AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad ...
Enese tutvustus Tere, Lgp. YFU töötaja. Minu nimi on Kristiina Moosel. Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega.
Aaspere Taivo Kutter AV 12b Miks valisin selle koha: Kuna ma elan seal. Asukoht · Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas. · Aaspere asub Rakverest u 20km kaugusel Tallinna poole. Aaspere Keskus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vene Aeg 2012 Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid
1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp
venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ajal olid keelatud. Kultuur arenes jõudsalt ning inimestel hakkas siin riigis elamine aina rohkem meeldima. Sajandivahetusel oli Eesti maailmas juba tunnustatud riik, kelle majandus kasvas kiiresti. Oldi eeskujuks teistele väikeriikidele ja taasiseseisvunud maadele. Eesti oli küll teistest Euroopa suurriikidest majanduses ohtralt maas, kuid vaatamata sellele liitusime me Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liidult oleme saanud rahalisi toetusi, mida on kasutatud
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asust...
Eesti professionaalse kunsti sünd 19.sajandil 19.sajandil sai alguse ning tärkas eesti rahvuslik kujutav kunst. Ühtlasi tekkis rahvuslikul tärkaval eesti kunstil sidemeid välismaaga ning ennast täiendamas käisid nii mitmetki tuntud kunstnikud. Tähtsat rolli omasid eesti kunstis sel aja perioodil kolm meest: J. Köler, A. Adamson ning A. Weitzenberg, kes käisid Pariisis end täiendamas ja töötamas. Märgatavaid jälgi jätsid need kunstnikud ka kokkupuutel teiste maadega nagu Itaalia, Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu. Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsis...
Neljandaks tähtsaks asjaoluks oli avalikustamine. Tänu sellele said inimesed teada, mis on toimunud ja mis toimus ka sellel hetkel NSVL piiridest väljaspool. Inimestele hakati rääkima rohkem tõtt erinevatest tragöödiaatest, mis riigis on toimunud. Suuresti kasvas ka raadio ja televisiooni mõju ühiskonnas. Avalikustamisega kaasnes ka NL poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Viimaseks sündmuseks oli eirnevate meeleavalduste mõju Vene Riigijuhtidele. Eestis korraldati mitmeid proteeste ja meeleavaldusi ning loodi ühendusi halvima ärahoidmiseks. Näiteks protestiti kõvasti fosforiidikaevanduse rajamise vastu Eestisse. Taheti, et Gorbatsov tunnistaks, et MRP-s olid salaprotokollid ning selle jaok loodi ühendus MRP-AEG ning moodustati ka Balti kett, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Peale nende kahe meeleavalduse tehti veel mitmeid nendetaolisi ning lõpuks see ka töötas.
Curriculum Vitae Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adaver...
d) Maakultuur hääbus, sest linlik eluviis hakkas igalpool juurduma. 8. Töö allikaga. 1) Mis aastal koostati ,,40 kiri" ja kes on selle autorid? a) 1980. b) Haritlased. 2) Millistele probleemidele osundatakse selles kirjas? a) Eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine. b) Eesti keele kasutamise piiramine. c) Eestikeelse ajakirjanduse jms raskendatud kättesaamine. d) Ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise kampaania. e) Tööstuse arengu ületähtsustamine ja arendamine, sellega kaasnevad ökoloogilised probleemid. f) Kakskeelsus. 3) Miilised olid nõukoguliku kultuuripoliitika tagajärjed Eestile? 1) Kultuur. a) Rahvakultuur ahenes ja hääbus. b) Romaane jms ilmus väga vähe. c) Isetegevuse taandumine kõrgkultuuri ees. 2) Haridus. a)
argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, sakslaste juures üles kasvanud, lõpuks hakkavad Agnes ja Gabriel koos elama . Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas
sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat?
riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega toimus Eesti taasiseseisvumine. 6. septembril 1991 tunnustas ka N. Liit Balti riikide iseseisvust. 1991. aastal valmis Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, mis järgmise aasta (1992) 28. juunil rahvahääletusel heaks kiideti. 1992. aastal toimusid presidendi ja parlamendi valimised. Selle tulemusel sai presidendiks Lennart Meri ning valitsusjuhiks Mart Laar (Isamaa). 1990. aastate alguses oli Eestis 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli 2% Eesti territooriumist. 1994. aasta suvel toimus B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumine Moskvas. Seal kirjutati alla lepingule, et võõrväed peavad Eestist lahkuma 1994. a. 31. augustiks.
Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et
Esimene kirjanduslik rühmitus 13. Mees, kes 1878. a. Asus juhtima ,,Vanemuiset" 14. Teater Pärnus. 15. Millise hariduse omandamist üha rohkem eestlasi püüdis jätkata? 16. Teater Tallinnas. 17. Kes asutas 1900. a. Tartus esimese sümf. orkestri? 18. Mis oli luule poolt tgaplaanile surutud? 19. Naine, kes komponeeris, esitas muusikat ning oli koorijuht. 20. Mis ametit pidas Johannes Pääsuke? 21. Mis oskus oli Eestimaa rahval kõrgem võrreldes teiste Vene kubermangu rahvastega? 22. Mis rahvusest teadlased kerkisid pärast sajandivahetust esile?
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elam...
Näkimadalad I Herman Sergo Teos on välja antud aastal 1984 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Herman Sergo. Tegemist on ajaloolise romaaniga, mis jutustab Hiiumaa vabade rootsi soost talupoegade elust 18. sajandil. Esimese osa tegevus toimub vahetult pärast Eestimaa liitmist Vene impeeriumiga. Raamat räägib põhiliselt noorest Skalluse tare peremees Clemetist ning Clemeti poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa
maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas Lapimaal on aga palju külmem. Kolmveerand Soomest on kaetud metsaga, põhja pool aga lamedad metsatute lagedega mäed, mida nimetatakse tundruteks. Soome rahvas on eesti rahvaga suguluses, me oleme mõlemad pärit läänemeresoomlaste rahvaste hulgast ning soome-ugri keelkonnast. Valdavalt elavad Soome soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine
lastetuks ning ta lahutas 1810.aastal. Samal aastal abiellus ta uuesti. Abielust sündis poeg Napoleon II kes oli lühikest aega Prantsusmaa keiser. Tal oli ka kaks abieluvälist last. NAPOLEON I Napoleoni sõjad Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. . 1805. aasta sügisel vallutas ta Viini jt. Austria alad. Varsti saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle. Waterloo lahing Napoleoni vägedel oli ü´lekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võidsid selle lahingu inglased. Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks keisritroonist ilmajäämist-prantslastel polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda. Napoleoni surm Suri 51-aastasena. Surmatunnistusel mainiti maovähki, aga tal ei ilmnenud mingeid selle haiguse üldteada
ning rehabilitatsiooniteenustele; • sõltuvusprobleemidega naiste seas soovimatute raseduste vältimine. Elulisi fakte • 1990ndate keskel tõusis süstivate narkomaanide arv Ida-Euroopas; • Põhiliseks süstitavaks narkootikumiks on opiaadid; • 95% oopiumi toodetakse Afganistanis; • 1990ndatel moonivedelik; • Alates 1998 heroiin; • Opiaadi fentanüül = “Valge hiinlane”. Narkoepideemia • Põhilisteks opiaatide tarbijateks olid vene keelt kõnelevad, meessoost, vanuses 15-25a isikud; • 10 aastaga naisnarkomaanide arv kasvanud; • Enimlevinud narko-ja HIV-epideemia - Ida-Virumaal ja Tallinnas. Info ja abi • Uimastialane nõustamistelefon 1707 • Enesetappude ennetamise keskus 655 8088 • Psühholoogiline kriisinõustamine 631 4300 • Usaldustelefon 126 AITÄH! Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Narkomaania • http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/narkomaani a
Jakob Westholmi Gümnaasium Karl Eilo, 4c klass KITARR Referaat Juhendaja: Kaimar Eilo Tallinn 2013 Kitarr on keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline kitarr. 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline.Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid. Kaasajal kasutatakse kitarri rohkem saate pillina. Klassikalise kitarri huvi vaikselt kaob, kuid ei ole veel surnud. Tänapäevaks on ka mängutehnika kõvasti arenenud ja täiustunud. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga k...
aastal palus ta ennast määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest I Maailmasõtta mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 24. veebruaril 1918 Kambjas. Alice Kuperjanov sai hiljem tuntuks aktiivse Naiskodukaitse tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. ALICE KUPERJANOV SÕJAMEHEKARJÄÄR 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lühiajaliste lipnikekursuste lõpetamise järel määrati 5. Kiievi Grenaderipolku luurajate komando ülemaks, mis asus Valgevenemaal Baranovitši asunduse lähedal Skartševo küla juures. Sõjamehe ränk elukutse ei olnud esialgu Kuperjanovile meelepärane, kuid sõjaks vajalik kiire
Katariina II ajal tomus palju uusi muudatusi poliitilisse oludesse. 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis valitsemisekorra Venemaa omaga sarnaseks. Kujundati ümber Aadli ja linnade omavalitsus. See korraldus kehtis kuni Katariina surmani. Selle ajajärgu nimeks on saanud asehaldusaeg. Et vältida pingete ja konfliktide tekkimist taastas uus valitseja Paul endise valitsemise korralduse. Peale seda hakati aga nüüdsest Eesti talupoegi Vene sõjaväkke nekrutiks võtma, mida ennem polnud tehtud.
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad
Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Liszti marsi versioonidest, saades tulemuseks lõbusalt sähviva klaveripala. Sellele järgneb Liszti kuues etüüd a-mollis, milles uhkeldab Lang taaskord suurepärase virtuoossusega, vihtudes ülima meisterlikkusega klaveriklahve. Viimasena kõlab Schuberti ,,Ave Maria", mille transkribeeris klaverile Liszt. Lang esitab sellegi loo ületamatu sügavatundelisuse ja ekspressiivsusega.
Tartu Kutseharidus Keskus Iseseisevtöö Ema kooli mälestused Keit Kaal MO09 Tartu 2012 Ema jutustab Minu koolitee algas 1980 aastal Võnnu 8kl.koolist.Eriliseks tegi selle kooli see,et ta asus alevikust väljas,maal. Koolile kuulus väga suur kooliaed.Seal kasvatati kõike-lilli, juurvilju, igasugu puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusis...
Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? Eestlased on olnud alati maarahvas ning elatunud just põllusaadustest, kuid tänapäeval on eestlased elama asunud linnadesse ning metsad ning põllumaad jäävad tähelepanuta. Samuti hakati Vene ajal ohtralt põlevkivi kaevandama, ning see paraku on tohutult saastanud põhjavett. Eestit ohustab metsade ja põllumaade kinnikasvamine ja võsastumine. Aastasadu on Eestlased elatunud põllu- ja metsasaadustest, kuid nüüdsel ajal on haaranud kogu Eestit urbaniseerumine ning loodus koos metsade ja niitudega jääb tähelepanuta. Näiteks Statistikaameti andmete järgi on linnastumise protsent Eestis 2012.aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%
Kuid su töö võlus ja vaimustas mind. Su kunst on kõrge ja võimas, sest sind on inspireerinud geenius!" Kõige rohkem võime kahe kunstnikku töödes leida sarnasusi Ivan Aivazovski ,,The Bay of Naples by Moonlight" (1842) ja Turneri õlimaalil ,,The bay of Baiae, with Apollo and the Sibyl" (1823) vahel, see annab tõestust sellele, et Turner inspireeris Aivazovskit. Soovitan seda näitust kõigile, kes soovivad tutvuda ühe suurima vene kunstniku loominguga. Ivan Aivazovski ,,The Bay of Naples by Moonlight" Joseph Turner ,,The bay of Baiae, with Apollo and the Sibyl"
ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Nende eesmärk oli väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest ning saavutada eurooplus. Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid kultuurielu ja kirjandus ajutiselt surutud kitsamatesse raamidesse, ent iseseisvas Eestis tekkis kultuuri arenguks taaskord uusi võimalusi ja kirjanduselu elavnes kiiresti. Vabadussõja-järgses kirjanduses kajastus veel Vene revolutsioonide poliitiline ja ideoloogiline mõju. Peale detsembrimässu 1924. aastal suurenes kirjanike loominguline aktiivsus, sellele aitas kaasa 1925. aastal vastu võetud Kultuurkapitali seadus, mille kohaselt hakati kirjanikele väljastama stipendiume. 1929. aasta majanduskriis aga pidurdas kirjanduse arengut taaskord, vähendades raamatute trükiarvu tunduvalt. 1934. aastal aset leidnud riigipöördega kaasnenud "vaikival olekul" oli oli suur mõju
mööblit, erinevaid kokkupandavaid ehitisi ning meditsiinikaupu. Kuna Euroopas leiab aset praeguse seisuga paranev majanduskliima, siis see soosib ka Eesti ettevõtjaid. Lisaks on märgata edusamme turismiteenuseid pakkuvate firmade seas, kuna Eestis peatuvate turistide arv on selle aasta jaanuaris suurenenud pea 8% eelmise aasta jaanuariga võrreldes, sealhulgas on kõige rohkem turiste Venemaalt. Järelduseks on võimalik öelda, et tänu sellele tõuseb ka majanduskasv, seetõttu et vene turiste tuleb aina juurde, sest Venemaa taastub praegu järk- järgult kriisist. Täiendavalt tuleks esile tuua fakt, et viimatiste andmete alusel on ka tööturul seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei
OSASTAV MITMUS. ANKEET. ! OSASTAV MITMUS........I.....U.....E I.......E NIMETAV OMASTAV OSASTAV OSASTAV mit. PILT PILDI PILTI PILTE KLASS KLASSI KLASSI KLASSE E....I LEHT LEHE LEHTE LEHTI LAPS LAPSE LAST LAPSI NB!!! A..U A.....I LINN LINNA LINNA LINNU SEIN SEINA SEINA SEINU OSASTAV MITMUS A......U VAIP VAIBA VAIPA VAIPU LAUD LAUA LAUDA LAUDU MAJA MAJA MAJA MAJU SID.........ID JÕGI JÕE JÕGE JÕGESID AUTO AUTO AUTOT AUTOSID ...... ID TEATER TEATRI ...
mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve Muutis naiste arusaama sellest, et riietus ei pea olema pastelsetes toonides Pani draamat riietesse/moodi Sai inspiratiooni vene balletist Otsis inspiratiooni läänest, Marokost, Hiinast DISAINER MADELEINE VIONNET 1910 ''Queen of the bias cut'' - arendas diagonaallõike täiuseni ''The architect among dressmakers'' - sobitas kleidi arhitektoonikaga Elegantsed Kreeka stiilis kleidid Tegi populaarseks bias cut'i moemaailmas Inspireerinud palju tänapäevaseid disainereid JUUKSED Pikad juuksed Lokid Cottage Loaf - soeng - lisatud prosse, sulgi MEIK Päevitus oli vulgaarne ja
Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinna hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile. Aastatel 19601962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik. Kelly Olvi AA-15 Viru värava eesväravad tänapäeval
Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75) Augusti seiklus vene okupatsiooni ajal; hoiti saunas vangis (lk78) Laurat sõidutas tundmatu mees linnast välja ja palus naiseks; Laura keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80) Maurer & linnafunktsioonid; elupaigad (lk87) Theo on eneseimetleja, talle meeldivad peeglid; rääkis naistele unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99)
olude mõju Marge Veskemaa 11.klass Eesti kultuurile 2020 ja eluolule Mõjutegurid 1917. aastal koges Eesti lühikese aja jooksul demokraatiat, enamlaste diktatuuri, Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust.
6.2. Teha ettepanekuid töö paremaks organiseerimiseks; 6.3. Osaleda mitmesugustel enesetäiendamise kursustel ja teabepäevadel; 6.4. Nõuda Büroo asjaajamiskorrast kinnipidamist; 6.5. Nõuda täitmiseks edasi antud dokumentide õigeaegset täitmist; 6.6. saada juurdepääs Postipoisile 7. TÖÖVAHENDID Mobiiltelefon Arvuti Tahvelarvuti 8. NÕUETEPROFIIL 8.1. keskharidus ja sellele lisanduv ametialane ettevalmistus; 8.2. hea suhtlemisoskus; 8.3. eesti keele oskus C1 tasemel, vene keele oskus vestlus tasandil; 8.4. koostöövalmidus, positiivne ellusuhtumine, ausus, korrektsus, väärikas ja sõbralik käitumine; 8.5. oskus töötada elektroonilise dokumendihaldussüsteemiga; 8.6. oskus töötada digidokumentidega ja neid säilitada; 8.7. oskus tööd planeerida Ametijuhend kuulub läbivaatamisele ja vajaduse korral täpsustamisele üks kord aastas. (Allkiri) (allkiri)
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et ...
Siiski peetakse Kolumbuse Ameerikasse jõudmist tähtsamaks, sest see teave, et viikingid jõudisd Ameerikasse, ei levinud. Samuti ei olnud sellest mitte mingeid tagajärgi Euroopas. Pärast Kolumbuse avastust todi Euroopasse tubakas, kartul jms. Riigid Oma retkede käigus jäid nad mõnikord pikemalt pidama mõnes paigas ja Viikingitel tekkis isegi oma riike. Normandia (Lääne-Euroopa põhjarannikul), Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia olid nende riigid ning neid peetakse ka Vana Vene riigi rajajateks. Viikingite mõju Lääne-Euroopa ajaloole: 1. Tegid lõpu Inglismaa kloostrikultuurile 2. Rajasid oma riike 3. Hoidsid Lääne-Euroopa elanikke pideva hirmu all Retkede lõppemise põhjused: 1. Skandinaavias tekkisid riigid, kus võeti ristiusk vastu ning see taunis vägivalda teiste kristlaste vastu. 2. Skandinaaviamaade siseolud paranesid ja inimesed polnud ohtlikest sõjaretkedest enam huvitatud. 3
ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kirikuid ja kloostreid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik ehk kirillitsa. Tänu ristiusu vastuvõtmisele muutus Kiievi-Vene üha arvestatamaks välispoliitiliseks partneriks. Suurima õitsengu saavutas Kiievi-Venemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal. Ta tugevdas riiki ja suurendas ka Kiievi-Venemaa piire vallutades Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalik õigusnormide kogu ehk Vene õigus. 12. sajandil Vana-Vene riik jagunes iseseisvateks vürstiriikideks ja Venemaal algas feodaalse killustatuse ajajärk. Araabia kalifaat Damaskuse kalifaat. Varsti pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Süürias asuv Damaskus. Damaskuse kaliifide juhitud araabia riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. Kui seni oli kaliifide eluviis olnud üsna lihtne ja rahvapärane, siis Damaskusses hakkasid nad kohalike suurnike eeskujul rajama uhkeid
5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on "Nimed marmortahvlil". Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli veel Eesti aeg, kuid mõne aasta pärast tuli Vene aeg ja seda raamatut ei võinud enam lugeda. 2002 aastal tehti sellest raamatust film, mis on minu arvates üks parimaid Eesti filme. Peale raamatute kirjutamise on Kivikas tegelenud ka tekstide tõlkimisega võõrkeeltest eesti keelde. Ta on teinud ka raskemaid füüsilisi töid nagu tööd tee-ehitusel, turbarabas ja ka puuvillariide tehases. Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963).
kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. RJURIK Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 arvatavasti 946).
Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused). Vene riigi koosseisu minemise järel halvenes talurahva olukord pärast Rootsi aega taaskord. Valgustusideede levikuga hakati kõnelema muudatuste vajadusest, kuid mõisnikkond ei soovinud midagi muuta.
8. Vana-Vene riik Idaslaavlased liikused some-ugrilaste poolt asustatud põhjapoolsematele aladele: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9
Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning 1)positiivse külje ja 2) negatiivse külje! · Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar.
ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. See omakorda tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel tänaselgi päeval. Kõige olulisemaks demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis tavaliselt ,,lahenes" vene keele kasuks. Keeleprobleem ahistas eestlasi, kuna paljudes kohtades Eestimaal ei saadud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Kokkuvõttes ei kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaelanikele. Hiljem - 1960. aastate algul tehti küll Moskvas katseid vähendada NSV Liidu majanduse tsentraliseeritust nn rahvamajandusnõukogude loomise kaudu, kuid nende mõju jäi ajutiseks. 1970. aastatel ammendusid NSV
Liivi sõja (1558-1583) ajal jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna-Eesti koos Põhja- Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Taanile kuulus Saarmaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Baltimaade vallutamise kavatsusest ei loobunud ka Venemaa. 1656. aastal tungisid Vene väed Baltikumi, vallutasid Tartu ning piirasid Riiat. 1661. sõlmitud Kärde rahuga loobus Venemaa nõudmistest Baltikumile ning viis oma väed vallutatud aladelt välja. Muutused Eesti rahvastiku, elu mõisas ja talus 17. sajandil. Sajandi esimesel veerandil jätkunud sõjad laastasid siinset maad armutult. Kui sõjategevus lõppes, oli Eesti alal pea kolmveerand taludest tühjaks jäänud. Tühjaks jäänud taludesse asus palju võõrast rahvast: peamiselt venelasi, soomlasi ja rootslasi.
tehnikaväljaanded; noorte-ja lasteväljaanded, koomiksid. Spetsialistidele mõeldud väljaanded jagunevad teadus-ja tehnikväljaanded; ametiühingute, parteide, assotsiatsioonide väljaanded; ühingute, seltside väljaanded; äriorganisatsioonide väljaanded; aakondlikud väljaanded ja muud väljaanded. Omandisuhte järgi jagunevad eraomanduses ja riiklikus omanduses olevateks. Samuti jagatakse keelte alusel, näiteks eesti, vene ja inglise keelsed. Mõned ajakirjad ilmuvad ainult veebis, näiteks sekretar.ee, sest elektrooniliselt on sihtrühmani lihtsam jõuda (Kõuts ja Vihalemm, 2004). 3. Ajakirjalaadsed väljaanded Ajakirjalaadsetel väljaannetel puudub ajakirjanduslik sisu ja suunitlus, temaatiline ja žanriline mitmekesisus, ilmumine ei ole regulaarne, puudub avalik juurdepääs sisu toimetamisele ning ei pruugi olla kättesaadav kõigile. Ajakirjalaadseteks väljaanneteks loetakse ka neid, mis ilmuvad
Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused). Vene riigi koosseisu minemise järel halvenes talurahva olukord pärast Rootsi aega taaskord. Valgustusideede levikuga hakati kõnelema muudatuste vajadusest, kuid mõisnikkond ei soovinud midagi muuta.
Temperatuur on madalam kui Soome saunas, nii 45-55ºC kraadi. Selline temperatuur on kasulik hingamisteedele ning kutsub esile higistamise. Enne sauna minemist on soovitav käia dushi all. Saunaskäik võiks koosneda mitte rohkem kui 3 sessioonist. Iga sessiooni pikkuseks on umbes15 minutit ning nende vahel tuleks end korralikult maha jahutada jaheda õhu ja veega Vene e. leilisaun on seotud aaurusauna leviliga Põhja-Venemaale, kus sai nimeks banja. Vene saun on puust majake, mis meenutab Soome sauna. Ruumi köetakse 45- 55°C kraadini, siis visatakse nii ohtralt leili, et tekivad tihedad aurupilved. Võrreldes soome saunaga on vene saunas jahedam ja niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Kohe minnakse lavale ja hakatakse vihtlema. Kuna keha ei saa niiske kuumuse tõttu oma temperatuuri higistamise abil küllaldaselt reguleerida, tõuseb kehatemperatuur kõrgeks. Soovitav on vahepeal end jahutada külma välisõhu, vee või lumega
рассмотрении Pikaajaline pakkumine Supply in long run Предложение в долгосрочном рассмотрении Eesti keeles Inglise keeles Vene keeles Tarbija ratsionaalne käitumine. Consumer theory. Терия поведения потребителя Tarbija suveräänsus Consumer Sovereignty Суверинитет потребителя Ratsionaalne käitumine Rational behaviour Рациональное потребление Eelistused Preferences предпочтения
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
