Elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus .Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. Elektrivälja suund ühtin proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Elektrivälja tugevuse ühik on N/C. Punktlaengu elektriväli Lõputu tasandi elektriväli Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis. 2
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5
116. Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni? Binormaal ja peanormaalteljele 117. Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori? 118. Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori ja millised on punkti kiirusvektori projektsioonid nendele telgedele? 119. Kuhu on suunatud punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse vektorid? Normaalkiirendus on alati suunaga kõvera nõgususe poole ja on alati positiivne. Tangensiaalkiirenduse suund aga võib ühtida kas puutuja telje positiivse või negatiivse suunaga. Normaalkiirendus ja tangensiaalkiirendus on omavahel risti. 120. Kirjutada valemid punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse arvutamiseks. 121. Kirjutada valem punkti tangensiaalkiirenduse arvutamiseks selle punkti koordinaatide x, y ja z ajatuletiste kaudu. 122
v=s/t, kus s ( m ) nihe, t ( s ) - aeg , v ( m / s ) - kiirus. Füüsikalist suurust tähistatakse mingi tähega, näiteks t on aja tähis, v kiirus tähis jne. Sulgudes olev täht või tähtede kombinatsioon näitab antud suuruse mõõtühikuid. Näiteks: ( m ) - meeter, ( s ) - sekund, ( m / s ) meetrit sekundis, s.t. meeter jagatut sekundile. Liikumisel on alati mingi suund. Seepärast kiirus ja nihe on vektoriaalsed suurused ehk vektorid. Kui tegemist on sirgliikumisega, siis saab liikumissuunda nihke ja kiiruse korral kirjeldada märkide + või abil. Nihet mõõdetakse meetrites, mis on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühik. Alates 1983. a. loetakse 1 meeter võrdseks vahemaaga, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kus c on valguse kiirus vaakumis. Praktikas kasutatakse pikkuseühikuid: 1 km = 1000 m e. 103 m; 1 cm = 0,01 m ehk 10 - 2 m ; 1mm = 0,001 m e. 10 - 3 m.
116. Millistele loomuliku koordinaadistiku telgedele ei anna punkti kiirusvektor iialgi projektsiooni? Binormaal ja peanormaalteljele 117. Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori? 118. Mis on loomulik teljestik punkti liikumisel mööda mingit kõverjoonelist trajektoori ja millised on punkti kiirusvektori projektsioonid nendele telgedele? 119. Kuhu on suunatud punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse vektorid? Normaalkiirendus on alati suunaga kõvera nõgususe poole ja on alati positiivne. Tangensiaalkiirenduse suund aga võib ühtida kas puutuja telje positiivse või negatiivse suunaga. Normaalkiirendus ja tangensiaalkiirendus on omavahel risti. 120. Kirjutada valemid punkti normaalkiirenduse ja tangensiaalkiirenduse arvutamiseks. 121. Kirjutada valem punkti tangensiaalkiirenduse arvutamiseks selle punkti koordinaatide x, y ja z ajatuletiste kaudu. 122
jaotiste arv mõlemas suunas 5 5.5 6 6.5 7 nx ja ny. 3.133974 2.30586 0.913191 -0.703059 -2.147175 Nende alusel leida sammud -1.360053 -1.000676 -0.396298 0.305107 0.931811 hx = (bx - ax) / nx ja hy = (by - ay) / -4.603653 -3.387194 -1.341432 1.032759 3.154095 -3.614676 -2.659542 -1.05326 0.810897 2.476518 Teha vektorid x ja y, mis sisaldavad vastavate muutujate väärtusi 0.697618 0.513281 0.203275 -0.1565 -0.477958 jaotuspuktides 4.368525 3.214196 1.27292 -0.980012 -2.993002 x0 = ax, xi = xi-1 + hx, y0 = ay, yi = y 4.02303 2.959994 1.172248 -0.902505 -2.756294 hy -0.02122 -0.015613 -0.006183 0.00476 0.014538 Valem funktsiooni z(x, y) väärtuste -4.04596 -2.976865 -1
41 Ülemise päiserea tekstist moodustatakse tekst graafiku alla ! Valemite konstrueerimine ! Insert Object Microsoft Equation 3,0 1. Valemiruutu sisesta andmed klaviatuurilt ja töövahendiribalt 2. Klõps väljaspool valemiruutu eemaldab vahendiriba 3. Vahendiriba ilmumiseks klõpsa 2x valemil 4. Valemi eemaldamine 1x klõps delete 5. Valemi liikmete paigutus määra enne andmere sisestamist 6. Vektorid ( 3.veerg ! ) ja indeksid lisa peale märgi sisestamist 7. Iga valem eraldi valemiruutu 8. Ctrl + lohista => koopia 9. Valemi (pildi) suurust muuda peale sisestamist pidemepunktidest (pane enne mällu) 10.Valemi rõhutamiseks saad kasutada värvilist tausta (kriit/menüü) 11.Valemi asukoha määramiseks rakenda pildi töövõtteid. 42 ( a + b )( a - b ) = a 2 - b 2
suspensioonis. · Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon on võõra DNA viimine rakku. Keemilised meetodid. Kaltsiumfosfaadi meetod, DEAE dekstraan Füüsikalised meetodid. Mikroinjektsioon ja elektroporatsioon Membraanide fusioonid. Liposoomid, katioonsed lipiidid ja DNA kompleks lipofektsioon (DNA) konstrukti sisestamine viiruste abil. DNA viirused= näit. SV 40 (simian virus) pôhinevad vektorid · Mis on GFP, milliseid konkreetseid ekspresioonikonstrukte praktikumis kasutati? GFP-green fluoroescent protein, GFP võib funktsioneerida kui proteiin tag, ta viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning tänu temale seotud signaaljärjestusele, saab sisseviidud DNA-valk kompleks seostuda just spetsiifilisse kohta rakus, ning tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis nähtav
lehtedele). Kuna NPVd on mitmetele kahjurputukatele väga virulentsed, kasutatakse neid taimekaitses (üle miljoni hektari soojauba Brasiilias ja mujal). Probleemiks on, et NPVd tapavad röövikud suhteliselt aeglaselt ja võimaldavad neil enne suremist taimi ulatuslikult kahjustada. Sellest ülesaamiseks planeeritakse kasutada geneetiliselt modifitseeritud NVPsid, millesse on kloneeritud putukavastaste toksiinide geene. Baculoviirused on väga tähtsad eukarüootse geeniekspressiooni vektorid (rekombinantsete valkude tootmine), kuna baculoviiruses leidub aktiivseid promootereid (polühedriini, p10, ka varajaste valkude promooterid) ja baculoviiruse genoomi saab kloneerida suuri inserte. Nudiviirused Nudiviirused on ebatüüpilised putukaviirused. Nende viiruste nimetus tuleneb sellest, et nende kepikese kujulisi, membraaniga virione ei pakita erinevalt baculoviirustest OV-desse (“nude” – paljas)
Vastavalt Newtoni II seadusele avaldub resultantjõu F moodul Fe = ? järgmiselt: mv 2 F = ma = R Vektor F on risti vektoriga Fr . Seega on need vektorid täisnurkse kolmnurga kaatetid, Fe aga on selle kolmnurga hüpotenuus. Elastsusjõu m2v 4 v4 Fe moodul võrdub: Fe = Fr + F = m g + =m g + 2 2 2 2 2 2
vektori suunaga (pudeli avamine); nurkkiiruse vektor on vektor, mille moodul võrdub nurkkiirusega ning mille suund piki telge ühtib pöördenurga suunaga, kui nurk suureneb ja on sellega vastassuunaline, kui pöördenurk väheneb; nurkkiirenduse vektor on vektor, mille moodul võrdub nurkkiirendusega. Pöörlemisvektorid pole tegelikult õiged vektorid: neid ei saa liita-lahutada, ka ei kehti nende jaoks taustsüsteemi vahetuse valemid. Et märkida erinevust "õigete vektoritega", nimetatakse neid aksiaal- ehk pseudovektoriteks. Loeng 7 · Rõhk, rõhumisjõud, pindala vektor. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI-
.... xm = m(t) , t [T1, T2] . Antud süsteem määrab iga t [T1, T2] korral ühe kindla ruumi Rm punkti P =(x1, x2, . . . , xm). Üldiselt vastavad muutuja t erinevatele väärtustele erinevad ruumi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1, T2], siis t-le vastav punkt kujundab ruumis Rm punktihulga, mida nimetatakse parameetriliseks jooneks. 2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor. Vektori suunaline sirge ja selle parameetrilised võrrandid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy-Schwartzi võrratus. Teljed mitmemõõtmelises ruumis. · 2 punkti A = (a1, a2, . . . , a m) ja B = (b1, b2, . . . , bm) ruumis Rm.Vaatleme punktist A punkti B suunatud sirglõiku. See on punktide P = (x1, x2, . . . , xm) hulk, mille koordinaadid x-id
Epohhi salvestamise intervall võiks olla 15-30 sekundit. Mõõtmistel kasutatakse vähemalt nelja satelliidi signaali ja horisont võiks olla vaatluspunkti ümbruses avatud 15º. Ühesageduslike vastuvõtjatega mõõtmisel võib vastuvõtjate vahekaugus ulatuda 25 kilomeetrini. Kahesageduslike vastuvõtjatega mõõtmisel võib vahemaa ulatuda aga isegi sadadesse kilomeetritesse. Staatiline mõõtmismeetod on parim, kui nõutakse kõrget täpsust, mõõdetavad vektorid on pikad või kui satelliitide konstellatsioon ei ole sobiv teiste mõõtmismeetodite jaoks. Kiirstaatiline mõõtmismeetod (inglise keeles rapid static; fast static) Kiirstaatiline meetod on paljuski sarnane staatilisele. Ainsaks erinevuseks on lühem mõõtmiste aeg. Kasutades kiirstaatilist meetodit, võime vähendada näiteks ühetunnist mõõtmiste aega (staatilise meetodi puhul) 5-20 minutini. Minimaalne satelliitide arv, mida kasutatakse, on 4 (soovitav 5 või enam). Ka
.... xm = m(t) , t [T1, T2] . Antud süsteem määrab iga t [T1, T2] korral ühe kindla ruumi Rm punkti P =(x1, x2, . . . , xm). Üldiselt vastavad muutuja t erinevatele väärtustele erinevad ruumi punktid. Kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu [T1, T2], siis t-le vastav punkt kujundab ruumis Rm punktihulga, mida nimetatakse parameetriliseks jooneks. 2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor. Vektori suunaline sirge ja selle parameetrilised võrrandid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy-Schwartzi võrratus. Teljed mitmemõõtmelises ruumis. · 2 punkti A = (a1, a2, . . . , a m) ja B = (b1, b2, . . . , bm) ruumis Rm.Vaatleme punktist A punkti B suunatud sirglõiku. See on punktide P = (x1, x2, . . . , xm) hulk, mille koordinaadid x-id
Saavutada nõutud maandustakistus b. Saavutada puutepinge 80 V c. Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel d. Kindlalt isoleerida kaitsejuht korpusest Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Saavutada nõutud maandustakistus, Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuidas on omavahel nihutatud voolu ja pinge vektorid ideaalinduktiivsusega elektriahelas? Valige üks või mitu: a. 90˚ b. 45˚ c. 180˚ d. π/2 radiaan Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: 90˚, π/2 radiaan Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis valem vastab Ohm´i seadusele? Valige üks või mitu: a. U=IxR b. U=I/R c. R=IxU d. I=U/R Tagasiside
teljega x võnkumise algfaasiga võrdse nurga. Vaatleme kahe ühesuguse sagedusega samasihilise harm. võnkumise liitmist. Võnkuva kahe hälve x on kahe hälbe x 1 ja x2 summa. Need hälbed avalduvad järgmiselt: x1=a1cos(0t+a1) x2=a2cos(0t+a2) Kujutades võnkumisi vektoritena a1 ja a2 ja konstrueerides resul-tantvektor a, mis on võrdne liidetavate vektorite projektsioonide summaga: x=x1+x2 . Järelikult kujutab vektor a resultantvõnkumisi. See vektor pöörleb sama nurkkiirendusega 0 mis vektorid a1 ja a2, seega on resultantliikumine harm. võnkumine sagedusega 0, amplituudiga a ning algfaasiga . a2=a12+a22-2a1a2cos[-(a2-a1 ) ]= =a12+a22+2a1a2cos(a2-a1), tan=a1sina1+a2sina2/ a1cosa1+a2cosa2. §45. Tuiklemine. Kui kahe samasihilise liidetava võnkumise sage-dused erinevad vähe, siis võib resultantliikumist kujutada pulseeriva amplituudiga harm. võnkumisena. Sellist võnkumist nim. tuiklemine. Amplituudi analüütiline avaldis on
2. = 3. = ( ++) 90. Kuidas arvutada jõu tööd üldjuhul, kui jõud on muutuv suurus ja ta rakenduspunkt läbib kõverjoonelise trajektoori? 1. Jõu F töö on võrdne joonintegraaliga üle jõu rakenduspunkti poolt läbitud joone alguspunktist A 1 lõpp-punktini A2 avaldisest F cos ds . = ( 1, 2) 91. Kuidas arvutada momendi tööd? = () (rajad 0st 1-ni), konstantse momendi korral W=M1(arvesta märki, samasuunaline+) 92. Millal on jõu töö võrdne nulliga? Kui vektorid on risti cos90=0 93. Mida kujutab endast avaldis F dr ? Jõu elementaartööks nimetatakse skalaarset suurust, mis võrdub jõu ja selle rakenduspunkti 9 elementaarsiirde skalaarkorrutisega. Lõpmata lühike distants, mis on ligikaudu sirgjooneline. ( A2 )
Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis. Siin on voolud I1 ja I2 faasis nihutatud nurga võrra. Nende voolude amplituudväärtusi ehk maksimaalväärtusi iseloomustavad vektorid OB ja OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks. Koguvoolu i sinusoidi annab vektori OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina
On üks suur tarbija ja palju väikseid saake, mis täies mahus liiguvad tarbijasse(kiskluse tüüpi tarbimine). Selle tüübi omapäraks on, et saak surmatakse peale esimest edukat rünnakut. Röövlus. Herbivooria süüakse tükke saagist. Näkitsemine. Parasitoid loomas, kes osa elust veedavad parasiidina, teise osa elust nt näkitsejad. Parasitoidne tarbimine. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrand. Kasvukiirused kahe poplatsiooni kohta. Vaata vihikust. Nooled joonisel on vektorid, mis näitavad süsteemi liikumise suunda ühes või teises suunas. Summavektorid moodustavad ringi. Süsteem liigub vastupäeva fokaalse punkti ümber. Kiskja tuleb veerandise faasinihkega järgi. Populatsioonilained. Kiskja tiheduse maksimum järgneb saaklooma tiheduse maksimumile veerandfaasilise hilinemisega. Saakloomade kaitsekohastumused. 1. Mehhaaniline kaitse siili okkad. 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5
isoleeritud,sellest tulenevalt seal mõjuvate konservatiivsete jõudude summaarne moment on võrnde nulliga. Järelikult pendli äärmises maksimaalses hälbe asendis paigalseisu hetkel on võrdesed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõu moment. Eelneva põhjal mainitud jõudude momentide summa on võrdne nulliga, ehk need jõumomendid on võrdsed ja vastassuunalised vektorid. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ML=I. Masspunkti inertsmoment I=ml2 kui l on masspunkti massiga m kaugus pöörlemistsentrist, ehk matemaatiline pendli pikkus. Hälve tasakaalu asendist ajahetkel t on iseloomustatud kaldenurgaga abil ja nurkkiirendus on siis . Raskusjõu moment MR=mg*l. Mehhaaniliselt isoleeritud süsteemi puhul
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tek...
Vähenenud ekspositsioon keskkonnale vähendab haiguse riski. Aitab vee kloorimine, kuumutamine, veevarude vask- hõbe-ionisatsioon. Bartonella Üldist. Lühike G- aeroobne pulk, kasvutingimuste suhtes nõudlik. Algseks kasvamahakkamiseks vaja niisket 37°C CO2-ga rikastatud atmosfääri. Epidemioloogia. Erinevad loomperemehed, haigust põhjustab harva. Inimese infitseerimiseks putukatest vektorid. Loomadel infektsiooni ei põhjusta, mistõttu teda ei saa ka loommudelites uurida. Virulentsus. Haigused. B. bacilliformis. Bartonelloos: äge palavikuline haigus tõsise aneemiaga, millele järgneb nahavorm. Esineb endeemiliselt Peruus, Ekuadoris, Kolumbias – liivakärbse elukohtades. Kärbsehammustusel liigub bakter verre, paljuneb, siseneb erütrotsüüti. Retikuloendoteliaalsüsteem korjab erütrotsüüte ära – äge aneemia. Sagedased ka müalgia, artralgia, peavalu. B. quintana.
joont. 1803 John Dalton toob välja esimesed ideed, mis viisid kaasaegse aatomimudeli tekkeni. 1803 Young avastab valguse interferentsi, ta avaldab arvamust, et valgus on laine. 1803 Jean-Baptiste Biot jõuab järeldusele, et taevast langevad kivid on meteoriidid. 1804 Biot näitab, et Maa magnetväli nõrgeneb kõrguse kasvades, satub aga ise õhupallireisi ajal paanikasse. 1806 Jean-Robert Argand ühendab vektorid kompleksarvudega ja uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul. 1807 Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva. 1807 Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana. 1807 Humphry Davy kasutab elektrivoolu kaaliumi saamiseks. 1808 Dalton avaldab "Keemilise filosoofia uue süsteemi".
Seega LsV s cos K ja PsV tan K MOV ning sihtkoha koordinaadid saab arvutada: Ls2 Ls1 s cos K Ps2 Ps1 MOV tan K 10 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 11. Tuletada rõhtnurga gradiendi valem Rõhtnurka võib vaadelda kahe peilingu vahena ja gradiendi leiame peilingute gradientide geomeetrilise vahena. Vektorid gS ja gT on orientiiride S ja T peilingute gradiendid. Nende vektorite geomeetriline vahe on vektor gV, mis ongi otsitav rõhtnurga gradient. Koosiinuteoreemi järgi: gV g S2 gT2 2 g S2 gT2 cos V Asendades orientiiri peilingute gradiendid nende väärtustega:
8. Millest koosneb intervalli vektoresitus? Kuidas ta moodustatakse? Intervalli vektoresitusel on olulised järgud esitatud samade konstantidega 0 ja 1 ning mitteolulised järgud on tähistatud sümboliga -. 9. Mis on n-mõõtmeline Boole’i ruum? Boole’i ruum on kõigi n-järguliste kahendvektorite hulk võimsusega (| | ). 10. Tuua näide võrreldavatest kahendvektoritest. 00010 < 00110 11. Tuua näide mittevõrreldavatest kahendvektoritest. Mittevõrreldavad vektorid on 10 ja 01. 12. Kas erinevate pikkustega kahendvektorid võivad olla võrreldavad? Omavahel saab võrrelda ainult võrdsete pikkustega vektoreid. Loogikafunktsioonid ja loogikaavaldised 1. Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole’i algebra erijuht, kus alushulgaks on kaheelemendiline hulk {0,1}. 2. Millest loogikaalgebra koosneb? Loogikaalgebra koosneb loogikaväärtuste hulgast {0,1}, millele on
(tuumade) vaheline kaugus. Kordsed sidemed on lühemad kui üksiksidemed samade aatomite vahel. Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete elektronipaarid ja vabad elektronipaarid) tõukuvad üksteisest eemale. Kaheaatomilised erituumalised molekulid on polaarsed. Enam kui kahest aatomist koosnev molekul võib olla mittepolaarne, kui sidemete dipoolmomentide vektorid summeeruvad nulliks. Molekulide polaarsuse leidmine ÕPIKUST LK 231 joonis 3.7, õp lk 232 näited ja ülid. Ülid 3.19-3.24 Valentssidemete teooria. Peamine idee: sideme moodustamisel orbitaalid kattuvad, moodustades ühise orbitaali. Ühisel orbitaalil võib paikneda maksimaalselt 2, eripidiste spinnidega elektroni. Sigma-side – moodustub orbitaalide otsapidi kattumisel. Üksikside Pii-side – moodustub orbitaalide külgepidi kattumisel.
kus on sisetakistus. Loeng 13 Vektorkorrutis - Vektorite a ja b vektorkorrutis on vektor, mille pikkus on arvuliselt võrdne niisuguse rööpküliku pindalaga, mis on ehitatud vektoritele ja kui külgedele ja mis on risti nende vektoritega ja suunatud nii, et lühem pööre vektorist vektorini ümber vektori toimub vastupäeva matemaatiliselt on vektorkorutis determinant, mille elementideks on baasivektor ja korrutatavad vektorid. Vektorkorrutis koordinaatkujul: Vektorkorrutise esitus nurga kaudu: S = a x b = absin A , kus S on pindala, a, b on rööpküliku küljed. Voolutugevuse ühik - amper (etaloondefinitsioon) - Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht · lõpmata pikka · väikese ristlõikega · vaakumis · teineteisest 1 m kaugusel paiknevat · paralleelset sirgjuhti, kutsub nende vahel esile jõu njuutonit meetri kohta. Loeng 14
kus on sisetakistus. Loeng 13 Vektorkorrutis - Vektorite a ja b vektorkorrutis on vektor, mille pikkus on arvuliselt võrdne niisuguse rööpküliku pindalaga, mis on ehitatud vektoritele ja kui külgedele ja mis on risti nende vektoritega ja suunatud nii, et lühem pööre vektorist vektorini ümber vektori toimub vastupäeva matemaatiliselt on vektorkorutis determinant, mille elementideks on baasivektor ja korrutatavad vektorid. Vektorkorrutis koordinaatkujul: Vektorkorrutise esitus nurga kaudu: S = a x b = absin A , kus S on pindala, a, b on rööpküliku küljed. Voolutugevuse ühik - amper (etaloondefinitsioon) - Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht · lõpmata pikka · väikese ristlõikega · vaakumis · teineteisest 1 m kaugusel paiknevat · paralleelset sirgjuhti, kutsub nende vahel esile jõu njuutonit meetri kohta. Loeng 14
¨ (x1 , x2 , . . . , xm ). Uldiselt vastavad muutuja t erinevatele v¨a¨ artustele erinevad ruumi punktid. Kui muutuja t jookseb l¨abi kogu l~oigu [T1 , T2 ], siis t-le vastav punkt kujundab ruumis Rm punktihulga, mida nimetatakse jooneks. V~orrandeid (6.2) nimetatakse selle joone parameetrilisteks v~ orranditeks ja muutujat t selle joone parameetriks. 2) Vektorid mitmemõõtmelises ruumis. Punkti kohavektor. Vektori suunaline sirge ja selle parameetrilised võrrandid. Vektorite skalaarkorrutis. Mitmemõõtmeline ruum kui eukleidiline ruum. Cauchy-Schwartzi võrratus. Teljed mitmemõõtmelises ruumis. Olgu antud 2 punkti A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) ruumis Rm . Vaatleme punktist A punkti B suunatud sirgl~oiku. See on punktide P = (x1 , x2 , . . . , xm ) hulk, mille koordinaadid xi rahuldavad parameetrilisi v~orrandeid
Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis. Siin on voolud I1 ja I2 faasis nihutatud nurga võrra. Nende voolude amplituudväärtusi ehk maksimaalväärtusi iseloomustavad vektorid OB ja OE. Voolude hetkväärtused i1 ja i2 vaadeldaval ajahetkel t1 võrduvad I1 ja I2 projektsioonidele. Neid projektsioone liites saab koguvoolu i = i1 + i2 . Üksteisest nurga võrra nihutatud vektorite pööreldes nende projektsioonid i1 ja i2 muutuvad. Vaadeldaval ajahetkel t1 on koguvool i vektori OD projektsiooniks. Koguvoolu i sinusoidi annab vektori OD pöörlemisel selle vektori projektsiooni muutus. Nähtub, et voolude liitmiseks võib liita vooluvektorid parallelogrammina
Vastuvõtukohas vastasfaasis ja peegeldunud lainet ei saa tekkida. Piiriks sileda ja ebaühtlase pinna vahele on valitud tingimus: Elektri- ja magnetvälja vektorid avalduvad: 4d 2 . E = e E0 e -z oleva võimsustihedus ruutkeskmine elektrivälja tugevusega E0 h sin <
tehte: 56. RS koodide kirjeldus. Erinevus ja samasus BCH koodidega (Loeng 17 ,sisuliselt kõik slaidid) RS koodide hulkliikmete kordajad on määratud korpuse GF(2m) elementidega. GF(2m) korpuse elemendid korrastatakse mingi m-astmelise hulkliikmega (tavaliselt korpuse GF(2 m) primitiivse elemendi minimaalse hulkliikmega. Järelikult on RS koodide hulkliikmete kordajad m kahendsümbolist koosnevad vektorid i , kus nummerdamine toimub järgmiste arvudega : i [0,...,2m-2] . RS koodides loetakse veakordsuseks koodsõna vigaste hulkliikmete kordajate arvu Q vigaste plokkide arvu. Kui ploki pikkus on m , siis võivad seal vigased olla mistahes kahendsümbolid. RS koodide puhul, erinevalt kahendkoodidest, tuleb lisaks kindlaks teha ka vea suurus. RS kood parandab kõik vead kuni kordsusega Q. Et oleks võimalik parandada kõik vead kuni kordsusega Q, siis selleks koostatakse
materjale saab toota tehislikult. Metamaterjalideks loetakse kõiki looduses mitte esinevaid materjale, see termin hõlmab märgatavalt suuremat materjalide hulka kui negatiivse 48 murdumisnäitajaga materjalid ehk üldises mõttes kõik metamaterjalid ei ole negatiivse murdumisnäitajaga materjalid. [6] Joonis 1. a) Materjalide klassifikatsioon. Elektromagnetlainet kirjeldavad vektorid b) paremakäelises materjalis c) vasakukäelises materjalis Kuna negatiivset murdumist on võimalik saavutada ainult metamaterjalide disainimisega, siis kirjeldatakse järgnevalt selliste ainete omadusi ja vastastikmõju valgusega. Dielektrilise ja magnetilise läbitavuse negatiivsete väärtuste korral jääb Maxwelli seos murdumisnäitaja jaoks kehtima, aga uue aine omadused peaksid siiski märgatavalt erinema positiivsete parameetrite väärtustega ainest.
ÄJ on 4-8 bp pikkune DNA järjestus. Kui restriktaasid lõikavad, siis võib tekkida kas EcoRI-ga kleepuvad otsad, millega on lihtsam DNA-d uude kohta ühendada (üleulatuvad) või tömbid otsad SmaI-ga. Igal restriktaasil on oma kindel äratundmisjärjestus. 4. DNA kloonimine, millised on isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks. DNA kloonimine on teatud DNA lõigu paljundamine. Selleks kasutatakse kas isepaljunevaid süsteeme või PCRi. Isepaljunevad süsteemid – vektorid on kas bakterite plasmiidid või viirusvektorid (viib soovitud geeni rakku). 5. Mis on plasmiid? Plasmiid – autonoomselt replitseeruv DNA rõngasmolekul. Sisaldab replikatsiooni alguspunkti, selektiivset markerit (ampitsilliiniresistentsuse geen) ja unikaalseid restriktaaside lõikesaite. Suurus varieerub 1-400 kbp. Identseid plasmiide võib olla 0-tuhandeid. Insenerigeneetikas nim plasmiide vektoriteks. 6. DNA kloonimise põhietapid isepaljunevas süsteemis.
Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. Pideva mitmemuutuja Kui funktsiooni z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y), siis funktsioon f on pidev sellel kohal. funktsiooni definitsioon. Kahemuutuja funktsiooni pidevuse geomeetriline sisu. Funktsioon z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y) siis, kui funktsioonil z=f(x,y) on pidevad osatuletised fx ja fy kohal (x,y). Kui hulga Rn igale punktile P(x1, . . . , xn) on vastavusse seatud muutuja u R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on Kui funktsiooni f(x,y) osatuletised fx(x,y) ja fy(x,y) on diferentseeruvad kohal (x,y), siis fxy = fyx kohal (x,y). defineeritud n-muutuja (skalaarväärtusega) funktsioon. Suurust df:=fx(x,y)dx + fy(x,y)dy, kus dx:= x...
W. Debye järgi: Kaheaatomilise molekuli dipoolmomendi absoluutväärtus (vektori pikkus) väljendub valemiga Näiteks: HCl molekuli dipoolmoment µ on 1.003 D. Kuna tuumade vahekaugus HCl molekulis on 136 ppm, saab arvutada, et osalaengud HCl-s on vastavalt pluss ja miinus 2,53*1020 C, ehk umbes 0,166 elektroni laengut. Mitte iga molekul, milles esineb polaarseid sidemeid, ei oma nullist erinevat dipoolmomenti. Sõltuvalt molekuli kujust võivad sidemete dipoolmomendi vektorid liituda või üksteist tühistada. Katseliselt määratakse enamasti molekuli kui terviku dipoolmoment. Teades dipoolmomenti, saab teha järeldusi molekuli kuju kohta. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub peamiselt aatomi ionisatsioonienergiast ja elektronafiinsusest. Kasutusel on mitmeid skaalasid, millest enamlevinud on L. Paulingi suhteline skaala.
1 + jR3C Võrranditest (3.34) ja (3.35) selgub, et nii neutraali nihe kui ka faaside pinged maa suhtes sõltuvad korrutisest R3 C . Jn 3.12 on kujutatud võrrandite (3.34) ja (3.35) alusel koostatud pingete vektordiagramm ühefaasilise maalühise korral faasis A. Kui lühis on metalne (R = 0), siis U A- m = 0 ja U N = - U A . Pingete U B-m ja U C- m absoluutväärtus on 3 U f . ja nende vektorid moodustavad omavahel nurga 600. Rikkekoha takistuse suurenemisel libiseb neutraali nihkepinge vektori ots piki poolringi, kuni lõpmatu suure takistuse korral saabub normaaltalitlusele vastav seisund. U N U A U A -m U C
diferentsiaalvõrrandid. Nendele lisanduvad veel elektriajami liikumise üldvõrrand (samuti diferentsiaalvõrrand!) ja võrrand d/ dt = Seega koosneb lähtevõrrandisüsteem neljast diferentsiaalvõrrandist. Selle võrrandi- süsteemi lahendamist raskendab asjaolu, et muutujateks pole skalaarsuurused, vaid staatori- ja rootorivoolu vektorid, milliseid tuleb vaadelda kompleksmuutujatena pöörlevas koordinaadistikus. Kui lähtuda pöörlevast pingevektorist, siis võib ka staatori- ja rootorivoolu vektoreid defineerida pöörlevates koordinaatides. Võrrandite edasisel teisendamisel võetakse kasutusele ka staatori ja rootori magnetvoo vektorid, mis lihtsustavad lähtevõrrandeid. Kõigi ülalkirjeldatud ja veel teiste teisenduste tulemusena saadakse asünkroonmootori
transformatsioon- bakteritest vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. transduktsioon- on gneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi osalusel; osalevad peamiselt mõõdukad faagid konjugatsioon- info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga; vajalik on doonori ja retsipiendi otsene kontakt. · 54. Geenide ülekanne vektorite abil. Vektorid e isepaljunevad süsteemid, kasutatakse tavaliselt bakterite plasmiide või viiruseid- bakteriofaage. Geenide ülekanne- selle mehhanismi puhul on plastiidi geen esmalt duplitseerunud ja geeni üks koopiatest kandub üle tuuma genoomi. Seejärel kaob plastiidi genoomis paiknev duplikaat. Peremeesorganismi patogeeni manustatakse antigeene produtseerivaid geene, vektoritena e geeni kandjatena kasutatakse kas apatogeenseid või
Näiteks kuubikujulise ruumiosa jaoks (vt. joon.) kirjutame tasakaaluvõrrandi Et külgtahkudele mõjuvad jõud on võrdsed-vastassuunalised, saame ning . Võrrandisse jääb kolm liiget: Rõhutasakaal: Et kuup paigal seisaks, peavad tema tahkudele mõjuvad jõud olema võrdsed kus on vedeliku tihedus ja kuubi ruumala. Et kõik need vektorid on samasihilised, võime kirjutada skalaarse võrrandi, võttes märgid vastavalt vektorite suunale: Siin on kuubi kõrgus. Kui kuubi ülaserv asub vedeliku pinnal, on ning valem saab lihtsa kuju: kus tähistab sügavust - kaugust vedeliku pinnani. Näiteks saame vee rõhuks 100 m sügavusel . 37 NB
Mis nendele nimeks panna? Selle nöörijupi, mis ripub otse alla, otsas ripub raskus P1 . Selle kirjutamegi vertikaalselt allasuunatud jõu juurde. Jääb üle tähistada veel nööri 3 tõmbed. Näites 2 juba tutvusime ühe väga tähtsa reegliga: tasakaalu korral on ühe ja sama nööri kõikides harudes ühe ja samasuguse suurusega jõud. Selgituseks: nööri 3 vasak- ja parempoolses harus on mingid tõmbejõud. Arvestades, et jõud on vektoriaalne suurus, on need jõud kui vektorid täiesti erinevad (sest nende suunad on ju erinevad) . Tähistame näiteks nööri 3 vasakoolses harus mõjuva tõmbejõu 1 , parempoolses harus mõjuva T jõu T2 . Kuid, kuna tasakaalu korral on ühe ja sama nööri kõikides harudes ühe ja samasuguse J
erinevad üldise keskkonna omadustest. Raadiolaine kutsub objekti pinnal esile juhitavuse või nihkemooduli. Peegeldunud võimsuse suurust iseloomustab Poytingi vektor. Poytingi vektor kirjeldab elektromagnet- välja energiavoogu läbi mingi pinna ühikutes W/m2. Poytingi vektor S E H väljendatakse vektorkorrutisena , kus E – elektrivälja tugevus H – magnetvälja tugevus Et E ja H on teineteisega risti olevad vektorid, siis korrutis näitab energia liikumise suunda. Pinna peegeldusvõimet iseloomustab peegeldustegur δ ja efektiivne peegelduspind Sef . Kui pinnale langeb energia Elang, pinnalt aga peegeldub energia Ppeeg, määrab peegeldusteguri valem: Ppeegeldunud Plangev Efektiivseks peegeldavaks pinnaks loetakse pinna projektsiooni energia liikumissuunaga risti olevale pinnale. Kui avastatud objektiks on laev, mis võib oma liikumissuunda muuta, siis ilmselt kursi muutumisel muutub ka
hälbe asendism paigalseisu hetkel, on kiikuv pilt seinal). võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu m-võnkuva keha mass moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, a-pöörlemistelje ja masskeskme vaheline mainitud jõudude momentide summa on kaugus võrdne nulliga ehk need jõumomendid on I-inertsimoment, telje suhtes, mis läbib võrdsed ja vastassuunalised vektorid. kinnituspunkti ja on keha pöörlemisteljeks 2.Matemaatiliseks pendliks nimetatakse g-raskuskiirendus väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab Jäika keha,mis saab võnkuda raskusjõu
Eeldame, et kiskjate järelkasvu arv sõltub saadud toidu hulgast. f näitab, kui suure efektiivususega toit järglasteks muudetakse. q - liigisisene konkurents. Süsteem on stabiilne, kui mõlemad kasvukiirused on 0'd. (N>0 ja P>0. Ei ole huvitav, kui kõik jänesed oleks surnud. Me tõdeme, et P = const ja et N = const.) Süsteem liigub vastu päeva fokaalpunkti ümber. Vektorid näitavad populatsioone muutude suundi. Populatsiooni lained, kus kiskja populatsiooni maksimum järgneb saaklooma populatsiooni maksimumile veerand faasilise nihkega. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 1. Mehhaaniline kaitse siil, kilpkonn 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3
(põhjapoolkeral paremale) nn Coriolise joud, mis tekitab ka liikumisele ristisuunalise kiirenduse põhjapoolkeral paremale liikumissuunast. Vektorkorrutis c = a x b (vektorimärk kõigil peal) 1) Pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpkülikupindalaga . Tähistades moodulid a ja b ja c-ga , siis avaldub resultantvektori pikkus valemiga c=ab sin 2) Suund on määratud parema käe reegliga , vektorid abc peavad moodustama nn parema käe kolmiku. Corolise kiirendus ja jõud kallutab põhjapoolekral liikumist paremale. Tegijapoiss 2010 Tegijapoiss 2010 Coriolise kiirenduse arvutusvalem c=vf Coriolise jõu poolt põhjustatud kõrvalekalle x=ct2/2 Parameeter aka sagedus f=2 sin viimane valem eelmisel lehel. Coriolise parameter f kirjeldab kõrvalekallet , selle jaoks on oma tabel. Korrektne
äratundmiseks – seega ka tuttavate ja oluliste objektide keskus Taju tegevuseks (dorsaalne taju) Tegevuse juhtimine Mis on optiline voog? - Objektide, pindade ja äärte näilik liigutamine (valgusintensiivsuse mustri muutus) mis tekib vaatleja liikmisest vaadeldava objekti suunas - Optilist voogu mõjutavad lisaks silma- ja pealiigutused mida võetakse töötluses arvesse - Vaatleja liikumissuunda tähistab optilise voo liikumatu ala millest kõik ülejäänud vektorid eemalduvad - Gibson võttis kasutusele: kui keegi liigub edasi, siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev - Annab mõista kuhu inimene suundub. Optiline voog mõjutab ka vaadeldava asja kuju, kauguse jms hindamist Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda? Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel? - Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas
Custom Shape Tool - valmiskujundid Enne joonistamist lõuendile, tuleb otsustada millist tüüpi kujundit soovid. Viska pilk tööriista seadete paneelile ja seal pakutakse kolme võimalust: Shape - selle valiku puhul luuakse vektorkujund koos sinu määratud omadustega. See tähendab seda, et kujundi mõõtmeid muutes, ei kaota kvaliteedis ja kujundi omasusi nagu värv ja äärejoon saame pidevalt muuta. Path - selle valiku puhul luuakse vektorid ilma igasuguste omadusteta ehk sellel puudub sisu- ja äärevärv. Kui jälgida, siis Path tüüpi kujundid ei ilmu kihtide paneelil. See on nähtav ainult Paths omal. Kuna tegemist on vektoriga, siis on võimalik suurust igal ajal muuta. Loomulikult saab loodud vektorit seest värvida, lisada äärejoont, muuta selektsiooniks, kuid need juba rasterdatakse. Pixels - selle valiku puhul muudetakse kujund kohe piksliteks, mis
algab selle piiramatu pooldumine. DNA ja RNA viiruste erinev käitumine peremeesrakus. RNA viiruste onkogeenne toime peremeesrakule. DNA viirused – viiruse DNA integreerub peremeesraku genoomi ja ekspresseerub konstitutiivselt. RNA viirused (retroviirused) – nakatavad uusi peremeesorganisme ja -rakke, kuid integreeruvad ka peremeesraku genoomi ja kanduvad järglastele sugurakkude kaudu edasi. Võivad käituda kui onkogeenide vektorid, kandes neid ühest rakust teise. Rous’i sarkoomi viirus’i on eelmisest genoomist üles korjanud c-Src geeni (protoonkogeen), mis on muteerunud ja muutunud v-Src’iks (onkogeen), mis viirusega nakatumise korral põhjustab uude DNA-sse integreerudes kasvaja teket. Valgud, mis võivad omandada onkogeense toime. Kasvaja antigeeni mõiste. Protoonkogeenide poolt kodeeritavad valgud: kasvufaktorid ja nende retseptorid, G-valgud,
C2" A B C4 R2 UVD1 ja UVD2, mis L 2 /2 U 2 /2 U VD2 U moodustavad pingete U3 ja ± C6 R2 U2/2 geom. summana. VD 2 Kui sagedusmodulatsioon *A seskeem puudub, st. f = f0 => vektorid UVD1 ja UVD2 on ühepikkused. Järelikult on võrdsed ka nende detektorite poolt detekteeritud alalispinged UR1 ja UR2 ja dioode läbivad voolud kompenseeruvad ja koormusel pingelangu ei teki. FM-signaalide sagedus kõigub kesksageduse f0 ümber moduleeriva HS-pinge taktis. Kõikumise ulatus on määratud HS-pinge amplituudiga. Sel juhul muutuvad pingete U2/2 ja –U2/2 vektorite pikkused ja nende suunad nii, et vektorite otsad liiguvad mööda graafikul kujutatud ringjooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
