Joonis 9. Mälestusmärk Kärus. Balti ketti oli näha ka kosmosest - USA satelliit lendas õhtul Foto: EPL üle Euraasia ning tabas pildile 2 säravat valgustatud triipu üks neist oli Hiina müür, teine aga Balti kett. Valguseks olid teele jäetud küünlad, autode tuled ja muud valgusobjektid. 7.3. Margid 1999. aastal anti koos Läti ja Leedu Postiga välja margid Balti ketist. (Joonis 10) Eesti margi kunstnikuks oli Vello Lillemets, Lätis Arta Ozola Jaunaraja ja Leedus V. Skabeikene. Joonis 10. Foto: Eesti Post 7.4. UNESCO maailma mälu register Balti keti dokumendipärand kanti UNESCO maailma mälu registrisse. Maailma mälu register on rahvusvahelise tähtsusega dokumendipärandi nimekiri, mis koondab unikaalseid dokumente teoste või sündmuste kohta, mis on mõjutanud maailma. 13 8. Meenutused
lämmastikhapet. Need on reaktsioonivõrrandi vasaku poole koefitsientideks. 3Sb2S3 + 28HNO3 + H2O = H3SbO4 + H2SO4 + NO Vastus: 3Sb2S3 + 28HNO3 + 4H2O = 6H3SbO4 + 9H2SO4 + 28NO F. KOEFITSIENTIDE LEIDMINE "KESKKONNA" MEETODIL Redoksreaktsioonide kulgemise vajalikuks tingimuseks on sobivate redokspotentsiaalidega oksüdeerija ja redutseerija olemasolu (vt. Hergi Karik, Vello Past "Keemilised elemendid, ühendid & reaktsioonid", Tallinn "Koolibri", 1996, lk.145-155). Paljudel juhtudel on lisaks vaja veel reaktsioonisaaduste "sidujat", sest ka saadused peavad summaarselt jääma elektriliselt neutraalseks. Nimetame seda kolmandat komponenti keskkonnaks (kk), mis võib olla happeline, aluseline või neutraalne. a) keskkond puudub: 2H2(red) + O2(oks) 2H2O b) keskkond on happeline: Cu(red) + 2HNO3 + 2HNO3(kk) Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O
Balti ketti oli näha ka kosmosest - USA satelliit lendas õhtul üle Euraasia ning tabas pildile 2 säravat valgustatud triipu üks neist oli Hiina müür, teine aga Balti kett. Valguseks olid teele jäetud küünlad, autode tuled ja muud valgusobjektid. [2, lk 66] 13 7.3. Margid 1999. aastal anti koos Läti ja Leedu Postiga välja margid Balti ketist. (Joonis 10) Eesti margi kunstnikuks oli Vello Lillemets, Lätis Arta Ozola Jaunaraja ja Leedus V. Skabeikene. [12] Joonis 10. Foto: Eesti Post 7.4. UNESCO maailma mälu register Balti keti dokumendipärand kanti UNESCO maailma mälu registrisse. Maailma mälu register on rahvusvahelise tähtsusega dokumendipärandi nimekiri, mis koondab unikaalseid dokumente teoste või sündmuste kohta, mis on mõjutanud maailma. [13] 8. Meenutused 8.1
Päev enne Ülemnõukogu istungit pöördusid Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikmed (kaasa arvatud Lennart Meri) üldsuse poole uue 7 resolutsiooniga, milles nõuti Eesti NSV konstitutsiooni muudatust, mis tagaks ENSV seaduste ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Lisaks sooviti võtta vastu õigusaktid, mis tagaks ENSV suveräänsuse. Üheteistkümnest juhatuse liikmest neli ei kirjutanud sellele alla: Lennart Meri, Vello Pohla, Ott Kool ja Endel Lippmaa (ilmselt ei tahtnud Meri oma positsiooni ohustada). Lennart Meri oli ka Rahvarinde juhatuse liige. 23. augustil 1988 toimus Tallinna linnahallis Rahvarinde kõnekoosolek, üritus korraldati vastukaaluks ERSP Hirvepargi meeleavaldusele. Samal aastal korraldas Rahvarinne massiürituse ,,Eestimaa laul". Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi, mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega
võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Kuna sõbrannad ei vormistanud mingisugust lepingut siis pole Maiel mingisugust õiguslikku alust neid raamatuid tagasi saada ning Mari ei pea talle mingit hüvitist maksma 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ame...
Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga raamatutes oli autori autogramm siis peaks Mari hüvitama Maiele tekkinud kahju. Samas võib tekkida küsimus, kas Maie võiks raamatud välja nõuda Kaidolt, sest vallasasjade puhul ei kehti heauskse omandamise eeldust. Seega võib Maie otsustada, kas ta nõuab Marilt hüvitist või Kaidolt raamatud tagasi, sest need on Maie omand. Kaidol seevastu tekib õigus nõuda Marilt tekkinud kahju hüvitamist. 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem
Nii kulus mõlemal ühe saapa tald ja vanemad ei osanud seda kuidagi seletada. [13] Lapsepõlves oli Arvol ka sõber nimega Tiit Varts, kes elas Lasteaja tänaval. Nad veetsid koos palju aega. Nad käisd koos teiste poistega suvel ujulas , mängisid palli ja tegid muid poiste tegusid. Arvo oli nagu iga teinegi poiss. Ta ei erinenud teistest omavanustest poistest. Tiiduga käidi ka koos keskkoolis.[11] Lasteaia käis Arvo samuti ning rühmakaaslaseks ol tal seal Vaike Kalda ja Käsu Vello, kellega tehti lasteaias palju tempe. Nimelt olid nad ühed kõlavamad kisajad terves rühmas ning nende kasvataja Linda, kes oli ühtlasi ka Arvo ema, pidi neid tihti karistama.[3] Kooliajal tegeles Arvo ka igasuguste muude tegevustega, peale muusika loomise, nimelt oli üks juhtum kus Arvo kõndis peale tundi klassi ette ning hakkas pallidega zonglöörima nagu mõni tsirkuse artist. Ühes õp. Kelu tunnis kutsus õpetaja Arvo klassi ette, et temalt kodust tööd küsida
õpilastele meeldivaks, jõukohaseks ja aktiivseks. Arutlesime ja analüüsisime oma töös mitmeid viise, kuidas muuta kehalise kasvatuse tunnid õpilastele meelepäraseks, muutes neid kaasaegsemaks ja samas arvestades õpilaste soove ja vajadusi. Meie loovtöö lugeja peaks saama ülevaate meie kehalise kasvatuse tundidest ja ühest kõige suuremast probleemist, milleks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. 14 KASUTATUD KIRJANDUS Hein, Vello 2017. Nüüdisaegne õpikäsitus kehalises kasvatuses. Õpetajate leht; http://opleht.ee/2017/03/nuudisaegne-opikasitus-kehalises-kasvatuses/ (13.03.2017) Leikop, Madli 2015. Kehalise kasvatuse tunnis on oluline rõõm liikumisest. Koolielu haridusportaal; https://koolielu.ee/info/readnews/470490/kehalise-kasvatuse-tunnis-on- oluline-room-liikumisest (15.12.2016) Liikumine 2015. Terviseinfo; http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine (7.04.2017) Mure pea kohal ..
Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... Ei hulguse armastus tooruseks lä'e, tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada ja õnne tal näidatagi. Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... 5 Nüüd rändan siin ilmas kui põlat' pajats, mul südames kurbusejoon. Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar hüüab elu meil: õnne teil toon! Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin ... Hüvasti, Maria Vello Orumets Vaata, Maria, jääb seltsiks sul päikene ja selgem taevas, kui see, mis ootab mind. Siiski, Maria, ka siin võib tulla äikest veel Ja sellepärast, ma palun, hoia end. Kui ootad kirja, siis homseks jäta pisarad. Kiri, Maria, võib kaua olla teel. Kui ootad kirja , võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see. Refr. Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria! Meid lahku viia võib igavene öö. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria,
tervena ja rikkana. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.“ o Ökoloogialeksikon: „Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.“ o Vello Keppart: „Looduskaitse on looduse mitmekesisuse, loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide
Aed oli mõeldud uue kulinaarse moeasja, Kaukaasiast tulnud lambasaslõki küpsetamiseks. Uue arhitektuuri suletustaotluse vastab nõlval kiviktaimlas serpentiinina keerleva trepikese asemel järsu otsekohesusega maasse tungiv tunnelilaadne sissepääs terrassi alt. Terrassilt, kuhu peagi tuli paigaldada tuulekaitseks klaasekraanid, avaneb vapustav vaade näidisaeda, merele ja üle selle Tallinna panoraamile. Moodsa kohviku interjööri kujundasid oma aja parimad sisearhitektid Vello Asi ja Väino Tamm. Kohvikus sees tahtis ehituse algataja Edgar Tõnurist näha iseteenindamist, mis oli toona kuum sõna. Iseteenindus kui ka suviti väga menukas välikamina ja saslõkiahjudega terrass, hajus mõnes aasta pärast ära. Tuljak sai kiiresti populaarseks peopaigaks ja iseteenindamine ei läinud suurte üritustega kokku. 1971. aastal otsustati juurdeehitusena lisada köögiplokk. Valve Pormeister on nimetatud orgaanilise arhitektuurisuuna peamiseks esindajaks Eestis.
Toyota 167JNQ 3555 ALLAN KIRTSI Tele2 BMW 558JGU 17449 TOOMAS MÄNDMETS Tele2 Audi 142JEF 18733 TÕNU ADOSSON Tele2 Ford 200KMO 14319 MARIO KALVET Elisa Audi 433GER 19822 KUNNAR KISSA EMT Honda 37PHB 7474 MARGIT PEITEL Tele2 BMW 802IKI 9975 LOIT SOMP EMT Honda 395ODH 3434 VELLO VALS Tele2 Ford 866QHQ 12622 RICO ROBERT ALLIKSOON EMT Volkswagen 867NKM 11848 MARGUS RAIDMA Tele2 BMW 424VJV 10129 MARKUS TEESALU EMT Toyota 432RLF 2785 KERTTU OLMANN-MÕIS EMT Mazda 744HYN 7068 JEFF SYNERTEC EMT Toyota 70NOU 7414 AHTI LAURISSON Tele2 Mazda 670WJL 15319 KAI VAHE Elisa
mida õpilased kohtasid oma koduümbruses," kirjutab Karl Laigna (1959: 37). Lisaks avaldas Kunder Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus ja mujalgi arvukalt looduskaitselisi ja loodusteadust populariseerivaid kirjutisi. Uue põlvkonna õpikuautorite esindaja Mihkel Kampmaa (1905) seos- tas loodusetundmise juba otseselt kodukoha ja laiemalt kodumaa tundmaõppimise ning seega patriootilise kasvatusega. Eesti vanema loodusteadusliku õppekirjanduse uurija Vello Paatsi kirjutab: "Rahva- koolis sisendavad looduse kaitsmise vajadust M. Kampmanni luge- mikud, mis kõnelevad puude rikkumisest, lindude kaitsmisest, taunivad loomade piinamist, räägivad lindude kasulikkusest, loomakaitseseltsi- dest ja nende tegevusest, looduserikkujale seadustega ettenähtud karis- tustest" (Paatsi 2003: 144). Nagu Jakobsoni lugemik, ei toiminud ka Kampmaa õpik mitte ainult kooliraamatuna, vaid teosena, millest loetu
Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses. 1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16 Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a. RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju. Projekti tegi sama kooli vilistlane Alar Kotli. Hoone kerkis
10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei jätku! Materjalide ja energia tarbimine kasvab
Metsaekspert OÜ, OÜEesti Metsakorralduskeskus, Eesti Põllumajandusülikooli, Keskkonnakaitse Instituut ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Autorid avaldavad erilist tänu Bo Thorile,Tommy Ekile, Bengt Ehnströmile, Bo Libertile ja Karin Wågströmile Rootsist ning Heino Õunapile, Piret Lõhmusele, Ave Suijale, Nele Ingerpuule,Mare Leisile, Erast Parmastole,Inga Jüriadole, Kai Vellakule, Leiti Kannukesele, Ilmar Südale, Vello Liivile,Jaanus Paalile, Arvi Tossile, Koit Latikule,Aivar Lainjärvele, Rauno Reinbergile, Sulev Svilponisele, Kadri Möllerile, Aarne Kaasikule,Heino Kasesalule, Enn Vilbastele, Kaja Kübarale, Kaili Viilmale, Jürgen Öövelile, Andres Talijärvele ja Kristjan Tõnissonile Eestist. Käesolevat inventuuri ei oleks saanud läbi viia raske tööta, mille tegid ära inventeerijad, kelle nimed on toodud aruande lõpus. Eesti vääriselupaikade inventuuri läbiviijad omandasid
ka peavoolumeedias ja rahvusringhäälingus, pälvides enamasti ka laialdast tähelepanu. Allikate hulk, maht ja iseloom on olenevalt käsitletavast ajaperioodist väga erinev. EELK arengute kohta aastatel 1987-1991 leidub kirjalikke materjale kõige vähem. Selle ajajärgu sündmusi on kajastatud mitmete hilisemal ajal ilmunud artiklite ja kirjutistega, mida on võimalust mööda ka kasutatud (lisaks juba ülalpool nimetatutele on olulisemad autorid veel Toomas Paul, Jaanus Plaat, Vello Salo, Jaan Kiivit, Ringo Ringvee, Priit Rohtmets, Riho Saard). Selle perioodi kohta on võimalik olnud allikatena kasutada veel ka erinevad EELK konsistooriumi ja koguduste aruandeid, protokolle ning muud kiriklikku perioodikat. Alates 1990. aastast on kogu töö üheks peamiseks allikaks märtsikuus ilmuma hakanud ajaleht ,,Eesti Kirik". Alates 2000. aastast on üha enam võimalik materjale hankida internetist (EELK taastamisel. Tallinn, EELK Konsistoorium, 2011. 11 Mitut usku Eesti I-IV
«Tuulepealne maa» põhitegelased Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv) Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu....
ja kõrvallausest) Rindlause kirjavahemärgid: Rindlause osalaused on rinnastus seoses, nad on võrdväärtsed. 1. Rindlause osalause on omavahel seotud kas sidesõnade või komaga. Näide: Ilm on ilus, päike paistab. Ilm on ilus ja päike paistab. Ja, ning, ehk, aga, või sagedasedmad sidesõnad, mis ette tulevad. 2. Vastandavad sidesõnad nõuavad rindlauses koma aga, vaid, kuid, ent. Näide: Vello mängib korvpalli, aga Toivo eelistab jäähokit. 3. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järgneb midagi eelmisest. _______ : seletus, järeldus. Näide: Eva oli lõpmata 25 väsinud: terve päeva pesi, triikis ja korrastas ta poja rõivaid. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4
tahab legaliseeruda või osaleb terroriaktides, röövides või muus. 1950 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 " Kärbes" oli kaardistanud inimesed kellega võib Hans ühendust võtta. Hanau kaugemaid sugulasi ja pereliikmeid teavitati, et nad informeeriks Hansu välja ilmumise korral. 1951 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 " kärbselt" saadus informatsiooni põhjal vahistati natsionalistid Vello Arro ja Raimond Haiman. Hans Pekki operatsioon lõpetati kuno pole tulnud uusi signaale, et Hans elus oleks. 5 Oktoober 1951 Hans mõtles koos Ingliga Linda üles otsida. Hans pole veel vaba aga varsti on nad kolmekesi koos.
rääkimata vanusest, häbematut moonutust. Kindlasti on tegu mitmes mõttes lihtsalt ebaõnnestud portreemaaliga. Samas peab viitama, et sellisena on sel portreel potentsiaali muutuda justkui kinnituseks Suburgi sõnadele / oletustele sellest, millistena mehed näevad avaliku elu positsioonidele pretendeerivaid naisi. Suburg ca 18-25-aastaselt Suburg ca 50-aastaselt? Foto Vello Paluoja õlimaal sarjast Inimesi Eesti kultuuriloos Asta Undla-Põldmäe tõstab juhtkirjalistest statement-artikleist Lindas esile pikema teksti Emancipirt!5 : Teise aastakäigu seitsmendas numbris avaldas Suburg erilise ideelise julguse ja teravusega artikli Emancipirt!. See on tõesti põhimõttekindel ja läbimõeldud tekst, ent ka mitmes mõttes väärtuslik nii oma ajastu kui ka autori enda karakteriseerimiseks. Suburg
Tallinna Laagna Gümnaasium 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006......................
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
Kooli nimi NIMI 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2...
317 280 Kõuhkna Tarmo Tallinn 03:19:42 M40 1525 1356 Köök Aivar Tallinn 04:21:54 M40 1994 1838 Kürsa Kauri Põlva 04:52:25 M40 2273 1930 Kütt Leo Lääne-Viru 05:24:28 M40 1118 1168 Kütt Mati Viljandi 04:01:51 M40 410 443 Kütt Ott Pärnu 03:25:28 M40 2278 1669 Kütt Urmas Harju 05:26:00 M40 406 376 Kütt Vello Lääne-Viru 03:24:56 M40 768 1427 Küttis Sven Tallinn 03:44:30 M40 224 207 Laanemets Raivo Tallinn 03:12:39 M40 935 829 Laansalu Meelis Tartu 03:53:02 M40 1384 2177 Labunski Igor Tallinn 04:13:54 M40 1190 1118 Lainevool Arli Tartu 04:05:02 M40 1329 1248 Lainoja Teet Tartu 04:11:46 M40 960 202 Lalin Grigory Venemaa 03:54:35 M40
Mati Unt (1944-2005) Ta on pätit Vooremaalt. Mälestuskildudest, mis ta on hilisemas eas avaldanud, eksponeerib ta seda, et ta on maapoiss, kes läks linna. Ta elas Voore keskusele üsna lähedal. Vanemad hoolitsesid hirmasti lapse eest, tassisid raamatuid koju. Ta tuli Tartusse ja hakkas üha enam muutuma linnapoisiks ja seda linlikkust mitmel moel rõhutama. Kõigepealt läks ta õppima 8ndasse keskkooli (Forseeliuse gümnaasiumisse), mis oli kirjanduskallakuga. Seal õpetas Vello Saage, kes mängib Undi kujunemises olulist, kuid keerulist, rolli. Ta läks edasi õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale (62-67). Siis parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise
Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas pädevus ja volitused." Jüri Saar, Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor ("Masendav õigusnihilism levib." Postimees 6. juuli 2016) JOKK juriidiliselt on kõik korras.
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Niisiis sai näiteks L. Lapinist liidu liige mitte graafikuna, ega maalijana vaid näituste korraldajana. Endiselt puudus moodsal kunstil dialoog ühiskonnaga laiemalt, üks esimesi näituse võimalusi selleks oli 1973 aasta Põllumajandus Instituudi ruumides toimunud Saku ´73. Üles astusid seal juba väljakujunenud kunstnikena ANK esindajad Jüri Arrak, Malle Leis, Marju Mutsu, Aili Vint, Tõnis Vint, Silvi Liiva, Raul Meel, Mare Vint, Toomas Vint, Vello Vinn ja SOUPist Leonhard Lapin. Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80
eestlasi), tapeti umbes 100 inimest. 1238. a. sõlmitud Stensby lepinguga laks Harju- Viru uuesti Taanile, Järva jäi Liivi ordule. 26. Muistse vabadusvõitluse kajastamine ilukirjanduses. ·Mait Metsanurga romaan "Ümerajõel" jutustab Eestlaste elust muistse vabadusvõitluse ajal, nende ettevalmistustest ajalooliseks Ümera lahinguks, võidust, valust langenud kaasmaalaste pärast ja lootusrikkast tulevikust. Keskseks tegevuspaigaks on Mägiste kihelkond ja tegelaseks vanem Vello. Lembitu on kõrvaltegelane. Üldiselt on tegelased välja mõeldud. Teos ise on üpris realistlik. ·Andres Saal on kirjutanud "Aita", "Leili" ja "Vambola". Teosed valmisid eestlaste rahvuslikul ärkamisajal ning on patriootliku ja eestlust ülistava sisuga. Sarja algmaterjaliks on Henriku Liivimaa kroonika, ajaloolist tõde on siiski vahe. Põhitähelepanu on 12. saj. lõpul Eestlaste ja liivlaste muistsel vabadusvõitlusel. "Leilis" räägitakse ka Kaupo tegevusest.
(mängis klaverit tummfilile), oskas 13 keelt, oli Vend Vahindra tõlk, oli Eesti budistlik piiskop. Maetud Birmas. Uku Maasing- kõige kuulsam teoloog, kirjutanud raamatu budismist Linnart Mäll- ,,Null ja lõpmatuse kohal". Tartus oli Orientalistlik Teaduslik Selts, sealt käis läbi ka Lennart Priimägi. Peeter Vähi Eesti budistliku liidu eestvedaja, muusik (ansambel Apelsin) Vello Väärtnõu tegi nõukogude ajal budistliku templi Läänemaal, saadeti maalt välja selle eest dissidendina. DZAINISM Peale budismi oli Indias ka dzainism. Sai nime õpetuse rajaja hüüdnimest (dzina võitja; tegelik nimi Vardhamana Mahavira). See on pluralistlik õpetus, st palju algeid maailm koosneb algetest TATTVATEST. Oluline tattva on hing. AHIMSA mittevägivaldsus. Dzainismist oli mõjutatud ka
heaks kettaheites ja sai 7. koha. August Lootus oli USA au eest välja purjetamises. IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen 1936. Eesti lippu Garmisch- Partenkircheni mängude avamisel kandis Eesti Panga direktor J. Rosenfeldt. Esimesed Eesti naissportlased olümpiamängudel olid Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises ning Helene Michelson, kes koos Eduard Hiopiga võistlesid iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia kiiruisutamise rajal võistles kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt. XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar
Ilmselt on kõige levinum piibel Eestis. 1997. aasta väljaanne on samuti 1968. aasta VT parandatud väljaanne: parandused polnud väga sisulised, eesti keelt kaasajastati. Aastatel 1938-40 anti välja Suur Piibel (juubelipiibel). Ka see pole täiesti uus tõlge. Uku Masing tõlkis VT luuleosad uuesti. Faksiimileväljaanne aastast 1989 Soomes Heebrea piibli tõlge on keeruline, sest tekst on kirja pandud rohkem kui 2000 aastat tagasi kultuuriruumis, mida enam pole. Vello Salo on tõlkinud psalmid ja Ülemlaulu. Heebrea piibel koosneb 39 raamatust. Toora (heebr k õpetus) on kõigi juutide jaoks mõõtuandvaim raamatute kogumik heebrea piibli sees: 5 Moosese raamatut, sest traditsioon omistab need teosed Moosesele. Tegelikkuses on kirjutajaid väga palju, raamatud on väga pika aja jooksul tekkinud. Raamatuid kirjutati ainult häda korral. Kirjatundjaid oli 2 %. Ühe raamatu kirjutamine võis kesta 500-600 aastat. Moosese
õigeusklik, budist kirjeldavad andmed; etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; mustanahaline, mongoliid, moslem, andmed terviseseisundi või puude kohta; buliimik, autist,anorektik Downi sündroomiga andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; Vello Kala tütar andmed seksuaalelu kohta; gei, biseksuaal,lesbi, andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; kuulub ametiühingusse, ei kuulu ametiühingusse andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohtulikult karistatud kohta. B. Nimetatud isikuandmed on delikaatsed andmed ja neid ei tohi kellelegi edasi rääkida ega internetti üles riputada
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
,,Ajaloo ilu" (1991) 1968. aastal toimuv tegevus. Haakuvad punktid peategelase ja Luige elus. Armastuslugu, mis toimub suurte poliitiliste sündmuste taustal. Mõlemad teosed annavad väärika retseptsiooni. ,,Varjuteater" (2010) - ilmub pika pausi järel. Zanrimääratus segasem. Dokumentaalkirjanduslikus võtmes Luige elust. 14. Mati Undi proosa ja näidendid. Tartu 8. KK kirjandusõpetaaja Vello Saage õhutusel ilmus esimene raamat (kooli almanahhi erinumbrina). 1960ndate lõpu poole kujunes temast näitekirjanik. Enda suuri lavastuse katsetu oli vähe, need kuulsaks ei saanud. Teatriuuenduse üks ideoloog, kujundades seda. 1970ndate algus on Undi elus kriisiaeg, mida oskas loominguliselt ära kasutada. Mati Undi teoste välja andmine polnud lihtne. ,,Hüvasti, kollane kass" (1963) realistlik põhi, noorusromantiline põhimõte.
tahtis seda võimalust ka sellele perele pakkuda, keda Lompus alt vedas, kuid need olid kadunud. Sel ajal kui ta asja uurida judis läks juba pimedaks ja tagasi Marta juurde judes avastas ta, et Martat pole kodus, tema on aga vtme maha unustanud. Kuna öösel oli liikumiskeeld ja kell juba palju, läks ta kige lähemasse kohta Arno juurde ja kohtus seal oma naise ja pojaga. Kik olid väga rmsad. Järgmisel päeval hakkasid neljakesi (ka Vello, kes hästi vene keelt oskas, tuli nendega kaasa) ranna poole liikuma paaris, Vello ja Taavi ja Ilme ja Lembit. Ilmel tuli küll kontrollpunktis jama, sest ta paber oli eestikeelne, kuigi templitega, kuid Vello pakkus venelastele lahkelt suitsu ja seletas, et Ilme ema on suremas haige ja kik lasti läbi. Rannas ootavad juba Marta, Leonard ja PiibuEedi. Marta on Ilmet nähes väga pettunud (lootis ikka, et Taavi annab talle järele).
Seega võib öelda, et juubelipidustuste tähistamine algas juba jaanuaris, mil toimus avaüritus - ideoloogiakonverents teemal ,,Maailma palge kujundab inimene". Konverentsil püüdsid tähelepanu ENSV Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri juhataja Lembit Valt, kes rääkis 73 Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing 25 tehnika ja teaduse tähtsusest lähitulevikus, ning ajakirja Noorus peatoimetaja Vello Pilt, kes rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74 Järgnevate kuude jooksul korraldati linlastele ka teisi konverentse. Teiste seas olid enim pilkupüüdvad nii konverents ,,Looduskasutus ei talu hoolimatust", milles pöörati tähelepanu looduskasutusele Võru linnas ning arutati võimalikku maastikuhooldust ja inimestele tervislikuma linnamiljöö loomise võimalustest75 kui ka konverents ,,Koolimõtetega", kus
Siin oli ka erinevate vajadustega inimesi rohkem. Balti Ülikool tegutses Hamburgis. Võimaldas kas pooleli jäänud õpinguid jätkata väi alustada õppimist peale gümnaasiumi. Ülikooli tegevus hääbus Välis-Eestlaste lahkumisega Saksamaalt. Teadlased jõudsid oma teadustöödes vägagi kaugele ning isegi rahvusvahelise erialase tunnustuseni. Näiteks: Endel Tulving (mälu ja aju uurimine). Kokku oli u 600-700 Väis-Eesti teadlast. Rahvusteadused: Vello Helk (ajaloolane), Arnold Soom, Gurtav Ränk (etnoloog), Orkasr Loorits (etnoloog). USA-s asutati balti Uuringute toetamise organisatsioon. 70-dast hakkas välja andma ka teadusajakirja. Erika Azlauskaite 15 8.01.2013
1968. aastal ilmus "Kaheksa jaapanlannat", mis oli juba eksistentsialistlikum, samanistlikum, ilmus Sirbis ja Vasaras see Eduard Pälli artikkel. Mis süüdistamine see ikka oli, mina sellele ei reageerinud. Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada..
IBM selling the first USB flash drives 2001 Dell computers becomes the largest PC maker. Wikipedia is founded . Bram Cohen introduces BitTorrent on a public message board. Apple introduces the iPod. Microsoft releases XBOX 2001: X-road started in Estonia Secure standardised communications platform between different state information systems and databases Idea and pilot 1999-2000: Tanel Tammet, Ain Järv, Vello Kadarpik 2002: stock market crash 2002 Estonian electronic ID card introduced: digital authentication and signatures. 2003 Apple opens the iTunes store The Safari Internet browser is released. The Mozilla Foundation is officially formed. The Internet VoIP service Skype goes public. Valve introduces Steam. 2004: the year of social networking MySpace is launched: first successful social network platform.
trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel. - Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. (1999) - Laidre, Margus: viljakas autor ja termini ,,saja-aastane sõda" autor: Dorpat 1558-1708. Linn väe ja võimu vahel. 2008. - Helk, Vello. Jesuiidid Tartus 1583-1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. 2003. - Adamson, Andres. Hertsog Magnus von Holsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. 2006. Reformatsiooni algus Vana-Liivimaa linnades (1521-1525): - Lutheri ideed levisid kiiresti kõikjal saksa kultuuriruumis (arutlused Liivimaa maapäeval 1522 ja usuküsimus jäi lahtiseks) - (Hansa)linnadest kujunesid reformatsiooni tugipunktid ja veendunud toetajad saksa kodanluse
pagulaste saatusest Eesti ajalugu noorsoole hoopis teises võtmes II maailmasõja kohta. Eesti Nõukogude okupatsioonist, Kardinaalselt erinev vaatenurk ja sõnakasutus. 1944 ENSV õpikus Eesti NSV vabastamiseks nimetatud. 1917 pagulaste raamat vägivaldse ENSV Jakobsonile rahvaste sõprus oluline. Üleminekuajal lihtsaim muuta märk, mis negatiivne, nüüd positiivne. Üldist ajaloo nägemist raskem lühikese ajaga edasi anda, esitada faktoloogiat ja hoiduda hinnangutest. Vello Elk Taanis, ka Taani Riigiarhiivis töötas et faktid head nende köidete puhul. Kuidas säilitada teaduslikku suunda, see on raske küsimus. Töö eesti rahva kollektiviseerimisest aga sundkollektivisrreimist küüditamise näol raske sisse saada, neid materjale arhiivist sai väitekirja tuua mingil määral aga valdada küll mitte. Väitekirjad salastatud, igaüks ei pääsenud lugema. Suletuid kaitsmisi mõnedel teemadel.
5. augusti „Noorte Hääles“ ütles noortejuht J. Liiv punkaritele „Vaata avali silmi enda ümber ja sa näed, et sa oled üksi, üksi oma narrimundri ja eluvõõraste kommetega.“68 Rein Pihlak lisas: „NSVL-is ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida vaid Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks.“69 Intervjuus 6. augusti „Noorte Häälele“ rääkis jurist Vello Andre oma suhtumisest punkaritesse ning leidis, et punkarid annavad endast märku ENSV-s alates 1980. aastatest, et tegu on väikse grupeeringuga ning erinevalt Lääne riikidest puudub laiemapõhjalisus. Lisaks väljendas Andre veendumist, et punkaritel puudub igasugune põhimõttekindlus ning nad avaldavad noorsoole halba mõju, kuid ei kujuta ohtu, sest punkaritel puudub kindel eesmärk, järjekindlus ja programm.70 Siiski toimus 1986
1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener, Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski. Kärdla kraater Hiiumaal. Vanus umbes 455 miljonit aastat. See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall mandrijää poolt
Richard Antik Eesti raamat 1535-1935 ,,Arvulised kokkuvõtted. Arengusuunad. Reproduktsioonid" Tartu 1936. Samuti oli Antik ka esimene, kes tegi statistikat, palju neid raamatuid ilmunud on ning pani aluse Eesti raamatu bibliograafiale. Jaan Roos Lühike eesti raamatu ajalugu : selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul (sari ,,Elav Teadus). Nõukogude aeg Välis-Eesti uurijad Herbert Salu, Vello Helk, Paul Johansen Eestis Voldemar Miller (1911-2006) INFOALLIKAD JA INFOOTSING 1. Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid. Infoallikas allikas informatsiooni saamiseks või infootsingu edendamiseks. Infoallikad jagunevad: · inimesteks (pereliikmed, sõbrad, kolleegid, infoeksperdid), · teavikuteks/dokumentideks (salvestatud infokandjad) ja · esemeteks (ajalooliselt tekkinud või loodud objektid ja esemed).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
