Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, So...
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jako...
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. ...
Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu ...
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon:...
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased ...
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romanti...
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ................
Kirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on arma...
Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu E...
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu. Nii ma siis mõtlesingi uurida miks temast nii palju räägitakse, ja ksa ta ikka oli nii tähtis nagu arvatakse. Kuna töö teostamise aeg oli lühike ...
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini...
Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõu...
Mihhail Glinka Johanna Liisa Soots Jaana Niroda 11.A MIHHAIL GLINKA Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Mihhaili põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele...
Vitus Jonassen Bering Janely Tilk - üks maailma kuulsatest maadeuurijatest -1725-1730 - abielus Anna Christinaga - 37 aastat - Balti laevastikus Bering sai aastal : 1707 - porutsnikuks 1710 leitnandiks 1715 - 4. järgu kapteniks 1717 - 3. järgu kapteniks 1720 - 2. järgu kapteniks 1724 - 1. järgu kapteniks. Retk üle Vaikse ookeani põhjaosa silmapaistva koha suurele põhjaalade merele ehk selle Lõunamere põhjapoolsele jätkule. - Siberist ja Califor- niast - Põhja-Ameerikast - Beringi meri - Beringi väin - kolmandat mere- reisi Beringi saar - 1660 km². - mägine - kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil - pigem nälja, külma, janu.. - ,,Bering 91" suvelaagrisse ...
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine................................................................................................... 6 Matused.................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteadused Uurimustöö Vene - Gruusia sõda Juhendaja: Rein Toomla Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud 4-5 Venemaa peamised eesmärgid 6 Eesti panus 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus 2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel. Sellest kujunes kiiresti täiemahuline sõda, kus üheks osapooleks oli Gruusia ning teiseks osapooleks Venemaa, Osseetia ja Abhaasia separatistid. 7. Augustil alustasid Gruusia väed pealetungi Lõuna-Osseetiasse, mida toetati Tskhinvali pommitamisega 8. augustil. Lahingud toimusid maal, õhus ja merel. Venemaa sü...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele õppetool Vene keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja laus...
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka P...
Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitl...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 11õA Venemaa Referaat Juhendaja: Guzel Abjanova Pärnu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Venemaa ja venelaste tutvustus.................................................................................................. 3 Poliitika ja valitsus......................................................................................................................4 Koolid ja haridus....................................................................................................................
Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikke...
Abja Gümnaasium Nikolai Rimski-Korsakov Referaat Koostaja: Tõnis Liiber Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK..........................................................................................4 2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT................................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA....................................................................................................5 4.LOOMING................................................................................................................................ 7 4.1 Ooperid...................................................
TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). Artiklite eesmärgiks oli sina ja teie kasutamise uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal. Selles referaadis tahan näidata eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist vanade ja võõraste puhul, kuid ei ole määratletud nende terminide piirid. „Ree...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG..............................................................................
nimi nimi PEETER I Referaat Juhendaja : nimi Tallinn 2012 Käesolev referaat räägib Vene Keisririigi ühest tähtsamast valitsejast Peeter Suurest. Esimene osa tööst räägib Peeter I’se isiklikust elust, perekonnast ning ainuvalitsejaks saamisest. Teises pooles on aga juttu Peeter Suure saavutustest Vene Keisririigis ning tema viimastest elupäevadest. Töö eesmärk on anda lühike ülevaade vene valitseja elust ja valitsemisajast. Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil 1672. Nimi „Peeter Suur“ viitab ta suurele elutööle, kui ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning ...
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
I MAAILMASÕDA Sisukord Läänerinne..............................................34 Idarinne.....................................................5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi nin...
USA ja Jaapani tulek maailmapoliitikasse 20.sajandi alguse USAd iseloomustasid: 1)kiire majanduslik ja poliitiline areng. 2)optimistlikud meeleolud ühiskonnas. 3)rahvaarvu kiire kasv 4)Probleemid: 1)Vastuolud töövõtjate ja tööandjate vahel 2)tööliste võitlus elujärje parandamise eest 3)neegrite ja migrantide olukord. 5)monopolide teke 6)Ametiühingud töölisliikumise esindjatena 7)väga edukas progressistide liikumine 7)nõuti sotsiaalseid reforme, tagatisi ja trustide vastaseid seaduseid. 8)traditsiooniliste väärtuste austamine 8) presidendi suur mõjuvõim (Woodrow Wilson) 9)siirdumine maailma poliitikasse. 10) avatud uksed, võrdsed võimalused 11) Tekib konkurents Jaapaniga Vaiksel Ookeanil. Jaapan 35 aastaga suudeti rajada kaasaegne tööstus, raudteed, pangad, turumajanduslikud suhted, riiklik aparaat, moodne sõjavägi ja isegi laevastik. Jaapan tõestas oma sõjalist võimsust Vene- Jaapani sõjas 1907-1905, saades endale tugipunkti Hiinas. Tu...
Tallinna Nõmme Gümnaasium FUTURISM referaat Kersti Lang 12C klass Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................2 SISSEJUHATUS. MIS ON FUTURISM?.......................................................... 3 FUTURISTIDE MANIFEST................................................................................4 FUTURISM ITAALIAS .......................................................................................5 FILIPPO TOMAMASO MARIONETTI......................................................... 5 FUTURISM VENEMAAL ...................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS:............................................................................. 8 ...
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas K...
Viktor Gridin Antti Marjapuu 7.B Elulugu · Sündis 28. november 1943 · Tal oli kolm õde ja kolm venda · Pere oli vaene · Vanemad surid lapsepõlves · Ta oli abielus kolm korda · Tal oli kaks last · Suri 4. aprill 1997 Kokkupuuted muusikaga · Isa tutvustas bajaani (nupp-akordion) · Musikaalne pere · Õppis Kharkovi Muusikakoolis · Lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia · Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall · March round dance (G. Diniku) Pere · Ta kohtus oma e...
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loomin...
Xxxxx Xxx Xxxxxxxxx xxx Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentr...
Otepää Gümnaasium. Michael Andreas Barclay de Tolly. Referaat. Koostaja: Mikk Vihmann 10b. Juhendaja: Anu Saluri. Sangaste 2008. Sisukord: Michael Andreas Barclay de Tolly. 1. Varajane elu:.............................................................................................1 2. Michael Andreas Barclay de Tolly teenistuse ajalugu:........................1 3. Napoleoni sissetung:..............................................................................1-2 4.Välis sõjakäigud:......................................................................................2 5. Pildid.........................................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................4 Michael Andreas Barclay de Tolly. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.12.1761 ja suri ...
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Si...
Viimne reliikvia Koostas: Rauno Härgin "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Ee...
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...
1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: - hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. - tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. - hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. ...
Elulugu ja looming Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Gruusias Bagdathis Khutaisi lähedal ja suri 14.aprill 1930 Moskvas. Ta õppis Khutaisi Gümnaasiumis, kuid laste parema koolitamise huvides kolis Majakovskite pere Moskvasse. Majakovski oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused. Pärast vabanemist vanglast, kuhu ta sattus revolutsiooni tegevuse pärast, loobus Majakovski parteitööst ja süvenes kunstiõpingutesse. Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge,küllap seetõttu hakkas teda ja ta kaaslasi huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Majakovski esimesed luuletused ilmusid futuristlikes ko...
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aast...
Rakvere Gümnaasium 8.B Peeter I Referaat Juhendaja: Rakvere 2012 PEETER I 1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aast...
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama, ta täpsustas ja joonistas hästi kaarte. Tema nime Bellinghausen sai Krusensterni avastatud neem Sahhalin...
Konspekt 1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse. 2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schum...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
