Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud 5 polüantroos 'Mõrsjaroos', Vello Veski suureõieline väänroos 'Tibiroos', floribundroos 'Koit'. Samuti tuntud poetessile pühendatud Mart Ojasalu veripunaste õitega 'Marie Under'. Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised
Seal olevat see oma nime saanud selle järgi, et sinna olevat maetud Rootsi kindral Meego. Vastseliina lähedal on Meeksi- nimeline asula, mille veel vanem nimi olevat olnud Megositz. Ehk näitab see, et sealgi on kunagi tegutsenud Meego- nimeline isik? Kes oli siis see Meego, kelle jäljed on Liivimaal veel siin ja seal nähtavad. Tõenäoliselt oli Meego katoliku preester, kes saabus koos ristisõdijatega meie maale rahvast paganausust ristiusku pöörama. Eesti tuntud preester nimega Vello Salo ei teadnud ühtki Meego- nimelist pühakut, aga ajaloouurijale tuleb mõnikord appi juhus. Tartusse ehitati uus kirik ja selle vaimulikuks sai Meego Remmeli nimeline õpetaja. Ta ütles, et nende kui kirikuinimeste peres oli Meego nimi mitu põlve kestnud. Meegomäele tulnud preester Meego oli igatahes väga teokas mees. Ta tuli ja ehitas mäekülje sisse palvetamiseks telliskividest kabeli. On teada, et vanad eestlased ei osanud sellist teha. See oskus tuli koos preestritega Saksamaalt
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. [1936]aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale. Eesti tuntumad murdmaasuusatajad: Jaak Mae (sündinud 25. veebruaril 1972 Tapal) on eesti endine murdmaasuusataja.Ta on osalenud viitel olümpiamängudel ja kümnetel maailmameistrivõistlustel. Parimateks saavutusteks on 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikas võidetud pronksmedal ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 51 km
tingitud kaod, kulutused töötavate tuumajaamade ohutuse suurendamiseks[4]. Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.[5] Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/ChernobylMIR.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Chernobylreactor_1.jp g/800px-Chernobylreactor_1.jpg https://upload.wikimedia
Taavi jäi järjekordsest otsast Soome ilma, sest proua Ingalt polnud ikka veel ühtegi teadet tulnud. Taavi sai ümbriku, milles oli pruunile pakkepaberile joonistatud plaan. Ta läks kombinaati, kus arutati ülesõiduplaane. Taavi jäi hiljapeale ning läks Marta korteri juurde. Ta oli võtme maha unustanud ning naist ei olnud kodus. Ta läks seejärel kiiruga Liisa ja Arno juurde, sest peagi algas liikluskeeld. Seal ootas teda meeldiv üllatus. Kaheksas peatükk Taavi, Vello ja Ilme pojaga asusid teele ranna poole. Esimene takistus ootas neid kontrollpunktis. Ilmel polnud pabereid. Vello ostis venelased paberossidega (suitsudega) ära ning valetas, et Ilme läheb oma haige ema juurde ning pole jõudnud veel pabereid korda ajada. Edasi liikusid nad veoautoga. Öömaja said nad võõrastemajas. Järgmisel päevalgi said nad veoauto peale. Kruusiaugu Siimu maja juures peatuti. Taavi läks mehega ülesõidust rääkima. Peale tunniajast vestlust juhatas
Taavi jäi järjekordsest otsast Soome ilma, sest proua Ingalt polnud ikka veel ühtegi teadet tulnud. Taavi sai ümbriku, milles oli pruunile pakkepaberile joonistatud plaan. Ta läks kombinaati, kus arutati ülesõiduplaane. Taavi jäi hiljapeale ning läks Marta korteri juurde. Ta oli võtme maha unustanud ning naist ei olnud kodus. Ta läks seejärel kiiruga Liisa ja Arno juurde, sest peagi algas liikluskeeld. Seal ootas teda meeldiv üllatus. Kaheksas peatükk Taavi, Vello ja Ilme pojaga asusid teele ranna poole. Esimene takistus ootas neid kontrollpunktis. Ilmel polnud pabereid. Vello ostis venelased paberossidega (suitsudega) ära ning valetas, et Ilme läheb oma haige ema juurde ning pole jõudnud veel pabereid korda ajada. Edasi liikusid nad veoautoga. Öömaja said nad võõrastemajas. Järgmisel päevalgi said nad veoauto peale. Kruusiaugu Siimu maja juures peatuti. Taavi läks mehega ülesõidust rääkima. Peale tunniajast vestlust juhatas
Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas
ttu.ee/yki/elementide_keemia/K2004 http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Chromium [3] http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-8-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-4-2.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/magnetid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kroom [4] U.Palm, Karik, V.Past "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk 376-380 [7, lk 376] Hergi Karik, Vello Past "Keemilised ühendid ja reaktsioonid" lk 23-25 Hergi Karik, Karl-Kristjan Kuiv, Kalle Truus "Keemia" lk142-145 10
infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi. Selle töö tegemine oli minu jaoks huvitav, sest ma ei teadnud varem paljusid asju mis on seotud turu pakkumise ja nõudlusega. Sain majandusest selgema pildi. 10 Kasutatud kirjandus 1. Kaie Kerem, Kadrin Keres, Mare Randveer. Mikroökonoomika alused: Külim, 2004 2. Kaie Kerem, Mare Randvee, Vello Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad, Külim 1996 3. Maie Kerem, Olev Raju, Mare Randvee. Mikroökonoomika õpik 2 täiendatud ja parandatud trükk: TEA 1998 11 12
1994- ,,Vanemuine", lavastaja Ülo Vilimaa; 1999- Estonia teater, lavastaja Mai Murdmaa; 2015- Rahvusooper Estonia, koreograaf-lavastaja Marina Kesler. 8 Enda arvamus Praegu Estonias etenduv ,,Kratt" on pühendatud Eduard Tubina 110. sünniaastapäevale. Lavastuse esietendus oli 18.09. 2015.a. Kuna ma ei olnud näinud ühtegi balletti, siis Õpetaja soovitusel käisin etendust vaatamas 25. märtsil 2017. Dirigeeris Vello Pähn, Peremehe osa tantsis Denis Klimuk; Kurat Anatoli Arhangelski; hirmuäratava Krati osas Eneko Amoròs; Sulane Jevgeni Grib ja Peretütar Marta Navasardyan. Ma ei olnud varem Eduard Tubina balletist ,,Kratt" midagi kuulnud. Sama võib öelda ka balleti kohta üldiselt. Seega ei osanud midagi oodata ega loota sellelt etenduselt. Kava lehitsedes ei jõudnud enne etenduse algust libretot läbi lugeda, aga nagu selgus- polnud vajadust. Esimene asi, mis etenduses silma hakkas, oli sisu selgus
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Rahvuslik kultuuriliikumine (elitaarne). Eesti kirjakeele töötab välja Arens pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa' I ühendada dünastilisel teel Habsburgid <-> Hohenzollernid II ühendada rahvusliikumise tulemusel vabariik. Majandus: industraliseerimine: Ruhrimaa, Sileesia, raudteed. Pärisorjuse kaotamine. Revolutsioonide aeg. "Suur Prantsuse revolutsioon. Selle mõju oli suur." - Vello Kuldna 14.03.2008. 1848 saavad revlutsioonid lüüa, kuid sunnitakse võimusid ümberkorralduma, tuleb teha järeleandmisi. MONARHIAD MUUTUVAD KONSITUTSIOONILISTEKS. Kodanike pol organiseerumine, keskklassi tugevnemine toimub lõppes vana reziim Austria impeerium Saksa Liidu taastamine, Preisi taandumine Vene survel. Otto von Bismarck raua ja vere aeg. Itaaaaaaaaaaalia killustatud olnud. Palju muutsid Napoleoni sõjakäigud. Monarhiad varisevad kokku. Muutusid
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi.
Ragnar Rebane SPORDIINTERVJUU Intervjuu Looduse- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Võrkpalliala teke maailmas......................................................................................................4 2.Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis....................................................................................7 3.Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel.....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirja...
PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
aastal, kus sõnumis Lutherile seisab, et viimase kirjutised on nüüdseks Riias saadaval ja neid loetakse innukalt (Arbusow 1921: 228). Millal algasid luterlikud jutlused Tallinnas? 1523. aastat võib Arbusowi sõnul reformatsiooni algaastaks Tallinnas nimetada küll, sest selle aasta augustis saatis Luther kirja oma Liivimaa ja Revali mõttekaaslastele, kes olid Wittenbergis õppinud, soovides saada teateid uue evangeeliumiõpetuse olukorrast (Arbusow: 280). Ka Olaf Silla ja Vello Salo kirikuajaloo ülevaates on luterlike jutlustajate Tallinnasse jõudmise aastaks 1523. Tiina Kala väidab, et esimesed teated reformatsioonisündmustest Tallinna allikates pärinevad aga alles 1524. aasta kevadest: ,,Niguliste kiriku pastorile magister Thomas Pfütznerile ( 1756) omistatud sedelis on Tallinna reformatsioonisündmusi kirjeldatud järgmiselt: "Aastal 1524, sügisel, pühal ristipäeval, võeti siin vastu Lutheri õpetus, viidi kirikutest minema [püha]kujud, hävitati altarid
1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli “R eal” ning R aplas “O m ega” - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 – “V irm alised ”, “R ü tm ik u d ”, “O p tim istid ”, “T oon ik a”, “P eoleo ”. “Virmalised” oli 60 - ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja Ülo Kurmet. 68. Aastal liitus nendega bassi mängima Jaak Joala. “Optimistides” alustasid m uusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Kõrvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. “Rütmikute” solistiks oli “Juuniorides” alustanud Tõnis Mägi, trummarina Paap Kõlar. “Peoleo” p anid kokku K unstiinstituudis Taivo Linna, Eino Mäelt, Henno Käo. Neid võib pidada kantriansamblite eelkäijaks Eestis. 1966- “A n d rom eed a” - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul jõudis ansamblis kaasa teha üle 40 muusiku-
Musta rõivastatud konventuaale on umbes 4000. Kaputsiinide (üle 11 000) rüü on punakaspruun, kapuuts pikem ja teravama tipuga kui teistel. Edasi tegutseb ka teine ordu, kuhu kuuluvad klarissid ja naiskaputsiinid, ning tertsiaarid. Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241.Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.Jutlusi pidasid nemadki eesti keeles.Teoloogiadoktor Vello Salo kinnitust mööda on säilinud koguni üks dokument, mis tõendab, et Viljandi frantsisklaste kloostrisse ei võetud ühte venda seepärast vastu, et ta ei osanud eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a.
[5] Eesnime õigekirjutus peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimede õigekiri lähtub nende päritolust (omanimi, võõrnimi, tsitaatnimi). [3, 5] 2.3.1. Omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed Omanimede hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni. Omanimed on muinaseesti nimed praegusaegsel kujul (nt Ülo, Lembit, Ülle, Vilja jne); tehisnimed (Kalju, Vello, Urmas, Luule, Maimu, Urve); lähisugulaskeeltest pärit nimed (nt Aino, Külli, Merja); samuti täiesti eesti keeles muganenud laennimed (nt Jaan, Toomas, Jüri, Rein, Tiiu, Mari, Kadri, Triin, Reet). [5] Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed f, s, z, z - nt Fränk, Rudolf, Anzeelika; nimealguses b, d, g - nt Brita, Guido, Gertrud; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18km distantsil 30. ja suusamaratonis 23. kohale. 4 1.2. Sõidustiil Klassikaline sõidustiil - oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis)
JALGRATTAKIIVER 1972 a. Trekisõiduvõistlus Ajalugu 1972 Tour De France Bailen´i reguleeritav kiiver ...
poolt tekitatav mürgitus. Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 12 LISA joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 13 Joonis 6 · Joonis 1. Punane kärbseseen. Pildi autor: Vello Liiv http://www.loodusmuuseum.ee · Joonis 2 Panter-kärbseseen. Pildi autor: Arne Ader http://www.ilm.ee · Joonis 3 Valge kärbseseen. Pildi autor: Arne Ader http://www.ilm.ee · Joonis 4 Roheline kärbseseen. Pildi autor: Arne Ader http://www.ilm.ee · Joonis 5 Kollakaspruun kärbseseen. Pildi autor: Arne Ader http://www.ilm.ee · Joonis 6 Tavavahelik. Pildi autor: Uve Ramst http://www.loodusmuuseum.ee
koosluste ja üksikalade kaitseks koostatakse kaitsekorralduskava, millega määratkse kindlaks liigi edasikestmiseks vajalikud tingimused ja tegevused nende tingimuste loomiseks. 11 Kasutatud materjalid Kasutatud trükised Eek, Liina. (koostaja). 2008. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne. Keskkonnaministeerium. 69 lk. Keppart, Vello. 2006. Keskkonnakaitse, looduskaitse. Kirjastus ILO. 264 lk. Kuresoo, Rein. (koostaja). 2004. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste konventsioon, kõrbestumise konventsioon ja nende ühine rakendamine Eestis. Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut. 40 lk. Lilleleht, Vilju. (toimetaja) 1998. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse. Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon. 128 lk. Kasutatud normatiivmaterjalid
................lk 13 7. Lisad.................................................................................................................. ..lk 14 2 1. Psühholoogia ja psüühika Ants nägi selgesti, et pall ei taba korvi. Poisi nägu oli küll tuttav, kuid Annel ei tulnud ta nimi meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode
rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. Talupojad pöördusid tagasi muinasusu kommete juurde, allesjäänud pastorid olid kõlbmatud ning teadsid kristlikust usust tegelikult väga vähe. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest jne. Soovida jäi ka pastorite haridus ja kõlblus. • Loe tekste eestlaste segausundist ja vasta: • 1. Millest kõneleb Balthasar Russowi tekst? Mida ta kritiseerib? • 2. Mida kritiseeritakse Vello Helgi tekstis jesuiitidest? • 3. Mida on kirjeldatud Johan Kõpu tekstis? • 4. Mida kirjeldatakse Adam Oleariuse reisikirjas? Luteri kirik Eestis • Kiriku olukorra parandamise eestvedajateks sai Eestimaal piiskop Joachim Jhering (1636- 1657) ja Liivimaal kindralsuperintendent (kiriku juht) Johann Fischer (1675-1699). Nemad kahekesi üritasid luterlikku kirikut Eestis turgutada. • Rootsi oli üks Euroopa peamisi luterlikke riike ja
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad...............................
moodustati Eesti NSV Spordiühin-gute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel plee-numil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas, aseesimeheks Aleks Kaskneem. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: Anto Raukas (1962-1964), Uno Semper (1964-1969), Vello Rootsi (1969-1971), Heino Kask (1971-1984), Kalju Vaikjärv (1984-1993) ja Leho Haldna (alates 1993). Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused o-jooksus peeti 27. septembril
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee) 7 Joonis 3 Eesti mullastik (koostanud Igna Rooma ja Vello Voiman). Mullatüübid: 1 paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise
02.1992): ,, Sisuliselt ei ole ,,koru" kontseptsioon midagi muud kui kindlaim tee siduda Eesi meie idanaabri majandusega." Koru poleks võimaldanud Eestil väljuda Moskva alluvusest. Rääkides oma rahast, räägiti omariikluse taastamisest. Rääkides korust, räägiti tegelikult N Liidu koosseisu jätkamisest. TAMI grupis pääses R. Otsasoni initsiatiivil maksuvusele ettepanek minna üle omale rahale. IME Probleemnõukogus jäädi peamiselt Edgar Savisaare ja Vello Voldi nõupidamisel kindlaks korule. R. Otsasoni ettepanekul koostati kahe töö põhjal ühine IME koondkonspetsioon ning asuda isemajandavale seaduseelnõude koostamisele. Koondkontseptsioonis pidi selguma kasutatav rahaühik koru või oma raha. Lõpuks saavutati hoopis kehtestada ostutsekid. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning refera...
Olevas käändes - koma pole Tallinn meie pealinnana väärib tähelepanu. Kõigis teistes käänetes - 2 koma Tallinn, meie pealinn, meelitab turiste. 9. RIND- Osalausete vahel - koma Ilm on ilus, päike paistab. LAUSE Vastandavate sidesõnade ees - koma Vello mängib korvpalli, aga Toivo eelistab jäähokit. Seletava või täpsustava osalause ees Kõlasid tuttavad helid: algas -koolon viimane vaatus. Järgneva osalause esiletõstmiseks - Talle toodi kausikesega piima- ei mõttekriips tahtnud.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
vaatamata isegi avalikkuse silmis süvenevale stereotüübile lumelaudurist, kes on pidevas marihuaanauimas. Nimelt leiti kanadalasest olümpiavõitja Ross Rebagliati uriiniproovist marihuaanat. Kasutatud kirjandus: · http://www.epl.ee/artikkel/365813 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lumelauas%C3%B5it · http://www.bricole.ee/uudised.php?id=9 · http://www.zone.ee/lumelauandus/varustus.html · ,,Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid" Vello Lään Lumelauasõit Referaat 13. aprill, 2008 Kokkuvõte Lumelaud ei ole tänapäeval enam mingi uudis mäenõlvadel. Iga aastaga võib üha rohkem näha nõlval suusatajate kõrval lumelaudureid. Kindlasti üheks suureks lumelaua populaarsuse mõjutajaks oli 1998. aasta Nagano taliolümpia, kus esmaskordselt võisteldi ka lumelaua slaalomis. Enamasti on lumelaudurid noored ja uljad tegelased, kes proovivad ikka sõita seal, kus
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav.
Kuid võta näpust! Tuleb välja, et tegelikult on noodsamad funktsioon ja vorm omavahel tihedalt põimunud. · Siinkohal tuleb ühte asja märkida: kuivõrd masinprojekteerimine on kaasaegne nähtus, siis minevikus Eestis valminud sõidukid said oma näo ja teo toonaste konstruktorite jooniste põhjal. · 1951. aasta kevadel töökoja väravast välja sõitnud esimene TA margitähisega autobussi tööjoonised valmisid remonditöökoja tehnilise juhataja Vello Tederi ning puusepp August Leebeni koostöös, 1958. aastal ilmavalgust näinud Estonia 1 joonised aga Tallinnas kogu Nõukogude Liidu ainsale vormelitööstusele aluse pannud Ants Seileri kodus. · Sealjuures kasutati ka busside puhul paljuski mõõtkavas 1:1 ehk elusuuruses jooniseid, sest see võimaldas konstruktoril õige pildi ette saada. Nii tekkis ka õige tunne. On laialt levinud arvamus, et kuna arvutiekraan ei võimalda enamasti asju elusuuruses
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud. Vanatädi teatas peale kuu aega Sunrise tarbimist, et tal ei ole silmis enam ,,liiva" tal oli kogu aeg selline tunne, et silmad liivapuru täis. Ta oli viimased paarkümmend aastat selle kä...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID..............................................................................
(tekkisid ,,Optimistid", ,,Peoleo", ,,Toomapojad", ,,Virmalised" jt.), vanem põlvkond ei pidanud nende loomingut aga üldse muusikaks. Ajapikku teravused leevendusid, rokk leidis koha nii sümfooniate kui ka Artur Rinne jt. esitatud rahvalike laulude kõrval. Populaarsemate rokkgruppidena võib nimetada ansambleid ,,Apelsin", ,,Fix", ,,Ruja", ,,Rock-Hotel", ,,In Spe" jt. Heliloojaist tõuseb esile Rein Rannap. Kerge muusika peamisteks esitajateks olid Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Vello Orumets, Helgi Sallo jt. Rokkmuusikale rajasid lauljatena teed Jaak Joala, Tõnis Mägi, Ivo Linna jt. Oma rada on käinud kõrgetasemeline vanamuusika ansambel ,,Hortus Musicus" Adres Mustoneni juhtimisel. Muusikaelu lahutamatuks oskaks on jäänud viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod. Koorikultuuri tase on olnud hea, eriti palju on loorbereid lõiganud Ernesaksa asustatud Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Laulupeod on lehvivatest punalippudest hoolimata alati tähendanud
komeeti ja teda autasustati selle eest Londoni Kuningliku Astronoomia Seltsi kuldmedaliga. Arvatakse, et tänapäeval on maailmas umbes sadakond inimest, kes tegelevad komeetide otsimisega. Nende hulgas teatakse Eestis komeediküti nime all Hugo Raudsaart, kes pole küll komeeti avastanud, kuid nende süstemaatilise vaatlemise ja orbiitide arvutamisega kõvasti vaeva näinud. Komeediavastajate hulgas on siiski ka üks eestlane Austraalia amatöörastronoom Vello Tabor, kes on esimesena tabanud kahte sabatähte. Komeetide uurimine oli ka Eesti astronoomi Vladimir Riivese ( 1916 1978 ) elutöö. 4. Meteoorid ja meteoriidid 10 4.1 Mis on meteoorid? Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitu...
1) Baily, R 2001.Teaching physical education. UK: Routledge. 2) Peter J. Arnold 1997. Sport, ethics and education. Continuum International Publishing Group Ltd. 3) Aus mäng. http://www.eetika.ee/spordieetika/ausmang. 27.11.2009. 4) Eesti Spordieetika Koodeks. http://www.eok.ee/est/spordi_seadusandlus/spordieetika_koodeks. 27.11.2009. 5) Social Learning Theory. http://www.learning-theories.com/social-learning-theory- bandura.html. 27.11.2009. 6) Vello Hein. Õppematerjal. 7) Piaget. http://www.learningandteaching.info/learning/piaget.htm#Stages. 27.11.2009. 8) McNamee, M.J 1998. Ethics and sport. London: E&FN Spon. 9) Liisa Myyry.Components of Morality..A Professional Ethics Perspective on Moral Motivation, Moral Sensitivity, Moral Reasoning and Related Constructs Among University Students. Department of Social Psychology, University of Helsinki 10) Ülevaade psühholoogiast. http://www.ema.edu
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus. 3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks? Kuna sõbrannad ei vormistanud mingisugust lepingut siis pole Maiel mingisugust õiguslikku alust neid raamatuid tagasi saada ning Mari ei pea talle mingit hüvitist maksma 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis alles 1454. a. Mõisate rajamine kiirenes 16. sajandil. Kõpu mõisat mainitakse esmakordselt 1593. aastal. Selleks ajaks oli asustus Kõpus omandanud üldjoontes hilisematest sajanditest tuntud ilme. Rootsi võimu perioodil jõudis lõpule talupoegade pärisorjastamine. Mõisnike arvates oli p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
