1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste j...
LAHTISE TEODOLIITKÄIGU ARVUTUS Vasakpoolsed nurgad Direktsioon Koordinaatide juurdekasvud Punktide nr Tabelinurgad Mõõdetud Tasandatud -nurgad Arvutatud Tasandatu Joonte Vee- pikkused d ° ´ ° ´ ° ´ ° ´ ± x ± y ± x rand 11 82 29,4 I 82 29,4 +...
RilVi plaanr/tseTahuoTyupunk| a&a A W M{ -rri'h?ili'r 'rarel *5u/tniy Koh oh k u 7/o anlt s ep& uorg uV u n k / K-A Reeper 5R-setnareeper /t6sffi SoreitiknastlfcrnJ !xl k-)d PR-pinnaseruV*- o ...
Mina käisin 1. detsembril 2009. aastal kell 19.00 Estonia Kontserdisaalis Vello Jürna 50. aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas. Vello Jürna (1. detsember 1959 12. juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut,
Punktid Vasakpoolse rad dir nurgad Kaugused (m) sin cos RPV240 119.72 RPV241 137º15' 2.3954644 77.0º 0.97425215 0.225 137.25 1.34337993 200 PP1 165º00' 2.8797933 62.0º 0.88270166 0.47 165 1.1º 200 PP2 206º30' 3.6041049 88.5º 0.999643 0.027 206.5 1.5º 200 PP3 222º00' 3.8746309 130.5º 0.76074591 -0.65 222 2.3º 200 PP4 186º00' 3.2463124 136.5º 0.68873429 -0.73 186 2.4º 200 PP5 152º10' 2.6558...
docstxt/1475180002135.txt
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
· 1973 Kolmeteljeliste ellipsoidaalsete tä:hesüsteemide liikumisintegraalid. · 1975 Kvaasiisotermilised mudelid. · 1986 Isokroonsete ja isotermiliste mudelite üldistus. · 1987 Kolmandat integraali lubava potentsiaali üldistus. · 1987 Telgsümmeetrilise tähesüsteemi hüdrodünaamika 3 liikumisintegraali lähenduses. 8 Leonard Vello Kuhi ( 1936 ... ) Kuhi on Eesti päritolu USA astrofüüsik, ta on uurinud T. Tauri ja WolfRayet tähti, tähtede teket ja evolutsiooni vaatluslikust aspektist, samuti atmosfääre. Eesti päritolu astronoomidest on saavutanud Ta kõige kõrgemaid ametiposte: 1. Juhtinud presidendina ja asepresidendina astronoomide üht esinduslikumat organisatsiooni Astronomical Society of the Pasific. 2
Kontserdianalüüs (II poolaasta) Käisin vaatamas Charles Gounod´i ooperit ,,Faust" kahes vaatuses. Ooper meeldis mulle väga. Teost dirigeeris Vello Pähn ning lavastaja oli Dmitri Bertman. Fausti osa mängis Oliver Kuusik. Tema hääl on võimas ning seda oli hea kuulata. Tema kõrged noodid olid kandvad ning laulvad. Margarite osas oli Joanna Freszel, kes on poolatar. Tema hääl oli kõlav, kuid midagi oleks nagu puudu jäänud. Arvan, et Oliver Kuusik oli enda rollis parem kui Joanna Freszel. Selle tuntud ooperi muusika on väga lüüriline. Seal on kaunid meloodiad, harmoonia ilu, poeetilisus ja hingestatus. Pjotr T saikovski,
viimase hetke seadusi ja otsuseid. Peale valimisi tegeleb Riigikogu järelvalvega valitsuse üle, mis on tingitud arupärimiste ja küsimuste arvu suurest tõusust seoses valitsuse eelnõude menetlemisega. Tegemist on justkui “tudengisündroomiga”, kus olulised otsused jäetakse viimasele hetkele ja sellest johtuvalt võidakse vastu võtta rutakalt loodud ja ebaküpsed seadused. 3. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“ 3.1. Rahva usaldust Riigikogu vastu mõjutavad nii poliitilised ja sotsiaaldemograafilised muutujad kui ka majanduslik keskkond. Usaldustunnet tekitavad valitsusega sarnane poliitiline maailmavaade, üldine poliitikahuvi, elanike rahulolu valitsuse toimimise ja eelarvepoliitikaga ning valimis-ja parteisüsteem. Kõrgharitumad ja paremal elujärjel noorem põlvkond on suurema usaldusega
Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva pärast läkski Leini lõuna poole võttes endaga kaasa poja kolba. Kui ta oli juba tükk maad kõndinud, sõitsid temast Vello(mägiste vanem), Ott ja Kahro (Vello sulased) mööda ning võtsid kahvatu naise endiga kaasa. Hiljem saadi teada, et too olevat Vello õde. Ta jäeti vanema majja. Ühel päeval nägi Leini paatrit ja lasi end ristida. Vello sai pahaseks, kuna ristitud rüütlid on lätlased ehk vaenlased. Pärast ristimist ei tundnud Vello Leinit ära. Ta palvetas iga päev ega rääkinud palju. Kõik sõnad, laused mis ta rääkis olid seotud jumalaga (ristiusulaste kõikvõimas isik Maa peal). Vellol oli ka teine õde Malle ning nendega koos elas näitsik Vaike. Venda ja isa Vellol enam ei olnud
''mera jel'' M.Metsanurk Leini ja Kmbi lksid tlli ning Leini pgenes kodust koos lapsega. Ta lks lbi tuisu ja klma talve ning pimeda metsa kuhugi mahajtud majja. Jttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja lks sa otsima. Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta lks teda maja mbert otsima, leides poja huntide poolt ra sduna, vttis ta poja kolba ning lks sealt minema, koju tagasi. Kui Kmbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini lbi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello
8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 TÕSTE- JA EDASTUSMASINAD TE. 0255 Lihtsad tõstemehhanismid Var. 6 Töö eesmärk:
Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991).
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti
Jakob Westholmi gümnaasium Natura 2000 ja Life programm Referaat Kertu Kruus 12.a klass Juhendaja Ott Kadak Tallinn 2012 Sissejuhatus Referaat põhineb Natura 2000 programmi tutvustamisel; kirjeldades erinevaid kaitsealasid, mis on Natura 2000-ga seotud; kirjeldades kaitsealade korraldust; hinnates keskkonnamõjusid. Referaat tutvustab Life programmi ülesandeid ja eesmärke põhjendades nende vajalikkust. Kirjalik töö peaks andma põhjaliku ülevaate Natura 2000 ja Life programmist ning nende eesmärkidest Eestis ja kogu Euroopas. Andmed pärinevad põhiliselt raamatutest ja veebiportaalidest. Natura 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.(Natura 2000 portaal...
Tudengi nimi Matemaatika Informaatika Füüsika 3 4 5 3 4 5 Anu Kuusk 5 3 2 Anu Kuusk 3 3 2 Anu Kuusk 2 3 4 Anu Kuusk 2 4 1 Anu Kuusk 2 4 1 Vello Tamm 2 4 3 Ants Kask 4 5 6 Keskmine hinne 4 4 3,3333333333 2,6666666667 3 2,3333333333 2,3333333333 3 5 Nimi Anu Kuusk Tõnu Saar Ants Kask Maie Kuusk Vello Tamm Valdo Sepp Heiki Vaher
kus Eesti vrakiregistri koostamise eesmärgil otsitakse ja registreeritakse uppunud laevu. Valikuliselt tõstetakse üles esemeid muuseumi ekspositsiooni täiendamiseks. Aastail 1980 - 1994 tegutses muuseumi juures allveearheoloogiaklubi "Viikar". Meremuuseumi allveearheoloogilise uurimistöö üheks tähtsamaks ülesandeks on Eesti muinaslaeva leidmine. Eestis on seni laevaarheoloogia kui teadusega tegelenud kaks inimest - Andres Eero ja Vello Mäss, neist viimane on Eesti tuntuim. «Ei tasu arvata, et allveearheoloogia seisneb ainult sukeldumises või merepõhjas tuukriülikonnaga jalutamises,» selgitab Vello Mäss. Suur osa tööst tehakse maal, sest leitut tuleb uurida, klassifitseerida, konserveerida, restaureerida. Vrakirüüstajad ei ole Eesti vetes veel tõsiseks probleemiks. Läänemeri on sukeldujatele suhteliselt ebamugav - külma ja läbipaistmatu veega. Kuid siiski leidub
Budism Eestis [[Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses buda munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi
8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 TÕSTE- JA EDASTUSMASINAD TE. 0255 Telferi sõidutee valik Var. 6 Töö eesmärk:
Karikaturist Gori Joonis 1. Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919
.......................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 5. Lisa........................................................................................................................................17 5.1. Mõisted...........................................................................................................................17 5.2. Küsimused, mida esitasin Vello Salole..........................................................................18 3 SISSEJUHATUS Teema sai valitud soovi tõttu saada rohkem teada Pirita kloostri kohta, eriti selle tegevusest ja eluolust. Kui nägin seda teemat, teadsin kohe, et see on teema mida tahaksin uurida. Kloostrid on oma reeglitest ja sisekorrast tingituna võrdlemisi suletud üksused. See ongi nähtavasti ka
biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 Virmalised , Rtmikud , Optimistid , Toonika, Peoleo . Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68.Aastal liitus nendega bassi mngima Jaak Joala. Optimistides alustasid muusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Krvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. Rtmikute solistiks oli Juuniorites alustanud Tnis Mgi, trummarina Paap Klar. Peoleo panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino Melt, Henno Ko. Neid vib pidada kantriansamblite eelkijaks Eestis. 1966- Andromeeda - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson.
the rooms for the audience were renovated before the celebrations of a centenary of the professional “Estonia” theatre. On6 September 2013 the opera house celebrated its centenary. Management Aivar Mäe, General Manager • Date of birth: May 12, 1960 • Marital status: married, three children Education • 1979–1985 Tallinn State Conservatory, music pedagogy • 1976–1979 Tallinn Secondary Music School, clarinet Vello Pähn, Artistic Director Vello Pähn graduated from Tallinn State Conservatory in 1981, having studied conducting with Roman Matsov and continued his studies at St. Petersburg Conservatory in 1981–1986 with Arvīds and Maris Jansons. In 1982–1984 he was engaged at the Estonian National Opera. There are about 450 people working at the Estonian National Opera. Half of them belong to the artistic staff and perform or take part in the performances
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Vello Pähn Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet' ,,Carmenit", Puccini ,,Madama Butterflyd", Verdi ,,La traviatat", Mussorgski ,,Hovanstsinat", Donizetti ,,Armujooki", Tsaikovski ,,Jevgeni Oneginit", Mozarti ,,Figaro pulma", Wagneri ,,Lendavat hollandlast", Gounod' ,,Fausti" jpt, samuti ballette Prokofjevi ,,Tuhkatriinut", ,,Othellot" Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale. ARVAMUS
ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akus...
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
alusel. Algusaastatel käisid seltsi liikmed koos iga kuu. Taluliidu kaudu jagati seltsile ehitusmaterjali, jõusööta, naftat, tehnkat (varustajaks oli Agrovarustusbaas). Mõniste taluseltsi algusaastad 1989. a. Esimene talunik ArnoldJulius Tiits. Järgnevad talunikud:Lempo Must Peltser Heiki Vaidre Endel Heino Käärmann Pennula Vello Must Taivo Ajapikku... Aja möödudes kasvas liikmete arv ja seltsile loodi juhatus. Juhatuse liimed olid igast piirkonnast: Tursalt Must Taivo Saru külast Käärmann Heino Hürovalt Sarapuu Kalju Mõnistest Hanimägi Heidi VastseRoosast Lüüs Leonhard Karisöödist Mõttus Hugo
esinduslikkust. Hilisemal ajal on “Estoniale” püütud omaaegset juugendvälimust mõnevõrra tagasi anda. - Estonia teater praegu. -Estonia teatri ehitamine aastal 1963 . Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn, peadirektor (aastast 2009) Aivar Mäe ja balleti kunstiline juht (aastast 2009) Toomas Edur. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest.
„WINTER WONDERLAND“ „Winter Wonderland“ ehk eesti keeles „Talvevõlumaa“ on jõululaul, mis on avaldatud aastal 1934. Selle laulu muusika kirjutas Felix Bernard ja sõnad Richard B. Smith. Eestikeelsed sõnad on laulule kirjutanud Vello Salumets ja eesti keeles on seda laulu esitanud Birgit Õigemeel, Karavan, Meie Mees, Noorkuu, Kare Kauks. See laul on kirja pandud Londonis, Central Pargis. Laulu kirjutaja kujutas ette, et pargis on lumemehed ja seal sajab paksu lund. Ta pani oma mõtted kirja ja siis saigi sellest laul. Laulu sõnad loovadki maagilise nägemuse lumest jõulude ajal koos traditsioonilise lumemehe ehitamisega. Läbi aastakümnete on seda laulu salvestanud üle kahesaja erineva artisti.
Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_ol%C3%BCmpiam %C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2002._aasta_taliol %C3%BCmpiam%C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2006._aasta_taliol
L Rahvatantsu Inspektsioon Vello Vaarikas 15. oktoober 2008 nr 5-7/428 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15098 TALLINN Rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Vaarikas Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116 E-post: [email protected] Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483 Konnakese 34 Faks:...
L Rahvatantsu Inspektsioon Vello Vaarikas 15. oktoober 2008 nr 5-7/428 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15098 TALLINN Rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Vaarikas Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116 E-post: [email protected] Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483 Konnakese 34 Faks:...
Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia.org/wiki/Corrosion http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.corrosionclinic.com/types_of_corrosion/galvanic_corrosion.htm
Poliitskandaalid Eestis · Poliitskandaalid ei vii rahvast tegudele liidri ega eesmärgita. Tartu ülikooli võrdleva poliitika professori Vello Pettai hinnangul ei realiseeru isegi skandaalide tõstatatud rahulolematus rahva konkreetsete tegudena, kui pole liidrit ega eesmärki. Selles plaanis on valimistevaheline loid periood erakondade seisukohalt hea aeg paljastustega silmitsi seista, kuigi rahastamisskandaalil on Pettai hinnangul siiski oma järav mõju Reformierakonna mainele. · Võru tüdruk poliitskandaali keskmes
Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane
Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis
Rahvusooper Estonia: Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Aastast 1998. kannab see nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J.Strauss), Straussi loodud ooperist ansambel operetist ,,Öö Veneetsias". Teises osas tulid ettekandele Buonafede aaria ooperist ,,Elu kuu peal"(J.Haydn),Krahvinna aaria ooperist ,,Figaro pulm"(W.A.Mozart),Don Basilio aaria ooperist ,,Sevilla habemeajaja"(G.Rossini),Tosca aaria ooperist ,,Tosca"(G.Puccini) ja
Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23. koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise suurim täht, kelle töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud
1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn 1998 Galerii Legend, Tartu 1998 Galerii Hassel, Stuttgart, Saksamaa 1999 Raatuse galerii, Tallinn, Eesti 1999 Kilpkonna Galerii (koos Vello Trelliga), Viljandi 2000 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn 2000 Eesti Saatkond Riias, Läti 2001 Ühispanga galerii, Tallinn Mõned pildid Rein Kelpmani loomingust Kolm sanitari, puud ja kivid. 1984 a. Õli, tempera, lõuend. 120x160 cm. Labürindis. 1987 a. Õli, akrüül, segatehnika, lõuend. 104x156 cm. Punasel taburetil. 1987 a. Õli, tempera, lõuend. 125x120 cm.
See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada. Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas või raha, millega saaks elada elu lõpuni ära? Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia orkester. Orkestrit juhtis eesti dirigent Vello Pähn. Orkestri solistideks olid (1) viiuldaja Kristina Kriit (2) Olev Ainomäe, kes mängis oboel, (3) Rait Erikson metsasarvel. Teises vaatuses esitati ka koorimuusikat naiskoori poolt. Koormeister oli Elmo Tiisvald. Ooperikoori solist oli Greete Kivisald. Minu jaoks tegi balletti eriliseks see, et peale graatsilise tantsimise, peitus selles esinemises ka mõtlemapanev sõnum. Tantsuga väljendati väga hästi emotsioone, kuid muusikas oli samas tunda müstikat
5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35
Puravikud Puravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik • Tatik • Päkk Kivipuravik
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga.
Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal oli oli pool- läbipaistev kangas kus näidati pilte ja videosi, et saalisoliad õigesse meeleollu viia. Igatahes, mu esimene ooperikogemus, vot see Oli elamus. Ma ei oska esituse taset määrata kuna olen konsertmuusika alal päris algaja. Emotsioonid olid tänu heale orkestrile ja toredatele ooperilauljatele just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
