) sai alguse 18. sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik;
pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Segatud 3 võimuelementi: demokraatlik, aristokraatlik, monarhistlik Varauusajal Veneetsia näide, stabiilne 1310-1797. 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Valitsuse ülim eesmärk: Gloria, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu: rahumeelne valitsus, mis väldib sõdu ja sisetülisid on auväärne. Üldine hüve, mis on saavutatav õigluse abiga. Kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust.
Kuigi kunstniku tööde kohta sellest ajavahemikust teatakse väga vähe, teame veel tema selliseid maale nagu ,,Muusiku portree" ja ,,Madonna kaljukoopas". 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes Leonardo viieteistkümneaastane Milano-periood katkes aga Prantsuse vägede sissetungiga ning kunstnik on sunnitud linnast lahkuma, et otsida uusi tellijaid. Esialgu reisis ta Mantovasse, oma suure austaja Isabella d`Este õukonda, ning hiljem jõuab Veneetsia kaudu tagasi kodulinna Firenzesse. Seal pühendas ta palju aega matemaatilistele uurimustele, tehnikale (muuhulgas ka jalgratta leiutamisele) ning seejärel veetis kunstnik kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias. Pärast naasmist kodulinna, sai ta riigilt tellimuse Palazzo Vecchio jaoks mõeldud seinamaalingule, mille teemaks oli Anghiari lahing. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata
Umbes aastal 300 e.m.a purjetas Nearchos Pärsia lahest piki Induse jõge üles, jõekaldal lehvisid aga tuules külg külje kõrval kasvavad suhkrurootaimed. Nearchos korjas ühe taime, maitses seda ja teatas: „India roog, mis annab suhkrut ilma mesilaste abita.” Lääne-Vahemeremaadesse tõid suhkru araablased. Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti „valge kulla” nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur
Kõige kohutavam oli see, et aastal 1187 langes Jeruusalem. Nüüd asusid ristisõdijate eesotsa kolm juhti. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda, Philippe II. Kanti suuri kaotusi, jõuti Jeruusalemma alla, aga seda vallutada ei suudetud. Lõpus sõlmis Richard vaherahu, mille tulemusena Jeruusalemm jäi moslemite kätte, aga kristlastel oli lubatud seda külastada. Neljas ristisõda(1202-1204) Selle eestvedajaks oli Innocentius III ja temal oli ka kokkuleppe Veneetsia kaupmeestega, et nemad aitavad ristisõdijad transpordi osas. Suureks probleemiks olid piraadid. Ristisõdijatel õnnestus vallutada piraatide pesa Zara linn. Tähtis on see, et 1204 vallutati tormijooksuga Konstantinoopoli linn. Pärast seda hakkas soov ristisõdade soov vaibuma. Laste ristisõda (1212) Arvati, et lapsed pole suutnud veel pattu teha, suudavad nemad Püha Maa vallutad, kuna Jumal halastab neile. Mitu tuhat last saadeti Prantsusmaalt ja Suurbritannialt Pühale Maale.
Linnad Linnad olid käsitöö- ja kaubanduskeskused. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linna asukoha puhul oli peamine et ta paikseks soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme või silla juurde. Linna arenguks oli ka tähtsad talupoja, kes hoidsid linna majanduslikult üleval. Tähtsad kaubateede sõlmpunktid olid nt Lombardia ja Toscana. Sealsed linnad oli rahvaarvult võrreldes idamaade kunagistele linnadele alla. Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia ja Firenze, umbes sada tuhat inimest. ,mujal paartuhat. Linnad moodustasid ka omavalitsuslikud kogukonnad, selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid patriitsid-rikkad kaupmehed. Suurkaupmehed moodustasid ka omaette suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid alaühendustena. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed kodanikkonna. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele, kes soosisid linnade teket., sest nad lootsid suurelt rahvahulgalt raha riisuda
18. s: “valgustatud despootia” idee monarhistlik (konsulid) (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina II). Muidu igavene vaheldumise tsükkel, Polybiose anacyclosis: ülivooruslik valitseja (rahva teener) monarhia > türannia > aristokraatia > oligarhia > demokraatia > ohlokraatia ühiste huvide kaitse Sparta ja Veneetsia eeskuju Romantismiaeg: Eeskujuks ja stabiilsuse näiteks toodi : monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet Antiikajal Sparta: orgaanilise kogukonna kese. 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele),
Risitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse. Ristisõdade tagajärjed: 1. Paavstivõimu autoriteet langes ja kuningavõim tugevnes. 2. Kolme tsivilisatsiooni (islami, katoliiklik ja õigeusklik maailm) vahel süvenes vaen. 3. Kaubateede ümberpaiknemine, eeskätt Vahemere idaosast Vahemre lääneossa. Itaalia kaubalinnad tõusid esile (olulisemad Veneetsia ja Genova). 15. LINNAÜHISKONNA TEKE KÕRGKESKAJAL Varakeskajal linn: 1. Usukeskus piiskopi residentsid 2. Võimukeskus valitseja või asevalitseja residentsid Linn klassikalises mõttes peaks tähendama ikkagi kaubandus- ja käsitöökeskust. Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldus: Põllumajanduses toimuv murrang toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid
tasandik ning Kampaania( Napoli ümbrus) Itaalias. Põhja ja IdaEuroopa oli asustatud väga hõredalt. Hollandi ainus varauusaja lõpus, kus linnades on rahvast rohkem kui maal. 2 Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad: 1600. aastal oli Euroopas seitse linna, kus elanikke rohkem kui sada tuhat: London ja Pariis (kaks sada tuhat), Napoli (150 tuhat), Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva =100tuhat. Istanbulis 400tuhat. Varauusaja lõpuks jõudis Londoni elanike arv peaaegu miljonini. Pariisis elas 18. sajandi lõpul 650tuhat, Viinis ja Peterburis 220tuhat, Berliinis ja Varssavis 150tuhat. 1500. aastal Itaalias ja Madalmaades 1530% inimesi elad linnades, 1800. aastal Hollandis üle 50% inimestest elab linnades. Inglismaa 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal nt. 4%.
parandatud, siis me peaaegu mitte kunagi ei leia riike nende hulgast kellel on olulised looduslikud eelised. Idee on selles, et peaaegu kõik konkurentsieelised või põhjused miks ettevõtted ühesse või teise valdkonda spetsialiseeruvad on inimeste poolt loodud. Ehk on loodu mingi ühistegevuse käigus, me oleme teinud mingisuguseid poliitikaid mis loovad ühe või teise tingimuse ettevõtjate jaoks. Klassikalisesks näiteks on Veneetsia, seal puuduvad looduslikud varad või eelised, millega nad saaksid kaubelda, kuid nad olid üks suurimaid kaubavahetus mehhanisme. Nt. Jaapan, Taiwan 2. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Konkurentsieelised: Siseriiklik nõudlus: kui tahate luua ettevõetet Itaalias või Prantsusmaal vms riigis, siis on võimalik mõelda moe- ja muu kvaliteetkaubanduse peale kuna seal on nii öelda pikemaajaline
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. ...
Arvestas eelkõige suurriikide soove, mitte aga üksikute rahvaste huve ja etnilisi piire. Lisaks sõlmiti kokkulepped seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamiseks ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamiseks. Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks tugevamaks Venemaa sai endale Soome, Poola, Bessaraabia Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Lõuna-Aafrika, Tseiloni ja Kagu-Aasia Austria sai Lombardia ja Veneetsia itaalia, Galiitsia Ukrainas Preisimaa sai Reini ja Vestfaali piirkonna Põhja-Saksamaal Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult Euroopa mandril, mereteedel jäi endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus
Tänapäeval asub ,,Piet´a" väärikal kohal Peetri kirikus Roomas, kus seda eksponeeritakse kaistva klaasseina taga. ,,Piet´a" tegi Michelangelo nime kuulsaks. Kõik, kes seda nägid, imetlesid seda ja Euroopa kõige mõjuvõimsamad inimesed tahtsid Michelangelot enda juurde tööle. 6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL Roomast kodulinna naastes Michelangelo varasemmast sootuks teistsuguse poliitilise kliima. Firenzesoli 1494. aastal kehtestatud uus, Veneetsia eeskujul põhinev ja Medicide omast demokraatlikum riigikord. Nüüd võttis seadusi vastu ja otsustas avalike ametikohtade jagamise üle Suur Nõukogu. Pärast tõsiseid poliitilisi rahutusi ja muutusi oli linna kunstielu taas kord õitsele puhkenud. Michelangelole esitati tähtsaid tellimusi, millest kuulsaim on tema monumentaalne ,,Taavet". Temast oli kujunenud märkimisväärne noor kunstnik, kelle kuulsus kasvas iga päevaga. 6.1 Taavet
suur panus majandusteadusesse, sotsioloog, marksismi alusepanija 3. Millal: reformatsiooni algus 31. oktoober 1517 Kolumbuse 1. reis 3. august 1492 USA väljakuulutamine 4. juuli 1776 Suure Prantsuse revolutsiooni algus 14. juuli 1789 Saksa keisririigi väljakuulutamine 18. jaanuar 1871 4. Miks kujunes humanism? 1)Majandus tugines kaubandusele, kaasnes majanduslik tõus (Vahemere ääres Veneetsia jne) 2)Hakati koguma rikkusi, tekkis pangandus 3)Rikkad kodanikud olid harjunud ise oma jõu abil läbi lööma 4)Rikkad toetasid kunstnikke ja luuletajaid, pidasid teenistuses arste, advokaate; tekkis uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Iseloomulikud jooned olid ilmalikkus ja humanism *Tornile eelistati kuplit, esimene ehitati 15. saj I poolel Firenze toomkirikule (läbimõõt 42 m)
Nii saigi Athenast Atika pealinna kaitsejumal. 5. saj. e. Kr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteerisid suurejoonelise Parthenoni3, templi, kuhu paigutati kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Ehitise 160 meetri pikkuse marmorfriisi reljeefid kujutasid Ateenas peetud panantenaiade4 rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis pääsesid plahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. saj. algul Londonisse Briti Muuseumi. On olnud juttu nende tagastamisest Kreekale. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München b) Parthenoni sees paiknenud Athena Parthenose miniatuurne marmorkoopia. Rahvusmuuseum, Ateena. c) Parthenon tänapäeval
on minu meelest Duomo vastas olevas Battistero ristimiskabeli laes. Seda märkasin ma suhteliselt juhuslikult, minnes jõulukontserdile ja väga irooniliselt pühaliku kirikumuusika saatel lage uurides vaataski ta mulle sealt vastu. Miskipärast köitis just tema mind, õgides parasjagu üht patust silmad punased peas. Firenze baptisteerium on teadaolevalt vanim ehitis linnas, mida esimest korda mainiti juba 897. aastal. Mosaiik aga on valminud palju hiljem, 13. sajandi esimesel poolel, Veneetsia käsitööliste käe all (tõenäoliselt ka Cimabue nende hulgas), mis on aimatav ka tonaalsuse kaudu. Baptisteerium ja selle laemosaiik on väga olulised ka kirjandusloos. Nimelt Dante Alighieri, kes Firenzes üles kasvades baptisteeriumi tihti külastas, oli teatavasti tugevalt mõjutatud surma kujutamisest laemosaiigil; sellest, kuidas kurjategijad põletati, lömastati ning lõpuks koletise poolt järati. See kõik avaldub loomulikult ka Divina Commedias. Ka Dantet ennast ja
õpetaja Juan López de Hoyos nimetab teda oma "kalliks ja armastatud õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Miguel oli 1569. aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas. Selles ametis sai ta olla vaevalt aasta, sest 1570. aasta sügisel oli ta juba värvatud Hispaania sõjaväkke Itaalias. Vahemerel olid võimutsema hakanud türklased, nad ähvardasid Veneetsiat, mispeale sealne valitsus kutsus appi Hispaania väed. 1571 toimus ajalooline Lepanto merelahing, kus Hispaania ja Veneetsia ühendväed Felipe II venna Juan de Austria juhtimisel saavutasid kuulsusrikka võidu. Cervantest tabasid kaks arkebuusilasku, mis eluajaks jätsid halvatuks tema vasaku käe. Seejärel viibis Cervantes sõjaväehaiglas ravil, kuid juba 1572 võttis osa uutest heitlustest, mis Vahemere rannikul jätkusid. Arvatavasti oli neis tema kaaslaseks vend Rodrigo, kes 1572. aastal samuti Itaaliasse saabus. 1574-1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias,
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18
8 Euroopa majanduse kasv 10. - 11. sajand, lõppesid invasioonid araablaste ja viikingite poolt. Prantsusmaal, Itaalias ja Reinimaal kujunes kõige varem aadel ja aadlikultuur, suurem nõudlus luksuskaupade järgi. Euroopas toodeti asju, mida Idamaad ostsid, kaubandusbilanss tasakaalus. Hiliskeskajal kaupmees rikas linnakodanik, varakeskajal kas kaupmehel ongi kodu? Laevnikud, voorimehed on spetsialiseerunud. Pisa, Genova, Veneetsia suured merelinnad, laevasik ja raha. Omad kolooniad Musta mere ja Vahemere ääres. Luksuskaubad, vürtsid, kallid kangad võimalik edasi toimetada galeeridega (sõudelaevad). Masskaubaks on toiduained. Veneetsia ja Genova suured laevastikud on meie mõistes väiksed, Titanicu tonnaaz 10x suurem kui kogu Genova laevastik. Orjakaubandus (Must meri, Egiptus) Itaalias. Barcelona, Marssellejms olulisemad Vahemere sadamad. Põhjapool Madalmaa linnad, Bruck, Antverpen
1155-1162 II sõjakäik Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõviga, kelle keiser pagendab. 1183 Konstanzi rahu Lombardia liigaga Itaalia linnriigid saavutasid teatava iseseisvuse. 1184-1186 VI sõjaretk Itaaliasse, abiellus Sitsiilia printsessiga. 1187 liit Prantsusmaaga algas Stauenite ja Kapetingide liit Welfide ja Anjoude (Plantagenetid) vastu. Friedrich Barbarossa hukkus III ristisõjas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
