Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vello" - 315 õppematerjali

vello on juhatanud orkestreid Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, USAs jm. Räägiksin siis veidi ka sellest, mis mina „Medeast“ arvan.
Vello

Kasutaja: Vello

Faile: 0
thumbnail
26
doc

Filosoofia konspekt

Maetud Birmas. Uku Maasing- kõige kuulsam teoloog, kirjutanud raamatu budismist Linnart Mäll- ,,Null ja lõpmatuse kohal". Tartus oli Orientalistlik Teaduslik Selts, sealt käis läbi ka Lennart Priimägi. Peeter Vähi ­ Eesti budistliku liidu eestvedaja, muusik (ansambel Apelsin) Vello Väärtnõu ­ tegi nõukogude ajal budistliku templi Läänemaal, saadeti maalt välja selle eest dissidendina. DZAINISM Peale budismi oli Indias ka dzainism. Sai nime õpetuse rajaja hüüdnimest (dzina ­ võitja; tegelik nimi Vardhamana Mahavira). See on pluralistlik õpetus, st palju algeid ­ maailm koosneb algetest ­ TATTVATEST. Oluline tattva on hing. AHIMSA ­ mittevägivaldsus. Dzainismist oli mõjutatud ka...

Filosoofia
435 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raamatuülevaade, Retsensioon ja artikli kokkuvõte

· Andke teose sisu lühiülevaade ja selle eesmärk. · Jagage oma märkmeid eri teemagruppide vahel ja esitage need teemade järgi koos hinnangute, põhjenduste ja näidetega. · Andke raamatule üldhinnang. · Raamatuülevaates võib ja peaks kasutama kirjandust ja sellele ka viitama. Näiteid, millega tutvuda. · Tuna 4/2008. Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 ­ 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
58
ppt

Arvutivõrkude alused

Arvutivõrkude alused 1. Sissejuhatus Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Arvutivõrkude alused Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga...

Arvutiõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Sidesüsteemid ja võrgud

Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode...

Digitaaltehnika
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Budism

Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 1982­1988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus ­ Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu...

Ühiskonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

koosluste ja üksikalade kaitseks koostatakse kaitsekorralduskava, millega määratkse kindlaks liigi edasikestmiseks vajalikud tingimused ja tegevused nende tingimuste loomiseks. 11 Kasutatud materjalid Kasutatud trükised Eek, Liina. (koostaja). 2008. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne. Keskkonnaministeerium. 69 lk. Keppart, Vello . 2006. Keskkonnakaitse, looduskaitse. Kirjastus ILO. 264 lk. Kuresoo, Rein. (koostaja). 2004. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste konventsioon, kõrbestumise konventsioon ja nende ühine rakendamine Eestis. Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituut. 40 lk. Lilleleht, Vilju. (toimetaja) 1998. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse. Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon. 128 lk. Kasutatud normatiivmaterjalid...

Loodus- ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

Sel ajal kui ta asja uurida judis läks juba pimedaks ja tagasi Marta juurde judes avastas ta, et Martat pole kodus, tema on aga vtme maha unustanud. Kuna öösel oli liikumiskeeld ja kell juba palju, läks ta kige lähemasse kohta - Arno juurde ja kohtus seal oma naise ja pojaga. Kik olid väga rmsad. 6 Järgmisel päeval hakkasid neljakesi (ka Vello , kes hästi vene keelt oskas, tuli nendega kaasa) ranna poole liikuma - paaris, Vello ja Taavi ja Ilme ja Lembit. Ilmel tuli küll kontrollpunktis jama, sest ta paber oli eestikeelne, kuigi templitega, kuid Vello pakkus venelastele lahkelt suitsu ja seletas, et Ilme ema on suremas haige ja kik lasti läbi. Rannas ootavad juba Marta, Leonard ja Piibu-Eedi. Marta on Ilmet nähes väga pettunud (lootis ikka, et Taavi annab talle järele)....

323 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tuulepealne maa

Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mihkel Raud "Musta Pori Näkku"

) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada. Mina ei osanud enne üldse Eno Rauda ja Mihklit seostada, rääkimata Aino Pervikust, kelle nimi peaks küll igale lapsele tuttav olema....

Kirjandus
511 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sõpruse Puiestee

Muusika ja tekst: Mait Vaik ARMU NEEDUS Muusika: Mait Vaik/Kaupo Kaldmäe Tekst: Mait Vaik Loeb: Jan Uuspõld MUSTALE MERELE Muusika ja tekst: Mait Vaik Taustalaul: Pille Kallas 1905 Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik/Jekaterina Koort "XX sajandi lapsed". Sõpruse Puiestee teine kauamängiv helikandjal "XX Sajandi Lapsed" ilmus 2004 aasta sügisel. Kokku on plaadil 13 muusikapala. Plaadi vahelehele on kirjutanud XX sajandi lastest ja nende lootusetusest ja lootusest vaimulik Vello Salum. Nii nagu ikka räägivad meie lood erinevatest ajastutest ja inimestest ja jätkame muusikalist stiilitust - seinast - seina, küsides "mis on elu, miks me elame ja miks me armastame". XX sajandi lapsed Muusika: Sõpruse Puiestee Tekst: Mait Vaik Ära pahanda Muusika: Allan Vainola Tekst: Alar Aigro, Alar Tammela, Mait Vaik Kaotaja-2 Muusika ja tekst: Mait Vaik Jäätisekohviku ees Muusika: Mait Vaik Tekst: Andres Rooväli, Mait Vaik Mahavok Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe...

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kontserdiarvustus

Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis Ilus aga väga romantilise ja õrnakõlalise häälega laulja, kellele sobivad hästi klassikalised Ameerika filmidest tuntud-kuuldud jõululaulud....

Muusika
113 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Karl Ristikivi

Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning refera...

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Alo Mattiisen

See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.­27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble....

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Nüüdiskirjandus

Autori kunagi kirjapandud tekst ei sisalda lõplikku tõde, see tekst ei ole taandamatu, maailma adekvaatne peegeldus jne.Unt osutab sellele, et tekst nähtusena on mingi suhteliselt juhuslik sõnadejada. Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat ­ kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka ­ nagu õpetajale meeldib. BIÖ ­ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja ­teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos ­ koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke...

Kirjandus
276 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Tabel, vorm

Tudengi nimi Matemaatika Informaatika Füüsika 3 4 5 3 4 5 Anu Kuusk 5 3 2 Anu Kuusk 3 3 2 Anu Kuusk 2 3 4 Anu Kuusk 2 4 1 Anu Kuusk 2 4 1 Vello Tamm 2 4 3 Ants Kask 4 5 6 Keskmine hinne 4 4 3,3333333333 2,6666666667 3 2,3333333333 2,3333333333 3 5 Nimi Anu Kuusk Tõnu Saar Ants Kask Maie Kuusk Vello Tamm Valdo Sepp Heiki Vaher ...

Informaatika 2
70 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Arvo valton

aastal ilmus "Kaheksa jaapanlannat", mis oli juba eksistentsialistlikum, samanistlikum, ilmus Sirbis ja Vasaras see Eduard Pälli artikkel. Mis süüdistamine see ikka oli, mina sellele ei reageerinud. Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia ­ kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada...

Kirjandus
174 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Eesti tegevkunstnik

1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn 1998 Galerii Legend, Tartu 1998 Galerii Hassel, Stuttgart, Saksamaa 1999 Raatuse galerii, Tallinn, Eesti 1999 Kilpkonna Galerii (koos Vello Trelliga), Viljandi 2000 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn 2000 Eesti Saatkond Riias, Läti 2001 Ühispanga galerii, Tallinn Mõned pildid Rein Kelpmani loomingust Kolm sanitari, puud ja kivid. 1984 a. Õli, tempera, lõuend. 120x160 cm. Labürindis. 1987 a. Õli, akrüül, segatehnika, lõuend. 104x156 cm. Punasel taburetil. 1987 a. Õli, tempera, lõuend. 125x120 cm....

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Psüholoogia harud ja rakendamisvõimalused

lk 13 7. Lisad.................................................................................................................. ..lk 14 2 1. Psühholoogia ja psüühika Ants nägi selgesti, et pall ei taba korvi. Poisi nägu oli küll tuttav, kuid Annel ei tulnud ta nimi meelde. Siiri oli suur tüdruk, kuid ometi kartis ta pimedust. Vello surus maha soovi telerit vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks ­ kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad...

Psühholoogia
192 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Redoks

Need on reaktsioonivõrrandi vasaku poole koefitsientideks. 3Sb2S3 + 28HNO3 + H2O = H3SbO4 + H2SO4 + NO Vastus: 3Sb2S3 + 28HNO3 + 4H2O = 6H3SbO4 + 9H2SO4 + 28NO F. KOEFITSIENTIDE LEIDMINE "KESKKONNA" MEETODIL Redoksreaktsioonide kulgemise vajalikuks tingimuseks on sobivate redokspotentsiaalidega oksüdeerija ja redutseerija olemasolu (vt. Hergi Karik, Vello Past "Keemilised elemendid, ühendid & reaktsioonid", Tallinn "Koolibri", 1996, lk.145-155). Paljudel juhtudel on lisaks vaja veel reaktsioonisaaduste "sidujat", sest ka saadused peavad summaarselt jääma elektriliselt neutraalseks. Nimetame seda kolmandat komponenti keskkonnaks (kk), mis võib olla happeline, aluseline või neutraalne. a) keskkond puudub: 2H2(red) + O2(oks) 2H2O b) keskkond on happeline: Cu(red) + 2HNO3 + 2HNO3(kk) Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O...

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti suusatamise ajalugu

Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad...

Kehaline kasvatus
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun